09. - 13. juuli 2018 nr. 14

Nädalakiri nr 14                                       09. – 13. 07. 2018

  1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek 10.juulil Brüsselis

 

Päevakorras oli:

 

  1. Arvamuse "Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu" esimene arutelu ja vastuvõtmine.

Raportöörid: Karl-Heinz Lambertz (BE/PES) ), Belgia saksakeelse kogukonna parlamendi liige, Belgia senati liige ja Markku Markkula (FI/EPP) Espoo linnavolikogu liige, Euroopa Regioonide Komitee esimene asepresident

Vabatahtliku konsulteerimise taotlus, vastuvõtmine kavas täiskogul 8.-10.oktoobril 2018

Viitedokument:

Euroopa Regioonide Komiteele esitati 8. novembril 2016. aastal Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski konsulteerimistaotlus arvamuse koostamiseks teemal „Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu".

 

Euroopa Regioonide Komitee avaldas 21. aprillil 2009. aastal Brüsselis oma ülesannete ja eesmärkide kirjelduse: „Me oleme piirkondlike ja kohalike volikogude valitud liikmetest koosnev poliitiline kogu ning tegutseme Euroopa integratsiooni nimel. Oma poliitilisele õiguspärasusele tuginedes tagame me kõigi Euroopa Liidu piirkondade, linnade ja valdade institutsioonilise esindatuse. Meie ülesanne on kaasata piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused Euroopa Liidu otsustusprotsessi, soodustades sellega kodanike suuremat osalemist. [---]  Jälgime subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete austamist tagamaks, et Euroopa otsused tehtaks ja viidaks ellu kodanikele võimalikult lähedal ja kõige sobivamal tasandil. [---] Peame otsest dialoogi oma kodanikega Euroopa saavutuste ja tulevate väljakutsete üle ning aitame selgitada ja tutvustada Euroopa Liidu poliitikameetmete rakendamist ja nende territoriaalset mõju."

 

Euroopa Ülemkogu palus oma 8. novembri 2016. aasta konsulteerimistaotluses komiteel koostada arvamus, milles esitatakse kohalike ja piirkondlike ametiasutuste arusaamad Euroopa tulevikust ja sellealased ettepanekud, et aidata taastada usaldust Euroopa projekti vastu.

 

Euroopa Komisjon avaldas 1. märtsil 2017. aastal valge raamatu Euroopa tuleviku kohta („Mõttearendusi ja tulevikustsenaariume EL 27 jaoks aastaks 2025").

Rooma deklaratsiooni allkirjastati 25. märtsil 2017. aastal. Sellele allakirjutanud kinnitavad, et „lubame kuulata oma kodanike mureküsimusi ja neile vastata" ning „töötame koos tasandil, millel on tagatud parimate tulemuste saavutamine, olgu selleks siis Euroopa Liidu, liikmesriigi, piirkondlik või kohalik tasand, ning usalduse ja lojaalse koostöö vaimus, nii liikmesriikide puhul kui ka liikmesriikide ja ELi institutsioonide vahel, kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega."

 

Euroopa Komisjoni president on avaldanud, et komisjon kavatseb jätkata Euroopa tulevikku käsitleva valge raamatu arutelu kuni 2019. aasta juuni valimisteni, kasutades selleks mõttevahetusi, kodanikudialooge, suhtlust liikmesriikide parlamentidega ja tööd piirkondadega.

 

Euroopa Parlament on esitanud kolm resolutsiooni Euroopa Liidu tuleviku kohta. ELi liikmesriikides algasid 2018. aasta aprillis kodanikega konsulteerimised.

 

Kõike eelnevat on Regioonide Komitee arvesse võtnud ja komitee on kohusetundlikult suhtunud oma rolli kodanike ning kohalike ja piirkondlike esindajate ELiga seotud arusaamade ja ootuste mõistmisel ja nendest teavitamisel.

Kohalikud ja piirkondlikud esindajad töötavad selle nimel, et kodanike hääl kuuldavaks teha:

2016. aasta märtsis alanud algatuse „Mõttevahetus Euroopa teemal" raames on komitee teinud tööd selleks, et luua usaldust Euroopa Liidu ja selle elanike vahel, kasutades selleks kodaniku- ja avalikke dialooge ning kohtumisi kohalike ja piirkondlike poliitikute ühenduste ja kogudega, samuti mitmete rohujuuretasandi liikumiste  ning riiklike ja Euroopa territoriaalsete ühendustega, mille eesmärk on kuulda inimeste Euroopa projektiga seotud seisukohti, mõtteid ja murekohti ning neist aru anda. Enamikus aruteludes käsitlevad inimesed probleeme selle alusel, mis toimub nende piirkonnas, linnas või kohalikus piirkonnas.

