KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

 

Ametkondade ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahelise lõimumise RES-protsessi valdkondlike läbirääkimiste töörühma koosolek

 

12.03.2020 nr 1-5/73

 

Koosoleku kuupäev 28.02.2020

 

Algus kell 10.30, lõpp kell 13.00

 

Juhatas:

Anne-Ly Reimaa

 

 

Protokollis:

Anne-Ly Reimaa

 

 

Osalesid: Anne-Ly Reimaa (Kultuuriministeerium), Jan Trei (Eesti Linnade ja Valdade Liit, edaspidi ELVL), Raivo Küüt (Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna ja perepoliitika asekantsler), Piret Hartman (Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, osales Skype`i teel), Irene Käosaar (Integratsiooni Sihtasutus), Kätlin Kõverik (Integratsiooni Sihtasutus, külaline), Kaarel-Mati Halla (Tallinna Linnvalitsus), Ott Kasuri (ELVL), Kädi Koppe (ELVL), Toomas Johanson (ELVL), Timo Torm (Rahandusministeerium, Sulev Valneri asendaja), Mare Ainsaar (Tartu Ülikool, külaline), Oliver Nahkur (Tartu Ülikool, külaline), Helina Maasing (Sisekaitseakadeemia, külaline).

 

Puudusid: Urve Luht (Lääne-Harju Vallavalitsuse noorsootöö- ja kultuurispetsialist), Anneli Rants (Sillamäe haridus-ja kultuuriosakonna juhataja), Katrin Liivamets (Töötukassa tööotsijate ja tööandjate osakonna juhataja), Sulev Valner (Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik), Viivian Jõemets (Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert), Eve East (Toila Vallavalitsus), Helle Kahm (Saaremaa vald), Karro Külanurm (Põltsamaa vald), Veikko Luhalaid (ELVL), Kalmer Sarv (Valga vald), Einar Vallbaum (Viru- Nigula vald).

 

Päevakava

 

1.ELVL RES-protsessi ettepanekute arutelu. Anne-Ly Reimaa, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht

 

2.Integratsiooni Sihtasutuse tegevustest kohanemis- ja lõimumisteenuste teekaardi loomisel. Kätlin Kõverik, INSA vanemnõustaja

 

3.Etnilise konflikti riski mõõtmisest Eestis. Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli vanemteadur

 

Päevakorrapunkt 1. ELVL RES-protsessi ettepanekute arutelu. Anne-Ly Reimaa, lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht

 

Anne-Ly Reimaa avas koosoleku ja andis tervituseks sõna Piret Hartmanile. Jan Trei tutvustas Kädi Koppet, ELVL nõunikku, kes vastutab organisatsioonis kultuuri, spordi ja lõimumisvaldkonna küsimuste eest. Anne-Ly Reimaa tutvustas kõiki 9 ELVL ettepanekut ja juhtis järgnevat arutelu.

 

Ettepanek 1 arutelu: Keeleõppevõimaluste laiendamine KOV-des (regionaalne probleem Ida-Virumaal). Leida võimalus toetada keeleõppevõimalusi kohalikes omavalitsustes Ida-Virumaal ja muudes kohtades, kus nendeks vajadus on.

 

Irene Käosaar selgitas, et Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele majad töötavad edukat Tallinnas ja Narvas, sh Ida-Virumaal, kus pakutakse eesti keele õpet Sillamäe keskraamatukogus ja Kohtla-Järvel Virumaa kolledžis, samuti Tartus välismaalaste teenuskeskuses. Irene Käosaar kinnitas, et eesti keele õppe pakkumisel täiskasvanutele ollakse väga avatud. Aastas pakutakse teenust 5500 inimesele.

 

Raivo Küüt lisas, et eesti keele õpet pakutakse ka uussisserändajatele, sh EL kodanikele

 

Jan Trei märkis, et valdkod on võrreldes eelmise aastaga edasi arenenud. Kindlasti ei tohi vaadata teenust Ida-Virumaa keskselt.

 

Piret Hartman lisas, et Kultuuriministeerium sai 2019.a lisarahastust eesti keele õppe laiendamiseks 2 miljonit eurot. Kultuurilise mitmekeskesisuse osakond püüab saada sama summat baaseelarvesse. Ka toetavad Euroopa Liidu fondid ka uuel perioodil eesti keele õpet. Alates uuest aastast vähenevad EL praeguse Sotsiaalfondi toetused valdkonnale. Lõimumisvaldkond panustab dialoogiplatvormide ja rahvustevaheliste kontaktide loomisesse. Juunis on kavas korraldada Maardus valdkondlik foorum. Seda tehakse koostöös. Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonnaga, mida juhib asekantsler Kaia Sarnet.

 

Raivo Küüt lisas, et kaks miljonit ministeeriumi täiendavaks baasrahastuseks keeleõppele saada on kaheldav. Uussisserändajate keelõpet toetavad ka EL fondid. Eesmärk on delegeerida mitmete teenuste pakkumist kohalikele omavalitsustele. Tartu linnaga ja Tallinna Kesklinna valitsusega on sõlmitud vastav koostöölepe pilootprojektina rände- ja kohanemisvaldkonna teenuste pakkumiseks.

 

Ettepanek nr 1 kokkuleppe sõnastuseks: Keeleõpet tagavad teenused ei pea olema Ida- Virumaa kesksed. Info keeleõppe uute võimaluste osas on võetud teadmiseks.

 

Ettepanek 2 arutelu: Leida võimalus täiendavaks toetuseks muukeelsete kollektiivide koorilaulu- ja tantsupeol osalemiseks

 

Anne-Ly Reimaa selgitas, et koorilaulu ja rahvatantsu kollektiivide alarahastatus on üle- eestiline probleem ja Kultuuriministeeriumi üks prioriteete RES-läbirääkimiste protsessis. Uuring rahvakultuurikollektiivide finantsmajanduslikust olukorrast viidi läbi 2019.aasta sügisel. Uuringu viis läbi mõttekoda PRAXIS ja uuring on leitav Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/news-related- files/juhendajad_ja_kollektiivid_aruanne.pdf. Üks uuringu kesksemaid järeldusi oli, et lähiaastatel võib pensionile suunduda kriitiline arv dirigente ja tantsujuhte ning laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkumine ei pruugi endistviisi jätkates olla iseenesestmõistetav. Kultuuriministeeriumi eesmärk on tagada laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus ning luua juhendajate tööandjatele võimalus taotleda toetust juhendajate töötasu tõstmiseks. Ida-Virumaale antud kontekstis täiendavalt rahastust leida on kaheldav.

 

Raivo Küüt lisas, et koori- ja rahvatantsujuhtide osatähtsust lõimumiskontekstis ei tohi alahinnata.

 

Ettepanek nr 2 kokkuleppe sõnastuseks: Vaadelda laulu- ja tantsupeo protsessiga seotud probleemistikku tervikuna Eesti kontekstis. Laulu- ja tantsupeoprotsessi ei saa rahastada lõimumisprogrammist, vaid laulu- ja tantsupeo liikumisega seotud eelarvest. Eesmärk on, et tantsu- ja koorijuhtide tasustamissüsteemi väljatöötamisel arvestatakse ka Ida-Virumaa teise emakeelega koori- ja tantsujuhtide vajadustega. Lahendused probleemi lahendamiseks ei saa olla ühe piikonna kesksed.

 

Ettepanek 3 arutelu: Lõimumise teenuskaardi koostamine (kaasates teisi lõimumise valdkonnaga puudet omavad ministeeriume ja liidu, et kaardistada koostöökohad lõimumise valdkonnas ning koostada teenuskaart).

 

Anne-Ly Reimaa selgitas, et teenuskaardi koostamine toimub Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel kaasates koostöös ELVL-i. Lisaks on kavas väljatöötatud lahendusi ja juhendeid tutvustada kohalikele omavalitstele 2020.a II poolaastal.

 

Ettepanek nr 3 kokkuleppe sõnastuseks: Jätkata planeeritud tegevustega. Tutvustada väljatöötatud dokumenti regionaalsetel ümarlaudadel ja teabeüritustel 2020.a. II pooles

 

Ettepanek 4 arutelu: Eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate puuduse leevendamine Ida-Virumaal. Pidada läbirääkimisi haridus-ja teadusministeeriumiga riikliku koolitustellimuse suurendamiseks eesti keele õpetajate ja kultuuritöötajate koolitamiseks.

 

Irene Käosaar selgitas, et Integratsiooni Sihtasutus on eesti keele õppes panustanud olemasolevatele õpetajatele. Eesti keele majades töötab 5 eesti keele õpetajat Narvas ja 6 keeleõpetajat Tallinnas. Peagi alustab Integratsiooni Sihtasutus uute eesti keele õpetajate värbamist. Keeleõpetajatest on suur puudus üldhariduses, täiskasvanuõppes suudetakse keeleõpetajaid siiski leida. Haridusküsimustes on ELVL-l sarnane komisjon, mistõttu tuleks antud küsimus püstitada RES-läbirääkimistel teise ministeeriumiga. Teada on fakt, et viiendik vene koolide õpetajatest ei oska piisavalt eesti keelt.

 

Kaarel-Mati Halla lisas, et eesti keelt hästi oskavate õpetajate põud on koolides olemas. Peab ette võtma samme, et vene emakeelega õpetajad saaksid eesti keelt paremini omandada.

 

Ott Kasuri lisas, et tellimus suuremaks eesti keele õpetajate koolituseks kõrgkoolides peab tulema Riigikogust. ELVL delegatsioon sellest Riigikogu töörühmades rääkinud. Riigikogust tulnud suunise järel saab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse eelarvestada ja planeerida vajaliku finantstoe oma eelarvesse.

 

Ettepanek nr.4 kokkuleppe sõnastuseks: Küsimus eestikeelsete kultuuritöötajate puuduse leevendamiseks Ida-Virumaal esitada aruteluks Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja spordivaldkonna RES-läbirääkimiste komisjonile 2020.aasta II pooles. Tõstatada ettepanek eesti keele õpetajate puuduse leevendamine Haridus- ja Teadusministeeriumi vastavas RES- läbirääkimiste protsessi komisjonis 2020.a. II pooles.

 

Ettepanek nr 5 arutelu: „Kahe kogukonna sulandamise programmi" rahastamine KOV-dele, mille eesmärk on tuua venekeelsed inimesed eestikeelsesse kultuuriruumi.

 

Anne-Ly Reimaa selgitas, et analoogilised tegevused on kehtivas lõimumisvaldkonna arengukavas Lõimuv Eesti 2020 märgitud koostöötegevustena.

 

Piret Hartman selgitas, et programm on olemas. Lisaks annab täiendavat toetus Integratsiooni Sihtasutusele Rahandusministeerium koostöötegevuste, sh kultuuri- ja spordiürituste toetamiseks. Kultuuriministeerium rahastab lisaks neljanädalasi õpilasvahetusi.

 

Ettepaneku nr 5 kokkulepe sõnastuseks: Jätkata erikeelsete kogukondade koostöötegevuste meetme elluviimist. Leida võimalusi koostöötegevuste eelarvelise mahu suurendamiseks.

 

Ettepanek nr 6 arutelu: Soodustada vähemusrahvuste kultuuriseltside loomist ja tegutsemist, läbi projektikonkursside kaasates neid lõimumisprotsessi ja aidata neil säilitada oma kultuuriruumi (rahastamine riigieelarvest).

 

Jan Trei märkis, et vähemusrahvuste kultuuriseltside taotlusvoorud on väga bürokraatlikud, ka napib infot toetusvõimaluste kohta. Ettepanek on üle vaadata taotlusvoorude tingimused. Ka võiks kohalikud omavalitsused enam informeeritud olla olemasolevatest võimalustest.

 

Raivo Küüt kommenteeris, et võimalusi rahastamiseks on, kuid alati pole huvi taotleda. Siseministeerium soovib kohalike omavalitsuste poolseid ettepanekuid, kuidas olukorda lahendada. Oluline on kogukondliku võrgustiku koordineerimine.

 

Kaarel-Mati Halla lisas, et Tallinn toetab Kodurahu programmi abil vähemusrahvuste kultuuriprojekte mahus 70 000 eurot aastas.

 

Ettepanek p.6 kokkuleppe sõnastuseks: Suurendada vähemusrahvuste kultuuriseltside informeeritust neile suunatud riigipoolsete ja kohaliku omavalitsuse tasandil pakutavate projektikonkursside ja toetusprogrammide kohta Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt. .

 

Ettepanek nr 7 arutelu: Viia läbi kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvatele ametnikele tsentraliseeritud koolitused, eesmärgiga tõsta ametnike võimekust uussisserändajate kohanemise toetamisel (rahastamine riigieelarvest).

 

Kätlin Kõverik selgitas, et Integratsiooni Sihtasutus pakub nelja koolitusmoodulit kõigile rändetaustaga inimeste nõustajatele. Välja on töötatud nelja mooduliga koolituskava: „Erinevad nõustamisteenused", „Teenusepakkujate vaheline koostöö", „Kliendi profileerimine ja motiveerimine" ning „Kultuurierinevused, normid ja stereotüübid". Aastatel 2020-2021 on plaanis koolitusi pakkuda eeskätt kohalike omavalitsuste ametnikele.

 

Ettepanek nr.7 kokkuleppe sõnastuseks: Osapoolte vajaduste kaardistamine kohalike omavalitsuste uussisserändajatega vahetult kokkupuutuvate ametnike koolitusteks viia läbi 2020.a I pooles.

 

Ettepanek nr 8 arutelu: Rahvusvahelise kaitse saanud pagulaste toimetuleku edendamiseks on vaja tõsta tugiisiku rolli ja tähtsust ning suurendada teenuse mahtu, selle eesmärgi täitmisele aitaks kaasa ka pagulase tugiisiku ja omavalitsuste koostöö tihendamine. Tegemist on riigipoolse teenusega (rahastamine riigieelarve vahenditest).

 

Anne-Ly Reimaa esitas Sotsiaalministeeriumi selgituse. Rahvusvahelise kaitse saajate tugiisikuteenust rahastatakse varjupaiga- rände ja integratsioonifondist (AMIF). AMIF-i tööplaanist tulenevalt jätkab Siseministeerium rahvusvahelise kaitse saajate tugiteenuste, sh tugiisikuteenuse, keeleõppe ja kohanemisprogrammi toetamist. Sotsiaalministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet planeerivad ja koordineerivad koostöös kohalike omavalitsustega rahvusvahelise kaitse saajate tugiteenuste pakkumist. Sotsiaalkindlustusamet pakub tuge ka erinevate rahvusvahelise kaitse saajatega seotud juhtumite lahendamisel.

 

Ettepanek nr.8 kokkuleppe sõnastuseks: Jätkata koostööd tugiteenuste väljaarendamisel kohalike omavalitsuste ning Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti vahel. Tagada teenuste rahastamine arvesse võttes EL Solidaarsusfondide (AMIF) võimalusi.

 

Ettepanek nr 9 arutelu: Välja selgitada kitsaskohad uussisserändajate kohanemisel ja neile teenuste osutamisel, eesmärgiga kujundada konkreetsed ettepanekud riigile ja omavalitsustele täiendavate meetmete rakendamiseks, selleks läbi viia uuring riigi ja omavalitsuste koostöös (rahastamine riigieelarvest).

 

Anne-Ly Reimaa selgitas, et 2019.a.detsembris valmis Siseministeeriumi tellimusel Balti Uuringute Instituudiuuring„UussisserändajatekohanemineEestis"

(https://www.ibs.ee/publikatsioonid/kohanemine/), kus esitatakse poliitikakujundamise soovitused uussisserändajate kohanemiseks ja neile teenuste osutamiseks. Kohaliku omavalitsuse toetus on väga tähtis uussisserändajate vahetul toimetulekul. Uuringu keskendub peamistele probleemidele ja lahendustele üheksas peamises lõimumisvaldkonnas.

 

Ettepanek p.9 kokkuleppe sõnastuseks: Kujundada konkreetsed 2020.aasta I pooles töörühma poolt ettepanekud riigile ja omavalitsustele täiendavate meetmete rakendamiseks uussisserändajate kohanemiseks.

 

Päevakorrapunkt 2. Integratsiooni Sihtasutuse tegevustest kohanemis- ja lõimumisteenuste teekaardi loomisel. Kätlin Kõverik, INSA vanemnõustaja

 

Kätlin Kõverik tutvustas Integratsiooni Sihtasutuse nõustamisteenust, mille eesmärk on kohanemise ja lõimumise alase teabe jagamine ning sihtgrupi keelelise ja kultuurilise kümbluse tegevustesse kaasamine. Sihtrühmadeks on pikaaegselt Eestis elanud muu emakeelega inimesed, uussisserändajad, tagasipöördujad, rahvusvahelise kaitse saajad, ka lühiajaliselt tööloaga töötajad. Nõustamine toimub Tallinna ja Narva eesti keele majades, aga ka Sillamäel ja Kohtla- Järvel. Loodud on nõuandeveeb, infot jagatakse töö- ja karjäärimessidel. Koostöösse on kaastatud neli ministeeriumit: Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium, samuti ELVL.

 

Integratsiooni Sihtasutuse eesmärk on luua nõustaja e-tööriist, mis aitab kaasa nõustamisjuhtumite lahendamisele (nn teenuste teekaart) ja töötajate kompetentsi suurendamisele, pakkuda koolitusi, teabematerjale, parimate praktikate jagamist. Valminud teekaarti ja nõustaja e-tööriista plaanitakse tutvustada ja pakkuda ka koolitusi Eesti maakondades. Koostööd tehakse ELVL-iga, et leida parim lahendus e-tööriista tutvustamiseks ja koolituste korraldamiseks. E-arenduse eesmärgiks on luua võimalus kliendile välja trükkida juhtumipõhine lahendus, lõimumiseks vajalik teekond.

 

Mati-Kaarel Halla märkis, et eesti keele omandamine sõltub palju konkreetse inimese õpioskustest. Taallinnas on palju rahvusvahelisi tudengeid. Ka neile vajalik nõustamine. Teadlikule kliendile on antud Integratsiooni Sihtasutuse veebiarendus hea lahendus. Kaardistada tuleks ka kohalike omavalitsuste teenused. Näiteks on Tartul spetsiaalne info välisüliõpilaste jaoks.

 

OTSUSTATI: Info teadmiseks võtta.

 

Päevakorrapunkt 3. Etnilise konflikti riski mõõtmisest Eestis. Mare Ainsaar, Tartu Ülikooli vanemteadur

 

Mare Ainsaar andis ülevaate RITA-RÄNDE projekti raames etnilise konflikti riski indeksi arvutamise põhimõtetest. Projekti eesmärk on luua töövahendid ja sekkumismehhanismid, mis aitavad paremini toime tulla sisserändega. Teadlaste eesmärgiks on leida vastused küsimustele, kuidas lõimida täiskasvanud uussisserändajaid ja võimestada kogukonna tasandit uute rändeväljakutsetega toimetulekul ning ühiskondliku sidususe loomisel. Projekti raames töötatakse välja juhised ja töövahendid kohalikele omavalitsustele. Osa projektist tegeleb ka küsimusega, kuidas haridussüsteem saab kaasa aidata sotsiaalsete probleemide, marginaliseerumine, radikaliseerumine ennetamisele ja lahendamisele.

 

Suure projekti alamuuring töötab konflikti riski mõõtmise indeksiga. Selleks määratakse kindlaks asjaolud, mis kasvatavad etnilise konflikti riski ja rühmitatakse selle riski põhjal Eesti kohalikud omavalitsused. Tehtud uuringul on kaks väärtust: teoreetiline pool ja konkreetne empiiriline analüüs, millest on abi konkreetsete soovituste väljatöötamisel. Peamiseks väljakutseks oli kohaliku omavalitsuse tasandi andmete saamine, et teha empiirilisi analüüse. Otsustatud on Euroopa Sotsiaaluuringu andmete ja statistilise informatsiooni kombinatsiooni kasuks. Tulemuste järgi võib Eesti omavalitsused jagada riskiindeks järgi viieks rühmaks.

 

OTSUSTATI:

 

1.Info teadmiseks võtta.

2.Kutsuda Mare Ainsaar Eesti Linnade ja Valdade Liitu tutvustama läbiviidud uuringut.

 

Koosoleku juhataja ja protokollija

 

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne-Ly Reimaa

lõimumisvaldkonna rahvusvaheliste suhete juht