Keskkonna ja maaküsimuste töörühma kohtumise protokoll (04.09.2020)
Valitsuskomisjoni ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu keskkonna ja maaküsimuste töörühma koosolek
KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade ja Valdade Liit 4. september 2020
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.00
Juhatas: Harry Liiv
Protokollis: Kaie Siniallik
Osalejad:
Ott Kasuri,
Reigo Lehtla,
Kalle Toomet,
Jan Trei,
Toomas Johanson,
Ain Valdmann,
Aali Lilleorg,
Eha Võrk,
Elena Sapp,
Eike Pärnamägi,
Kersten Kattai,
Lüüli Junti,
Triinu Rennu,
Eva Suurkaev,
Kristel Kibin,
Elen Krusell,
Sven Tarto,
Rain Vipper.
Koosoleku päevakava:
1. Keskkonnatasude süsteemi uuendamisest – lühiülevaade
Eva Suurkaev ja Elen Krusell, KeM
2. Keskkonna ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine
Harry Liiv, KeM asekantsler
3. Kokkuvõte ühistegevusest KEMi (KOV kaasamine ümarlaud), Keskkonnameti (koolitused), KIKiga (fondi teema) keskkonna ja maaküsimuste valdkonnas.
Ettekandjad Ott Kasuri; Toomas Johanson ja Kalle Toomet ELVL büroo
Harry Liivi tervitussõnad ja sissejuhatus.
1. Lühiülevaade keskkonnatasude süsteemi uuendamisest
Eva Suurkaev: Oleme teinud Vabariigi Valitsusele (VV) ettepaneku keskkonnatasude süsteemi terviklikuks ülevaatamiseks. KOVe puudutab eelkõige ettepanek suunata osa saastetasudest (vee- ja välisõhusaastetasust) edaspidi KOVidele. Samuti tuleks saastetasude osas kaaluda käitise asukoha arvestamist nt kui saasteallikas paikneb mõne KOVi piiril ning seda, kas saaste mõju on lokaalne või piiriülene. Protsessiga läheme edasi kui VV on andnud ettepanekule heakskiidu. Seniks on kõik ettepaneku tasandil. Proportsioonide jagunemist veel ei ole. Need pannakse paika kui on käes VV nõusolek protsessiga jätkamiseks. Eelnõu veel ei ole, ettepanek on memorandumi tasandil.
Saastetasudest on ettepanekus veesaastetasud ja välisõhu saastetasud. Jäätmete osas konkreetset ettepanekut ei ole. Jäätmete puhul tuleb pilti laiemalt vaadata, ka seda millised on omavalitsuse sammud jäätmemajanduse edendamisel.
Ott Kasuri: Kuidas muudatused mõjutavad omavaltisuste tulubaasi? Kas finantskoormus kasvab?
Eva Suurkaev: Muudatus peaks suurendama omavaltisuste tulubaasi saastetasude laekumise läbi.
Otsus: Kui Vabariigi Valitsuselt on ettepanekule saadud heakskiit, kaasata ELVL ka eelnõu ettevalmistamise faasis.
2. Keskkonna ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine
Ettepanek 1
Kavandada täiendavad vahendid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks
Harry Liiv: Teema on edasi liikunud, loodetavasti KOVid kasutavad jõudsalt eraldatud vahendeid.
Ott Kasuri: ELVL esitas ettepanekud, mida ka võimalusel arvestati.
Ain Valdmann: Kas üksikobjektid lähevad selle taotluse alla? Nt pargiala, kus soovime liigiti kogumist korraldada. Kas see on eraldi projektina võetav?
Kristel Kibin: Avatud toetusvoorus anname toetust konteinerite ja kodukomposterite soetamiseks, mis on mõeldud eramajapidamiste juurde, jäätmemajade ja jäätmejaamade rajamiseks. Soovitan vaadata tingimused üle Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt.
Otsus: Kokkulepe saavutatud
Ettepanek 2
Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonnakaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest. Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.
Ott Kasuri: Rääkisime teie kolleegidega maade hindamise ja tasustamise osa ning leppisime kokku, et antud teema tuleb täiendavalt hiljem läbirääkimiste laua taha. Kuna see on fiskaalne teema, siis võiks tulevikus omaette ettepanekuna välja tuua.
Eha Võrk: Tallinna poolt täpsustus juurde: vee-erikasutus veeseadusest tulenevalt omavalitsustel maksubaas väheneb ja oleme linnavalitsuse poolt tegemas ettepanekut, et siinse töörühma ettepanekut täiendada.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi pärast maade hindamise temaatika edasiarendamist.
Ettepanek 3
Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Võõrandada KOVidele taotluse alusel riigi maareservist kõne all olevad objektid, mille hooldamisega saaksid KOVid operatiivsemalt tegeleda.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumisel veebruaris.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 4
Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOVile välismõjud ning võimaldama KOVidel seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist.
Harry Liiv: Esimese päevakorrapunkti all juba arutasime seda teemat. Ettepanek on võetud töösse, järgmistel koosolekutel saame anda tagasisidet, eeldatavalt oktoobris 2020.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 5
Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumise veebruaris.
Eha Võrk: Näen kommentaaris, et toetatakse korralist maa hindamise läbiviimist. Tallinna poolelt oleme toonud mõned eriarvamused seal töörühmas enne korralise hindamise algatamist. See vahend ei too meile tulubaasi.
Triinu Rennu: Kommentaaris on eelduslikult läbi korralise hindamise algatamise omavalitsuse tulubaas tõuseb ja jätkab tõusmist olenevalt kaitsemehhanismidest, mis seal rakendatakse. Täiendavalt soovin lisada, et Rahandusministeeriumi algatusel on läbivaatamisel KOVide ja riigivahelised maasuhted ja maaküsimused, kaasatud on ka Keskkonnaministeerium ja Maa‑amet. Eesmärgiks on maaküsimustes riigi ja KOVide ühetaoline kohtlemine.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi. Tallinn soovib konsulteerida.
Ettepanek 6
Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.
Ain Valdmann: Kas loetellu võiks lisada rohealade võrgustiku?
Triinu Rennu: Kehtiva riigivaraseaduse järgi antakse omavalitsustele avalikeks ülesanneteks vajalik maa sh haljasalad ja rohealad, kui seda toetavad planeeringud ning maade üleandmine toimub tavapäraselt. Pigem on antud punktis suunatud rõhk kas ja kuivõrd on ettevõtlusega tegelemine kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kuivõrd riik selleks annab maad. Nende maade üleandmine, mis on KOVil oma ülesannete täimiseks vajalik, toimib tänasel päeval ja küsimust pole. Küsimus on ettevõtluse arendamiseks vajalikus maas. Maareformi lõpusirgel, kus masskanded on ära tehtud igal pool Eestis v.a Tallinn, töö jätkub. Kui on toetav planeering või arengukava, siis omavaltisustele vajalikud maad, mida reformimata maadest on suur enamus, antakse maareformi käigus KOVile üle.
Kersten Kattai: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) uuendamise kontekstis oleme arutanud ettevõtluskeskkonna arendamist, mis on tihedalt seotud maaküsimustega. Endiselt on eesmärk tähtajaga veebruar 2021 minna valitsusse ettepanekutega, et KOVidel oleks lihtsam saada maad ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Toimunud on mitmeid kohtumisi ja arutelusid nendel teemadel. Usun et lähiajal meie riigivara osakonna eestvedamisel ELVL‑iga vastav kohtumine toimub esialgsete mõtete tutvustamiseks ja arutamiseks.
Eike Pärnamägi: Ettepaneku laiendamine liikluse ja pargialade kontekstis ei ole mõttekas. Need kuuluvad tavapäraste riigivaraseaduse § 33 juhtumite hulka, mida KOVidele on võimalik tasuta võõrandada. Tegemist erinevatel alustel võõrandamisega.
Otsus: Järgmisel kohtumisel Keskkonnaministeerium informeerib
Ettepanek 7
Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega omavalitsus taristu heakorra tagamiseks
Harry Liiv: Tegemist on pikaajaliste protsessidega. Ettepanek on sisuliselt töös. Saame järgnevatel kohtumistel kommenteerida.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 8
Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.
Alternatiivina muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."
Triinu Rennu: 65% küsimus ja loateemad on samuti teemaks KOVidele maade tegevusprogrammi punktis. Maa-amet on toetanud loamenetluse kaotamist.
Eha Võrk: Kommentaariks, et Tallinn ei püüagi võõrandada maid, mis on vähem kui 10 aastat omandis. Oleks otstarbekas piirang maha võtta.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 9
Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.
Ain Valdmann: Rääkides piirisituatsioonist, näiteks Tabasalus Harku vallas on kraavide süsteem porgandipõllul, seega maaparanduskraav. Maaparandussüsteemid on aga toetuse väärilised. Sama kraav jookseb üle linna piiri, siis ta enam toetamise vääriline ei ole. Küsimus linn vs maa/vald. Peaks ehk rääkima ühtmoodi linn või maa/vald, kui tegemist on tiheasustusega. Neid kraavitatud uudismaid on iga linna ümbruses.
Ott Kasuri: Tallinna linnaga piirnevad vallad tegelevad uusarendustega.
Harry Liiv: Nõustun, et tiheasustusalal on kraav kord ühel, kord teisel pool. Ettepaneku mõte on, et maaparandussüsteemide korrastamiseks on vaja finantse. Varasemalt käsitletud – vooluveekogude seisundi parandamist rahastame Keskkonnainvesteeringute Keskuse veeprogrammist, mõte on laiem. Tegemist konkreetsete veekogumite veeseisundi parandamisega, seda on raske edasi arendada maaparanduse alla. Sadevee teemat on varasemalt analüüsitud, kui ÜVVKS eelnõusid on varasemalt tehtud. Meie tingimustes on kõige optimaalsem, et omavalitsused seda teevad. Tallinna linna ääres võib küll näha selliseid mahtusid, kuid mujal peaks olukorrad lahendama vastavalt ÜVVKS-le. Ettepanek on praegu seaduse eelnõus endas teha muudatus, et oleks selgem, et mitte ainult linna territooriumi vaid ka linnaga piirnevatel aladel, kus on tiheasustus ala.
Ain Valdmann: Rääkides investeeringutest, kus tegemist ei olegi tiheasustusalaga, vaid selle teenindamisega. Oleme ka KIKiga rääkinud ja ootame uut meetmete programmi ja rahastamise perioodi. Vaja on mahukaid investeeringuid sest käsil suured projektid.
Harry Liiv: Suurtele projektidele tuleks vaadata laiemalt, kui tegemist on keskkonna turvalisuse tagamisega. Õhusaaste vähendamise kontekstis kavandamisel olevate programmidega seostama neid kas liikluse või keskkonna turvalisuse, kliimamuutustele soodsate lahendustega jne. Üleujutuste osas on meede sobiv.
Kalle Toomet: Mõiste „linn" all ei ole antud kontekstis mõeldud kohaliku omavalitsuse üksust, vaid sõnastuse mõttes me räägime tiheasustusest.
Otsus: Keskkonnaministeerium kaalub ettepanekut asendada linna territooriumi mõistet nii et see hõlmaks ka mainitud tiheasustusala, analüüsime ning anname tagasisidet.
Ettepanek 10
Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega. Vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üldplaneeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega.
Kalle Toomet: Metsanduse teemaliste arutelude käigus pole jõutud ettepaneku sõnastuse muutmiseni, arutelu kestab.
Ain Valdmann: Oleme valmis konkreetseid näiteid tooma.
Otsus: Metsaseaduse eelnõu protsessi käigus ja arenedes formuleerub ELVL-i poolt täpsustatud ettepanek
Ettepanek 11
Luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOVid võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:
„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."
Ott Kasuri: Jäätmeseadus ja pakendiseadus, mis täna on menetluses peaks selle küsimuse lahendama.
Kristel Kibin: Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis hetkel on riigikogu menetluses, tegeleb direktiivide ülevõtmisega ja seal ei ole kavandatud riigisiseste küsimuste lahendamist. ELVL on teinud ettepaneku ka selle eelnõu raames taastada § 66 lõige 11 sõnastus, kuid Keskkonnaministeerium on keskkonnakomisjonile esitanud oma kommentaarid ja muu hulgas selgitanud põhjuseid, mis põhjusel see riigikohtu põhiseaduse kolleegiumi otsusele vastavalt kehtetuks tunnistati. Oleme välja toonud ka Konkurentsiameti varasemad seisukohad, et enne kui ei ole toimunud põhimõttelisi muudatusi jäätmete valdkonnas, ei ole põhjendatud selle sätte taastamine. Ootame Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi valmimist, et asuda jäätmete valdkonnas reformide juurde. Tulles tagasi eelnõu juurde, siis hetkel ei oska öelda, kuidas keskkonnakomisjon plaanib nende ettepanekutega jätkata ja mis moodi arutelud jätkuvad, kuid teadaolevalt oli ELVLi ettepanek 13.07.2020 arutlusel ja Keskkonnaministeerium seal ka põhjendas oma seisukohta.
Lüüli Junti: Tallinn jääb kindlasti ettepanekute 11,12,13 juurde ning see on ka otseselt seotud ettepanekuga 1. Kui õigusaktide muutmise analüüs valmib, soovib Tallinn et omavalitsuskeskne jäätmeveo süsteem taastatakse. See on otseselt seotud sihtarvude täitmisega.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 12
Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumisel veebruaris
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 13
Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv."
Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."
Ott Kasuri: ELVL on oma liikmetega probleeme kaardistanud. Omavalitsuste soov on jäätmeseaduse protsessis läbirääkimisi jätkata, et seadus saaks KOVidele sobivam ja meie huvidega oleks arvestatud.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 14
Leiame, et pakendiorganisatsioonil tuleks kogumiskohta paigutada paberi- ja kartongpakendi liigiti kogumiseks sinine mahuti ning segapakendi kogumiseks kollane mahuti. Olmejäätmete mahuti peaks olema hall või must ning biojäätmete oma pruun. Samuti leiame, et tuleks ühtlustada kogu sümbolite ning juhiste süsteem
Otsus: Kokkulepe saavutatud
Ettepanek 15
Muuta pakendiseadust selliselt, et pakendiettevõtjal oleks lubatud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele.
Otsus: Kokkulepe saavutatud, teemakohased sätted sisalduvad Riigikogu menetluses olevas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõus.
Ettepanek 16
Tegeleda purgimise ning kohtkäitluse temaatikaga ning leida vee-ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile sobivaim lahendus. Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta. Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit, KOV tunnustust või mõnda muud lahendust purgimisteenuse kontrollimiseks.
Harry Liiv: Keskkonnaministeeriumil on pooleli uuring ja ettepanekute vormistamine. Aasta lõpus tuleme välja konkreetsema ettepanekuga.
Otsus: 2020 lõpus Keskkonnaministeerium informeerib ELVLi kokkuvõtvatest seisukohtadest
Ettepanek 17
Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks.
Harry Liiv: Konsultatsioonid Muinsuskaitseametiga käivad. Mitme objekti kontekstis ministeeriumis aktiivselt käsitletav teema.
Ain Valdmann: Tooksin välja, et lähema 5 aasta Tallinna Loomaia investeerimisvajadus on 14,5 milj, Botaanikaaial 12 milj, Kadrioru pargil 10,5 milj, ajaloolised kalmistud 4,5 milj. Kas teema, lähtudes uue perioodi finantseerimise allikatest, võiks kõne alla tulla?
Harry Liiv: Kuidas uuel rahastus perioodil pargid ja arhitektuurimälestised kajastust leiavad, peab vaatama meetmete üleselt.
Sven Tarto: Teemat tuleks käsitleda laiemalt kui Tallinn, üle Eesti on ka mõisate parke ja muud mida peab arvestama.
Ott Kasuri: Kultuuriminister rääkis võimalikest uutest kultuuriobjektide rahastamisest. Pressiteates oli viidatud, et lisaks suurtele üleriigilistele kultuuriobjektidele vajavad tähelepanu ka muinsuskaitselased objektid ja seal hulgas ka mõisa pargid. Võib-olla tulevikus saavad eelmainitud objektid hoopis Kultuuriministeeriumi haldusalasse.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi, KeM informeerib töörühma
3. Kokkuvõte ühistegevusest KEMi (KOV kaasamise ümarlaud), Keskkonnameti (koolitused), KIKiga (fondi teema) keskkonna ja maaküsimuste valdkonnas
Ott Kasuri:
* Keskkonna teemadel toimusid ümarlauad 11.06 ja 26.08, mis on avatud olnud nii töörühma liikmetele kui KOVide keskkonnavaldkonna inimestele. Keskenduti päevakajalistele ja olulistele teemadele – jäätme- ja pakendiseadus, vee-ettevõtluse jätkusuutlikkusele, lisaks kiireloomulised küsimused. Keskkonnaministeerium kogus infot kuidas viirusetingimuses vee-ettevõtted toimetavad. Raili Kärmas andis ümarlaual ülevaate, kuidas KOVid hakkama said.
* Covid-i ajal toimusid ka koolitused Keskkonnaametiga, koolitusjuht Piret Valge viis läbi 3 koolitust omavalitsuste poolt küsitud teemadel. Räägiti veeseadusest, heitvee ja reovee järelevalvest, üleujutuste ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisest. 66 omavalitsust 76‑st osales koolitustel. Heameel tõdeda, et omavalitsustele on keskkonna teemad olulised. Keskkonnaameti koolitusprojekt jätkub sügisepoole. Tänusõnad kolleegidele, et viirus ei ole elu seisma pannud.
* Toimus ka kohtumine Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) keskkonna ja kliimafondi tegevuse teemal. Sellise fondi kavandamine on Vabariigi Valitsuse ülesanne KIKile, andsime omavalitsuste poolse sisendi. Olulised meetmed nagu planeerimistegevus ja LIFE programm said välja toodud.
Toomas Johanson: Lisaksin finantspoolelt, et täna hommikul toimus kohtumine KeMi eelarve- ja strateegiaosakonnaga, milles saime hea ülevaate finantseerimise võimalustest EL struktuurivahendite uue perioodi osas. Leppisime kokku, et üheskoos KOVidega teeme ideekorje, mida oleks vaja keskkonna osas teha. Võimalikud infopäevad kuhu oleks kaasatud lisaks KOVide keskkonnaspetsialistidele omavalitsuste tegevjuhid ja volikogu liikmed.
Ain Valdmann: Teemasid oli palju, erinevatest suundadest teemad said kirjeldatud. Kõike loomulikult korraga ei saa. Vajalik läbi mõelda ajakava ja noppida välja kiireloomulised. Tuleks luua ühiselt arusaadavad ajakavad. Kõik ei ole ka raha nõudvad teemad, mõnes osas vajalik selgitustöö sh keskkonnaharidus.
Kalle Toomet: Minu laualt läbi käinud keskkonnateemad on ühelt poolt energiatõhusus, teisalt maavarade kasutus. Maade eraldamine ja müük seoses Rail Balticu trassiga. Kasutusele võetavate maavarade ja karjääride laiendamise vajadused - tuleb leida ühised seisukohad. Võiksime tulevikus üheskoos Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel arutada.
Ettepanek: Tulevikus oleksid keskkonna- ja maaküsimuste töörühma koosolekud avatud laiemale ringile (Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, KOVide keskkonnaspetsialistid, kes ei ole töörühma liikmed). Anname võimaluse liituda Teams-is.
Harry Liiv: Oleme erinevaid interaktiivseid lahendusi kasutanud ning kaasatakse vastavalt vajadusele ja teemadele inimesi. Eeldab põhjalikku koordineerimist.
Ain Valdmann: Maavarade kasutamise teemal - toimub maavarade inventuur maakondade kaupa, olemas aruanne selle kohta. Mida lähiaeg toob meie kohalikku ehitusmaterjalide maavarade kasutusse. Mitmed omavalitsused on sellega hädas. Geoloogilisi uuringuid palju. Meie ümbrus on üles kaevatud. Mis materjali hakkame 10, 20, 30 aasta pärast. Kus kohast võtame meie omavalitsused 20 aasta pärast killustikku või liiva. Mitte teha inventuuri ressursile mis meil olemas on, vaid jälgime oma ressursside varu, et oleks ka järgmistel põlvkondadel midagi võtta. Ressursi planeerimine pikas perspektiivis võiks olla tähtis.
Harry Liiv: Nõustun, et ressursi tuleb vaadelda nii laialt kui võimalik ja taaskasutamine on juba tänapäeva majanduses oluline osa ja prioriteet. Välja toodud teema võiks keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas vaatluse all olla küll. Erinevatel aegadel on toetatud ka erinevaid objekte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja Kaie Siniallik
Protokollija
Lisa 1 Ettepanekute tabel
Lisa 2 KOVide keskkonnateemade ümarlaua protokoll
Lisa 3 Maavarade memo
KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Tallinn
Eesti Linnade ja Valdade Liit 4. september 2020
Algus kell 11.00, lõpp kell 13.00
Juhatas: Harry Liiv
Protokollis: Kaie Siniallik
Osalejad:
Ott Kasuri,
Reigo Lehtla,
Kalle Toomet,
Jan Trei,
Toomas Johanson,
Ain Valdmann,
Aali Lilleorg,
Eha Võrk,
Elena Sapp,
Eike Pärnamägi,
Kersten Kattai,
Lüüli Junti,
Triinu Rennu,
Eva Suurkaev,
Kristel Kibin,
Elen Krusell,
Sven Tarto,
Rain Vipper.
Koosoleku päevakava:
1. Keskkonnatasude süsteemi uuendamisest – lühiülevaade
Eva Suurkaev ja Elen Krusell, KeM
2. Keskkonna ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine
Harry Liiv, KeM asekantsler
3. Kokkuvõte ühistegevusest KEMi (KOV kaasamine ümarlaud), Keskkonnameti (koolitused), KIKiga (fondi teema) keskkonna ja maaküsimuste valdkonnas.
Ettekandjad Ott Kasuri; Toomas Johanson ja Kalle Toomet ELVL büroo
Harry Liivi tervitussõnad ja sissejuhatus.
1. Lühiülevaade keskkonnatasude süsteemi uuendamisest
Eva Suurkaev: Oleme teinud Vabariigi Valitsusele (VV) ettepaneku keskkonnatasude süsteemi terviklikuks ülevaatamiseks. KOVe puudutab eelkõige ettepanek suunata osa saastetasudest (vee- ja välisõhusaastetasust) edaspidi KOVidele. Samuti tuleks saastetasude osas kaaluda käitise asukoha arvestamist nt kui saasteallikas paikneb mõne KOVi piiril ning seda, kas saaste mõju on lokaalne või piiriülene. Protsessiga läheme edasi kui VV on andnud ettepanekule heakskiidu. Seniks on kõik ettepaneku tasandil. Proportsioonide jagunemist veel ei ole. Need pannakse paika kui on käes VV nõusolek protsessiga jätkamiseks. Eelnõu veel ei ole, ettepanek on memorandumi tasandil.
Saastetasudest on ettepanekus veesaastetasud ja välisõhu saastetasud. Jäätmete osas konkreetset ettepanekut ei ole. Jäätmete puhul tuleb pilti laiemalt vaadata, ka seda millised on omavalitsuse sammud jäätmemajanduse edendamisel.
Ott Kasuri: Kuidas muudatused mõjutavad omavaltisuste tulubaasi? Kas finantskoormus kasvab?
Eva Suurkaev: Muudatus peaks suurendama omavaltisuste tulubaasi saastetasude laekumise läbi.
Otsus: Kui Vabariigi Valitsuselt on ettepanekule saadud heakskiit, kaasata ELVL ka eelnõu ettevalmistamise faasis.
2. Keskkonna ja maaküsimuste läbirääkimiste hetkeseis, ettepanekute läbivaatamine
Ettepanek 1
Kavandada täiendavad vahendid jäätmete liigiti kogumise korraldamiseks
Harry Liiv: Teema on edasi liikunud, loodetavasti KOVid kasutavad jõudsalt eraldatud vahendeid.
Ott Kasuri: ELVL esitas ettepanekud, mida ka võimalusel arvestati.
Ain Valdmann: Kas üksikobjektid lähevad selle taotluse alla? Nt pargiala, kus soovime liigiti kogumist korraldada. Kas see on eraldi projektina võetav?
Kristel Kibin: Avatud toetusvoorus anname toetust konteinerite ja kodukomposterite soetamiseks, mis on mõeldud eramajapidamiste juurde, jäätmemajade ja jäätmejaamade rajamiseks. Soovitan vaadata tingimused üle Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt.
Otsus: Kokkulepe saavutatud
Ettepanek 2
Näha riigieelarves ette vahendid maamaksu vähenemise kompenseerimiseks kohalikele omavalitsustele, mis tuleneb riigi poolt kaitsealadele, loodusreservaatidele ja sihtkaitsevöönditele ning püsielupaikade sihtkaitse vöönditele kehtestatud maksusoodustustest. Lõpetada maksuvabastuste ja maksusoodustuste andmine maamaksust vabastamise või maamaksu vähendamise teel looduskaitsealuste ja muude looduskeskkonnakaitselistelt aladelt või kompenseerida maksuvabastused riigieelarvest. Hüvitada maadele seatud piirangute tõttu omanike vähenenud tulud otse riigieelarvest erinevate toetusmeetmete arvel.
Ott Kasuri: Rääkisime teie kolleegidega maade hindamise ja tasustamise osa ning leppisime kokku, et antud teema tuleb täiendavalt hiljem läbirääkimiste laua taha. Kuna see on fiskaalne teema, siis võiks tulevikus omaette ettepanekuna välja tuua.
Eha Võrk: Tallinna poolt täpsustus juurde: vee-erikasutus veeseadusest tulenevalt omavalitsustel maksubaas väheneb ja oleme linnavalitsuse poolt tegemas ettepanekut, et siinse töörühma ettepanekut täiendada.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi pärast maade hindamise temaatika edasiarendamist.
Ettepanek 3
Eraldada vahendid riigi- ja jätkuvalt riigi omandis olevate maade, kinnistute, maaüksuste koristamiseks hüljatud jäätmetest ja riigi omandis olevate avalike veekogude ja nende kaldaalade hooldamiseks. Võõrandada KOVidele taotluse alusel riigi maareservist kõne all olevad objektid, mille hooldamisega saaksid KOVid operatiivsemalt tegeleda.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumisel veebruaris.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 4
Rääkida läbi laekuvate keskkonnatasude jaotumine ning määrata kõigi keskkonnatasude liikide ja komponentide osas kindlad protsendid, kui suur osa laekunud tasudest peaks kompenseerima KOVile välismõjud ning võimaldama KOVidel seadusega ning seaduse alusel pandud keskkonnaülesannete täitmist.
Harry Liiv: Esimese päevakorrapunkti all juba arutasime seda teemat. Ettepanek on võetud töösse, järgmistel koosolekutel saame anda tagasisidet, eeldatavalt oktoobris 2020.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 5
Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid. Kaaluda riigivaraseaduse täiendamist sättega järgmises sõnastuses: „MRS § 31 lg 1 p 8 alusel riigi omandisse jäetud maa võõrandamisel laekunud tasust kantakse 35% kohaliku omavalitsuse üksusele planeerimisseaduse §-s 131 märgitud kohustuse täitmiseks.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumise veebruaris.
Eha Võrk: Näen kommentaaris, et toetatakse korralist maa hindamise läbiviimist. Tallinna poolelt oleme toonud mõned eriarvamused seal töörühmas enne korralise hindamise algatamist. See vahend ei too meile tulubaasi.
Triinu Rennu: Kommentaaris on eelduslikult läbi korralise hindamise algatamise omavalitsuse tulubaas tõuseb ja jätkab tõusmist olenevalt kaitsemehhanismidest, mis seal rakendatakse. Täiendavalt soovin lisada, et Rahandusministeeriumi algatusel on läbivaatamisel KOVide ja riigivahelised maasuhted ja maaküsimused, kaasatud on ka Keskkonnaministeerium ja Maa‑amet. Eesmärgiks on maaküsimustes riigi ja KOVide ühetaoline kohtlemine.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi. Tallinn soovib konsulteerida.
Ettepanek 6
Võõrandada KOVidele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.
Ain Valdmann: Kas loetellu võiks lisada rohealade võrgustiku?
Triinu Rennu: Kehtiva riigivaraseaduse järgi antakse omavalitsustele avalikeks ülesanneteks vajalik maa sh haljasalad ja rohealad, kui seda toetavad planeeringud ning maade üleandmine toimub tavapäraselt. Pigem on antud punktis suunatud rõhk kas ja kuivõrd on ettevõtlusega tegelemine kohaliku omavalitsuse ülesanne ja kuivõrd riik selleks annab maad. Nende maade üleandmine, mis on KOVil oma ülesannete täimiseks vajalik, toimib tänasel päeval ja küsimust pole. Küsimus on ettevõtluse arendamiseks vajalikus maas. Maareformi lõpusirgel, kus masskanded on ära tehtud igal pool Eestis v.a Tallinn, töö jätkub. Kui on toetav planeering või arengukava, siis omavaltisustele vajalikud maad, mida reformimata maadest on suur enamus, antakse maareformi käigus KOVile üle.
Kersten Kattai: Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) uuendamise kontekstis oleme arutanud ettevõtluskeskkonna arendamist, mis on tihedalt seotud maaküsimustega. Endiselt on eesmärk tähtajaga veebruar 2021 minna valitsusse ettepanekutega, et KOVidel oleks lihtsam saada maad ettevõtluskeskkonna arendamiseks. Toimunud on mitmeid kohtumisi ja arutelusid nendel teemadel. Usun et lähiajal meie riigivara osakonna eestvedamisel ELVL‑iga vastav kohtumine toimub esialgsete mõtete tutvustamiseks ja arutamiseks.
Eike Pärnamägi: Ettepaneku laiendamine liikluse ja pargialade kontekstis ei ole mõttekas. Need kuuluvad tavapäraste riigivaraseaduse § 33 juhtumite hulka, mida KOVidele on võimalik tasuta võõrandada. Tegemist erinevatel alustel võõrandamisega.
Otsus: Järgmisel kohtumisel Keskkonnaministeerium informeerib
Ettepanek 7
Arvestada CO2 kvootide müügitehingutest laekuvate vahendite suunamisel võimalustega omavalitsus taristu heakorra tagamiseks
Harry Liiv: Tegemist on pikaajaliste protsessidega. Ettepanek on sisuliselt töös. Saame järgnevatel kohtumistel kommenteerida.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi
Ettepanek 8
Tunnistada kehtetuks MaaRS § 25 lõige 4 või vähendada KOV kohustust tasuda munitsipaalomandisse antud maa võõrandamisel riigieelarvesse 65% maa turuväärtusest.
Alternatiivina muuta MaaRS § 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt:
„(4) Munitsipaalomandisse antud maa, välja arvatud käesoleva seaduse § 28 lõike 1 punktides 1, 9 ja 11 nimetatud maa, võõrandamise korral tekib 10 aasta jooksul pärast maa munitsipaalomandisse andmist kohalikul omavalitsusel kohustus maksta riigile hüvitist, välja arvatud juhul, kui maa võõrandatakse tasuta riigile. Hüvitise suurus on 65 protsenti laekuvast rahast, maa tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandamisel maa harilikust väärtusest võõrandamise ajal. Maa võõrandamise korral võib laekuvast rahast või maa harilikust väärtusest maha arvata maa parendamiseks, sealhulgas detailplaneeringu koostamiseks, kohaliku omavalitsuse üksuse tehtud põhjendatud kulud. Hüvitis tuleb riigi tuludesse kanda kinnisasja võõrandamise korral viie aasta jooksul tehingu päevast arvates."
Triinu Rennu: 65% küsimus ja loateemad on samuti teemaks KOVidele maade tegevusprogrammi punktis. Maa-amet on toetanud loamenetluse kaotamist.
Eha Võrk: Kommentaariks, et Tallinn ei püüagi võõrandada maid, mis on vähem kui 10 aastat omandis. Oleks otstarbekas piirang maha võtta.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 9
Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandussüsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel.
Ain Valdmann: Rääkides piirisituatsioonist, näiteks Tabasalus Harku vallas on kraavide süsteem porgandipõllul, seega maaparanduskraav. Maaparandussüsteemid on aga toetuse väärilised. Sama kraav jookseb üle linna piiri, siis ta enam toetamise vääriline ei ole. Küsimus linn vs maa/vald. Peaks ehk rääkima ühtmoodi linn või maa/vald, kui tegemist on tiheasustusega. Neid kraavitatud uudismaid on iga linna ümbruses.
Ott Kasuri: Tallinna linnaga piirnevad vallad tegelevad uusarendustega.
Harry Liiv: Nõustun, et tiheasustusalal on kraav kord ühel, kord teisel pool. Ettepaneku mõte on, et maaparandussüsteemide korrastamiseks on vaja finantse. Varasemalt käsitletud – vooluveekogude seisundi parandamist rahastame Keskkonnainvesteeringute Keskuse veeprogrammist, mõte on laiem. Tegemist konkreetsete veekogumite veeseisundi parandamisega, seda on raske edasi arendada maaparanduse alla. Sadevee teemat on varasemalt analüüsitud, kui ÜVVKS eelnõusid on varasemalt tehtud. Meie tingimustes on kõige optimaalsem, et omavalitsused seda teevad. Tallinna linna ääres võib küll näha selliseid mahtusid, kuid mujal peaks olukorrad lahendama vastavalt ÜVVKS-le. Ettepanek on praegu seaduse eelnõus endas teha muudatus, et oleks selgem, et mitte ainult linna territooriumi vaid ka linnaga piirnevatel aladel, kus on tiheasustus ala.
Ain Valdmann: Rääkides investeeringutest, kus tegemist ei olegi tiheasustusalaga, vaid selle teenindamisega. Oleme ka KIKiga rääkinud ja ootame uut meetmete programmi ja rahastamise perioodi. Vaja on mahukaid investeeringuid sest käsil suured projektid.
Harry Liiv: Suurtele projektidele tuleks vaadata laiemalt, kui tegemist on keskkonna turvalisuse tagamisega. Õhusaaste vähendamise kontekstis kavandamisel olevate programmidega seostama neid kas liikluse või keskkonna turvalisuse, kliimamuutustele soodsate lahendustega jne. Üleujutuste osas on meede sobiv.
Kalle Toomet: Mõiste „linn" all ei ole antud kontekstis mõeldud kohaliku omavalitsuse üksust, vaid sõnastuse mõttes me räägime tiheasustusest.
Otsus: Keskkonnaministeerium kaalub ettepanekut asendada linna territooriumi mõistet nii et see hõlmaks ka mainitud tiheasustusala, analüüsime ning anname tagasisidet.
Ettepanek 10
Kui üldplaneering näeb ette hoonestataval alal väärtusliku kõrghaljastuse säilitamise ei ole aktsepteeritav olukord, kus metsaseadusele tuginedes metsamajandamise sildi all raiutakse ala esmalt lagedaks ning seejärel alustatakse hoonestuse kavandamisega. Vähemalt tiheasustusalal tuleb kehtiva üldplaneeringuga arvestada vähemalt samavõrd kui metsaseadusega.
Kalle Toomet: Metsanduse teemaliste arutelude käigus pole jõutud ettepaneku sõnastuse muutmiseni, arutelu kestab.
Ain Valdmann: Oleme valmis konkreetseid näiteid tooma.
Otsus: Metsaseaduse eelnõu protsessi käigus ja arenedes formuleerub ELVL-i poolt täpsustatud ettepanek
Ettepanek 11
Luua võimaus omavalitsuskeskse jäätmeveosüsteemi rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOVid võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu. Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt:
„(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul."
Ott Kasuri: Jäätmeseadus ja pakendiseadus, mis täna on menetluses peaks selle küsimuse lahendama.
Kristel Kibin: Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis hetkel on riigikogu menetluses, tegeleb direktiivide ülevõtmisega ja seal ei ole kavandatud riigisiseste küsimuste lahendamist. ELVL on teinud ettepaneku ka selle eelnõu raames taastada § 66 lõige 11 sõnastus, kuid Keskkonnaministeerium on keskkonnakomisjonile esitanud oma kommentaarid ja muu hulgas selgitanud põhjuseid, mis põhjusel see riigikohtu põhiseaduse kolleegiumi otsusele vastavalt kehtetuks tunnistati. Oleme välja toonud ka Konkurentsiameti varasemad seisukohad, et enne kui ei ole toimunud põhimõttelisi muudatusi jäätmete valdkonnas, ei ole põhjendatud selle sätte taastamine. Ootame Maailmapanga jäätmevaldkonna tervikanalüüsi valmimist, et asuda jäätmete valdkonnas reformide juurde. Tulles tagasi eelnõu juurde, siis hetkel ei oska öelda, kuidas keskkonnakomisjon plaanib nende ettepanekutega jätkata ja mis moodi arutelud jätkuvad, kuid teadaolevalt oli ELVLi ettepanek 13.07.2020 arutlusel ja Keskkonnaministeerium seal ka põhjendas oma seisukohta.
Lüüli Junti: Tallinn jääb kindlasti ettepanekute 11,12,13 juurde ning see on ka otseselt seotud ettepanekuga 1. Kui õigusaktide muutmise analüüs valmib, soovib Tallinn et omavalitsuskeskne jäätmeveo süsteem taastatakse. See on otseselt seotud sihtarvude täitmisega.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 12
Lubada korraldatud jäätmeveole kohaldada riigihangete seaduse kohast sisetehingute regulatsiooni ning vastavalt tunnistada kehtetuks ja jätta välja sisetehingut keelavad sätted jäätmeseaduse § 1 lõikest 5.
Harry Liiv: KeM jätkuvalt samal seisukohal nagu viimasel kohtumisel veebruaris
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 13
Muuta jäätmeseaduse § 77 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „Jäätmeloa taotluse koopia esitab loa andja pärast taotluse nõuetele vastavuse kindlakstegemist kooskõlastamiseks taotleja tegevuskohajärgsele linna- või vallavalitsusele või, kui taotlejal puudub püsiv tegevuskoht, siis taotleja asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele. Linna- või vallavalitsuse kooskõlastus või kooskõlastamata jätmine on loa andjale siduv."
Ning muuta jäätmeseaduse § 79 ja sõnastada see järgmiselt: „Käesoleva seaduse § 77 lõikes 2 nimetatud valla- või linnavalitsus kooskõlastab või jätab jäätmeloa taotluse kooskõlastamata kümne tööpäeva jooksul selle saamisest arvates."
Ott Kasuri: ELVL on oma liikmetega probleeme kaardistanud. Omavalitsuste soov on jäätmeseaduse protsessis läbirääkimisi jätkata, et seadus saaks KOVidele sobivam ja meie huvidega oleks arvestatud.
Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi
Ettepanek 14
Leiame, et pakendiorganisatsioonil tuleks kogumiskohta paigutada paberi- ja kartongpakendi liigiti kogumiseks sinine mahuti ning segapakendi kogumiseks kollane mahuti. Olmejäätmete mahuti peaks olema hall või must ning biojäätmete oma pruun. Samuti leiame, et tuleks ühtlustada kogu sümbolite ning juhiste süsteem
Otsus: Kokkulepe saavutatud
Ettepanek 15
Muuta pakendiseadust selliselt, et pakendiettevõtjal oleks lubatud pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise kohustus üle anda kohaliku omavalitsuse üksusele.
Otsus: Kokkulepe saavutatud, teemakohased sätted sisalduvad Riigikogu menetluses olevas jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõus.
Ettepanek 16
Tegeleda purgimise ning kohtkäitluse temaatikaga ning leida vee-ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele ja keskkonnainspektsioonile sobivaim lahendus. Ettepanek tagasiside andmise võimekuse loomise hõlbustamise kohta. Teiseks on vajalik reovee vedajate registrit, KOV tunnustust või mõnda muud lahendust purgimisteenuse kontrollimiseks.
Harry Liiv: Keskkonnaministeeriumil on pooleli uuring ja ettepanekute vormistamine. Aasta lõpus tuleme välja konkreetsema ettepanekuga.
Otsus: 2020 lõpus Keskkonnaministeerium informeerib ELVLi kokkuvõtvatest seisukohtadest
Ettepanek 17
Eraldada vahendeid kohaliku omavalitsusüksuste (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega looduskaitse või muinsuskaitse all olevate keskkonnaobjektide arendamiseks.
Harry Liiv: Konsultatsioonid Muinsuskaitseametiga käivad. Mitme objekti kontekstis ministeeriumis aktiivselt käsitletav teema.
Ain Valdmann: Tooksin välja, et lähema 5 aasta Tallinna Loomaia investeerimisvajadus on 14,5 milj, Botaanikaaial 12 milj, Kadrioru pargil 10,5 milj, ajaloolised kalmistud 4,5 milj. Kas teema, lähtudes uue perioodi finantseerimise allikatest, võiks kõne alla tulla?
Harry Liiv: Kuidas uuel rahastus perioodil pargid ja arhitektuurimälestised kajastust leiavad, peab vaatama meetmete üleselt.
Sven Tarto: Teemat tuleks käsitleda laiemalt kui Tallinn, üle Eesti on ka mõisate parke ja muud mida peab arvestama.
Ott Kasuri: Kultuuriminister rääkis võimalikest uutest kultuuriobjektide rahastamisest. Pressiteates oli viidatud, et lisaks suurtele üleriigilistele kultuuriobjektidele vajavad tähelepanu ka muinsuskaitselased objektid ja seal hulgas ka mõisa pargid. Võib-olla tulevikus saavad eelmainitud objektid hoopis Kultuuriministeeriumi haldusalasse.
Otsus: Jätkame läbirääkimisi, KeM informeerib töörühma
3. Kokkuvõte ühistegevusest KEMi (KOV kaasamise ümarlaud), Keskkonnameti (koolitused), KIKiga (fondi teema) keskkonna ja maaküsimuste valdkonnas
Ott Kasuri:
* Keskkonna teemadel toimusid ümarlauad 11.06 ja 26.08, mis on avatud olnud nii töörühma liikmetele kui KOVide keskkonnavaldkonna inimestele. Keskenduti päevakajalistele ja olulistele teemadele – jäätme- ja pakendiseadus, vee-ettevõtluse jätkusuutlikkusele, lisaks kiireloomulised küsimused. Keskkonnaministeerium kogus infot kuidas viirusetingimuses vee-ettevõtted toimetavad. Raili Kärmas andis ümarlaual ülevaate, kuidas KOVid hakkama said.
* Covid-i ajal toimusid ka koolitused Keskkonnaametiga, koolitusjuht Piret Valge viis läbi 3 koolitust omavalitsuste poolt küsitud teemadel. Räägiti veeseadusest, heitvee ja reovee järelevalvest, üleujutuste ja kliimamuutuste mõjudega kohanemisest. 66 omavalitsust 76‑st osales koolitustel. Heameel tõdeda, et omavalitsustele on keskkonna teemad olulised. Keskkonnaameti koolitusprojekt jätkub sügisepoole. Tänusõnad kolleegidele, et viirus ei ole elu seisma pannud.
* Toimus ka kohtumine Keskkonnainvesteeringute Keskusega (KIK) keskkonna ja kliimafondi tegevuse teemal. Sellise fondi kavandamine on Vabariigi Valitsuse ülesanne KIKile, andsime omavalitsuste poolse sisendi. Olulised meetmed nagu planeerimistegevus ja LIFE programm said välja toodud.
Toomas Johanson: Lisaksin finantspoolelt, et täna hommikul toimus kohtumine KeMi eelarve- ja strateegiaosakonnaga, milles saime hea ülevaate finantseerimise võimalustest EL struktuurivahendite uue perioodi osas. Leppisime kokku, et üheskoos KOVidega teeme ideekorje, mida oleks vaja keskkonna osas teha. Võimalikud infopäevad kuhu oleks kaasatud lisaks KOVide keskkonnaspetsialistidele omavalitsuste tegevjuhid ja volikogu liikmed.
Ain Valdmann: Teemasid oli palju, erinevatest suundadest teemad said kirjeldatud. Kõike loomulikult korraga ei saa. Vajalik läbi mõelda ajakava ja noppida välja kiireloomulised. Tuleks luua ühiselt arusaadavad ajakavad. Kõik ei ole ka raha nõudvad teemad, mõnes osas vajalik selgitustöö sh keskkonnaharidus.
Kalle Toomet: Minu laualt läbi käinud keskkonnateemad on ühelt poolt energiatõhusus, teisalt maavarade kasutus. Maade eraldamine ja müük seoses Rail Balticu trassiga. Kasutusele võetavate maavarade ja karjääride laiendamise vajadused - tuleb leida ühised seisukohad. Võiksime tulevikus üheskoos Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu vahel arutada.
Ettepanek: Tulevikus oleksid keskkonna- ja maaküsimuste töörühma koosolekud avatud laiemale ringile (Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi, KOVide keskkonnaspetsialistid, kes ei ole töörühma liikmed). Anname võimaluse liituda Teams-is.
Harry Liiv: Oleme erinevaid interaktiivseid lahendusi kasutanud ning kaasatakse vastavalt vajadusele ja teemadele inimesi. Eeldab põhjalikku koordineerimist.
Ain Valdmann: Maavarade kasutamise teemal - toimub maavarade inventuur maakondade kaupa, olemas aruanne selle kohta. Mida lähiaeg toob meie kohalikku ehitusmaterjalide maavarade kasutusse. Mitmed omavalitsused on sellega hädas. Geoloogilisi uuringuid palju. Meie ümbrus on üles kaevatud. Mis materjali hakkame 10, 20, 30 aasta pärast. Kus kohast võtame meie omavalitsused 20 aasta pärast killustikku või liiva. Mitte teha inventuuri ressursile mis meil olemas on, vaid jälgime oma ressursside varu, et oleks ka järgmistel põlvkondadel midagi võtta. Ressursi planeerimine pikas perspektiivis võiks olla tähtis.
Harry Liiv: Nõustun, et ressursi tuleb vaadelda nii laialt kui võimalik ja taaskasutamine on juba tänapäeva majanduses oluline osa ja prioriteet. Välja toodud teema võiks keskkonna- ja maaküsimuste töörühmas vaatluse all olla küll. Erinevatel aegadel on toetatud ka erinevaid objekte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Harry Liiv (allkirjastatud digitaalselt)
Juhataja Kaie Siniallik
Protokollija
Lisa 1 Ettepanekute tabel
Lisa 2 KOVide keskkonnateemade ümarlaua protokoll
Lisa 3 Maavarade memo