21. - 25. mai 2018 nr. 12

Nädalakiri nr 12                                       21. – 25. 05. 2018

  1. Euroopa Roheline Nädal 22. -24. mail Brüsselis
  2. Sotsiaalõiguste sammas ja kohalik omavalitsus. Konverents Brüsselis 24.05.
  3. Euroopateemaline mõttevahetusüritus Rakveres 24.05.
  4. Regioonide Komitee NAT komisjoni seminar Kreekas

 

…………………………………………………………………………………………………………

  1. Roheline Nädal https://www.eugreenweek.eu/ on Euroopa suurim iga-aastane keskkonnapoliitika konverents, kus osalevad valitsusasutuste, ettevõtete, vabaühenduste ja meedia esindajad ning teadlased kasutavad seda võimalust parimate tavade ja mõttevahetuseks.

Roheline Nädal uuris sel aastal, kuidas EL-i linnades oleks võimalik paremini elada ja töötada. Tutvustati poliitilisi arenguid õhukvaliteedi, müra, looduse,  bioloogilise mitmekesisuse, jäätmete ja veemajanduse valdkonnas. Tänapäeval edendatakse linnaarengus kaasavat lähenemisviisi, tutvustatakse võrgustike loomise kavasid ja vahendeid parimate tavade vahetamiseks, jagatakse kogemusi kohalike omavalitsuste ja kodanike koostööks.

Nädala keskmes oli roheliste linnade teema. Rohelised linnad elavad paremini. Nad pakuvad linnakodanikele head elukvaliteeti – seal on puhas õhk, palju rohealasid, ohutu joogivesi. Rohelised linnad pakuvad ka oma ettevõtetele paremat keskkonda, stimuleerides majanduskasvu, innovatsiooni ja töökohtade loomist. Rohelised linnad on kaasavad. Elanikel on õigus kaasa rääkida ja ühiselt luua. Rohelised linnad saavad võimalikuks siis, kui kõik osalevad!

Rohelise nädala partnerüritus Green City Life, mille organiseeris Pomorskie Regiooni Esindus Brüsselis (Poola). Üritus tõi esile keskkonnaalased sõnumid ja avalike kampaaniate innovaatilised meetmed, mille eesmärk on kujundada kodanike keskkonnateadlikku käitumist ning innustada kodanikke kollektiivselt poliitika kujundamise protsessis osalema.

Kodanike kaasamine ja osalemine on linnade keskkonnahoidlikuks muutmiseks hädavajalik. Tarbijatena tuleks kodanikele anda rohkem võimalusi oma linnade heaks tegutsemisel. Kuid praegused keskkonnaprobleemid, millega linnad silmitsi seisavad - olgu see siis õhusaaste, ebaefektiivne jäätmepoliitika, bioloogilise mitmekesisuse kadumine ja ressursside nappus - on tihti linnade kiire arengu tagajärjed, seotud tänapäeva vajadusi mittearvestava poliitikaga. Sellised situatsioonid, mis mõjutavad linnakodanike igapäevaelu, võivad sünnitada altpoolt tulevaid tegevusi, kus kodanikud muutuvad muutuste osalisteks. Seetõttu on otsustava tähtsusega kaasata kodanikke otsustusprotsessi ja julgustada neid muutma mitte ainult oma tarbimisharjumusi, vaid ka nende mõjuvõimu tajumist. Kohalikul tasandil peaks otsuste tegemisel tehtama koostööd vabaühenduste ja valitsusväliste organisatsioonidega, et suurendada kodanike teadlikkust. Eriti õhusaaste, müra, jäätmetekogumise ja ringmajanduse valdkonnas saab kodanike kaasamine anda häid tulemusi.

CitizenLab  on e-demokraatia platvorm, mis ühendab kohalikke omavalitsusi ja nende kodanikke mõlemale osapoolele lihtsalt ja mugavalt – kodanike kaasamine on tehtud selle platvormiga lihtsaks. See on lahendus, mis  sobib kõigile omavalitsustele ja valitsusetüüpi organisatsioonidele, see muudab otsuste tegemise demokraatlikumaks, läbipaistvamaks ja koostöö paremini toimivaks. CitizenLab'i aitab kohalikel omavalitsustel kujundada oma kodanike kaasamise protsessi. Nende eesmärk on, et homsed valitsused oleks kodanikukesksemad ja kasutajasõbralikumad, seda lihtsa tarkvaraga. .83 % kodanikest kogeb  läbipaistvuse puudumist ning 55 % tahaks teha kohaliku omavalitsusega koostööd. Kodanike kaasamisega need probleemid vähenevad. CitizenLab võimaldab kodanikel esitada oma ideed kohalikule omavalitsusele veebiplatvormil. Kohalik omavalitsus saab teada, millised on kodanike probleemid, saab kodanikke kaasata ning anda tagasisidet. 75 omavalitsust (linnavalitsused ja ka väikesed vallavalitsused) kõikjalt maailmast juba kasutavad seda platvormi oma kodanike kaasamiseks. Nt Vancouveri ja Haagi linnavalitsused teiste seas.

Firma alustas idufirmana Belgias ning jagab õpitud õppetunde järgmiselt:

1)Kodanike mõjuvõimu suurendamiseks kombineerida ülalt-alla (spetsiifiliste teemade puhul) ja alt-üles (kodanike ettepanekute puhul) lähenemisviisi.

2)Kodanikel lubada isikustada  oma huvid ja eelistused vastavalt elukohale.

3)Otsuste tegemine muutub läbipaistvaks. Paraneb tagasiside andmine elanikkonnale.

  1. See on digiajastu võimalus kaasata kodanikke.

Lisainfot siin

 

  1. Euroopa sotsiaalõiguste sammas annab kodanikele uued ja tõhusamad õigused. See rajaneb 20 põhimõttel, mis hõlmab kolme kategooriat:
  • võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule;
  • õiglased töötingimused;
  • sotsiaalkaitse ja sotsiaalne kaasatus.

 

Euroopa Komisjoni president Juncker sõnas Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamisel 17. novembril 2017 nii: "Täna võtame endale kohustuse järgida 20 põhimõtet ja õigust. Olgu see õigus õiglasele töötasule või tervishoiule, elukestvale õppele, töö- ja eraelu tasakaalustamisele, soolisele võrdõiguslikkusele või miinimumsissetulekule – Euroopa sotsiaalõiguste sammas aitab tagada EL kodanike õiguste kaitset kiiresti muutuvas maailmas."

 

24. mail korraldas Itaalia Alaline Esindus EL-i juures konverentsi „Social Pillar: models of local governance".

Konverentsi võtmesõnum: Sotsiaalpoliitika toob Euroopa lähemale kodanikele, sest sotsiaalpoliitikat viib ellu kohalik omavalitsus.

Ettekandega esines Euroopa Parlamendi liige Itaaliast Damiano Zoffoli „Social Europe for post 2020"

Damiano Zoffoli: Me vajame rohkem raha kohalikele omavalitsustele uuelt MFF-ilt, et sotsiaalõiguste sammas võiks muutuda reaalseks. Läbipaistvust on vaja parandada, sest kodanikud tihti ei tea, mida on Euroopa Liidu rahaga tehtud. Me peame parandama oma hakkamasaamist probleemidega (nt tööpuudusega, rändekriisiga, vaesusega).

Euroopa Komisjoni esindaja Maria Baroni ettekanne „The Social investment strategy". Maria Baroni: „Sotsiaalõiguste sammas ei ole liikmesriikidele juriidiliselt siduv,  see on põhimõtteline programm ja tegevusplaan. Sõltub liikmesriigist, kuidas seda tegevusplaani ellu viiakse. Sotsiaalpoliitika jaoks on tähtis partnerlus ja kohalik tasand. Sotsiaaldialoog kõigi huvigruppidega ülitähtis. EL rakendab sotsiaalõiguste samba seadusandluse kaasajastamisega.

  1. Talanoa ja Euroopa mõttevahetuse üritus Rakveres:"Ülemaailmne linnapeade kliima- ja energiapakt -  räägime Euroopa tulevikust". Ürituse peakorraldaja Andres Jaadla, Euroopa Regioonide Komitee liige, Rakvere linnavolikogu liige

Vt videot siin

Konverentsil räägiti energiasäästust, ülemaailmsest linnapeade kliima- ja energiapaktist ning selle arengust, samuti sellest, kas ja mil moel on oodata järgneval perioodil Euroopa toetusrahade jätkumist energiatõhususe valdkonnas.

Rakvere rohenädala raames peetud konverentsil esinesid teiste hulgas ettekannetega Tallinna abilinnapea Züleyxa Izmailovaga, Pille Arjakas ja Aare Vabamägi Tallinna Energiaagentuurist ning Madis Laaniste Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Samuti olid väga huvitavad ettekanded

Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmetelt:  Uno Silberg (Kose Vallavolikogu liige), Mart Võrklaev (Rae vallavanem) ja Andres Jaadla.

Fidži saartelt pärit väljend talanoa tähistab mõttevahetust parema tuleviku nimel ning see on Euroopas käibel kui kliima- ja energiadialoogi platvorm.

Andres Jaadla: „Üleilmsest linnapeade kliima- ja energiapaktist, millele Tallinn ja Rakvere esimestena alla kirjutasid, möödub tänavu 10 aastat. Selle aja sees on Rakveres valminud Tark Maja ning Rohuaia lastead saanud targa lasteaiahoone. Samuti on kortermajade renoveerimine sealmaal, et Rakverest võib saada esimene Eesti linn, kus kõik kortermajad on renoveeritud."

 

  1. NAT komisjoni seminar Kreekas

Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjon (NAT) pidas oma liikmetega  koosoleku Kreekas Pylosel. Samas toimus ka seminar, kus arutati kohalike ja piirkondlike omavalitsuste võimalusi tõstmaks üldsuse teadlikkust tervisliku toitumise vajadusest. Sõnum oli selge: lapsi tuleks harjutada juba varajases eas teadmisega ebatervisliku toidu vältimise vajadusest, ebatervisliku toidu asemel tuleb süüa piisavalt puu- ja köögivilju ja piimatooteid. NAT komisjoni seminari korraldas Nikolai Chiotakis (EL / EPP), Kifissia linnavolikogu liige, seoses Regioonide Komitee arvamuse ettevalmistamisega kohalikest ja piirkondlikest stiimulitest tervisliku ja jätkusuutliku toitumise edendamisel. Nikolai Chiotakis on selle arvamuse raportöör.

Hr Chiotakis rõhutas, et kohalikul ja piirkondlikul tasandil saab luua stiimuleid tervislike ja samal ajal jätkusuutlike toitude valmistamise edendamiseks. Oluline on seda võimalust kasutada. Raportöör käsitles haridusprogramme, mis aitavad kaasa tervisliku ja aktiivse eluviisi edendamisele, pöörates erilist tähelepanu koolieelsele perioodile, kus kujunevad välja laste söömisharjumused. "Tervislikud söömisharjumused on krooniliste haiguste ennetamiseks väga olulised," ütles ta. Arvamuses rõhutas raportöör puu- ja köögiviljade, madala rasvasisaldusega piimatoodete ja täisteraviljatoodete tarbimise tähtsust tervisele.

Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad kaalusid hoolikalt audiovisuaalsete meediateenuste direktiivi (AVMSD) läbivaatamist, pöörates erilist tähelepanu veebipõhisele reklaamile ja ebatervislike toitude turustamisele ning kutsusid üles korraldama regulaarseid teabekampaaniaid tervislikust toitumisest aktiivse eluviisiga tervislike toitumisharjumuste edendamiseks.

Lisalugemist laste tervisliku toitumise ja ebatervisliku toidu reklaami teemal (WHO materjal) siin

 

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis