KOOSOLEKU PROTOKOLL                                                                 Tallinn 02.11.2018

 

Lõimumise valdkonna töörühma koosolek

Algus kell 13.00 lõpp 15.11

Juhatas: Jan Trei

Protokollis: Jan Trei

Võtsid osa: Kaarel-Mati Halla, Veikko Luhalaid, Eve East, Piret Hartman, Irene Käosaar, Olga Sõtnik.

 

Päevakorrapunkt 1

1. Ülevaade riiklikust lõimumisstrateegia elluviimisest „Lõimuv Eesti 2020".

Ettekandja: Piret Hartman, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

Piret Hartman annab ülevaate lõimumisvaldkonna olukorrast, eesmärkidest ja tegevustest, sh riiklikest poliitikatest ja suundumustest, sh mis tegevused on käivitatud ja mis on lähitulevikus käivitamisel lõimumise valdkonnas.

Piret Hartman: Lõimumise eesmärk on sotsiaalselt sidus Eesti ühiskond, kus erineva keele- ja kutluuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlike väärtusi.

Eestis elab 194 erinevat rahvust ja rahvusvähemusi. Rändetrend suureneb ja kasvab. Inimesed tulevad kolmandatest riikides. IT lahenduste abil kasvab meedia mõjuvõim. Kultuuriline mitmekesisus võib toota lisandväärtust. Kultuuriline mitmekesisus loob lisaväärtust. Loome sidusat ühiskonda. Loome kontaktid erinevate kogukondade vahel. Mõistmine tekib läbi otsese suhtlemise. Oleme energiat pannud lõimujate koalitsiooni laiendamisse. Otsime partnereid pidevalt juurde.

Lõimumise põhifookused: omavahelised kontaktid – mõistmine – tunnustamine – mitmekesiste võimaluste ärakasutamine.

Lõimuv Eesti 2020 – poliitika juhtimine ja koordineerimine. Koostööpuude HTM`ga (keelepoliitika, hariduspoliitika, noorsootöö), kohalike omavalitsustega, erasektoriga, SOM`ga (tööjõuturg, kohanemine); Töötukassa, keelekursused; SIM (kodakondsus; ränne); MKM (spetsialistide sisserändega tegeleb); INSA (lõimumisstrateegia rakendusüksus; arendada koostöövõrgustikku, kompetentsikeskus).

Meil on väga palju määratlemata kodakondsusega isikuid. Inimesed surevad. Eestis on võimalik ära elada ilma, et kodakondsust pole. Ei saa Riigikogu valimistel osaleda.

Suur probleem on põhikooli lõpetajate eesti keele oskus. B1 tasemel ei osata eesti keelt. Toimub segregatsioon. Noored lähevad kutsekoolidesse. Toimub ka jagunemine. HTM tegeleb ka kutsekoolides eesti keele õppe korraldamisega. Lõimumine saab toimuda kahepoolselt. Peame ka eestlastega tegelema. Näidata läbi toidu kultuurilist mitmekesisust.

Ida-Virumaa on meil suures fookuses. Valitsuse kõige suurem algatus on Ida-Virumaa programm.

Kultuuriministeeriumi algatused Ida-Virumaal: Ida-Virumaa programm; INSA kolimine Narva; ametnike välitööd Ida-Virumaal; suurte kultuuri- ja spordisündmuste toetamine; Keelemaja projekt; Energiajooks. On toonud väga palju turiste ja toonud head tähelepanu. Aleksandri kirik avab uksed. Keeleäpp. Viime lõimumise teistsuguste inimeste ja spetsialistideni.

Tegevused rahvusvähemustega – koostööüritused, romade projekt, Vaba Lava; Aleksandri kirik. Äkkeküla spordibaasi toetamine. Võimalikud IT lahendused – Speakly. Võõrkeel selgeks 100 tunniga. Uued koostööplatvormid  häkaton. Ametnike välitööd – info, kogemuste ja teadmiste vahetamine; ETV+ uus kontor ning parem levi (80 000 ei näinud ETV plussi). Lisaks panustab Kultuuriministeerium Rahvusvahelise lõimumise konverentsi; Eesti Instituudi venekeelse info tegevusse kultuur.info; venekeelse elanikkonna suurem kaasamine laulu- ja tantsupeo liikumisse; tegevused seoses eesti keelest muu emakeelega katusorganisatsioonidele.

