Protokoll koos ELVL ettepanekutega 2021. aasta komisjonide eelarveläbirääkimistele
Kultuuriministeeriumi ettekanne "Rahvakultuuri juhendajate jätkusuutlikkus ja sotsiaalne kindlustatus"
Kultuurimisteeriumi ettekanne "Iga inimene väärib head elukeskkonda. Ajalooliste linnasüdamete taaselustmine"

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma koosolek

20.02.2020 nr 1-5/53

KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 1-2020

Tallinn, 29.01.2020
Kultuuriministeerium,
Suur-Karja 23, suur saal

Algus kell 13:30, lõpp kell 15:00

Juhatas: Tarvi Sits (Kultuuriministeeriumi kantsler)

Protokollis: Merju Künnapuu (Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja)

Koosolekul osalesid: Eino Pedanik, Kaie Küngas, Sulev Liivik, Aini Härm, Veljo Lamp, Marika Saar, Krista Dreger, Ott Kasuri, Kädi Koppe, Liina Jänes, Merilin Piipuu

Puudusid: Anneli Rants, Keio Soomelt, Madis Kallas, Kalju Kertsmik, Hille Ilves

PÄEVAKORD:

1. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsleri Merilin Piipuu ettekanne „Rahvakultuuri juhendajate jätkusuutlikkus ja sotsiaalne kindlustatus".

2. Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõuniku Liina Jänese ettekanne „Ajalooliste linnasüdamete taaselustamine".

3. Kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma ettepanekute sisuline arutelu, otsuste tegemine ning sisendi andmine 2021-2024 riigieelarve strateegia ja 2021. aasta riigieelarvega seotud valitsuskomisjoni ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vaheliste läbirääkimiste protokolli.

PÄEVAKORRA PUNKTID 1. ja 2. – ettekannete kokkuvõtted lisatud koosoleku protokollile.

PÄEVAKORRA PUNKT 3.

Ettepanek 1. Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVdele laulu ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas, sh:

1) rahvatantsurühmade, kooride ja rahvamuusikakollektiivide ning orkestrite rahastamismudeli analüüsi tulemuste põhjal koostöömudeli väljatöötamine kvalifitseeritud juhendajate tasustamise toetamiseks.

2) lahendamist vajab laulu-- ja tantsupeo protsessi korraldavate regionaalsete koordinaatorite töötasu ja --korralduslikud küsimused.

3) eraldada täiendavad vahendid KOVdele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVdele toetuse taotlemiseks)

Riigi ülesanne on tagada vaimse kultuuripärandi väärtustamine, hoidmine ja arendamine, nagu ka laulu- ja tantsupeotraditsiooni jätkusuutlikkus. Riigi mõistes see tähendab laulu- ja tantsupidude korralduste jätkusuutlikkust. Sellega riik ka regulaarselt tegeleb. Riik toetab üleriigiliste pidude korraldust ja toetab korraldavat organisatsiooni Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutust. Lisaks saab riigilt tegevustoetust Eesti Kooriühing ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi. Kollektiivi juhtide oskuste ja tasemete tõstmiseks on loodud võimalus toetust saada mentortoetust, mida jagavad vastavalt oma valdkondadele Eesti Kooriühing ning ERRS. LTP protsessis osalevate kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 2020. aastal 1 mln euro pealt 1,2 mln euroni (toetatavate kollektiivide arv 1900-2000).

KOV tasandil koori ja tantsujuhtide olemasolu saaksid KOVid kindlustada vähemalt laste ja noorte kollektiivide osas Huvitegevuse ja huvihariduse toetusprogrammi kaudu (14,25 mln eurot aastas).

1) Jätkub kollektiivijuhtide rahastamismudeli täiustamine ja rahaliste võimaluste olemasolul soovitakse uut süsteemi rakendada alates aastast 2021. Mõlemad osapooled toetavad välja töötatud rahastamismudeli rakendamist. Tegemist on KUM lisataotluste prioriteediga RES 2021-2024 raames.

2) Laulu- ja tantsupeo maakondliku kuraatori valivad LTP maakondlikud komisjonid. Nende töö on ajutine ja on seotud maakonna kollektiivide ülevaatuste korraldamisega ja kollektiivide peole viimisega. Kuna kuraatori töö on üldjuhul lisatöö, siis seda kompenseerib ELT SA.

Osapooled tõdesid, et kuraatori töö ja funktsiooni probleem on paljuski Tallinna linna keskne. Teemat proovitakse lahendada läbi Rahvakultuuri Keskuse maakondliku spetsialisti.

3) Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspertgruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi on jaganud lastekollektiividele rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid toetatakse MTÜ Rahvarõivas kaudu kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid.

Kokkulepe: Kollektiivide toetusprogrammi maht tõusis 1 mln euro pealt 1,2 mln euroni. Muus osas jätkatakse seniste kokkulepete täitmist. KUM esitab kollektiivijuhtide rahastamise mudeli rakendamiseks lisataotluse RES 2021-2024 raames ja see on KUM prioriteet.

Ettepanek 2. Suurendada vahendeid ujumise algõpetuse läbiviimiseks, täpsemalt transpordikulude katmiseks.

Riik eraldab 2020. aastal 1,2 mln eurot ujumise algõpetuse programmi elluviimiseks ja täiendamiseks (24 tunni asemel 40 tundi, uus metoodika jne).

Rahandusministeeriumi esindaja Sulev Liivik andis ülevaate praegusest süsteemist:

2020.a antakse KOVidele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu kokku 1,2 mln eurot üldhariduskoolide õpilastele ujumisoskuse parandamiseks. Selleks suurendatakse KOV tulumaksu osa 0,9 mln ehk 0,01 protsendipunkti ja 0,3 mln läheb tasandusfondi.

Tulumaksu kaudu antav raha ühe ujumise algõpetust saava lapse kohta on keskmiselt ca 62 € aastas. Tasandusfondis suurendatakse 7–15. a laste parameetri arvväärtust ja arvesse võetakse tagamaalisuse koefitsient täies ulatuses. Tulumaks ja tasandusfondi kokku tagab ujumise algõppe raha keskmiselt 60–135 € aastas lapse kohta. Tagamaalisuse koefitsient võimaldab arvestada hajaasustuse piirkondades transpordist tingitud täiendava kuluvajadusega laste ujualasse sõidutamiseks.

KOVide tulubaasi antud raha kasutamise üle otsustab KOV. Tulubaasi suurendamisega on võimalik katta kõiki ujumise algõppe korraldamisega seotud kulusid nagu treeneri, ujula ja transpordikulud. Ülevaate saamiseks hakatakse EHIS-es koguma täiendavaid andmeid ujumise algõppe läbinute kohta.

Koefitsientide arvutamise metoodika:

Statistikaamet on paikkondadeks arvestanud hoonestatud alad, kus naaberhoonete kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja seal elab vähemalt 200 inimest. See on kõige väiksem nö tihedamalt asustatud paikkonna ühik. Sellele vastab nn 50 last ja koefitsient 2,0 ning 500 lapse puhul on koefitsient 1,0. Väljaspool paikkondi elavate 7–18-aastaste laste koefitsiendi aluseks on nende lähima paikkonna koefitsient, mida suurendatakse täiendavalt hajaasustuse koefitsiendi võrra 0,6-ga, kuid mitte suuremaks kui maksimaalne võimalik koefitsient 2,0. Kohaliku omavalitsuse koefitsient kujuneb tema erinevates piirkondades elavate laste koefitsientide kaalutud keskmisena.

Hajaasustusega on toetusfondi jaotusvalemis arvestatud. Hajaasustuse koefitsient on 1 kuni 1,2.

Osapooled leidsid ja toetasid mõtet, et edasiste muudatuste sisseviimiseks ujumise algõppe programmis, on vajalik senise rakendamise seire.

Kokkulepe: jätkatakse toetust samal tasemel. Järgmisel töörühma kohtumisel anda ülevaade toetusmeetme tulemustest.

Ettepanek 3. Kahekordistada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks.

Kõik osapooled leidsid, et ettepanek on oluline.

KUM algatab rahvaraamatukogude seaduse muutmise.

Transpordikulusid pole siiani kaetud, kuid uue rahvaraamatukogu seaduse väljatöötamiskavatsus ja seaduse eelnõu koostamisel otsitakse kindlasti ka probleemile lahendusi. KOV-delt on küsitud ka ettepanekuid ja tähelepanekuid tänase raamatukogude süsteemi kohta, et seda kasutada sisendina rahvaraamatukogude seaduse muutmiseks.

Teavikute hinnad on järjepidevalt tõusnud ja KUM eelarve teavikute toetuseks samuti, kuid tõepoolest see ei kata hinnatõusu.

Kui raamatukogusüsteemi arenduseks on lõplik otsus tehtud (koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga), taotletakse ka süsteemi arenduseks suuremat toetust. Hetkel on kolm raamatukogusüsteemi, mis ei vasta kasutaja ootustele ja vajadustele. Analüüs tehtud ja detailanalüüs algatamisel.

Kokkulepe: toetus jääb 2020. a tasemele (1,9 mln aastas). Osapooled toetavad üle--eestilise ühtse raamatukogude (info)süsteemi väljaarendamist. Olemasoleva ressursi osas liigutakse edasi võimaluste leidmisega selle efektiivsemaks kasutuseks.

Ettepanek 4. Suurendada kahekordselt vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks. Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all.

Toetuste eelarve jaguneb 2020. aastal järgmiselt:

- toetused ja hüvitised mälestiste omanikele 2 234 000

- Eesti ajaloolise taluarhitektuuri toetusprogramm 200 000

- Toetus tagastatud ehitismälestistele 1 000 000

Möödunud aastal jõustunud muinsuskaitseseadusega lisandus võimalus taotleda tagastatud ehitismälestiste korrastamiseks raha Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Valitsuse positiivse otsusega on tänavuses eelarves sellega seoses täiendav 1 miljon eurot.

Lisaks avaneb sel aastal toetusmeede, mida rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra Finantsmehhanismi programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine". Selle programmi kaudu investeeritakse lähiaastatel väikelinnade muinsuskaitsealadesse 3,3 miljonit eurot.

Lisaks esitab KUM lisataotluse riigieelarvestrateegia 2021-2024 raames, et toetuste mahtu mälestiste omanikele veelgi suurendada. Lisataotluse eesmärk on parandada ehitismälestiste olukorda tuntavalt ehk saada välja remondivõla „surnud ringist", kus ainult väikest osa avariilisi mälestisi toetades lagunevad vähem avariilised hooned sarnasesse seisu. Samuti on KUM esitanud taotluse, et uue perioodi SF vahenditest avada meede „Ajalooliste linnasüdamete taaselustamise" toetamiseks.

Kokkulepe: Lisavõimaluste ilmnemisel toetame eelarve suurendamist, samuti taotleme ka 2021. a eelarvesse tagastatud ehitismälestiste toetuseks miljon eurot. Osapooled toetavad uue perioodi SF vahenditest meetme „Ajalooliste linnasüdamete taaselustamise" avamist.

Ettepanek 5. Eraldada vahendeid KOV omanduses olevate kuid sisuliselt üleriigiliste kultuuri-- ja spordiobjektide arendamiseks (nt Tallinna Lauluväljak, Tallinna Linnateater). Nt UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kuuluva laulupidude traditsiooni alalhoidja –– laulukaare all, kohtub laulurahvas üle Eesti.

Kantsler andis ülevaade objektidest, mille arendamisse riik juba panustab:

• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln);

• 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse;

• alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 9,6 mln euroga (Tln on küll esitanud taotlusi ehituse kallinemiseks, kuid valitsus pole siiani lisaraha andmist otsustanud);

• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;

• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga;

• 2019 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga;

• 2020 multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamist 6 mln euroga.

Kokkulepe: otsitakse edasi sobivaid lahendusi üleriiklike objektide rahastamiseks. KOV investeeringute osas jätkatakse sõlmitud kokkulepete täitmist.

Ettepanek 6. Eraldada vahendeid munitsipaaletendusasutustele Tallinna Linnateater ja professionaalsele muusikakollektiivile „Tallinna Kammerorkester" ja selle katusorganisatsioonile, munitsipaaletendusasutusele Tallinna Filharmoonia tegevuse toetuseks.

KUM on Tallinna Linnale kui Tallinna Linnateatri omanikule teinud 2018. aastal ettepaneku asutada ühine sihtasutus, mille raames kehtiksid kõigile etendusasutuste töötajatele samad palgatingimused ühtsetel alustel muude sihtasutustega. Tallinna linn ühise sihtasutuse asutamist ei soovinud ja seega ei ole KUM-l alust ega õigust kohelda Tallinna linnaga seotud munitsipaaletendusasutusi erinevalt teistest etendusasutustest, kultuurivaldkonna KOVi asutusi tegutseb ka muudes linnades (nt Pärnu linnaorkester, Paide muusika- ja teatrimaja jne). Kultuuripoliitiliselt suur roll on kõikidel etenduskunstide valdkonnas tegutsevates asutustel, sh eraõiguslikel asutustel, nt Vabal Laval, mis tegutseb kahes linnas. KUM ei saa teatrite tegevustoetuste aluseks võtta nende KOV-i põhist kultuuripoliitilist rolli. Tegevustoetuste jagamisel on konkreetsed kriteeriumid määratud tegevustoetuste käskkirjas.

Tallinna Kammerorkester saab 2020.a Kultuuriministeeriumi eelarvest lisaraha 60 tuhat eurot projektile "Muusikute palkamine Tallinna Kammerorkestri projektidesse".

Tallinna Kammerorkestri puhul on KUM alati toetanud riiklikult olulisi välissõite, lähtudes kõigile kollektiividele ja organisatsioonidele kehtestatud võrdsetest tingimustest „Eesti kultuur maailmas" toetusvoorus. Samuti on Tallinna Kammerorkester ja Birgitta festival saanud võrdsetel alustel toetusi toetusvoorust „Helilooming ja muusikaalased väljaanded".

Kokkulepe: Jätkatakse seniste kokkulepete täitmist.

Ettepanek 7: Jätkata maakondade spordikeskuste programmist regionaalsete tervisespordikeskuste toetamist riigieelarvest RES--s 2019--2022 kavandatud mahus, so 2,9 mln eurot.

Riigieelarvestrateegia 2019--2022 koostamisel otsustustati regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetamine neljaks aastaks kokku 2,4 miljonit eurot (600 tuh eurot aastas). Aastatel 2021 –– 2022 pole mingit kavatsust seda programmi lõpetada.

Kokkulepe: jätkatakse kokkuleppe täitmist.

Ettepanek 8: Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel.

Ettepanek on tõsta prioriteetseks objektiks Kadrioru Staadion. Seda põhjusel, et tegemist on üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga.

Teiseks oluliseks objektiks on Pirita Velodroom.

Veelkord andis Tarvi Sits andis ülevaate riikliku ja samas ka regionaalse tähtsusega spordiobjektidest, mille arendamisse riik juba panustab:

• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse;

• alates 2018. a Rääma sõudebaasi renoveerimisse kokku 1 mln euroga;

• alates 2018 Kääriku spordikeskuse väljaehitamiseks kokku 12 mln euroga;

• 2019 Hiiumaa Spordikeskuse ehitamist 2,9 mln euroga;

• 2020 lisandub multifunktsionaalsete aastaringselt kasutatavate spordiväljakute, sh jalgpalli sisehallide rajamise toetamine 6 mln euroga.

Kadrioru Staadioni ja Pirita Velodroomi osas - KUM andis teada, et Tallinna linna (ega ka teiste KOV'ide poolt antud hetkel) poolt ei ole ühtegi konkreetset ettepanekut tulnud va jalgpallihallide rajamine ja Hiiumaa vald taotleb lisavahendeid ehituse kallinemise katmiseks.

Kokkulepe: toetatakse 50/50 finantseerimise põhimõtet riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kuid tegelikud otsused saavad toimuda juhtumipõhiselt tulenevalt rahaliste vahendite olemasolust ja objekti sisulisest tähtsusest.

Ettepanek 9: Liita Tartu Maraton rada riigi poolt toetust saavate tervisekeskuste (-radade) nimistusse.

KUM toetab ürituse korraldamist. Terviseradade toetamine käib läbi avatud taotlusvooru, kuhu

rada haldav MTÜ ei esitanud taotlust toetuse saamiseks, mistõttu toetust saavate tervisespordikeskuste programmi nimistusse ei saa Tartu maratoni rada nimetada. Kõik muud toetusviisid vajavad erakorralist otsust. 2019. aastal on juba eraldatud Tartu Maratonile raja hooldamiseks 10 000 eurot. Lisaks on KUM endiselt seisukohal, et tuleks analüüsida, et kas tegu on aastaringselt kogumahus (sh pikkuses) kasutatava terviserajaga. Sellesisuline kokkulepe töörühmas tehti juba eelmisel aastal. Raja omanik pole siiani otseselt initsiatiivi raja kasutuse analüüsimisel ülesse näidanud.

Kokkulepe: Raja omanik peaks eelnevalt analüüsima raja kasutustihedust.

Ettepanek 10: Leida lahendusi treeneripalga toetamise määra tõstmiseks vähemalt õpetaja töötasu alammäära tasemele.

Osapooled toetavad ettepanekut treeneripalga alammäära tõstmisel, kuid edaspidine sõltub üldistest riigieelarve võimalustest.

KUM täpsustas, et treenerite puhul lähtutakse kõrgharidusega kultuuritöötaja alammäärast, mitte õpetaja töötasu alammäärast.

Kokkulepe: Esialgu jätkatakse olemasolevate kokkulepete täitmist. Edasine sõltub riigieelarve võimalustest.

Ettepanek 11: Lahendada Tallinna Linnavolikogu 05.10.2006 otsusega nr 300 tehtud ettepanek Mustpeade maja kui olulise kultuuriobjekti tagastamata jätmiseks.

Rahandusministeerium selgitas, et Mustpeade kaasuse lahendamine pole lihtne. Kohus ei vaidlustanud valitsuse otsuseni viinud kaalutluste asjakohasust, ent peab vajalikuks neid sügavamalt analüüsida ning veenvalt tõestada, et hoone tagastamine ei kahjusta selle kasutamist avaliku kultuuriobjektina. Kohtu seisukohtadest tulenevalt ei ole aga valitsusel piisavalt argumente ka selleks, et vara tagastamata jätmise taotlus rahuldada – s.t tõestada, et hoone tagastamine kahjustab selle kasutamist kultuuriobjektina. Kultuuri- ja õiguspoliitiline ebakõla vajab lahendust. Rahandusministeeriumil on ettevalmistatud kabinetimemorandum, kus erinevaid lahendusvariante analüüsitakse, sh varianti anda valla- või linnavalitsusele õigus otsustada kohaliku omavalitsuse üksuse valduses oleva õigusvastaselt võõrandatud haldushoone, korrakaitse-, kultuuri- või sotsiaalobjekti tagastamata jätmise küsimus. See annaks otsustuspädevuse Tallinna linnale ning kohtu nõutud argumente saaksid esitada vaidluse tegelikud osapooled.

Kokkulepe: töörühm jääb ootama Rahandusministeeriumi poolset tagasisidet probleemi lahendamiseks.

Protokollile on lisatud kokkuvõte Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu delegatsiooni kultuuri- ja spordivaldkonna töörühma seisukohtadest.

Koosoleku juhataja                                                        Protokollija

(allkirjastatud digitaalselt)                                              (allkirjastatud digitaalselt)

Kantsler                                                                          Merju Künnapuu

                                  finantsosakonna juhataja