10. - 14. september 2018 nr. 16

Nädalakiri nr 16                   10. – 14. september 2018

 

  1. Euroopa kohalike omavalitsuste võrgustiku (ELAN – European Local Authorities Network) koosolek 10. septembril.

Kohtumine Euroopa Parlamendi uuringute keskuse allüksuse Linking the Levels juhi Klemen Žumeriga.

Arutelu teemaks oli, kuidas omavalitsusliidud ja EP uuringute keskus saaksid teha koostööd.

 

  1. Regioonide Komitee uue kosmoseteemalise arvamuse raportööri Andres Jaadla kohtumine sidusrühmadega 10. septembril.

Kosmosetehnoloogia kasutamine Maal pakutavate teenuste toetamiseks.

Raportöör Andres Jaadla: „ Euroopa kosmoseprogramm 2021 – 2027 on linnadele ja piirkondadele võimalus teaduspõhise tegevuse ja ettevõtluse arendamiseks."

………………………………………………………………………………………………………….

 

  1. Klemen Žumer, Europarlamendi Uuringute Keskuse (EPRS – European Parliament Research Service) allüksuse Linking the Levels juhataja, kohtus Euroopa kohalike omavalitsuste võrgustiku liikmetega, et arutada, kuidas omavalitsusliidud ja Europarlamendi Uuringute Keskus koostööd teha saaksid.

EPRS varustab EP liikmeid ja komiteesid objektiivse ja sõltumatu analüüsiga, avaldades laias valikus hõlpsasti loetavaid trükiseid peamistes ELi poliitikavaldkondades, küsimustes ja õigusaktides. Ta vastab ka parlamendiliikmete ja nende töötajate teadustöö- ja analüüsitaotlustele.

http://www.europarl.europa.eu/at-your-service/en/stay-informed/research-and-analysis

Hiljuti loodi uuringute keskuses üksus Linking the Levels (Erinevate tasemete sidumine), mis soovib saada kohaliku tasandi infot liikmesriikide omavalitsusliitude ekspertidelt, et seda kasutada uuringute keskuse teadustöös ja analüüsides. Üksus annab välja igakuiseid uudiskirju, koostab briifinguid sotsiaalsetel teemadel, eesmärgiga kajastada just kohalikku elu ELi liikmesriikides ja ELi lisaväärtust omavalitsuste jaoks.

See oli CEMRi esimene kohtumine EP Uuringute Keskuse allüksuse Linking the Levels esindajatega. Nüüd arutatakse CEMRi  ekspertgruppidega läbi, kuidas info kogumist uuringute keskuse jaoks kõige paremini korraldada.

 

 

  1. 10. septembril Euroopa Regioonide Komitees toimunud kosmoseteemalise kohtumise eesmärk oli arutada sidusrühmade esindajatega Euroopa Komisjoni poolt tehtud ettepanekut luua ELi oma kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Agentuur.

Kosmosetehnoloogia kasutamine Maal pakutavate teenuste toetamiseks kogub populaarsust. Aina suurem hulk eraõiguslikke isikuid tegutsevad kosmoses. Avakosmose kasutamisest on saanud igapäevaelu osa viisil, mida ei osatud 60 aastat tagasi kosmoseajastu alguses ette kujutadagi. Kosmosetehnoloogia võib toetada digitaalmajandust ja tõhusamaid avalikke teenuseid tänu digitehnoloogiale ja uutele teadustöö tegemise võimalustele. EL on aastakümneid olnud oluline kosmosetehnoloogia kasutaja ning arendanud välja põhilised kosmosekomponendid, näiteks Galileo ja Copernicuse programmid. EL on võimeline saavutama seda, mis oleks üksikute liikmesriikide jaoks suuresti võimatu – koostöö on oluline, kui Euroopa soovib kosmose valdkonnas kaasa rääkida ja seda nii linnade kui ka regioonide tasandil.

Seekord on raporti „ Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet"  fookuses kosmosevaldkonna tulevik ja rahastamine  järgmise  Euroopa Liidu  mitmeaastase finantsraamistiku perioodil. Raportit koostab Andres Jaadla Euroopa  Komisjoni dokumendi  alusel,   millega luuakse Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 912/2010, (EL) nr 1285/2013 ja (EL) nr 377/2014 ning otsus nr 541/2014/EL

 

Rapordi ekspert on  Prof. Katrin Nyman Metcalf

Ekspert Prof. Katrin Nyman Metcalf:  „Euroopa Liit on juba pikka aega olnud oluline kosmosetehnoloogia kasutaja ning loonud ka oma programme, nagu Copernicuse kaugseireprogramm ning Galileo positsioneerimise süsteem. Programmid on olnud edukad ja nende abil on saadud palju andmeid, mida saaks terves EL-is kasutada tõhusamalt ja laialdasemalt – selliste andmete abil saab luua uusi põnevaid teenuseid. Kosmosetehnoloogia on EL-ile oluline, sest võimaldab palju. Samas on teadmised piiratud, ei ole teada, millised andmed on olemas ja kuidas neid saaks kasutada. Nii jäävad Euroopa inimesed ilma võimalikest põnevatest uutest lahendustest erinevatel  aladel – nt transpordi, põllumajanduse, interneti või mitmes muus valdkonnas. Sel põhjusel ongi EL viimaste aastate jooksul pööranud rohkem tähelepanu kosmosele, kõigepealt 2016. aastal kosmosestrateegia ja nüüd kosmose määruse eelnõuga, mis on suunatud kosmosestrateegia eesmärkide saavutamisele ning sisaldab konkreetseid meetmeid olemasolevate programmide tugevdamiseks, uute programmide loomiseks. Kosmosepoliitikale on kavas eraldada 16 miljardit eurot. Lisaks on plaan luua Euroopa Liidu kosmoseagentuur."

Siin EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (eesti keeles),

millega luuakse liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet

 

 Sidusrühmade esindajatega kohtumisel kõlasid mitmed huvitavad mõtted, mida eksperdi sõnul raportis kindlasti kasutada saab. Näiteks toodi esile, et regioonid peaks olema tellijad, kes ütlevad ettevõtetele, milliseid kosmosetehnoloogiale põhinevaid teenuseid või tooteid nad vajaksid. Nii tekib sünergia era- ja avaliku sektori vahel, k.a. regioonidega. Mitmed kohtumisel osalenud väljendasid kartust, et uus EL-i kosmoseagentuur hakkab dubleerima ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) tegevust. Näiteks on mitmes regioonis käimas tähtsad ESA projektid ja toimivad institutsioonid. Kuna riikide rahakott kosmose jaoks on siiski piiratud, peab olema teadlik ohust, et kui midagi uut luuakse, võib see tähendada, et olemasolevaid asju hakatakse piirama.  Rõhutati korduvalt, et kosmos on huvitav ja just kui paljuvõimaldav tehnoloogia – ka regioonide jaoks.

Pilte kohtumiselt https://we.tl/b-5VfQqBh2G6

Raportöör Jaadla: „Raporti põhiküsimuseks on seega  Euroopa  kosmosevaldkonna edasise  arengu  rahastuse ja ka edasise struktuuri küsimused    ( Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Ameti  arendamine ja suhestumine  ESA-ga jt ) ning küsimused, kuidas saaks regioonid ja linnad ning ettevõtlus ja teadustöö EL piirkondades kasutada  avanevaid rahastusvõimalusi ja kaasa rääkida   planeeritavates muutustes  Euroopa kosmosevaldkonnas.

Andres Jaadla uus raport on planeeritud vastu võtta Regioonide Komitee täiskoguistungil 5. Ja 6.detsembril. Arvamuse eelnõu tuleb arutelule ja vastuvõtmisele ENVE komisjoni koosolekul 15.novembril 2018.

Uus raport on järg  eelmisele raportile „Euroopa kosmosestrateegia" ja seda  just ELi uue finantsraamistiku valguses (2021-2027).

Oma Euroopa  Kosmoseprogrammi rapordi töödokumendis püstitab raportöör  Jaadla ( ALDE ET ) 7  küsimust :

1) Kas kosmosepoliitika meetmete koondamine ühe instrumendi alla edendab sünergia, tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamist ja/või ELi kosmosepoliitika nähtavust?

2) Kuidas oleks võimalik suurendada teadlikkust kosmose kasulikkusest eelkõige võimaldava tehnoloogiana ja kuidas saavad piirkonnad sellele kaasa aidata?

3) Kuidas oleks võimalik muuta ELi kosmosepoliitikat konkurentsivõimelisemaks: kas kasutada võiks tööstuspoliitikat, teadustegevuse ja arengu toetamist, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suunatud sihipäraseid erimeetmeid või muid meetodeid?

4) Milline võiks olla piirkondade osa selle tagamisel, et suur ja üha kasvav ELi kosmoseprogrammidest (Galileo, EGNOS, Copernicus) pärinev andmete hulk oleks kättesaadav ja kasulik võimalikult suurele osale Euroopa ettevõtetest ja kodanikest?

5) Kas valitseb oht, et organisatsioonilisele struktuurile kulutatakse liiga palju vahendeid, isegi kui ELi kasvav osatähtsus kosmoses tähendab, et institutsioonilise ülesehituse tugevdamine on mõistlik? Kas valitseb oht, et ettepaneku rõhuasetus ELi, ELi Kosmoseprogrammi Ameti, liikmesriikide ja ESA vahelise koostööga seonduvatele haldusmenetlustele vähendab ambitsioonikama ELi kosmosetööstuspoliitika nimel tehtavaid jõupingutusi ning kuidas on sellistel juhtudel võimalik nimetatud olukorda vältida?

6) Mis on parim viis, et tagada selgem rõhuasetus kohalike ja piirkondlike tasandite kaasamisele (kosmosetööstuse keskused, midagi muud)? Kuidas oleks võimalik kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi ning toetada nende esmaseid investeeringuid satelliitandmete kasutuselevõtmiseks oma pädevusse kuuluvate ülesannete täitmisel? Milline võiks olla piirkondliku tasandi ja erasektori suhe kosmoses?

7) Kas rahastamist tuleks suurendada kavandatava tasemeni? Kas programmi „Euroopa Horisont" raames tuleks eraldada spetsiaalselt kosmoseuuringutele suunatud vahendeid?

(Kontakt: Andres   Jaadla;  andres.jaadla@gmail.com)

 

Andres Jaadla   raport  „Euroopa kosmosestrateegia" oli raportööri esimene kosmoseteemaline raport.

Esimene  raport leitav siit

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A52016AR6726.

Esimese rapordi eksperdiks oli  Tartu Observatooriumi  direktor  PhD. Anu Reinart  anu.reinart@to.ee

 

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis

Tel 5040257