22. - 26. oktoober 2018 nr. 20

Nädalakiri nr 20                22.10. – 26.10.2018

  1.  Regioonide Komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) koosolek 23. oktoobril
  2. Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) viimasel koosolekul vastu võetud arvamus ERASMUS programmi tulevikust
  3. Euroopa Omavalitsuste ja Piirkondade Nõukogu (CEMR) võrdõiguslikkuse ekspertgrupi koosoleku päevakorra keskmes oli Euroopa võrdõiguslikkuse harta
  4. Euroopa Komisjoni teatis subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohta
  5. Euroopa suure pere kaart (uudis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskoguistungilt Brüsselis)
  6. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja eelarve komisjoni (COTER) koosolek 24. ja 25. oktoobril

 

……………………………………………………………………………………………………..

 

  1. ECON komisjoni koosolekul toimus järgmiste arvamuste arutelu ja vastuvõtmine:

 

  1. „Maksustamine digitaalmajanduses" Raportöör Jean-Luc Vanraes (BE/ALDE)

Regioonide Komitee rõhutab, et ühtse turu kasutamiseks on vaja selget ja stabiilset õigusraamistikku. On kahetsusväärne, et mõned ettevõtted, eeskätt digitaalmajanduses tegutsevad ettevõtted, maksavad liiga vähe makse. Oluline on, et tulumaksu valdkonnas valitseksid võrdsed tingimused. Väiksed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad ebaõiglase maksukonkurentsi all. Praegune maksusüsteem ei vasta enam tänapäevasele majanduslikule kontekstile.

Komitee on rahul sellega, et Euroopa Komisjon esitas ettepanekud digiteenuste maksustamise valdkonnas ja annab sellega tõuke rahvusvahelistele aruteludele. Komisjoni, liikmesriikide ja OECD tihe koostöö rahvusvaheliste lahenduste leidmiseks väärib Komitee seisukohalt heakskiitu.

 

  1. „ELi reformi ja stabiliseerimise toetus" Raportöör Olga Zrihen (BE/PES)

Regioonide Komitee märgib, et ELi seisukohast oluliste struktuurireformide kohta tehtud riigipõhiste soovituste rakendamine on üldiselt mitterahuldav, mis tuleneb vastutuse puudumisest ja ebapiisavast haldussuutlikkusest kõigil valitsustasanditel. Komitee avaldab kahetsust, et Euroopa Komisjon ei ole ikka veel esitanud struktuurireformide määratlust ELi majandusjuhtimise kontekstis ega võimalikku toetust ELi programmide, nt reformide tugiprogrammi kaudu. Ja Regioonide Komitee kordab, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt peaks ELi toetuse jaoks abikõlblike struktuurireformide ulatus piirduma tegevusvaldkondadega, mis on olulised ELi lepingu eesmärkide rakendamise seisukohast ja otseselt seotud ELi pädevustega.

 

  1. „InvestEU programm" Raportöör Konstantinos Agorastos (EL/EPP)

Euroopa Komisjon kavatseb InvestEU programmi loomise ettepaneku kaudu toetada täiendavalt investeeringuid Euroopas, lähtudes Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja laiemalt investeerimiskavaga saadud kogemustest. Lisaks turu ja nõudluse järgimisele on InvestEU-l olemas vahendid poliitika kujundamiseks. Komitee rõhutab vajadust  anda piisavat toetust teadusuuringute ning innovatsiooni valdkonnas toimuvale rahastamis- ja investeerimistegevusele. Eriti on tähtis sotsiaalvaldkonna investeeringute ja oskuste poliitilise osa kujundamine.

Kuigi mõnes liikmesriigis on investeerimistingimused paranenud, ei ole kapitalimahutuste kui SKP osa tase kogu liidus saavutanud kriisieelset taset ja investeeringuid on 10% vähem kui enne kriisi. 

 

  1. „Jätkusuutliku majanduskasvu rahastamine" Raportöör Tilo Gundlack (DE/PES)

Jätkusuutlik on selline „areng,  mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele , ilma et see ohustaks tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada." (Brundtland) Jätkusuutlikkus ELi majanduskasvu seisukohast on üldpõhimõte, mis ühendab ökoloogia, majanduse ja sotsiaalse vastutuse.

Regioonide Komitee on seisukohal, et jätkusuutlik rahanduse platvorm aitaks kaasa sellele, et investeerimisotsuste tegemisel võetakse sotsiaalsete kaalutluste ja äriühingu juhtimise aspektide kõrval arvesse keskkonnakaalutlusi (kliimamuutused, keskkonna halvenemine, elurikkuse kadumine, ressursside vähenemine).

Regioonide Komitee peab teretulnuks Euroopa Komisjoni 8. märtsi 2018.aasta jätkusuutliku majanduskasvu rahastamise tegevuskava ning jagab selles sätestatud eesmärke ning valmisolekut võimaldada finantssektoril a erainvestoritel anda oma panus jätkusuutlikkuseesmärkide saavutamisse.

 

  1. „Ühtse turu programm" Raportöör Deirdre Forde (EI/EPP)

Ühtse turu programmi eesmärk on täiustada siseturu toimimist perioodil 2021 – 2027, et tugevdada selle juhtimist, toetada VKE-de konkurentsivõimet, täiustada tarbijakaitset ja tarbijaõiguste rakendamist, edendada inimeste, loomade ja taimede tervist ja heaolu ning luua Euroopa statistika rahastamise raamistik. Regioonide Komitee tunnistab, et siseturg on üks ELi edukamaid algatusi, kuid see peab arvestama digiteerimise ja üleilmastumisega kiirelt muutuvas keskkonnas ning vastavalt kohanema. Siseturu täieliku toimimise ees seisab takistusi ning esile on kerkimas uued takistused. Siseturu toimimise jaoks on oluline teabevahendite ja koolitusprogrammide väljatöötamine ning selle aluseks peab olema usaldusväärne andmete analüüs, uuringud ja hindamine, mis viiakse ellu koostöös liikmesriikide ja nende asutustega, muuhulgas kohalike ja piirkondlike omavalitsustega.

 

  1. „Haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus""

Raportöör: Ulrike Hiller (DE/PES)

 

Erasmus programmi üldeesmärk on toetada koolivälise tegevuse, kutse- ja üldhariduse valdkonnas osalevate inimeste haridus- ja kutsesalast ning isiklikku arengut Euroopas ja ka kaugemal ning aidata seega edendada kestlikku majanduskasvu, töökohtade loomist ja sotsiaalset sidusust, samuti tugevdada Euroopa identiteeti. Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku programmi eelarve kahekordistamiseks, ent Regioonide Komitee peab kavandatavat osalejate kolmekordistamise eesmärki raskesti saavutatavaks.

Komitee soovitab vahendite läbipaistvat, ühtlast jaotust kogu seitsme aasta ulatuses, eelkõige selleks, et võimaldada vahendite suurenemist programmiperioodi alguses ja võimaldada programmile seatud ootuste täitmist.  Eelarvet tuleb diferentseerida mitte ainult üksikute haridusvaldkondade, vaid ka põhimeetmete alusel, nii et oleks ilmne, milliseid osi haldab tsentraalselt komisjon ja milliseid osi hallatakse detsentraliseeritult liikmesriikides. Samuti soovitab komitee tungivalt taotluste esitamise, projektijuhtimise ja dokumenteerimisnõuete olulist lihtsustamist programmi kõikide valdkondade puhul. Komitee juhib tähelepanu elukestva õppe olulisusele - programm peab toetama ühtviisi kõiki vanuserühmi ning formaalset ja mitteformaalset õpet.

Erasmus programmi tuleks rakendada subsidiaarsuse põhimõttest lähtudes. Munitsipaal- ja piirkondlike ametiasutuste, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning otsustajate kaasamine kavandatud meetmete kujundamisse, väljatöötamisse ja juhtimisse on ülitähtis, kuna nad on asjast puudutatutele lähemal, neil on haridus- ja koolituspoliitikas olemas võtmepädevused.

Raportöör Ulrike Hiller, Bremeni senati liige, kutsus üles võtma meetmeid, et edendada liikuvust kutseõppe ja -praktika valdkonnas ning puuetega inimestele. "Erasmus on olnud edulugu ja seda tuleb tugevdada, et anda kõigile noortele eurooplastele võimalus liikuvusest kasu saada", ütles ta.

Pressiteade siin

 

  1. CEMRi soolise võrdõiguslikkuse ekspertrühma koosolekul  25. septembril Brüsselis vaadati läbi 2018. aasta saavutused ja kavandati tegevused aastaks 2019. Uus alalise komitee esimees ja CEMRi pressiesindaja soolise võrdõiguslikkuse edendamisel hr Emil Broberg tervitas liikmeid ja kutsus oma kõnes üles kõiki CEMRi liikmesorganisatsioone osalema hiljuti vastuvõetud soolise võrdõiguslikkuse tegevuskava rakendamisel.

CEMRil on pikk traditsioon soolise võrdõiguslikkuse propageerimisel.

Euroopa naiste ja meeste võrdõiguslikkuse harta (European Charter for Equality of Women and Men in Local Life) annab meie jõupingutustele aluse saavutada sooline võrdõiguslikkus Euroopa omavalitsustes, seda nii poliitiliste kui ka tööandjate organisatsioonidena, samuti hoolekandeteenuste osutajatena kõikjal Euroopas.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on põhiõigus. See on demokraatia jaoks oluline väärtus. Tänapäeval ei ole praktilises igapäevaelus naistel ja meestel samad õigused. Me näeme seda paljudes eluvaldkondades: naised on ikka veel alaesindatud tööturul, avalikus ja poliitilises elus, esineb palgalõhe ja suured on erinevused tööhõives, mis toob kaasa vaesuse. Naised puutuvad kokku kuritarvitamise ja vägivallaga hinnanguliselt lihtsalt sellepärast, et nad on naised.

Edusammud soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on riigiti erinevad. Mõned liikmesriigid on viimastel aastatel kogenud lüüasaamist soolise võrdõiguslikkuse propageerimisel. Edu saavutamiseks on vaja poliitilise vastutuse  võtmist ja aktiivseid algatusi, et rahuldada kodanike ootusi.

Harta allkirjastamisega kutsutakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles järgima soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet avaliku kohustusena ja osalema hartaga sätestatud kohustuste täitmisel. Rohkem kui 1700 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust 35 Euroopa riigist on harta allkirjastanud. Kose vallavalitsus on ainsa omavalitsusena Eestist allkirjastanud võrdõiguslikkuse harta.

Lähemalt Euroopa võrdõiguslikkuse hartast siin

Samas võimalus omavalitsustel allkirjastada harta.

 

  1. Euroopa Komisjoni teatises subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohta toetatakse üldiselt subsidiaarsuse ja  proportsionaalsuse ja „Teeme vähem, aga paremini" rakkerühma soovitusi ja tööd.

Pressiteade siin Komiteed esindas rakkerühmas Regioonide Komitee president ja kaks komitee liiget. Euroopa Komisjon teeb ettepaneku vaadata läbi REFITi platvorm , mille eesmärk on parandada ELi õigusloome kvaliteeti, laiendades selle ulatust, et tegeleda subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse küsimustega ning tugevdada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalust ja sidemeid komitee võrgustikega.

Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse rakkerühma kohta saab lähemalt lugeda siin

Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtted on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 5. Lissaboni lepinguga loodi mehhanism, mis võimaldab riikide parlamentidel jälgida ELi õigusaktide eelnõude vastavust subsidiaarsuse põhimõttele. Varajase hoiatamise süsteemi kaudu on riikide parlamentidel kaheksa nädalat aega esitada põhjendused, miks õigusakti eelnõu nende arvates subsidiaarsuse põhimõttele ei vasta.

Euroopa Regioonide Komitee on väljendanud heameelt Euroopa Komisjoni kavatsuse üle tugevdada piirkondade ja linnade osatähtsust ELi õigusloomes. Komitee toetab komisjoni teatises esitatud ettepanekuid, millega parandatakse komitee arvates ELi poliitika kvaliteeti ja tõhusust, andes linnadele ja piirkondadele suurema sõnaõiguse.

Komisjoni teatises väljendatakse samuti heameelt Regioonide Komitee piirkondlike keskuste katseprojekti üle, mille kuulutas president Lambertz välja varem sel kuul oma kõnes „ Euroopa Liidu olukord: piirkondade ja linnade seisukoht ". Kõne teemal eestikeelne pressiteade siin. Kavandatud piirkondlike keskuste võrgustiku eesmärk on toetada poliitikameetmete rakendamise hindamist ning suunata kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kogemused tõhusamalt ELi poliitika kujundamisse.

 

  1. Euroopa suure pere kaart 

 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskoguistungil 25. oktoobril  Brüsselis anti teada, et alates novembrist käivitub Euroopa suurte perede konföderatsiooni projekt "Euroopa suure pere kaart".

Kaardi eesmärk on anda suurtele peredele soodustusi ELi riikides reisides. Kaardi eesmärk on olla ühine dokument suurte perede liikmetele kõikides Euroopa riikides. Kaart võimaldab soodustusi  ja eripakkumisi majutuse, transpordi, toitlustuse,  atraktsioonide, ka nt muuseumide ja teemaparkide külastuse broneerimisel. Kaardi veebipõhine taotlemine avaneb 1. novembril  2018 Euroopa suurte perede konföderatsiooni veebisaidil (ELFAC) https://www.elfac.org/ Digitaalkaart, mis maksab 10 eurot aastas, installeeritakse nutitelefonidele. Eeldatavasti saab kaart täielikult toimima  2019. aasta suveks.

Kaart väljastatakse riigis, kus pere elab, sarnaselt Euroopa ravikindlustuskaardiga. See kehtib kõigis osalevates riikides, välja arvatud kaardi väljaandmise riik, kus pere saab taotleda samaväärset riiklikku suure perekonna kaarti: Küpros, Tšehhi Vabariik, Eesti, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Itaalia, Läti, Leedu, Madalmaad, Poola , Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Hispaania lisaks Serbiale ja Šveitsile.

Lähemalt suure pere kaardist saab lugeda siin  

 

  1. COTER komisjoni koosolekutel 24. Ja 25. oktoobril

olid esimesel arutelul ja võeti vastu järgmised arvamused: „Ühissätete määrus", „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond", „Euroopa territoriaalne koostöö", Euroopa Sotsiaalfond Pluss" ja „ Piiriülene mehhanism".

Arvamustevahetus toimus järgmiste arvamuste teemal: „Liiklusohutus ja automatiseeritud liikuvus" ja  „Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise lihtsustamine".

Lähemalt COTER komisjoni koosolekul arutletud ja vastuvõetud arvamustest saab lugeda järgmises nädalakirjas.

 

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis