29. oktoober - 02. november 2018 nr. 21

Nädalakiri nr 21                           29.10. – 02.11.2018

 

  1. Euroopa Komisjoni 2019. aasta tööprogramm
  2. Regioonide Komitee COTER komisjoni 20. koosolekul vastuvõetud ja arutatud arvamused

 

…………………………………………………………………………………………………………

 

  1. Euroopa Komisjon tutvustas 23.oktoobril oma 2019. aasta tööprogrammi. Selles seatakse kolm peamist eesmärki: saavutada kiire kokkulepe juba esitatud seadusandlike ettepanekute üle, et viia ellu komisjoni kümme poliitilist prioriteeti, võtta vastu piiratud arvul uusi algatusi, et tegeleda lahendamata probleemidega, ning esitada mitu algatust tulevase 27-liikmelise liidu perspektiivist, et seeläbi kindlustada tugeva, ühtse ja suveräänse Euroopa aluseid.

Komisjon võtab igal aastal vastu tööprogrammi, milles loetletakse meetmed, mida ta kavatseb võtta järgmise aasta jooksul. Tööprogrammiga antakse üldsusele ja kaasseadusandjatele teada, millised on komisjoni poliitilised plaanid seoses uute algatuste esitamise, menetluses olevate ettepanekute tagasivõtmise ja kehtivate ELi õigusaktide läbivaatamisega.

 

President Jean-Claude Juncker ütles: „Euroopa kohtub oma valijatega seitsme kuu pärast, mil toimuvad Euroopa Parlamendi valimised. Kodanikke ei huvita ettepanekud, küll aga tunnevad nad huvi kehtivate õigusaktide vastu, millega tagatakse nende õigused. Parim sõnum järgmisel aastal valimiskastide juurde suunduvatele valijatele oleks see, kui näitame, et liit pakub oma kodanikele konkreetseid ja käegakatsutavaid tulemusi."

 

Esimene asepresident Frans Timmermans lausus: „Praegune komisjon on järjekindlalt keskendunud neile probleemidele, mida saab lahendada ainult Euroopa tasandi ühistegevuse kaudu. Tööprogrammis oleme esitanud kõik vajalikud ettepanekud ning nüüd tuleb nendes kokku leppida ja neist saadav kasu praktikas ellu rakendada. Vaatame ka tulevikku: selleks oleme esitanud algatused, mille eesmärk on tagada, et tulevasel 27-liikmelisel liidul oleks kõigi eurooplaste jaoks õiglane ja jätkusuutlik tulevikuvisioon."

 

2019. aasta tööprogrammis keskendutakse vaid 15 uuele algatusele ja 10 uuele REFITi hindamisele, et vaadata läbi kehtivad õigusaktid ja tagada, et need on endiselt eesmärgipärased. Tulemuskesksuse tagamiseks loetletakse komisjoni tööprogrammis ka 45 prioriteetset menetluses olevat ettepanekut, mis on esitatud seadusandlikke prioriteete käsitlevas ühisdeklaratsioonis ja mis tuleb parlamendis ja nõukogus enne Euroopa Parlamendi valimisi vastu võtta. Samuti soovitab komisjon võtta tagasi või tunnistada kehtetuks 17 menetluses olevat ettepanekut või kehtivat õigusakti.

 

Komisjon on juba esitanud kõik seadusandlikud ettepanekud, mis on vajalikud Junckeri komisjoni kümne prioriteedi elluviimiseks. Koos Euroopa Parlamendi ja nõukoguga on komisjon saavutanud kokkuleppe ligi poolte ettepanekute suhtes ning lisaks sellele on õigusloomeprotsess 20% muude ettepanekute puhul jõudsalt edenenud.

 

Junckeri komisjoni valis ametisse Euroopa Parlament, lähtudes selgetest poliitilistest suunistest. Need 10 prioriteeti on komisjoni iga-aastaste tööplaanide aluseks. Alates Junckeri komisjoni ametiaja algusest on iga-aastastes tööprogrammides keskendutud piiratud arvul selge ELi lisaväärtusega põhialgatustele, mis on vajalikud kokkulepitud prioriteetide elluviimiseks.

 

Komisjon esitab 2019. aastal ka piiratud arvul uusi algatusi, mille eesmärk on pakkuda eurooplastele veenvaid tulevikuväljavaateid. Nende hulgas tehakse kokkuvõte Euroopa investeerimiskavast ja esitatakse aruteludokument selle kohta, kuidas tagada kestlik Euroopa tulevaste põlvkondade jaoks. Samuti esitatakse kooskõlastatud kava tehisintellekti arendamise kohta Euroopas, koostatakse väärinfot käsitlev tegevuskava ja soovitus Euroopa digitaalsete terviseloosüsteemide kohta. Lisaks kavatseb komisjon hinnata ühtsel turul järelejäänud takistusi ja pakkuda välja ideid nende lahendamiseks ning esitada strateegia endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta. Energialiidu lõpuleviimiseks ja kliimamuutustega võitlemiseks esitab komisjon pikaajalise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegia ning annab aru energialiidu olukorrast ja akusid käsitleva tegevuskava edenemisest.

Samuti kavatseb komisjon toetada kvalifitseeritud häälteenamuse ulatuslikumat kasutamist energia-, kliima-, maksu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas. Komisjon soovib veelgi tugevdada õigusriigi raamistikku ja euro rahvusvahelist rolli, anda aru vastastikuse viisavabaduse küsimuses tehtud edusammudest ja esitada ideid EList teavitamise edendamise kohta. Seoses Brexitiga tuleb kohandada ELi õigustikku. Euroopa Komisjon kavatseb kohandada energiatõhususe eesmärgid 27-liikmelise ELiga, teha vajalikud ettepanekud Ühendkuningriigi kodanikele esitatavate viisanõuete kohta pärast Brexitit ning esitada enne 2018. aasta lõppu vajalikud delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid.

 

 

  1. COTER komisjoni 24. ja 25. oktoobril toimunud koosolekul arutatud ja vastuvõetud arvamused olid järgmised:

 

1)  „Ühissätete määrus"

      Kaasraportöörid: Catiuscia MARINI (IT/PES), Michael SCHNEIDER (DE/EPP)

 

Komitee toetab põhieesmärke, mida komisjon uue ühissätete määrusega taotleb, eriti ühtekuuluvuspoliitika ajakohastamist, muutes selle lihtsamaks, paindlikumaks ja tõhusamaks, ning toetusesaajate ja korraldusasutuste ebavajaliku halduskoormuse märkimisväärset vähendamist. Komitee on rahul, et ühtekuuluvuspoliitika jääb kättesaadavaks Euroopa Liidu kõigi piirkondade jaoks, mis oli üks Euroopa Regioonide Komitee peamisi kartusi ja samuti ühtekuuluvuspoliitika alliansi põhisõnum. Komitee kutsub üles lihtsustamist jätkama, näiteks vähendama riigiabi eeskirjadest tulenevat halduskoormust.

Komiteele teeb muret, et EAFRD eemaldatakse ühissätete määrusest ja see põhjustab tõsist muret, kuna nii võidakse õõnestada struktuuri- ja investeerimisfondide integreeritud lähenemisviisi maapiirkondades, arvestades, et maaelu areng on üks ühtekuuluvuspoliitika põhieesmärke. Maaelu arenguga koostoime suurendamiseks soovitab komitee EAFRD-d uuesti ühissätete määrusse lisama.

 

2) „Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond"

Michiel RIJSBERMAN (NL/ALDE)

Euroopa Komisjon kavatseb lihtsustada programmitöö perioodi 2021–2027 reegleid ning ERF ja Ühtekuuluvusfond on ühendatud ühtses määruses, milles sätestatakse mõlema fondi suhtes kohaldatavad eeskirjad. Määruse uus ettepanek on lühem, kuna ühissätete määrus hõlmab paljusid ühiseid osi. Regioonide Komitee tervitab asjaolu, et ühtekuuluvuspoliitikat kohaldatakse jätkuvalt kõigi ELi piirkondade suhtes, kusjuures enamik selle vahenditest on suunatud kõige haavatavamatele piirkondadele.

Komitee on aga murelik, sest  komisjoni mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekus nähakse ette Ühtekuuluvusfondi eelarve 46 %-line järsk langus ja stabiilne eelarve ERFile (+ 1 %) ning avaldab kahetsust Euroopa territoriaalse koostöö eelarve 12 %-lise vähenemise pärast, kuigi see on tunnistatud üheks poliitikavaldkonnaks, millel on kõige konkreetsem ELi lisaväärtus. Komitee tuletab meelde, et Ühtekuuluvusfondi puhul on pidevalt tõestatud, et sellel on suur Euroopa lisaväärtus ja et see parandab ELi mainet oma kodanike silmis. Ühtekuuluvusfond näitab „rikkamate" liikmesriikide solidaarsust „vaesemate" liikmesriikide peamiste taristute loomisega.

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku seada kliimaga seotud kulutuste eesmärgiks 25 % kogu mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2021–2027.  Komitee on mures asjaolu pärast, et Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on Euroopa jaoks suur väljakutse. Komitee on pikka aega olnud ambitsioonikate kliimaeesmärkide kaitsja ning kuna ERF ja Ühtekuuluvusfond on ELi eelarves peamine rahastamisvahend kliimakaitse eesmärkide saavutamiseks, peaksid ühtekuuluvuspoliitika horisontaalsed võimaldavad tingimused sisaldama nõuet, et liikmesriigid täidaksid oma siseriiklikes integreeritud energia- ja kliimakavades Pariisi kokkuleppe eesmärkidest tulenevaid kohustusi.

 

3) Pealkiri:           „Euroopa territoriaalne koostöö"

Raportöör:           Marie-Antoinette MAUPERTUIS (FR/EA)

 

Euroopa Komisjon on esitanud Euroopa territoriaalset koostööd käsitleva uue määruse programmitöö perioodiks 2021–2027. Regioonide Komitee kiidab heaks, et seda liidu loomise aluseks olevat poliitikat muudetakse konkreetse määruse teel nähtavamaks, ehkki seda rahastatakse endiselt Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa territoriaalse koostöö määrusesse on suurt lihtsustamist ja koostoimet taotledes kaasatud eeskirjad, millega reguleeritakse ELi tulevasi välistegevuse rahastamisvahendeid. Uus mehhanism käsitleb õiguslike ja haldustakistuste kõrvaldamist piiriüleses kontekstis. Komitee tunneb suurt heameelt äärepoolseimate piirkondade erivajaduste tunnustamise üle (komponent nr 3) ning toetab tungivalt piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute loomist (komponent nr 5).

Samas tunneb komitee kahetsust komisjoni ettepaneku pärast vähendada Euroopa territoriaalse koostöö eelarvet 1,847 miljardi euro (2018. aasta püsihindades), st 18 % võrra. See vähendamine on ligikaudu kaks korda suurem kui eelarve vähendamine pärast Brexitit ning selle tõttu väheneb Euroopa territoriaalse koostöö osa ühtekuuluvuseelarves 2,75 %-lt 2,5 %-ni. 7.      Komitee ei ole rahul, et piiriülese koostöö komponenti nr 1 (ilma merendusalase koostööta) vähendatakse 3,171 miljardi euro võrra (42 %) ning et klassikalist piirkondadevahelise koostöö komponenti nr 4 (INTERREG Europe, URBACT, ESPON, INTERACT) vähendatakse 474 miljoni euro, st 83 % võrra.

 

4) „Euroopa Sotsiaalfond Pluss"

Susana DÍAZ PACHECO (ES/PES)

Komitee märgib, et Euroopa Sotsiaalfond on muutunud peamiseks vahendiks inimestesse investeerimisel, meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamisel ning miljonite Euroopa kodanike elu parandamisel, ja hindab Euroopa Sotsiaalfondi head mõju perioodil 2007–2013.

Euroopa Sotsiaalfondi traditsioonilisteks eesmärkideks on parandada tööturgude tõhusust, edendada juurdepääsu kvaliteetsetele töökohtadele ning parandada juurdepääsu haridusele ja koolitusele. Nüüd on ka täiendavad uued eesmärgid, nagu noorte tööhõive, sotsiaalse kaasamise ja tervise ulatuslikum edendamine ja vaesuse vähendamine.

Regioonide Komitee peab vajalikuks, et Euroopa Sotsiaalfond saaks muutuda vahendiks, mis võimaldab suurendada SKP-d ja tootlikkust ning lahendada inimväärse ja kvaliteetse tööhõivega seotud katsumusi, aidates kiirendada majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi ELis, mida on kahjustanud kriis ning nõrk majanduslik ja sotsiaalne taastumine. Seda tuleb teha nii, et Euroopa Sotsiaalfond jääks ühtekuuluvuspoliitika ja pikaajalise majanduskasvu oluliseks sambaks, suunates jõupingutused ELi inimkapitali ja ühinemistingimuste parandamisse ja edusammudele rohkemate ja paremate töökohtade loomiseks ning aidates inimesi ja sektoreid, kes majanduskriisi tõttu kõige enam kannatasid ja kes ei ole veel suutnud täielikult taastuda.

Komitee väidab, et ESF+ hea kavandamine ja rakendamine võib aidata suurendada Euroopa Liidu positiivset tajumist kodanike seas, hõlbustades Euroopa Liidu jõupingutuste nähtavust kõige rohkem abi vajavate inimeste abistamisel. Samas aga tuletab komitee meelde, et ESF+ lisaväärtus võrreldes liikmesriigi tegevusega on seotud teiste ühtekuuluvuspoliitika fondide territoriaalsete vajaduste ja lõimumisega, et viia ellu järjepidevaid ja üleilmseid algatusi kohalikul tasandil ning avaldab seetõttu kahetsust, et ESF+ on ERFist ja Ühtekuuluvusfondist eraldatud rahaliselt niivõrd, kuivõrd see võib viia ühtekuuluvuspoliitika eraldumisele mitmeaastasest finantsraamistikust pärast 2027. aastat, nagu hiljuti ERFiga juhtus.

 

 

5)   „Piiriülene mehhanism"

Raportöör:           Bouke ARENDS (NL/PES)

Komitee hindab Euroopa Komisjoni seniseid pingutusi tegeleda konkreetselt teemaga, kuidas kasutada paremini piirialade potentsiaali ja nende panuseid majanduskasvu ja kestliku arengu võimaldamiseks. Paraku ei ole praegu olemas Euroopa ühtseid sätteid, mille abil saaks lahendada õiguslikud- ja haldustakistused piiridel, küll aga on olemas mõned piirkondlikud mehhanismid nagu Beneluxi Liit ja Põhjamaade Nõukogu. Komitee nõustub määruse ettepanekuga, kuna sellega luuakse kõikide sise- ja välispiiride jaoks ühtne täiendav õiguslik vahend, mille abil on võimalik lahendada kogu ELis kitsaskohad ühe ja sama menetluse alusel.

ELis on 40 sisepiiriala, mis moodustavad ELi pindalast 40 % ja kus elab 30 % liidu elanikkonnast ning komitee rõhutab tõsiasja, et õiguslikud- ja haldustakistused tuleb kõrvaldada, et oleks võimalik tugevdada ELi piirialade koostööd ja Euroopa integratsiooni ning edendada piirkondlikku majanduskasvu.

Muutused olulistes riiklikes poliitikavaldkondades ei luba praegu täiel määral kasutada siseturu vabadusi: juhul kui kõrvaldataks kõigest 20 % takistustest, võib see endaga kaasa tuua SKP 2 % tõusu ja majanduskasvu ning enam kui miljoni uue töökoha loomise.

Komitee on seisukohal, et kõnealune vahend on väga oluline piirialade sotsiaal-kultuurilise arengu, Euroopa kodakondsuse ja ELi kandepinna laienemise seisukohast. Just nendes piirkondades on võimalik reaalselt näha Euroopa ideid ja ühiseid väärtuseid ning piirialadel õiguslike takistuste kõrvaldamise mehhanism võib neid veelgi tugevdada.

 

6) Arvamus – arvamustevahetus

      „Liiklusohutus ja automatiseeritud liikuvus"  Töödokument

      Raportöör:      Jozsef RIBANYI (HU/EPP)

 

Raportöör kiidab heaks Euroopa Komisjoni jõupingutused seoses kolmanda liikuvuspaketiga, mille eesmärk on tagada ohutu, keskkonnahoidlik ja ühendatud liikuvus. Töödokumendi aluseks on konsulteerimised mitmete sidusrühmadega.

Teel automatiseeritud liikuvuse suunas: ELi strateegia tuleviku liikuvuse jaoks" – Euroopa Komisjoni arendatav strateegia keskendub kolmele põhiteemale:

  1. tehnoloogia- ja infrastruktuuriküsimused: rahastamisallikad, uurimis- ja arendustegevuse valdkonnad.
  2. Euroopa ühtse turu küsimused: innovatsiooni toetamine, automatiseeritud liikuvuse ohutuse tagamine; vastutuse küsimustega tegelemine; sõidukite ühendamine ja automatiseerimine; küberturvalisus; andmekaitse, andmetele juurdepääs
  3. küsimused, mis on seotud ühiskonnale ja majandusele avalduva mõju prognoosimise ning liikuvuse kui teenusega.

 

Dokumendi „Liikuvus Euroopas" kohta esitab COTERi komisjon järgmised seisukohad:

Ohutu liikuvus: ohutus ennekõike.

COTER komisjoni seisukohad:

  • automatiseeritud liikuvuse puhul on soovitatav rakendada võimalikult kõrgeid kvaliteedistandardeid.
  • Ühendatud ja automatiseeritud sõidukite Euroopas kasutuselevõtu strateegia suurendab oluliselt maanteeliiklust ja vähendab ühistranspordi kasutamist.
  • Digikeskkonna loomine transpordialase teabe vahetuseks - digitaalse taristu täiustamine on vähem kulukas, tagab paremad ja ajakohasemad digiteeritud kujutised ning sellel on potentsiaal ühendada avaliku ja erasektori arendusi.

 

7) Arvamus – arvamustevahetus

      „Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) rakendamise lihtsustamine" Töödokument

Raportöör:           Michiel SCHEFFER (NL/ALDE)

 

Regioonide Komitee kiidab heaks Euroopa Komisjoni seadusandliku ettepaneku üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamise lihtsustamise kohta (COM(2018) 277) . Koos projektide ettevalmistamise tõhustamise, rahastamise laiendamise (Euroopa ühendamise rahastu) ja investeeringuid soodustava keskkonna edendamisega on lihtsustamine ELi üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika oluline osa. Ettepanekus rõhutatakse raskusi, millega üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) raames rakendatavad projektid planeerimislubade hankimisel ja riigihangete korraldamisel silmitsi seisavad ning mis põhjustavad viivitusi ja lisakulusid. See kehtib eriti piiriüleste projektide kohta, kus osalevad kaks või enam liikmesriiki. Komisjon soovitab määrata ühe riikliku asutuse, mis toimiks ühtse kontaktpunktina selliste TEN-T projektide jaoks, mille jaoks on tarvis luba hankida, ning kehtestab kogu loamenetluse maksimaalseks kestuseks kolm aastat. Samuti soovitakse täpsemalt selgitada neid menetlusi, mida projektiarendajad peavad järgima, konkreetselt seoses loamenetluste, riigihangete ja muude menetlustega. Üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamise lihtsustamine on oluline, sest vastasel juhul jääb projektiarendajatel puudu ajast ja tõhususest ning nad võivad otsustada investeeringut mitte teha.

Seepärast on halduslubade, lubade väljastamise eeskirjade ja muude regulatiivsete toimingute lihtsustamise eesmärk edendada TEN-T väljaarendamist. Regioonide Komitee soovib rõhutada menetluste jms lihtsustamise olulisust piirialadel. Oodatav kasu ulatub investeeringute suurendamisest ja erakapitali kaasamisest kuni suurema selguse tagamiseni kodanikele ja kodanikuühiskonnale, tugevdades selleks läbipaistvusraamistikku nende kaasamiseks TEN-T projektide planeerimisse.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu Brüsseli esindaja

tiiu.madal@elvl.ee