Kodanikedialoogides  ütlesid kodanikud, et tahavad ELi projekti, mis rajaneb solidaarsusel, ühtekuuluvusel ja lähedusel

Kodanikudialoogides väljendatud põhilised mured  on lahenduste aeglane rakendamine, eeskätt töötuse ja rände valdkonnas ning seoses üldise sotsiaalmajandusliku olukorraga.

Komitee juhib selles kontekstis tähelepanu asjaolule, et üldiselt väljendasid kodanikud soovi ELi piires suurema solidaarsuse järele; see on mõjuv üleskutse ebavõrdsuse vähendamiseks – seda peamiselt liikmesriikide ja piirkondade vahel ja nende piires ühtekuuluvuse ja solidaarsuse parandamise teel. See annab märku levinud rahulolematusest ELiga, kuna liitu nähakse tihti liiga kauge ja ebausaldusväärsena. Samas on paljudel inimestel tunne, et nad ei tea, mis EL on ja mida see teeb. See toob kaasa märkimisväärse lõhe inimeste ootuste ja ELi tulemuste andmise võime vahel.

Komitee rõhutab, et tähtis on ELi poliitika sidumine kohalike oludega, et inimeste elule mõju avaldada ning ühiskondlike probleemide kohalik käsitlemine.

ELi poliitika peab andma inimestele võimaluse lahendada probleeme, mis on nende elu jaoks olulised. Meie ees seisvaid ühiskondlikke probleeme tuleb lahendada globaalselt, kuid meetmeid tuleb võtta kohalikul tasandil.

Komitee toonitab, et püsiva majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ebavõrdsuse lahendamine on ELi tuleviku jaoks suur katsumus.

sotsiaalne, majanduslik ja territoriaalne ühtekuuluvus on ELi lepingu eesmärgid ning nende saavutamine nõuab nii struktuursete kui ka uute väljakutsete lahendamist, vastupanuvõimelise ühiskonna ja majanduse edendamist.

Komitee nõuab kõigi piirkondade jaoks tugevat ühtekuuluvuspoliitikat pärast 2020. aastat, tuginedes Euroopa partnerluse, eelarve jagatud täitmise ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele, mida nõuab ka ühtekuuluvuspoliitika alliansi deklaratsioon.

Komitee tõstab esile selle, et ELi linnade tegevuskava aitab lahendada probleeme alates linnaliikuvusest kuni õhukvaliteedini ning alates ringmajandusest kuni rändajate ja pagulaste kaasamiseni. Tähtis on sotsiaalõiguste ja haridusele juurdepääsu tagamine ning kultuuripärandi edendamine, samuti teadusuuringute, innovatsiooni ja digiülemineku ergotamine.

Maapiirkondade areng on märkimisväärselt maha jäänud ning tunne, et neid on hüljatud, toob kaasa euroskeptitsismi kasvu. Komitee on seetõttu seisukohal, et nii ühine põllumajanduspoliitika kui ka ühtekuuluvuspoliitika peavad toimima solidaarsusel põhinevate vahenditena.  Tähtis on maapiirkondade arengu toetamine, ühise põllumajanduspoliitika kindlustamine ning kohaliku tootmise edendamine

Kodanikud ootavad globaalseid ja kohalikke meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemiseks ja energiatõhususe edendamiseks. Jätkusuutlikkus, keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastu võitlemine peavad jääma EL-I poliitika võtmesõnadeks.

Komitee rõhutab, et mitmeaastane finantsraamistik peab vastama ELi prioriteetidele ja eesmärkidele, et täita oma aluslepingutele vastavaid kohustusi ja kodanike ootusi. Komitee kaitseb mitmeaastast finantsraamistikku, mis moodustab 1,3 % EL 27 kogurahvatulust.

ELi demokraatlik uuendamine on võimalik rohujuure tasandi osaluse kaudu.

Komitee arvamus kutsub komitee liikmeid üles jätkama kodanikega suhtlemist kohalike ürituste, linnavalitsuse kohtumiste ja kodanikudialoogide kaudu, et jõuda EL 27 kõigi piirkondadeni, ning palub teistel institutsioonidel oma jõud ühendada.

 

 

  1. Arvamustevahetus arvamuse "EL-i laienemispakett" teemal

Raportöör: Franco Iacop(IT/PES) Friuli-Venezia Giulia maakonna volikogu liige ja esimees

TÖÖDOKUMENT

Omaalgatuslik arvamus, vastuvõtmine kavas täiskogul 5.detsembril 2018

Viitedokument: Euroopa Komisjoni 2018. aasta teatis ELi laienemisstrateegia kohta

Samaaegselt Euroopa Komisjoni laienemispaketiga, millele on lisatud aruanded iga kandidaatriigi ja võimaliku kandidaatriigi kohta, avaldas komisjon ka majandusreformi kavade iga-aastased hinnangud. Komisjon õigusega kordab, et õigusriik, õigus ja põhiõigused on nende riikide jaoks põhiprioriteedid, kes soovivad ELiga liituda ning rõhutab, et keskendumine majandusreformidele on tulevastele liikmesriikidele oluline, et liidusisese konkurentsisurvega toime tulla. Samavõrd oluline on nende võime juhtida välistekkelise päritoluga nähtusi, nagu rändevooge.

