Kuluuri- ja spordivaldkonna töörühma koosoleku protokoll koos 2020.a riigieelarve läbirääkimiste materjaliga. (PDF)

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 1

Tallinn, 06.05.2019 Kultuuriministeerium, Suur-Karja 23, suur saal

Algus kell 11:00, lõpp kell 12:30

Juhatas: Tarvi Sits (Kultuuriministeeriumi kantsler)

Protokollis: Merju Künnapuu (Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja)

Koosolekul osalesid: Eino Pedanik, Kaie Küngas, Aini Härm, Veljo Lamp, Marika Saar, Keio Soomelt, Hille Ilves, Jan Tre, Tarvi Pürn, Urve Luht, Kersti Sannik

Puudusid: Sulev Liivik, Anneli Rants, Madis Kallas, Krista Dreger, Kalju Kertsmik

PÄEVAKORD:

1. Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2020-2023 riigieelarve strateegia ja 2020. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.

SISU:

 

Ettepanek 1. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimise kulude katmiseks. Vaadata üle toetuse eraldamise põhimõtted, nt arvestades KOVde transpordikulude kasvu. Samuti peaks olema arvestatud rohkem vahendeid hajaasustuse piirkondadele ning arvestades kaugust ujumisvõimalustele.

Riik eraldas 2018. aastal 1,2 mln eurot ujumise algõpetuse programmi elluviimiseks ja täiendamiseks (24 tunni asemel 40 tundi, uus metoodika jne). Raha laekub KOV eelarvetesse läbi tulumaksu ja tasandusfondi. Omavalitsuste panuseks on arvestatud ca 700 000 eurot. Toetussummade arvutamisel on juba arvestatud piirkondade ääremaalisust. Toetussummade arvutused on tehtud põhjalikult, arvestades hajaasustust, treenerite tasusid, basseini renti. Toetuse eraldamiseks arvestatakse ujulate kaugust ja ka transpordikulu. Kuna toetus suurenes enam kui viiekordselt, ei ole hetkel võimalust toetusmahtu suurendada.

Rahandusministeeriumi esindaja kinnitas, et hajaasustusega on toetusfondi jaotusvalemis arvestatud. Hajaasustuse koefitsient on 1 kuni 1,2. Osapooled leidsid ja toetasid mõtet, et edasiste muudatuste sisseviimiseks ujumise algõppe programmis, on vajalik senise rakendamise seire.

Otsus/kokkulepe: jätkatakse toetust samal tasemel, arendada seire teostamise ja ajakohasuse võimalusi.

 

Ettepanek 2. Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas. Rahvatantsurühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks. Lahendamist vajab laulu- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja -korralduslikud küsimused. Eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste soetamise toetuseks. Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate kollektiivide tegevustoetusprogramm on hooajapõhine ning toetuse suurus on madal ning igal hooajal lähtub riigieelarve eraldisest. Tegevustoetusprogramm ei taga KOV tasandil kõikjal koori- ja tantsujuhtide olemasolu, mis seab ohtu kollektiivide järelkasvu ja laulu- ja tantsupeo traditsiooni jätkumise.

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsupidude korralduste jätkusuutlikkust. Sellega riik ka regulaarselt tegeleb. Riik toetab üleriigiliste pidude korraldust ja toetab korraldavat organisatsiooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide tasemete tõstmiseks on mentorprogramm. Kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2019. aastal 840 000 euro pealt 1 mln euroni (toetatavate kollektiivide arve 1900-2000).
KOV tasandil koori ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas Huvitegevuse ja huvihariduse toetusprogrammi kaudu (14,25 mln eurot aastas).

Rahvarõivaste osas on toetusprogramm „Eesti Rahvarõivas", mis ei anna küll toetusi rahvarõivaste soetamiseks, kuid teeb tööd kihelkondlike rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööga, tuues s.h välja ka nende kihelkondade rahvarõivaid

Eino Pedanik andis ülevaate käimasolevast uuringust rahvatantsurühmade ja rahvamuusikakollektiivide ning kooride ja orkestrite rahastamismudeli osas. Uuringus on esile kerkinud kaks fookusteemat: kuidas kollektiive üldse üleval peetakse ja kollektiivijuhtide tasustamine.

Analüüs peaks andma sisendi, kuidas senist korraldust muuta. Uuringu tulemused selguvad 2019.a mai alguses. 2019.a sügisel planeeritakse läbi viia foorum, mille käigus peaks tekkima ettepanekud ja lahendused, et milline peaks olema kollektiivide rahastamis- ja toimimismudel. Seejärel tuleb 2020.a alguses analüüsida esitatud ettepanekuid ja esitada vastavad ettepanekud riigieelarve strateegiasse 2021-2024.

Otsus/kokkulepe: Kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 840 tuhande euro pealt 1 mln euroni. Muus osas jätkatakse seniste kokkulepete täitmist ja rahastamismudeli välja töötamist.

 

Ettepanek 3. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogude infosüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks. Eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, samas kui teavikute hinnad on märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele. Tänased eraldised ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/113012015030

Transpordikulud teavikute transpordiks on senini olnud KOVdele katmata.

Kõik osapooled leidsid, et ettepanek on oluline.
Transpordikulusid pole siiani kaetud, kuid uue rahvaraamatukogu seaduse väljatöötamiskavatsus ja seaduse eelnõu koostamisel otsitakse kindlasti ka probleemile lahendusi. KOV-delt on küsitud ka ettepanekuid ja tähelepanekuid tänase raamatukogude süsteemi kohta, et seda kasutada sisendina rahvaraamatukogude seaduse muutmiseks.

Teavikute hinnad on järjepidevalt tõusnud ja KUM eelarve teavikute toetuseks samuti, kuid tõepoolest see ei kata hinnatõusu, vaid on toetatud laste- ja noortekirjanduse täiendavat soetust. Teavikute toetus on küll eelnevatel aastatel tõusnud, kuid KUM plaanib rahastust suuremas mahus suurendada üle-eestilise eraamatute kättesaadavuse parandamiseks kui e-laenutuse keskkond valmib.
Kui raamatukogusüsteemi arenduseks on lõplik otsus tehtud (koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga), taotletakse ka süsteemi arenduseks suuremat toetust. Hetkel on kolm raamatukogusüsteemi, mis ei vasta kasutaja ootustele ja vajadustele. Analüüs tehtud ja detailanalüüs algatamisel.

Otsus/kokkulepe: toetus jääb 2019. a tasemele (1,9 mln aastas). Lisavõimaluste ilmnemisel toetame eelarve suurendamist laste- ja noortekirjanduse soetamiseks.

 

Ettepanek 4. Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater, Tallinna Loomaaed). Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja - laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti. Arvestades objektide riiklikku tähtsust on vajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada nimetatud objektide areng. Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

Tallinna Loomaaia rahastamise teemat arutatakse 7.05.2019 keskkonnavaldkonna töörühmas. KUM on jätkuvalt seisukohal, et tegemist on keskkonnaharidust pakkuva objektina, mitte käsitletav kui kultuuriobjekt.
Lepiti kokku, et Tallinna Loomaaed lisatakse tagasi oluliste objektide loetelusse ettepaneku osas ja käsitletakse kultuuriobjektide nimistus seni kuni selguvad keskkonna valdkonna töörühma ja Keskkonnaministeeriumi seisukohad.

Lisaks andis Tarvi Sits andis ülevaate objektidest, mille arendamisse riik juba panustab:
• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse;
• 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse;
• alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 9,6 mln euroga;
• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;
• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga.
• 2019.a Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga

Otsus/kokkulepe: otsitakse edasi sobivaid lahendusi üleriiklike objektide rahastamiseks. KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.
Kultuuriministeeriumi (edaspidi KUM) eriarvamus: KUM on jätkuvalt seisukohal, et Tallinna Loomaaed peaks olema käsitletav kui keskkonnaharidust pakkuv objekt, mitte kui kultuuriobjekt. 

 

Ettepanek 5. Eraldada toetust munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja Tallinna Filharmoonia Etendusasutuse seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võrdsetel põhimõtetel teiste toetust saavate riigija munitsipaaletendusasutustega. Tallinna Linnateatril on väga suur kultuuripoliitiline roll, mistõttu tuleb teatrile riigipoolse tegevustoetuse eraldamisel arvestada etenduskunstide valdkonnas tegutsevatele riigi sihtasutustele ettenähtud toetuse kasvuga, mis on seotud valitsemisala üldise palgatõusuga, ning suurendada proportsionaalselt ka Tallinna Linnateatri tegevustoetust. Tallinna Filharmoonia haldab Mustpeade Maja ja korraldab muusikateatrite festivali Birgitta. Tallinna Filharmoonia koosseisu kuuluv Tallinna Kammerorkester on üks Eesti tuntuimatest professionaalsetest muusikakollektiividest. Hooaja jooksul annab orkester kümneid kontserte nii kodu- kui ka välismaal. Kontserttegevuse kõrval on orkestri töös olulisel kohal salvestused. Asutusel puudub riigipoolne toetus.

Tarvi Pürn selgitas olukorda KUM vaatest: KUM on Tallinna Linnale kui Tallinna Linnateatri omanikule teinud 2018. aastal ettepaneku asutada ühine sihtasutus, mille raames kehtiksid kõigile etendusasutuste töötajatele samad palgatingimused ühtsetel alustel muude sihtasutustega. Tallinna linn ühise sihtasutuse asutamist ei soovinud ja seega ei ole KUM-l alust ega õigust kohelda Tallinna linnaga seotud munitsipaaletendusasutusi erinevalt teistest etendusasutustest, kultuurivaldkonna KOVi asutusi tegutseb ka muudes linnades (nt Pärnu linnaorkester, Paide muusika- ja teatrimaja jne). Kultuuripoliitiliselt suur roll on kõikidel etenduskunstide valdkonnas tegutsevates asutustel, sh eraõiguslikel asutustel, nt Vabal Laval, mis tegutseb kahes linnas. KUM ei saa teatrite tegevustoetuste aluseks võtta nende KOV-i põhist kultuuripoliitilist rolli. Tegevustoetuste jagamisel on konkreetsed kriteeriumid määratud tegevustoetuste käskkirjas.

Tallinna Kammerorkestri puhul on KUM alati toetanud riiklikult olulisi välissõite, lähtudes kõigile kollektiividele ja organisatsioonidele kehtestatud võrdsetest tingimustest „Eesti kultuur maailmas" toetusvoorus. Samuti on Tallinna Kammerorkester ja Birgitta festival saanud võrdsetel alustel toetusi toetusvoorust „Helilooming ja muusikaalased väljaanded".

Otsus/kokkulepe: Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist.

 

Ettepanek 6: Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi, mida näitab esitatud taotluste arv. 2019. a eelarvesse esitati kokku 307 nõuetekohast taotlust üle Eesti kogusummas üle 8 miljoni euro. Muinsuskaitseameti 2019. a eelarves oli mälestiste korrastamiste toetusteks ette nähtud 1,4 miljonit eurot. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule.

2019. a on toetuste eelarve kinnismälestiste omanikele 2,8 miljonit eurot, mis on eelmistest aastatest 1,4 mln võrra suurem. Lisandunud eelarveliste vahendite arvelt on täiendav võimalus toetada erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel tagastatud ehitismälestisi.

Lisaks on KUM esitanud lisataotluse riigieelarvestrateegia 2020-2023 raames, et toetuste mahtu mälestiste omanikele veelgi suurendada. Lisataotluse eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla „surnud ringist", kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned sarnasesse seisu.

Otsus/kokkulepe: KUM on esitanud lisataotluse riigieelarvestrateegia 2020-2023 raames, et toetuste mahtu mälestiste omanikele veelgi suurendada.

 

Ettepanek 7: Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RES-s 2019-2022 kavandatud mahus, so 2,4 mln eurot.

Riigieelarvestrateegia 2019-2022 koostamisel otsustustati regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas) ja KUM kinnitas, et pole mingit kavatsust seda programmi lõpetada.

Otsus/kokkulepe: jätkatakse kokkuleppe täitmist.

 

Ettepanek 8: Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõtte alusel, et rahastus võiks jaguneda pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel. Tallinna poolt saab välja tuua vajaduse kahe objekti ühiseks finantseerimiseks: Kadrioru staadion ja Pirita velodroom. Kadrioru Staadioni renoveerimine. Eesmärgiks on riikliku tähtsusega esindusstaadioni täielik renoveerimine kaasaegseks võistlus- ja treeningkeskuseks.

Kadrioru staadionil on läbi aegade võõrustatud rahvusvahelisi suursündmusi, kuid järjest keerulisem on täita nii tehnilisi- kui ka ruumilisi nõudmisi uute võistluste saamiseks. Nii UEFA kui ka Euroopa kergejõustiku assotsiatsioon on teinud kriitilisi ettekirjutusi aegunud taristu ja olmetingimuste kohta. Sellele vaatamata on juba täna teada, et 2020. a võõrustatakse U-17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste finaalturniiri ning 2021. a toimuvad Kadriorus U-20 Euroopa meistrivõistlused kergejõustikus.

Tiitlivõistlustega kaasneb suur rahvusvaheline tähelepanu ning Eestit külastab sellega seoses märkimisväärne hulk sportlasi ja turiste.

Eelhinnangu kohaselt on renoveerimistööde maksumus ~10 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Staadioni kaasajastamise eeldatav maksumus ja etapilisus selgub detailsemalt 2019. a jooksul. Parima lahenduse saamiseks on moodustamisel töörühm, kuhu kaasatakse alaliidud, KUM, linna ametid ning vastavalt vajadusele ka muid osapooli.

Pirita Velodroomi multifunktsionaalse sisetreki projekteerimine ja ehitus 1969. a valminud Pirita Velodroom on amortiseerunud ning trekirada ei saa kasutada treeninguteks ega võistlusteks.

Ettepaneku kohaselt on kavas senise velodroomi asemele ehitada kaasaegne spordikeskus, kus lisaks sisetrekile on areeni keskel võimalus erinevaid spordikatteid kasutades läbi viia mitmete teiste spordialade treeninguid, võistlusi ja muid üritusi.

Kaasaegsel trekil on puidust ovaal siseringi pikkusega 250 m. Sisetrekk vajab maa-ala, mis on vähemalt 110-115 m pikk ja 55-60 m lai. Rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks peaks keskus mahutama vähemalt 2000 pealtvaatajat. Uue multifunktsionaalse keskuse ehitamiseks on olemas kehtiv detailplaneering. Kohapeal on olemas kõik vajalikud kommunikatsioonid ja muu taristu.

Tegemist oleks üleriigilise tähtsusega ja esimese kinnise velotrekiga, mis on nii treening-kui ka võistluskeskuseks. Objekti hind oleneb suuresti arhitektuursetest lahendustest, objekti eeldatav maksumus alates 12 000 000 eurot, millest ettepaneku kohaselt võiks riik katta 50%.

Veelkord andis Tarvi Sits andis ülevaate riikliku ja samas ka regionaalse tähtsusega spordiobjektidest, mille arendamisse riik juba panustab:
• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse;
• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;
• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga.
• 2019.a Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga

Otsus/kokkulepe: toetatakse 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja objekti sisulisest tähtsusest.

 

Ettepanek 9: Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks. Tallinna Linnavolikogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku Mustpeade maja hoonetekompleksi kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks 05.10.2006 otsusega nr 300 ehk enam kui 10 aastat tagasi. Valitsus on kahel korral, aastatel 2008 ja 2012, selle taotluse negatiivselt lahendanud, kuid neist otsustest võrsunud kohtuvaidlused kaotanud. Neli aastat on möödunud neist vaidlustest viimases kohtuotsuse jõustumisest, kuid selle aja vältel ei ole valitsus suutnud ettepanekut uuesti lahendada. Kõnealune hoone vajab säilimiseks ja senise kasutusfunktsiooni tagamiseks suuremahulisi investeeringuid, mida linn lahendamata omandiküsimuse tõttu teha ei söanda. Selliselt ohustab valitsuse otsustamatus selle küsimuse lahendamisel hoone säilivust ja avalikke huve.

Rahandusministeerium selgitas, et Mustpeade kaasuse lahendamine pole lihtne. Kohus ei vaidlustanud valitsuse otsuseni viinud kaalutluste asjakohasust, ent peab vajalikuks neid sügavamalt analüüsida ning veenvalt tõestada, et hoone tagastamine ei kahjusta selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina. Kohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole aga valitsusel piisavalt argumente ka selleks, et vara tagastamata jätmise taotlus rahuldada – s.t tõestada, et hoone tagastamine kahjustab selle kasutamist kultuuriobjektina. Kultuurija õiguspoliitiline ebakõla vajab lahendust. Rahandusministeeriumil on ettevalmistatud kabinetimemorandum, kus erinevaid lahendusvariante analüüsitakse, sh varianti anda valla- või linnavalitsusele õigus otsustada kohaliku omavalitsuse üksuse valduses oleva õigusvastaselt võõrandatud haldushoone, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti tagastamata jätmise küsimus. See annaks otsustuspädevuse Tallinna linnale ning kohtu nõutud argumente saaksid esitada vaidluse tegelikud osapooled.

Otsus/kokkulepe: töörühm jääb ootama Rahandusministeeriumi poolset tagasisidet probleemi lahendamiseks.

 

Ettepanek 10: Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste (-radade) nimistusse. Tartu Maratoni rajast on kujunenud riiklikult prioriteetne terviserada. Lisaks rahvusvaheliselt tuntud Tartu Maratonile, Tartu Rattamaratonile ja Maastikumaratonile, on see rada huvilistele tasuta terves pikkuses (~60 km) aastaringselt hooldatuna aktiivses kasutuses (tervise)spordi ja puhkepaigana. Sellest on kujunenud populaarne koht tuhandetele inimestele üle vabariigi, kui ka rahvusvaheliselt (eelkõige lätlased). Antud rada ületab oma mastaapsuselt KOV ja maakondlike piire ja ei ole enam ammugi pelgalt ühe MTÜ, ega ühe omavalitsuse huvides tegutsev keskus.

Tarvi Pürn selgitas tekkinud olukorda: rada haldav MTÜ ei esitanud taotlust toetuse saamiseks avatud taotlusvooru, mistõttu toetust saavate tervisespordikeskuste programmi nimistusse ei saa Tartu maratoni rada nimetada. Kõik muud toetusviisid vajavad erakorralist otsust. 2019. aastal on juba eraldatud Tartu Maratonile raja hooldamiseks 10 000 eurot. Lisaks on KUM seisukohal, et tuleks analüüsida, et kas tegu on aastaringselt kogumahus (sh pikkuses) kasutatava terviserajaga.

Otsus/kokkulepe: jätkatakse läbirääkimisi ja arutelusid. Raja omanik peaks eelnevalt analüüsima raja kasutustihedust.

 

Ettepanek 11: Eesti tippspordiüksuse Team Estonia tegevuste laiendamine üle Eesti, et tippsportlased või sinna pürgijad saaksid võimalikult heal tasemel tugiteenuseid. Oluline on, et meie tippsportlaste toetamise süsteem haaraks kõiki maakondi, sest ainult niimoodi on võimalik jõuda kõikide talentide toetamiseni. See süsteem motiveerib noori tegelema spordiga igas Eestimaa paigas.

Tarvi Pürn andis ülevaate Team Estonia programmi sisust. Team Estonia projekt ei ole geograafiliselt piiratud. Toetust ja tuge on võimalik saada kõigil sportlastel, kelle sportlikud tulemused või potentsiaal vastavad toetuse saamise tingimustele.

Otsus/kokkulepe: Jätkatakse kokkuleppe täitmist. 

 

Ettepanek 12: Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele. Noorte liikumisharjumuste tõus on oluline eesmärk, et tõsta meie elanikkonna heaolu. Treeneri töö on samaväärne õpetajatööga ning seega peaks treeneritele eraldatud palgatoetus olema vähemalt õpetaja töötasu alammääraga samal tasemele.

Tarvi Pürn andis ülevaate, et treenerite palgatõusu toetamiseks on esitatud RES 2020-2023 raames lisataotlus, et 5. ja kõrgema kutsetasemega noorte treeneri brutotöötasu alammäär jõuaks mõne aasta pärast järele Eesti keskmisele palgale.

Otsus/kokkulepe: KUM on treenerite palgatõusu toetamiseks esitatud RES 2020-2023 raames lisataotluse Rahandusministeeriumile.

Protokollile on lisatud kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma seisukohtadest.

 

Koosoleku juhataja                                                 Protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)                                     (allkirjastatud digitaalselt)

Tarvi Sits                                                                  Merju Künnapuu

kantsler                                                                    finantsosakonna juhataja