Veikko Luhalaid - Laulu ja tantsupeo teemad. Ida-Virumaa kooride laulupeole jõudmine on probleem. Venelasi ja vene koore tuleks ärgitada.

Otsustati:

Võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

Päevakorrapunkt 2

2. Integratsiooni Sihtasutus ja miks teda vaja on?

Ettekandja: Irene Käosaar, Integratsiooni Sihtasutuse juhataja

Seisame selle eest, et Eesti ühiskond oleks sidus ehk kus erineva keele- ja kultuuritaustaga inimesed osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ning jagavad demokraatlikke väärtusi.

SA INSA on 20 aastat toimetanud. Kultuuriministeeriumi ootus meile, et me ei oleks ainult projektimasin, vaid eestvedajad partnerid ja liidrid. Üle 50% eelarvest läheb eestikeelse õppe korraldamisele. Piirkondlik segregatsioon. Igapäevaselt küsime inimeste hoiakuid. Eesti keele õpe aitab hoiakute muutmiseks. Peamine partner on KUL ja HTM. Ida-Virumaa programmi osas on partner Rahandusministeerium. Meie kaks peamist töödokumenti on „Lõimuv Eesti 2020" a Rahvuskaaslaste programmid. 2019. a kolime Narva.

INSA rollid: Eestvedaja – valdkonna kompetentsikeskus ja moraalne autoriteet;  Arvamusliider – kujundame ühiskondlikke hoiakuid ja avalikku arvamust;  Partner – jõustame olemasolevaid võrgustikke ning loome uusi.

INSA peamised väljakutsed - Eesti keelest erineva emakeelega inimeste toimetulek tööturul: hõive, palk, hariduse ja töö mittevastavus;  erinevused hariduses; erinevused osaluses ühiskonnas, usalduses riigi vastu; piirkondlik segregatsioon; ühiskonnas esinevad murettekitavad hoiakud ja sidusa ühiskonna toetamine.

Mõjukuse suurendamiseks INSA: Analüüsime seniseid saavutusi ja läbiviidud tegevuste tõhusust; osaleme lõimumisega seotud valdkondade riiklikes töörühmades; panustame partner-võrgustiku arendamisse; panustame tugevalt lõimumisvaldkonna kommunikatsiooni
(sh nõustamine); viime ise läbi ja toetame erinevate lõimumisvaldkonna tegevuste läbiviimist. Eesti keele majade eesmärk – suurendada eesti keele õppekohti suurendada. Natuke harida inimesi rohkem kui keelekursused. Õpetajate osas on pilootprojekti käimas.

INSA tegevust suunavad valdkondlikud arengukavad "Lõimuv Eesti 2020" ja „Rahvuskaaslaste programm 2014-2020" ning nende eestvedajatena peamised rahastajad Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium.

INSA toetab jätkuvalt  rahvuskultuuri-seltside tegevust. Panustame rahvusvähemuste kultuuriseltside ja eesti kultuuriseltside koostöösse. Rahvusvähemuste kaasatus Eesti ühiskonda on avalikkuses suuremal määral teadvustatud ning nad on rohkem pildil.

2018. a INSA: Jätkame tagasipöörduvate Eesti kodakondsete nõustamist ning anname 85 Eestisse naasnule tagasipöördumistoetust. Panustame tagasipöördujatega seotud poliitikate arendamisse ja tagasipöördujaid toetavate mudelite arendusse. Eestisse tagasipöörduvad Eesti kodakondsed tunnevad ennast siin turvaliselt ja oodatult – neile on tagatud asjakohane nõustamine, toimivad kogemusvõrgustikud. Plaanime luua järgmised töökohad, kes tegelevad tagasipöördujatega. Et neid aidatakse tagasi tulla siia ühiskonda.

Korraldame Rahvusvaheline migratsioonikonverentsi. Teeme ka kodanikupäeva viktoriini. KOV teema ongi tagasipöördujad ja nõustamisteenused. Paar päeva tagasi avasime uue INSA veebilehe. Et inimesed saaksid infot, mida vajavad. KOV-dele toeks. Kuhu KOVid saaksid inimesi saata INSA nõustamisteenusele.

Otsustati:

Võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt 3

3. Ülevaade riiklikust lõimumisstrateegia koostamisest „Lõimuv Eesti 2030".

Ettekandjad: Olga Sõtnik, Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist, Irene Käosaar, Integratsiooni SA juhataja.

Kultuuriministeerium on kavandamas uut lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2030" (lõimumise arengukava aastateks 2021-2030). Tegemist on horisontaalse valdkonnaga. Alustasime jätkuarengukava koostamisega. ÜRO programm ja ÜRO Globaalne Ränderaamistik; Riigikogu dokument; erinevad programmid; päris arengukava oli vastu võetud 2014. Tegeleme järgmise arengukava koostamisega. Oleme konsulteerinud erinevate ministeeriumite, rahvuskaaslastega. Valitsus peab andma mandaadi, et saaksime alustada arengukava koostamisega „Lõimuv Eesti 2030".

Probleemid ja lõhed on sees tööhõive ning keeleõppes. Jätkame avalike konsultatsioonide ja ümarlaudade korraldamisega. Järgmise aasta lõpuks peaks esialgne projekt valmis olema. Uue dokumendi juures rakenduskavasid ei ole tule. Tulevad programmid uue arengukavaga. Väljakutse, et lõimumise raames tekiks ministeeriumitel ühisprogramm.

„Lõimuv Eesti 2030" fookus: 1) segregatsiooni vähendamine ühiskonnas, sh hariduses ja tööturul 2) kodanikuühiskonna arendamine ning kogukondade vaheliste kontaktide suurendamine (kolmanda sektori arendamine; rahvusvähemusseltside võimestamine; hakkame planeerima kultuuri ja -sporditegevuse meetmeid; vaba aja vormis inimesed suhtleksid; SIMiga teeme koostööd; Kodanikuühiskonna arengukava 3) ühise infovälja tugevdamine (eesti ja vene inimesed elavad erinevates infoväljades. Kommunikatsioon riigiga ja riigiinstitutsioonidega. Milliseid teenuseid riik pakub. Et inimesed aru saaksid. 4) täiskasvanute keeleõppe tugevdamine. Töötukassa pakub koolitusi. Inimesed ei tea tasuta kursustest.

Ühtse kooli projekt. Ka vene koolid tuleb kinni panna? Kui avatud on eestikeelne kool teistele? Soovime luua katusarengukava ja poliitilised instrumendid.

„Lõimuv Eesti 2030" on puutumus järgmiste strateegiatega: MFF (EL finantsraamistik 2020-2027); riigieelarve strateegia; TERE (tegevuspõhine riigieelarve); RITA-ränne (RITA-RÄNNE projekt aitab välja töötada teaduslikult põhjendatud innovaatilisi lähenemisi rände ja lõimumise protsesside juhtimiseks Eestis, eesmärgiga aidata kaasa majanduse arengule ja ühiskonna sidususe suurenemisele); Riiklik arengukava „Eesti 2035".

Kogukondade vaheliste kontaktide suurendamine, erinevate valdkondade kaasamine lõimumisse, kaasava kodanikuühiskonna arendamine. Poliitiline kokkulepe lõimumise valdkonnas – ekspertide koostöö ja ühine nägemus; arvamusliidrite ringi laiendamine, ühiskonna mõistmise suurendamine; poliitiline kokkulepe.

Lõimumisstrateegia „Lõimuv Eesti 2030" ajakava:

2018

I kvartal: Arutelu partneritega – INSA, RaM, SiM, SoM, HTM, RK

I kvartal: Konsultatsioonid teadlastega

III-IV kvartal: Konsultatsioonid teiste partneritega (vähemusrahvused, partnerministeeriumid)

IV kvartal Kommunikatsioonitegevuste planeerimine

IV kvartal Arengukava koostamise ettepaneku (AKE) esitamine VV-le

2019

I kvartal: LE2020 ESF-i vahendite kasutamise vahehindamine

I-II kvartal: Avalikud konsultatsioonid

III-IV kvartal: Arengukava teksti koostamine

2020

I kvartal: Arengukava arutamine  Riigikogus

II kvartal: Täienduste sisseviimine

III kvartal: Arengukava kooskõlastamine ja vastu võtmine VV-s, programmide  kinnitamine ministri poolt      

Jan Trei: Soovime ka läbi Eesti Linnade ja Valdade Liidu sisendit anda arengukava koostamisse.

Otsustati:

Võtta informatsioon teadmiseks.

3. Koostöövõimalused kohalike omavalitsustega lõimumispoliitikas ja edasised sammud

Jan Trei: Võiksime avada arutelu ja kokku leppida, kuidas me liigume edasi koostöövõimalustega lõimumispoliitikas ja mis on meie edaspidine tegevuskava? Meil võiks olla regulaarsus kohtumistes. Oleme avatud kaasa rääkima.

Piret Hartman: Meil on esindatud liidu esindajad lõimumisvaldkonna strateegia juhtrühmas. Peame ümber vaatama esindajad. Jätkame sama töörühmaga. Et oleks järjepidevus. Juhtkomitee on ka kantslerite tasemel. Minu jaoks küsimus – ma näen, et KOV-idel on võrgustik, mida ministeeriumil ei ole. Meil on partneritega väga hea võrgustik. Me katame teenused üle Eesti. Meil on nõustamisteenused üle Eesti. Meil on infotelefon, kuhu saab helistada. Liidul ja KOV`del on kogu üle Eestiline võrgustik. Me ootame liidu abi nõustamistegevusse; koostöö kogukondadega; erinevatest teenustest sihtrühmadele info andmine. Et mis teemades teie haagite ja saaksite appi tulla? Järgmisel aastal peaksime meie koostöö osas tekitama tööplaani. Teemade lõikes oleme korraldamas seminare.

Kaarel-Mati Halla: Teenuste pakkumiste koostöö valdkond uus sisserändjatele ja pagulastele.

Jan Trei: Siseministeerium on koostamas uut siseturvalisuse arengukava 2020-2030. STAK arengukava näeb ette erinevaid uusi teenuseid, mida KOV-d peaksid hakkama tulevikus korraldama ja pakkuma. Võib-olla planeerida järgmises Euroopa Liidu finantsperspektiivis rahalisi vahendeid lõimumise teenuste arendamisteks?

 Piret Hartman: Mõned aastad tagasi tegi Kultuuriministeerium lõimumise uuringu KOV-ide seas. Mida KOV`id tahavad ja ootavad. Selle uuringu läbiviimise tulemusel ei juhtunud midagi. Lõimumises ei ole täna ühtegi ülesannet, mida KOV peaks seadusest tulenevalt täitma. Kultuuriministeerium näeb, et kui KOV peab hakkama lõimumise funktsiooni täitma, siis peab sellega kaasnema ressurss. Meie jaoks on oluline, et iga partner, kelle me kaasame tunneks selle valdkonna vastu huvi. Oleme rääkinud SIM`ga võimalusest välja kuulutada taotlusvoor. Kasutame EL raha. Anda võimaluse erinevaid ideid tulla ja saada nende elluviimiseks mingit raha. Nõustamisteenused KOV-dele. Mida KOV`id võiksid teha. Täna palju kogemusi KOV`idel ei ole. Meil on uussisserändajad, pagulased, Euroopa Liidu kodanikud, Eestis pikaaegselt elanud muu keele ja kultuuritaustad, eestlased.

Üks asi mida võiksime teha, on korraldada koolitus ja võtta kõik ministeeriumid lauataha ning joonistada teenuskaart. Mida on teinud MKM ja EAS on see, et nad on joonistanud oma spetsialistide jaoks teenuskaardi. Kui spetsialist tuleb, on vajalik teada, mida ta vajab. Vajab kooli, arstiteenust, kes neid teenuseid pakuvad, kui hästi need teenused on korraldatud ja mida tuleks teha. Võiksime läbi mõelda lõimumise puutumuse KOV-dega ja kus me saaksime omavahel koostööd teha. Kui laps läheb kooli, mida võiks koostöös HTM-ga teha lõimumise kontekstis? Kolmas sektor. Näiteks sisserändaja soovib osaleda külaliikumises, kus me saame lõimumisega abiks olla?

Võiksime käia erinevate sihtrühmade osas kaare läbi nagu me selle moodustatava lõimumisvaldkonna Valitsuskomisjoni puhul tahame ka teha.  Sealt selguks paremini kontakt KOV`ide ja lõimumise valdkonnaga. Kui ei ole valmis tulema kõik Eesti omavalitsused appi, siis kasvõi 10 omavalitsust. See oleks ka juba suur abi. Saame teha projekti ja leiame partneri, kes neid 10 omavalitsust aitaks võrgustuda.

Veikko Luhalaid: Siin ei olegi palju vaja teha. Mitte mingil juhul ei tohi tekitada tunnet, kus eestlased on omavalitsuse juhid, kes proovivad mingi programmiga teist rahvust lõimuda. Lõimumine peaks toimuma loomulikul teel. Ja need loomulikud teed on need, millest on aastaid räägitud. KOV`idel on vaja abi, mitte ainult finantsilist. Nt Sinimäe lasteaed ja varajane keelekümblus. Eesti keele oskajaid ja kasvatajaid piirkonnas ei ole. Kes ka muusikat ja kultuuri tunneksid. Õpetajaid lihtsalt võtta ei ole. Keeruline on keelekümblust läbi viia. Pool päeva on lapsed eraldi rühmades. Eesti keele õpetajad tuuakse pooleks päevaks kokku. KOV`s raha on aga õpetajaid võtta ei ole. Ida-Virumaal need kaalukausid on vastupidised. Eesti koolidesse ja lasteaedadesse me ei julgegi võtta venekeelseid lapsi. Temperament on aktiivsem ja lärmakamad. Tekib vajadus abiõpetaja järgi nagu pagulastegi puhul. Kes hakkab tööle eraldi selle lapse või grupiga. Seda raha ju ei ole. Vaivara vald ja Narva-Jõesuu linn kui nad ühinesid, tegime sellise programmi nagu kahe kogukonna sulandamise programm. Tuua nad eestikeelsesse kultuuriruumi. Tegime ekskursiooni kava. Sõitsime nendega Riigikogu külastama ja õhtul Vene teatri etenduse külastus. Külastasime ka laulupidu. Külastasime ka Petseris Seto festivali ja kohtusime setodega. Otsisime eesti- ja vene kultuuride sõlmumise kohta.

Piret Hartman: meil olekski tegelikult selliseid asja vaja teada. Siis me saaksimegi erinevate partneritega maha istuda ning võimalused läbi arutada. Siin saame meie appi tulla. Ei olegi mõtet otsida üldisi lahendusi, võib-olla minnagi edasi nende omavalitsustega, kes on valmis ja leidagi konkreetsed lahendused.

Kaarel-Mati Halla: Teenuste ja toetuste süsteem on paigas, kui räägime rahvusvaheliste kaitse saajatest. Missugused toetused on riigi poolt. Tegevused, mis oleks neile vaja kindlustada, klubilised tegevused. Tugiinimesed toimetavad aga nad ei vea. Koostöö KOV`idega kehvavõitu. Hea kuulda, et keeleõpet hakatakse suuremas mahus osutama. Pagulased tulevad siia ja nad ei oska tööd teha. Soome harjutatakse neid tööd tegema. Klubilised tegevused ja hobid, mis neid on tuleks lasta edasi harrastada. Riik lõpetas korterite otsimise neile. Osa, kes on varjupaigas ootavad endale elamispinda. Aga neid pole kuhugile panna. Nüüd on küsimus riigile – kuidas riik hakkab seda korraldama? Kas sedasi, et Tallinn ja Tartu hakaku pagulasi vastu võtma? Kui riik soovib seda omavalitsustele peale panna, siis paluks ka ressursse. Tegemist on suure probleemiga, millel pole üldse lahendust.

Piret Hartman: Ka see teema on lauapeal aruteluringis. See temaatika on Sotsiaalministeeriumi vastutusvaldkond.

Eve East: Tuleksin pagulaste teema juurest üldise lõimumise teema juurde. Tegelikult on meie kohalikes omavalitsustes häid praktikaid, mida õppida võiks. Me võiks kõigepealt koondada omavalitsustelt info kokku. Toimivate asjade baasil saame edasi minna ja hakata vaatama, kuidas lahendusi saame. Rahvusvähemuste seltside tegevus on väga aktiivne Ida-Virumaal. Inimesi tuleb koolitada ja kaasabi osutada.

Piret Hartman: Rahvusvähemusi on Tallinnas väga palju. Proovime neid lõimumisse rohkem kaasata. Ka eakamad inimesed. Sama isikute tugiteenus.    

Jan Trei: Võiksime mõelda edaspidistele praktilistele koostöösammudele. Kas võiksime mõelda fookusuuringu või küsimustiku läbiviimise peale läbi Eesti ja Linnade Valdade Liidu? Et saada tunnetust ja teadmist lõimumise probleemidele ja väljakutsetele kohalikes omavalitsustes. Saaks olla ka sisendiks „Lõimuv Eesti 2030" strateegia koostamisse. Riigi huvi võiks olla saada kätte tegelik pilt kohtadelt. Pireti ettepanek on väga hea koostada praktiline teenuskaart. Kaardistaks tegelikud koostöö ja puutekohad lõimumise valdkonnas.

Olga Sõtnik: Arengukava „Lõimuv Eesti 2030" paneb paikka, millised on poliitilised instrumendid ja millised on mõõdikud eesmärkide saavutamiseks.   

Veikko Luhalaid: Oluline, et jätkuks õpetajaid haridusasutustesse Ida-Virumaal. Need kes tulevad, tulevad palgalisaga. 

Veikko Luhalaid: Üleüldine probleem, et lastekodud on Ida-Virumaal venekeelsed. Ka kultuuriline taust ja ruum. See on täiesti arusaamatu. Töötuse protsent on kõrge. Keeleoskus Ida-Virumaa kutsekoolides on kehv. Õpetatakse häid spetsialiste, kuid venekeelt kõnelevaid.

Piret Hartman: Tallinnas oleme teinud lõimumise infopäevi. Ida-Virumaaga võiks istuda täiesti eraldi maas koostöös HTM-ga. Ida-Virumaa eripära, kus teised KOV`id ei suhestu. Võime sellise initsiatiivi täiesti võtta. Mõtleme läbi, milline võiks olla töökava Eve Easti ja Veikko Luhalaid`i kaasates. Teie võtate need koostöökohad ja mured ning panete lauda ja  räägite oma tegevustest. Käimegi teemad töötempos läbi. Võime KUL ja INSA kolleegidega initsieerida sellise kohtumise.  Küsitluse teema ja küsimuste sõnastamise võtab KUL enda kanda. Teenuskaardi võiksime teha siis, kui meil on küsitlus ära tehtud. Seejärel teeme koostööarutelu ja oluline, et kõik asjassepuutuvad ministeeriumid oleksid kohal. Ida-Virumaaga lepime kokku eraldi koostööpäeva. Sama tegevus võiks olla Tallinna linnaga.

KUL on allkirjastamisel lõimumisvaldkonna Valitsuskomisjon moodustamise käskkiri. Millal võiks Valitsuskomisjon kokku saada?. Millal võiksime planeerida selle kokkusaamise?

Jan Trei: Mõistlik oleks kohtuda, kui oleme küsimustiku laiali saatnud kohalikele omavalitsustele, vastused läbi analüüsinud. Samuti kui meil on olemas ka läbiarutatud teenuskaart.

Piret Hartman: Vahepeal teeksime kohtumised ka Ida-Virumaal ja Tallinna linnas ära. Võtame kohtumise sisendid kaasa Valitsuskomisjoni.

Otustati:

1.Kultuurministeerium koostab küsitluse kohalike omavalitsuste koostöö ja puutekohtade teemal lõimumise valdkonnas.

2.Küsitlus viiakse läbi Eesti Linnade ja Valdade Liidu elektrooniliselt.

3.Kultuuriministeerium korraldab kohtumise, kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puudet omavad ministeeriumid ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart.

4.Kultuuriministeerium korraldab lõimumise koostöövaldkonna kohtumised/infopäevad Ida-Virumaal ja Tallinna linnas.