Komitee rõhutab, kui oluline on piirkondlike ja kohalike omavalitsuste kaasamine laienemisprotsessi, ning nõuab tungivalt, et kandidaatriigid (Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia ja Türgi) ja potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo ) tugevdaksid halduse detsentraliseerimise strateegiaid, rakendades praktiliselt subsidiaarsust ja austades demokraatlikku pluralismi.

Laienemisprotsess on Regioonide Komitee üks prioriteetidest, sellest tulenevalt tervitab komitee Euroopa Komisjoni ja nõukogu uuenenud pühendumist sellele. Komisjoni puhul tuleneb kohustus selgelt kõnealusest laienemispaketist koos 6. veebruari 2018. aasta strateegiadokumendiga. Nõukogu puhul on kiiduväärt, et eesistujariik Bulgaaria lisas Lääne-Balkani teema üheks oma eesistumise prioriteediks ja korraldas 17. mail 2018. aastal tippkohtumise Sofias. Sofia deklaratsioon koos sellele lisatud prioriteetide programmiga võib olla kodanike suurema kaasatuse aluseks.

Komitee avaldab kahetsust, et Lääne-Balkani riikides on ELiga ühinemisele suunatud reformimeetmeid järk-järgult vähendatud ja et see on tekitanud skeptilisust kodanike seas. Siiski peab komisjon võimalikuks, et kahe riigi ELiga ühinemise konkreetne võimalus 2025. aastal ja märkimisväärsed edusammud  võivad anda uue tõuke Lääne-Balkani ja sellest tulenevalt ka Türgi ühinemisprotsessile. Samuti on komitee murelik olukorra arengu pärast Türgis. Tunnistades mõistliku ja proportsionaalse reageerimise õigust riigipöörde katsele, märgib komitee samas, et ametivõimude reaktsioon nõrgestas õigusriigi väärtuste ja põhimõtete austamist. Lääne-Balkani riikide ja Türgi ELiga ühinemise väljavaated on nüüd erinevad. Komitee loodab, et pärast järgmisi valimisi kaotatakse kiiresti erakorralised meetmed ja taastatakse täielikult demokraatlikud tingimused.

Sõnavõtjad:

 Allan Jones, Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi osakonna „Strateegia, poliitika, EMP/EFTA" juhataja : " Me peame kinnitama ja näitama, et lainemisperspektiiv on reaalne."

Mr Kiefer, Euroopa kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CLRAE): "Me vaatame lähemalt demokraatia olukorda Türgis sel aastal ja jagame teiega vaatluse tulemusi. Nõukogu on järjekordselt kinnitanud, et Türgi on veelgi kaugenenud EL-I põhiprintsiipidest."

Armelle Lidou, Euroopa Komisjoni Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi(DG NEAR) osakonna „Mitmeaastane finantsraamistik, kavandamine ja hindamine" juhataja: " Euroopa Komisjoni poolt liitumiseelsed toetused kandidaatriikidele on investeering EL-I stabiilsusesse."

Lainemispaketist pikemalt siin

 

  1. Arutelu teemal " Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021 – 2027"

Sõnavõtjad:

- Nikola Dobroslavić (HR/EPP), komitee arvamuse „Mitmeaastase finantsraamistiku pakett aastateks 2021–2027" raportöör : " Peame rõhutama ühtekuuluvusfondi ja ühtse põllumajanduspoliitika rahastuse tähtsust. Ei ole hea, et neid on uues raamistikus vähendatud. Ühtekuuluvuspoliitika on mõeldud vähemarenenud liikmesriikidele."

-    Francisco Gaztelu Mezquiriz, Euroopa Komisjoni rände ja siseasjade peadirektoraadi osakonna „Riiklikud programmid Põhja- ja Lääne-Euroopale, hindamine ja mitmeaastane finantsraamistik" juhataja : " Euroopa Liidu uus finantsraamistik vastab praeguse aja vajadustele, reageerides praegusele olukorrale."

-    Armelle Lidou, Euroopa Komisjoni Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste peadirektoraadi osakonna „Mitmeaastane finantsraamistik, kavandamine ja hindamine" juhataja : "Uues finantsraamistikus ei ole ühetkuuluvuspoliitikalt ja põllumajanduspoliitikalt ära võetud raha välisasjade jaoks. Välisteemade jaoks on planeeritud eraldi fondid."

-    Vincent Grimaud, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraadi osakonna „Välisrahastamisvahendite koordineerimine ja kavandamine" juhataja:  "Globaalsete teemade rahastamiseks on uues raamistikus ette nähtud 4 eraldi programmi. Naabruspoliitika ja integratsioon on olulised teemad."

Uuest finantsraamistikust saab lugeda lähemalt siit

 

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis