30. aprill - 03. mai 2018 nr. 10

Nädalakiri 10/2018      30.04. – 03.05.2018

Regioonide Komitee TERRITORIAALSE ÜHTEKUULUVUSE POLIITIKA JA ELi EELARVE KOMISJONI (COTER) koosolek  27. aprillil

Ingliskeelne pressiteade COTER komisjoni koosoleku teemadest siin

Arvamuste esimene arutelu ja vastuvõtmine:

  1. „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine"

Raportöör:      Michiel Scheffer (NL/ALDE)

Kohustusliku konsulteerimise taotlus

Aluseks: Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia elluviimine. Euroopa Liit, mis kaitseb planeeti, avardab oma kodanike võimalusi ning kaitseb oma tööstust ja töötajaid" ning Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Alternatiivkütuste la Alternatiivkütuste laialdasema kasutamise suunas"

            Euroopa Komisjoni eesmärgiks on tugevdada Euroopa võimet tulla toime kliimamuutustega ja parandada kodanike elukvaliteeti, säilitades ja laiendades samas meie tööstuse konkurentsivõimet luua töökohti, edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ning soodustada innovatsiooni taastuvenergia tehnoloogiatesse. Regioonide Komitee toetab komisjoni eesmärki saavutada maailmas juhtpositsioon innovatsiooni, digitaliseerimise ja CO2-heite vähendamise valdkonnas ning näeb üleminekus vähese CO2-heitega majandusele ELi tööstusele nii võimalust kui ka väljakutset.

Liikuvus ja transport kuuluvad sageli nende kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevusse, kes vastutavad liikuvuspoliitika väljatöötamise ja rakendamise eest ning oma piirkonnas ühistranspordi pakkumise eest, kuigi kohaliku tasandi otsuseid tehakse sageli riiklikus ja ELi poliitikaraamistikus. Transpordisektor toodab peaaegu viiendiku Euroopa kasvuhoonegaaside heitkogustest. See on ainus sektor, mille kasvuhoonegaaside heite tase ei ole võrreldes 1990. aastaga langenud. See mõjutab nii piirkondlikku kui ka kohalikku tasandit, näiteks linna- ja mägipiirkondade ummikute ja/või õhusaaste osas. Transpordisektori CO2-heite vähendamiseks on vaja kiiresti tegutseda, leiab Regioonide Komitee. Vähese heitega ja heitevaba tehnoloogia poole liikumisest saavad kasu Euroopa kodanikud, eriti selliste linnade elanikud, mille tihe ja väga saastav liiklus halvendab inimeste tervist. Komitee rõhutab, et transpordisüsteemi muutus kasutatavate kütuste osas peab arvestama liiklustiheduse piirkondlike erinevustega ning linnade ja muude majandushuvide keskuste vahelise kaugusega. Kaugeimate ja äärepoolsete piirkondade diskrimineerimine neile Euroopa võrgule juurdepääsuks vajaminevate suuremate kulude tõttu mõjutab territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust negatiivselt.

Hoolimata mootorsõidukite keskkonnasäästlikumaks muutmisest peaks piirkonnad ja linnad edendama kaubaveol jalgrataste kasutamist lühikesteks vahemaadeks (kooskõlas ELi jalgrattasõidu tegevuskavaga (2017/C 088/10)), nagu ka raudteevedude ja keskkonnahoidliku laevanduse kasutamist. Selleks on vaja ühendvedude sõlmpunkte, mille jaoks peaks piisav rahastus olema kättesaadav näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist. Kiired elektrijalgrattad on kuni 25kilomeetrise vahemaa korral autole hea alternatiiv. Linnapiirkondades aitab see saavutada madalamaid heitkoguseid ning füüsiline aktiivsus mõjub hästi ka rahvatervisele. Ruumiline ja linnaplaneerimine võivad edendada liikuvuse puhaste vormide (nt kõndimine, jalgrattasõit, ühistransport ja elektriautod) kasutamist. Seda on võimalik saavutada saastava transpordi kasutamisest loobumise julgustamise teel, sulgedes piirkondi liiklusele – luues näiteks keskkonnatsoone.

Komitee tunnistab alternatiivsete kütuste hankimise osas vajadust koostalitlusvõimelise lahenduse järele. Ei ole lubatav, et piiriülestes piirkondades oleksid kasutusel erinevad lahendused, mis olenevad asjakohaste liikmesriikide eelistustest. Komitee kiidab heaks keskkonnahoidlike sõidukite riigihanke lihtsustamise. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on transpordisektoris keskkonnahoidliku tehnoloogia varaste kasutuselevõtjatena suure tähtsusega. Samas peavad nad ka keskkonnahoidlikule transpordile üleminekut rahastama. Komitee kutsub seega komisjoni üles ette nägema selleks piisavalt eelarvevahendeid.

Komitee usub, et vähese heitega ühistransporti ja avalikesse sõidukiparkidesse tuleks investeerida viisil, mis julgustaks era- ja avaliku sektori sõidukiomanikke eeskuju järgima. Seda saab saavutada laadimis- ja vesinikutaristu koostoime abil. Heitevaba liikuvuse kavad tuleks viia kooskõlla taastuvenergia tootmise ja jaotamise kasutuselevõtuga.

Euroopa Komisjon suurendab rahalist toetust kuni 800 miljoni euroni, et suurendada era- ja avaliku sektori poolt alternatiivkütuste taristu rajamiseks tehtavaid investeeringuid. Komitee avaldab kahetsust, et mõned kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ning muud olulised osalised ei pääse piisavalt ligi rahastamisallikatele. Edendada tuleks segarahastamist – näiteks juurdepääsu laenudele Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu ja abiga. Rahastusele juurdepääsu tuleks standardida ja seda tuleks võimaldada võlakirjade väljastamise kaudu.

 

  1. „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel"

Raportöör:      János Ádám Karácsony (HU/EPP)

Omaalgatuslik arvamus

Aluseks: Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel"

Regioonide Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni esitatud teatise „Majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamine ELi piirialadel". Komitee tunneb heameelt, et komisjoni talitused eri peadirektoraatides on tõhusalt koostööd teinud, nii et see dokument kajastab ELi piirialade koostöö valdkonnaülest olemust. Komitee toetab ka piirikeskuse loomist meetmete rakendamise tagamiseks.

Kõnealuse teatise ettevalmistamise protsess paistis silma tõhusa mitmetasandilise osalemise ja koostöö poolest. Piirialade olukorra hindamise algatuse raames tegutses komisjon ergutava keskusena, mis võimaldas sidusrühmadel ideid ja tavasid vahetada. Lisaks on rohked andmekogud, seisukohavõtud ja uuringud toonud kaasa olukorra, kus poliitikakujundajatel on võimalik toetuda suurele hulgale tõendusmaterjalile koostööd takistavate tegurite kohta piirialadel.

Komitee rõhutab, et koostöö tugevdamiseks ELi piirialadel tuleb kõrvaldada õiguslikud, halduslikud, füüsilised ja kultuurilised takistused. Selles mõttes on endiselt hädavajalik Euroopa territoriaalse koostöö rahaline toetamine. ELi rahalist toetust Euroopa territoriaalse koostöö algatustele tuleks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus oluliselt suurendada. Komitee mõistab, et Ühendkuningriigi EList väljaastumise otsuse ja ELi liikmesriikide endiselt suurte riigivõlgade tõttu on ELi eelarve tugeva surve all. Siiski pakub Euroopa territoriaalse koostöö algatuste toetamine Euroopale väga suurt lisaväärtust, kuna sellega edendatakse majanduskasvu ja ühtekuuluvust ning muudetakse EL kodanike jaoks paremaks.

Euroopa territoriaalse koostöö eelised pole mitte ainult projektid ise, vaid ka see, et riigiasutused töötavad koos ühisprogrammides ja –projektides. ELi piirialade koostöösse on haaratud sise- ja välispiirid, aga ka maa- ja merepiirid. Parem koostöö ja takistuste kõrvaldamine ei tohi piirduda ELi liikmesriikidega, vaid sellesse tuleb kaasata naaberriike ja –piirkondi. Komitee rõhutab, kui oluline on luua territoriaalsed strateegiad, et investeeringuid integreeritud ja kooskõlastatud viisil juhtida. „Integreeritud" tähendab, et konkreetse territooriumi eesmärkide saavutamiseks teevad koostööd kõik valitsustasandid alates kohalikust kuni Euroopa tasandini. „Kooskõlastatud" tähendab, et eri rahastamisallikad aitavad üksteist täiendades kaasa samade kokkulepitud territoriaalsete eesmärkide saavutamisele.

 

  1. „ELi linnade tegevuskava rakendamise hindamine"

Raportöör:      Kieran McCarthy (IE/EA)

Aluseks: Euroopa Komisjoni dokument: Komisjoni aruanne nõukogule ELi linnade tegevuskava rakendamise hindamine.

Omaalgatuslik arvamus

 

Regioonide Komitee tunnustab ELi institutsioonide jõupingutusi teadvustada Euroopa linnade pidevalt kasvavat mõjuvõimu ja üha suuremat tähtsust ELi strateegiliste eesmärkide täitmisel ja Euroopa ülemaailmse konkurentsivõime tagamisel. Komitee juhib tähelepanu olulisele asjaolule, et ELi linnade tegevuskavaga üritatakse koondada linnade ametiasutuste kogemusi ja oskusteavet ning võimaldada neil aidata kaasa linnu enim mõjutavate ELi poliitika protsesside ja vahendite arendamisele ja rakendamisele.

