12. - 16. november 2018 nr. 22

Nädalakiri nr 22                           12.11. – 16.11.2018

 

  1. Regioonide Komitee piirkondlike keskuste võrgustiku projekt. Osalemiseks taotluste esitamise tähtaeg 30.november. Taotlusvorm allpool
  2. Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni (ENVE) koosolek 15. novembril,

koosoleku juhataja: Cor Lamers (NL/EPP)

  1. EUROPCOMi huvipakkuvad lood selle aasta konverentsilt Brüsselis 8. ja 9.novembril nüüd veebis vaadatavad aadressil https://www.youtube.com/playlist?list=PLhUJ26iqpEfYbyZxh1WezYz0TnBBYhiha

 

……………………………………………………………………………………………………………..

 

  1. 14. novembril korraldas Regioonide Komitee Brüsselis briifingu ELi piirkondade Brüsselis asuvatele esindustele. Seal tutvustati uut piirkondlike keskuste võrgustiku projekti

( #RegHub) ja katseetapis (2019–2020) osaleva 20 piirkonna valiku menetlust. Kooskõlas Euroopa Komisjoni subsidiaarsuse rakkerühma soovitustega on projekti eesmärk anda kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt saadud tagasisidet ELi õigusaktide kohapeal rakendamise kohta, aidates lõppkokkuvõttes muuta ELi õiguse paremaks ja tuua see kodanikele lähemale.

Umbes kaks kolmandikku ELi õigusaktidest rakendatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Selle tulemusena on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel vahetud kogemused ELi õigusaktide rakendamisega, olles tihedas suhtluses kohalike ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, kodanikuühiskonna ja kodanikega. Regioonide Komitee positsioon annab võimaluse koguda kokku kohalike ja piirkondlike omavalitsuste seisukohad ELi seadusandlike ettepanekute kohta.

Sellepärast käivitab komitee katseprojekti, millega luuakse ELi poliitika rakendamise läbivaatamiseks piirkondlike keskuste võrgustik (kontaktpunktid). See algatus tugineb Euroopa komisjoni subsidiaarsuse rakkerühma soovitusele.

Brüsselis asuvate piirkondlike büroode juhtidele suunatud esitluses märkis Regioonide Komitee president Lambertz : „Kõik ELiga ja selle heaks töötavad inimesed peavad püüdma parandada ELi õigusaktide kvaliteeti, et muuta iga kodaniku elu paremaks. Selleks on eriti vaja kohalike ja piirkondlike omavalitsuste teadmisi ja kogemusi, sest nemad on ELi poliitika elluviijate esirinnas. See katseprojekt, mis valmis Euroopa Komisjoni juhitud kaasava protsessi tulemusena, on nende jõupingutuste osa. Euroopa uuendamiseks peame tagama, et veel rohkem piirkondi tunneksid, et nende hääl loeb ja tõepoolest mõjutab ELi, tuues selle oma kodanikele lähemale."

Algatus aitab paremini hinnata ELi poliitika rakendamist, võimaldades ELi seadusandjal parandada olemasolevaid ja koostada uusi õigusakte.

Katseetapp

Projekti katseetapis (2019–2020) konsulteerib komitee 20 valitud piirkonnaga, et katsetada sobivat metoodikat, mille eesmärk on saada tulemustepõhist ja kvaliteetset tagasisidet mitme välja valitud poliitikameetme (nt riigihanked, kliimamuutused, keskkonnapoliitika, ühtekuuluvuspoliitika) rakendamise kohta.

Katseetapil kandideerimiseks on aega 30. novembrini 2018.

Taotlusvorm siin

20 piirkonda valitakse välja kolme kriteeriumi alusel: geograafiline tasakaal, poliitiline ja halduslik pühendumus ning ELi poliitika rakendamise kogemus. Kandideerida saavad suurlinnad, väikeste linnade rühmad, maakonnad, metropolid, piiriülesed regioonid (euroregioonid), ka ülikoolid, kui koguvad infot oma piirkonnast. Katseetapi jaoks valitakse 20 piirkonda välja detsembri keskpaigaks. Nende piirkondade esindajad kutsutakse osalema esimesel seminaril, mis toimub 31. jaanuaril 2019 Brüsselis. Piirkondlike keskuste võrgustiku katseprojekti käivitamine on kavandatud  Euroopa piirkondade ja linnade tippkohtumisel 14.–15. märtsil 2019 Bukarestis. Edu korral algab projekti tööetapp alates 2021, mil võrgustikku laiendatakse ( ja tõenäoliselt siis ka rahastatakse).

Katseetapis projektitöö rahastamist ei toimu. Regioonide Komitee kompenseerib keskuste esindajatele  reisikulud Brüsselisse projekti üritustel osalemisel kolm korda aastas kahe aasta jooksul. Kontaktisikud keskustes ( üks inimene keskuse kohta) koguvad oma piirkonnast infot ja vastavad küsimustikele oma tavalise töö raames tööandjaga kokkuleppel ja seda Regioonide Komitee ei tasusta. 

Pikemalt saab lugeda siin ja lisainfot veel siin

 

  1. ENVE koosolekul arutatud arvamused  ja nende vastuvõtmine

 

  1. „ELi kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamine"

Raportöör:          Cor Lamers (NL/EPP)

omaalgatuslik arvamus (artikli 41 punkti b alapunkt ii)

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 6.–7. veebruar 2019

 

ELi keskkonna- ja kliimapoliitika ning selle valdkonna õigusaktide puudulik rakendamine kujutab endast tõsist ohtu ELi kodanike tervisele ja alandab nende elukvaliteeti. Maailma kasvav elanikkond vajab rohkem toitu, energiat ja ressursse. Selle tagajärjed – kliimamuutused, looduskaitsealade laiaulatuslik kadumine ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemine – võivad osutuda katastroofilisteks. Selles kontekstis pakub ELi keskkonnaalane tegevusprogramm strateegilisi suuniseid, pikaajalisi nägemusi ja võimalusi keskkonna ja kliimaalaste eesmärkide sidususe tagamiseks. Keskkonnaalaste tegevusprogrammidega on juba palju saavutatud – saaste ulatus on hakanud üldiselt tasapisi vähenema, loodust kaitstakse paremini ning hoogu on kogunud üleminek vähese CO2-heitega ringmajandusele, samas on veel palju teha. Regioonide Komitee märgib, et EL peab tegema keskkonna- ja kliimavaldkonnas suuremaid jõupingutusi, et saavutada Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärgid ja kutsub seepärast Euroopa Komisjoni, nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles töötama välja kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi.

Kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi väljatöötamise peamised põhimõtted on: Euroopa keskkonnapoliitika muutunud kontekst ja selle piirkondlik ja kohalik mõju; Poliitikavaldkondade integreerimine; Rahastamise ja investeeringute vajadus; Asukohapõhine või piirkonnale suunatud lähenemisviis; Mitmetasandiline lähenemisviis

Regioonide Komitee teeb ettepaneku valida kaheksanda keskkonnaalase tegevusprogrammi pealkirjaks „Tervislik elu kõigile" ja pakub välja teemadeks:

a) inimeste tervis;

b) eluterve planeet, mille loodusvarasid kasutatakse vastutustundlikult ja tõhusalt, kaitstes bioloogilist mitmekesisust;

c) elujõuline, ringmajandusel põhinev majandus, millega kaasneb piisav majanduskasv, piisavalt töökohti, kestlikke investeeringuid ja kestlik ettevõtluskeskkond;

d) elujõuline, kõigile võimalusi pakkuv ühiskond;

 

 

  1. Arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta"

Raportöör: Oldřich Vlasák (CZ/ECR)

kohustusliku konsulteerimise taotlus (artikli 41 punkt a)

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 5.–6. detsember 2018

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vee taaskasutuse miinimumnõuete kohta on vajalik, arvestades kasvavat veepuudust ELi liikmesriikides, eelkõige seoses vee kasutamisega põllumajanduses, ning vee säästmise püüdlusi. On ka kindlaks määratud, kui palju vett on võimalik ELis potentsiaalselt säästa. Kõnealuse määruse eesmärk on ka luua võrdsed tingimused kõigi liikmesriikide põllumajandustootjatele. See määrus toetab ELi jõupingutusi võtta ka veevaldkonnas kasutusele ringmajandus. Reovee käitlemise meetodi toetamine peaks tooma liikmesriikidele kasu, sest sellise toetusega säilitatakse põllumajandusettevõtjate tegevus ka põuaperioodil. Põuaperioodil, kui teiste eeskirjadega piiratakse põhja- ja pinnavee kasutamist, saavad põllumajandusettevõtjad tänu sellele uuele tootele säilitada oma põllumajanduskultuuride tootmise (ja sageli ka sellest sõltuva loomakasvatuse). Puudub aga kahjuks igasugune analüüs (eelkõige majanduslik) selle kohta, mis motiveeriks reoveepuhasti käitajat hakkama taaskasutatava vee puhasti käitajaks.

Taaskasutusele suunatud veega niisutamist juba kasutavate riikide kogemustele tuginedes on näha, et taaskasutatava vee puhastitesse tehtavate ja taaskasutusele suunatud A-klassi kvaliteediga vee saavutamiseks vajalike investeeringute kulud on suuremad kui on märgitud määruse ettepaneku osas „Mõjuhinnang".

Lõppkokkuvõttes märgib Regioonide Komitee arvamus, et kõnealune määrus toob kaasa reovee puhastamisega seonduvate kulude kasvu, sest põllumajandussektor ei ole kohustatud ostma puhastatud vett kogu aasta jooksul. Tuleb tagada, et neid lisakulusid ei kantaks ebaproportsionaalselt üle kodanikele, omavalitsustele ega ettevõtjatele.

 

  1. Arvamuse „Euroopa Liidu kosmoseprogramm ja Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet" arutelu ja vastuvõtmine

Raportöör:          Andres Jaadla (EE/ALDE)

kohustusliku konsulteerimise taotlus (artikli 41 punkt a)

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 5.–6. detsember 2018

 

Euroopa Komisjon võttis 26. oktoobril 2016 vastu „Euroopa kosmosestrateegia". Kosmosestrateegia eesmärk oli kujundada üldine strateegiline visioon ELi tegevusest kosmose valdkonnas, tagades nõuetekohase koordineerimise ja vastastikuse täiendavuse liikmesriikide ja Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) tegevusega. Määruse eelnõu on suunatud ELi kosmosestrateegia eesmärkide saavutamisele ning sisaldab konkreetseid meetmeid olemasolevate programmide tugevdamiseks, uute programmide loomiseks ja kosmosepoliitikale 16 miljardi euro eraldamiseks.

Euroopa Regioonide Komitee toetab ELi kosmosestrateegia eesmärki ja tunnistab selle tähtsust piirkondade jaoks.            Kosmosetehnoloogia kasutamine Maal pakutavate teenuste toetamiseks kogub populaarsust. Aina suurem hulk eraõiguslikke isikuid tegutseb kosmoses. Avakosmose kasutamisest on saanud igapäevaelu osa. Kosmosetehnoloogia on hädavajalik digitaalse majanduse jaoks, see on oluline avalike teenuste tõhusamaks muutmiseks ning pakub ka uusi võimalusi teadusuuringuteks. EL on aastakümneid olnud oluline kosmosetehnoloogia kasutaja ning arendanud välja põhilised kosmosekomponendid, näiteks Galileo ja Copernicuse programmid. EL on võimeline saavutama seda, mis oleks üksikute liikmesriikide jaoks suuresti võimatu.

 

Regioonide Komitee tunnistab kosmose kui progressi võimaldava tehnoloogia tähtsust paljude ELi poliitikameetmete toetamisel sellistes valdkondades nagu arukate linnade lahendused, põllumajandus, kliima, ränne, turvalisus jt. Juurdepääs kvaliteetsetele ja ajakohastatud andmetele võimaldab suurendada Euroopa konkurentsivõimet ja parandada Euroopa julgeolekut. ELi kosmosealase tegevuse koondamine ühe määruse alla annab ühtse raamistiku ja suurema nähtavuse kõnealuses strateegilises valdkonnas.

Regioonide Komitee näeb selles ELi kosmosepoliitika reformis võimalust kutsuda ühiskonda reaalselt kaasa lööma ja võimaldada paljudel valdkondadel saada kasu kosmosega seotud tegevustest.

 

Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles täiendavalt selgitama ja täpsustama kosmosetööstuse keskuste ja innovatsioonipartnerluste mõistet ja loomist, eelkõige mis puutub eri osapoolte finants- ja juhtimisrollidesse, ning rõhutab, et sellised algatused võivad olla eriti asjakohased piirkondadele, kaasa arvatud piirkonnad, mis hõlmavad rohkem kui üht liikmesriiki. Lisaks kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles lisama selgemaid ettepanekuid selle kohta, kuidas tagada Maa seireandmete kasutamine nii kohalike omavalitsuste, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, teadlaste, uurijate, riiklike ja piirkondlike asutuste poolt.

 

  1. Regioonide Komitee kommunikatsioonikonverentsi EUROPCOM ettekanded (inglise keeles) järgmistel teemadel:

Kuidas kasutada sotsiaalmeediat poliitika hüvanguks siin

Kuidas saaksid naised päästa maailma siin

Valeinfo ja valimised siin

Noortepõlvkonna mobiliseerimine siin

Valijate hääled siin

Miks peaksin Euroopa Liidust hoolima? siin

 

 

Lugupidamisega

 

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu Brüsseli esindaja

tiiu.madal@elvl.ee