Komitee mõistab, et linnade tegevuskava osas töö alles käib ja märgib, et Euroopa Komisjoni 2017. aasta novembri aruandes väljendatakse üldist rahulolu, kuid juhib sellegipoolest tähelepanu tõsiasjale, et see hinnang põhineb täielikult osalejate tagasisidel. Seepärast väljendab komitee heameelt konsulteerimise üle selle hinnangu asjus.

Komitee toetab linnade tegevuskava käsitlust ja selle mitmetasandilise valitsemise töömeetodit, mis hõlmab kahtteist laiaulatuslikku poliitiliselt prioriteetset valdkonda, mis on määratletud Amsterdami paktis, ja ka vajadust mõtestada ümber olemasolevate eeskirjade ja määruste kujundamise käsitlusviisid, parandades olemasolevate linnadele suunatud rahastamisallikate kasutusmugavust. Partnerluste meetod loob platvormi, et ühendada tervikuks praktiseerivate ekspertide väärtuslikud vaated mitmetes ELi jaoks prioriteetsetes küsimustes ning kasutada nende praktilisi kogemusi selle kohta, kuidas Euroopa Liidu asjad mõjutavad linnade ja kodanike igapäevaelu.

 

Arvamused – arvamustevahetus

  1. „Puhtad sadamad, puhtad mered – sadama vastuvõtuseadmed ja -rajatised laevajäätmete üleandmiseks"

Raportöör:      Spyros Spyridon (GR/EPP)

Kohustusliku konsulteerimise taotlus

Aluseks: Euroopa Komisjoni Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks.

 

Laevajäätmete merre heitmine kahjustab merekeskkonda ning sellel on rasked tagajärjed keskkonnale ja majandusele. Paljude teadusuuringute kohaselt kahjustab mereprügi ennekõike mereökosüsteeme ja inimeste tervist. Hoolimata sellest, et enamik mereprügi allikatest asub maismaal, on olme- ja tegevusjäätmete merre heitmises ka laevandusel oluline osa. Samuti tekitab suurt muret eelkõige teatavates merepiirkondades (nt Läänemeri) laevadelt (eelkõige suurtelt reisilaevadelt) reovee merre juhtimisest põhjustatud eutrofeerumine ning õliste jäätmete merre juhtimise mõju mereelustikule ja -elupaikadele.

Euroopa Komisjon märgib: „Ebaseadusliku merreheitmise esinemise põhjuseid võib leida nii laevadelt (eriti halvad pardal toimuva jäätmekäitluse tavad) kui ka kaldalt (laevajäätmete vastuvõtmiseks piisavate seadmete ja rajatiste puudumise tõttu sadamates)."

Ettepanek võtta vastu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid ja -rajatisi laevajäätmete üleandmiseks ja millega tunnistatakse kehtetuks mitu varasemat direktiivi, on osa üleeuroopalisest strateegiast plasti kohta. Euroopa Komisjonil on kaks põhieesmärki: saavutada merekeskkonna parem kaitse, vähendades jäätmete merre heitmist, ja tõhusam merendusega seonduv tegevus sadamates, vähendades halduskoormust ja ajakohastades õigusraamistikku. See põhineb suuresti kooskõlal rahvusvahelise õigusega, mida rakendatakse ajakohastatud MARPOLi konventsiooni, standarditud kontrollide ja ühtlustatud sertifitseerimismenetluste kaudu.

Direktiivi ettepanekus minnakse MARPOLi rahvusvahelisest konventsioonist kaugemale ning kehtestatakse stimuleerivad jõustamismeetmed seoses mereprügiga, mis tuleb üle anda sadamas. Oluline stiimul on kaudse tasu kehtestamine kõigi jäätmete üleandmiseks, sõltumata nende kogusest. Peale selle käsitletakse ettepanekus kõiki merelaevu, kalalaevu ja väikelaevu jäätmete üleandmise kohustusega laevadena (olenevalt kogumahutavusest) ning see puudutab kõiki asjaomaste laevade külastatavaid ELi sadamaid.

Ettepanekul on märkimisväärne territoriaalne mõju: selles nõutakse sadamate investeeringuid ja tegevuskulude suurendamist, eelkõige sadamates jäätmete kogumisse tehtavate investeeringute, kulude eest tasumise kooskõlla viimise ning uute jäätmevoogude vastuvõtmise ja käitlemise uue võimsuse väljaarendamise tõttu. Samuti on võimalik, et vaja on väiksemate piirkondlike sadamate koostööd.

Territoriaalse mõju hindamise kohaselt võiks uus direktiiv tuua kasu kaugel asetsevatele piirkondadele ja saartele eelkõige turismi arendamise, tööhõive ja valitsemistavade kontekstis. Eeldatavalt suurendaks see iseäranis kõigi sadamate jäätmekäitlejate ärivõimalusi. Kuna puhtamate merede ja rannikute mõju oleks keskkonnale positiivne, mõjutab see ettevõtjaid vaba aja veetmise ja turismisektoris.

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis