19. - 23. veebruar 2018 a nr. 4

Nädalakiri nr 4/2018                                     19.02. – 23.02.2018

1.Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni SEDEC koosolek 21. veebruaril

2.Euroopa linnapeade kliima- ja energiapakti (European Covenant of Mayors for Climate and Energy) kümnenda aastapäeva tähistamine Brüsselis 22.veebruaril

……………………………………………………………………………………………………………………………………………..

SEDEC

  1. Arvamuse „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad" esimene arutelu

Omaalgatuslik arvamus

Raportöör:         Mikel Irujo Amézaga (ES/EA)

Euroopa Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsiooni edendamine Euroopa piirkondades: vastupanuvõimelise, kaasava ja jätkusuutliku majanduskasvu strateegiad"

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:

16.–17.5.2018

Põhisõnumid arvamusest:

  • Euroopa Liit on jätkuvalt maailma suurim ühtne turg. Aruka spetsialiseerumise strateegiad  toimivad innovatsiooni- ja kasvupoliitika tõukejõuna ning on oluline tegur ühtekuuluvuspoliitika õnnestumisel. Strateegiate arendamiseks on piirkondlikul tasandil vaja tugevat ja tõhusat juhtimist. Need strateegiad on loonud piirkondades uue koostöökultuuri, kuna need tuginevad teadusuuringute ja innovatsiooni osaliste ning tööstuse vahelisel koostööl ja osalemisel põhinevale protsessile, mis aitab kaasa nõudluspõhisele innovatsioonile ja ühistele lahendustele.  Need strateegiad on hõlbustanud tõeliste piirkondliku innovatsiooni ökosüsteemide arenemist. Neid tuleks kasutada selleks, et edendada senisest tõhusamat innovatsioonipoliitikat ja piirkondadevahelist koostööd;
  • Aruka spetsialiseerumise strateegiatele tuginev piirkondadevaheline koostöö aitab välja töötada ja ümber kujundada ELi väärtusahelaid, suurendades investeeringute koostoimet avalikus ja erasektoris ning aidates arendada ELi majandust tervikuna
  • Regioonide Komitee on seisukohal, et tulevased aruka spetsialiseerumise (S3) strateegiad peaksid põhinema strateegilisel piirkondadevahelisel koostööl ja jätkusuutlikel sidemetel piirkondlike ökosüsteemide vahel prioriteetsetes aruka spetsialiseerumise valdkondades, sest see on esmatähtis piirkondade konkurentsivõime ja vastupidavuse suurendamiseks;
  • Koostöö ja piirkondadevaheliste väärtusahelate loomine aitavad muuta lihtsamaks ja tõhusamaks juurdepääsu kombineeritud ja ühendatud tehnoloogiataristutele, aidates niiviisi ka vähendada tehnoloogariske ja ebakindlust tööstussektoris
  • Regioonide Komitee on seisukohal, et arvestades vajadust teha koostööd kõikidel tasanditel alates kohalikust kuni Euroopa tasandini, tuleks käsitleda järgmisi ülesandeid:
  • võimaluse korral tuleks vähendada fondide juhtimise keerukust, et luua ökosüsteem, mis võimaldab koostoime teket piirkondliku ja ELi-poolse rahastamise vahel;
  • tuleb võtta kasutusele atraktiivseid finantsvahendeid, mis aitavad luua piirkondadevahelise koostöö ökosüsteemi;
  • Regioonide Komitee soovitab ELil käivitada järgmisel rahastamisperioodil aruka spetsialiseerumise strateegiate uue etapi, mis põhineb sellise piirkondliku potentsiaali avastamise protsessi arendamisel. See peaks olema alt üles suunduv protsess, milles piirkondlikud omavalitsused jagavad oma arengueesmärke teiste ELi piirkondadega, kaardistavad oma piirkondade arengut edendavaid peamisi osalejaid ning analüüsivad üheskoos oma puudusi ja lahendust ootavaid probleeme.
  • Regioonide Komitee soovitab luua kõigis piirkondades Euroopa Regionaalarengu Fondi eelarvest rahastatavad „S3 strateegiate infobürood" või „S3 strateegiate kontaktpunktid". Kõnealuste kontaktpunktide ülesanne oleks arendada piirkondliku potentsiaali avastamise protsessi.
  • Regioonide Komitee märgib, et esineb märkimisväärseid tõkkeid, mis raskendavad ELi struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist piirkondade- ja riikidevaheliseks koostööks, näiteks puuduvad ressursid või haldussuutlikkus, puuduvad heade tavade näited, valitseb ebakindlus praktilise rakendamise osas, puudub võrdlus- ja metoodiline raamistik, eesmärgid on ebamäärased, poliitilise pädevuse tasemed on asümmeetrilised, esineb regulatiivseid tõkkeid ning puudub finantsraamistik kõnealuse töö hõlbustamiseks.
  • Komitee kutsub üles rakendama viivitamatult meetmeid, et luua piirkondadevahelise koostöö edendamiseks asjakohased ja paindlikud sihtotstarbelised rahastamisvahendid, mis võivad olla rahastamise kombinatsioonid  (sh krediitide ja laenude kombinatsioonid ning avaliku ja erasektori rahastus eri tasemel), hõlmates vahendite uuenduslikku kasutamist, et toetada piirkondadevahelise koostöö võrgustike katseprojekte ja luua otsene seos tööstusega ja millel on tajutav mõju.

 

  1. Arvamuse „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja   kultuuri kaudu" esimene arutelu ja vastuvõtmine 

Raportöör: Tanya Hristova (BG/EPP) Omaalgatuslik arvamus

Aluseks Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu. Euroopa Komisjoni panus ELi juhtide kohtumisse Göteborgis 17. novembril 2017"

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:

16.–17.5.2018

Põhisõnumid arvamusest:

  • Regioonide Komitee toetab üldist visiooni Euroopa haridusruumist ning rõhutab, et haridusel ja kultuuril on ulatuslik mõju kõikidele eluvaldkondadele ning eelkõige ühiskonna tugevdamisele, ning seega on nad olulised sotsiaalse kaasamise vahendid.
  • Komitee juhib tähelepanu sellele, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on keskne roll haridus- ja kultuuripoliitikas nende läheduse tõttu Euroopa kodanikele ja nõuab tungivalt, et nad etendaksid ka edaspidi keskset rolli kavandatud meetmete ja reformide rakendamises ja kohandamises.
  • Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 on oluline selleks, et edendada kultuurialast teadlikkust ja kultuuri rolli Euroopa väärtuste levitamisel ja arendamisel. Regioonide Komitee nõuab konkreetseid meetmeid, et kaitsta ja propageerida Euroopa traditsioonilist kunsti ja käsitööd, samuti elavat pärandit ja elava ajaloo algatusi, tulenevalt nende interaktiivsest olemusest. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tuleks lisada strateegilistele algatustele, millega toetatakse piirkondlikku kultuurilist arengut ja luuakse uusi võimalusi jätkusuutlikuks kultuuriturismiks.
  • Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on strateegiliselt kõige paremas olukorras, et analüüsida oma territooriumi eri kultuurirühmade konkreetseid vajadusi, reageerida neile ja panna alus tõhusale kultuuridevahelisele dialoogile.
  • Euroopa hariduse digiteerimine võib osutuda hetkel ELi kõige suurema muutuste potentsiaaliga pürgimuseks. Tegemist on järkjärgulise protsessiga, mis peab edendama mitte ainult igas vanuses õppurite klassiruumikogemusi, vaid ka kommunikatsiooni, hindamist, juhtimist ja haldust, andmete kogumist ja analüüsi hariduse kõikides etappides.
  • Paljudel koolidel ei ole veel juurdepääsu kiirele ühendusele ja digitaalseadmetele. Seda raskendab asjaolu, et paljud sellised koolid asuvad piirkondades, kus on demograafilised ja sotsiaalsed probleemid, mis pigem suurendab hariduslikke lõhesid kui vähendab neid, juhul kui ei võeta kiiresti meetmeid. Digiteerimine esitab täiendavaid nõudeid õpetajate oskustele ja pädevustele ning et sidusrühmad peavad haridusasutuste personali õigeaegselt ette valmistama. Suurenev digiteerimine suurendab ka rünnatavat pinda ning võimalike küberohtude mõju. Komitee soovitab tungivalt, et õppetarkvarale ning igasugusele tarkvarale ja andmebaasidele, mida haridusasutused kasutavad, tuleks rakendada sisseprojekteeritud turbe kontseptsiooni.
  • Et  esialgsed hoiakud, väärtused ja identiteet kujundatakse perekonnas, ergutab looma meetmeid aktiivseks koostööks lapsevanematega, tugevdades sidemeid vanemate ja kooli vahel ja terviklikku koolikäsitlust üldiselt
  • Puudulik keeleoskus on peamine takistus töötajate vabale liikumisele ja elukestva õppe algatustele. Keeleõpet peetakse palju tõhusamaks varajases eas, seepärast kutsub komitee üles keeleõppele põhikooli õppekavas suuremat rolli andma.
  • Komitee soovib koolide õppekavade muutmist, et lisada sinna ajaloo kultuurilised ja etnograafilised aspektid lisaks poliitilistele ja sõjalistele aspektidele, et edendada arusaamist Euroopa ühisest kultuuripärandist. Samuti nõuab komitee hariduses suuremat keskendumist lähiminevikule, et tutvustada õppuritele Euroopa ajalugu ja Euroopa integratsiooni protsessi.
  • Õpilastele peab tutvustama kodeerimise kontseptsioone ja andma neile oskusi küberjulgeoleku, suhtlusvõrgustike ja meediapädevuse alal.
  • Regioonide Komitee toetab kavatsust pakkuda igale Euroopa õpilasele vähemalt üht ettevõtlusega seotud kogemust ja kutsub üles suurendama ettevõtlusega seotud ning projektipõhiseid ja uurimuslikke õppetavasid nii formaalse kui ka mitteformaalse hariduse valdkonnas.
  • Komitee toetab meetmeid, millega tagatakse võrdsed võimalused kõigile õppuritele ja vähendatakse ebavõrdsust, ning soovitab teha põhjalikke uuringuid ebavõrdsuse põhjuste väljaselgitamiseks, et tõhustada Euroopa algatusi selles valdkonnas.

 

Pressiteadet saab lugeda  siin

 

3. Arvamuse „ Lairibaühenduse edendamine Euroopas" esimene arutelu ja vastuvõtmine Raportöör:              Mart Võrklaev (EE/ALDE) Omaalgatuslik arvamus

Põhisõnumid arvamusest:

•    Juurdepääs suure läbilaskevõimega sidevõrkudele on tänapäeval ülimalt olulise tähtsusega kõikide Euroopa piirkondade jaoks, kuna hea ühenduvus on digitaalse revolutsiooni ja konkurentsivõime alustala ning aitab samas vältida väljarännet paljudest piirkondadest.

  • Kõigis ELi piirkondades on väga oluline, et kiiresse ühenduvusse investeeritaks piisavalt. Pidades silmas järgmist mitmeaastast finantsraamistikku ja ELi tulevasi programme, on Euroopal vaja ühtset nägemust lairibaühenduse kasutuselevõtuks.
  • Euroopa Regioonide Komitee soovitab tulevases mitmeaastases finantsraamistikus näha Euroopa struktuurifondides lairibaühendustesse investeerimiseks ette selge, lihtne ja piisav rahastamispakett.  See peaks keskenduma praegustele Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ühenduvusele ettenähtud vahenditele.
  • Kiiresti on vaja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldus- ja kontrollisüsteemidele kehtestatud nõuete ulatuslikku läbivaatamist ning samuti on vaja paremaid koostoimeid eri rahastamisallikate, k.a erasektori omade, kombineerimiseks.
  • Konkurentsi tagamiseks nii fikseeritud teenuste turul kui ka 5G võrkude puhul on vajalik teenuste lahutamine võrgust
  • Valguskaablivõrgud peaksid kuuluma võrguettevõtetele, kelle ärimudel on anda neid võrke kasutada kõikidele teenuse pakkujatele võrdsetel tingimustel. Tänu sellele saavad turul tegutseda väga paljud teenuse pakkujad, tarbijad saavad valida endale sobiva hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse ning tagatud on valdkonna pikaajaline areng.
  • Kiire ühenduvuse parandamiseks tuleks analüüsida ka teisi tegureid, nagu näiteks kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust, võrgu taskukohasust kasutajate nõudluse suurendamiseks, kodanike ja riigiteenistujate e-oskusi, paremat kooskõlastamist eri tasandi valitsuste kavade ja riigiabi reeglitega.
  • Lairibaühenduse edendamiseks Euroopas on oluline ka olemasolevate lahendusvariantide ja parimate praktikate laiem teavitus.

Sõnavõtja:          direktor Anthony Whelan, sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia peadirektoraat, Euroopa Komisjon

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 22.3.2018    

  1. Arvamuse  „Kultuuripärand kui ühtekuuluvamate ja kestlikemate ELi piirkondade strateegiline ressurss"  üldine ettevalmistav arutelu 

Pearaportöör:määratletakse hiljem. Omaalgatuslik arvamus.

Komisjoni dokument:Eesistujariigi Bulgaaria konsulteerimistaotlus, asepeaministri 11. detsembri 2017. aasta kiri

Kultuuripärand on Euroopa tugev külg ja Euroopa projekti oluline komponent. See on ainulaadne, asendamatu ja korvamatu ressurss, millel on potentsiaal muutuda ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade saavutamise võtmeteguriks, et tugevdada nii piirkonna kui ka Euroopa kui terviku identiteeti. Samas seisavad selle ees tähtsad kaasaegse elu kõiki aspekte mõjutavate kultuuriliste, keskkondlike, sotsiaalsete, majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega seotud katsumused.

14. novembril 2017 avaldas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa identiteedi tugevdamine hariduse ja kultuuri kaudu" , mis oli kavandatud Euroopa Komisjoni panusena ELi juhtide kohtumisse, mis toimus Rootsis Göteborgis 17. novembril 2017.

14. detsembril 2017 kinnitas Euroopa Ülemkogu taas, et „haridus ja kultuur on kaasava ja sidusa ühiskonna ehitamiseks ja meie konkurentsivõime säilitamiseks võtmetähtsusega". Tuginedes Göteborgis saavutatud konsensusele kutsus Euroopa Ülemkogu liikmesriike, nõukogu ja Euroopa Komisjoni kooskõlas nende vastavate pädevustega üles jätkama kultuurivaldkonnas tööd, et:

•             edendada keeleõpet, nii et rohkem noori räägiks lisaks oma emakeelele veel vähemalt kahte Euroopa keelt;

•             soodustada üliõpilaste liikuvust ja osalemist haridus- ja kultuuritegevuses, sealhulgas Euroopa üliõpilaspileti projekti kaudu;

•             kasutada ära Euroopa kultuuripärandiaasta pakutavat võimalust suurendada teadlikkust kultuuri ja kultuuripärandi sotsiaalsest ja majanduslikust tähtsusest; kaaluda võimalikke meetmeid, et tegeleda

•             oskustealaste väljakutsetega, mis on seotud digiülemineku, küberturvalisuse, meediapädevuse ja tehisintellektiga;

•             õiguslikke ja finantsilisi raamtingimusi kultuuri- ja loomemajanduse arendamiseks ning kultuurisektori töötajate liikuvuse võimaldamiseks.

Eespool nimetatud tegevusteks vajalike eelarvevahendite küsimust käsitletakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku kontekstis.

Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 annab iga põlvkonna kodanikele ainulaadse võimaluse osaleda Euroopa kultuuripärandit ja väärtusi rõhutavates projektides ja üritustel, mis aitavad tugevdada Euroopa ühise väärtusruumi, juurte ja identiteedi tunnetamist.

Euroopa Regioonide Komitee väljendas algatusele algusest peale täielikku toetust ja tõi esile, et kultuuripärandiaastat saaks rikastada, rõhutades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste silmapaistvat rolli Euroopa kultuuripärandi haldamisel, edendamisel ja kaitsmisel. Üldeesmärk oleks tuua esile kohalikul ja piirkondlikul tasandil kultuurilistest arengustrateegiatest tulenev kasu ning nende panus teiste valdkondade poliitikasse, eelkõige territoriaalsesse arengusse.

Komitee on saanud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigilt Bulgaarialt konsulteerimistaotluse, milles soovitakse arvamuse koostamist teemal „Kultuuripärand kui ühtekuuluvamate ja kestlikumate ELi piirkondade strateegiline ressurss". Arvamuse eelnõud arutatakse ja selle üle toimub hääletus 16.–17. mail 2018 peetaval Euroopa Regioonide Komitee täiskogu istungil ja seda võetakse arvesse hariduse, noorte, kultuuri ja spordi nõukogu koosolekul, mis toimub 22.–23. mail 2018.

 

Sõnavõtja: Dorota Nigge, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 meeskonnajuht, hariduse ja kultuuri peadirektoraat, Euroopa Komisjon

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 16.–17.5.2018

 

  1. Teadusuuringute Ühiskeskuse esitlus: Teadmised kohalike omavalitsuste jaoks

Sõnavõtt – Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse asepeadirektor Charlina Vitcheva

  1. Kolmas UNESCO rahvusvaheline konverents teemal „Õppivad linnad" (Corki linn / Iirimaa)

Tutvustas Corki linnapea Tony Fitzgerald

  1. Euroopa sotsiaalmajanduspiirkonnad 2018: Euroopa sotsiaalmajandus Teie piirkonnas
  2. Pilootprojekti tutvustus – Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKEde peadirektoraat

SEDEC komisjoni dokumendid siin

 

 

Covenant of Mayors for Climate and Eenergy – 10 aastat

 

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz rääkis Euroopa linnapeade kliima- ja energiapakti (European Covenant of Mayors for Climate and Energy) kümnenda aastapäeva tähistamisel, et pakt on "ületanud kõik ootused" ja sellest on saanud "tõeline Euroopa edulugu". 2008. aastal loodi linnapeade pakt, et toetada linnu ja piirkondi, kes vabatahtlikult soovisid  ületada ELi heitkoguste vähendamise eesmärki. Sellest sai ülemaailmne algatus 2016. aastal, kui see liideti linnapeade kokkuleppega (Compact of Mayors).

Euroopa Liidu kohalike ja piirkondlike poliitikute juht ütles 22. veebruaril, et Euroopa Liit peab säilitama tugeva piirkondliku poliitika, et täita oma rahvusvahelisi kohustusi süsinikdioksiidiheite vähendamiseks.

„Kümme aastat tagasi ei oleks keegi võinud arvata, et enam kui 9000 linna ühineksid selle alt-üles liikumisega kliimamuutustega võitlemise nimel või et see liikumine leviks üle maailma. Kuid kohalikud juhid mõistavad, et meie majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmine, õhu puhastamine ja  tervislik toit parandavad meie kodanike elu. Linnad ja piirkonnad on kliima- ja energiaküsimuste lahendamisel võtnud endale juhtiva rolli. Riikide valitsused peavad seda ametlikult tunnustama, kaasates linnad ja piirkonnad kliimamuutuste teemal peetavate ülemaailmsetesse  kõnelustesse."

Karl-Heinz Lambertz kutsus kliimameetmete toetajaid üles toetama ELi ühtekuuluvuspoliitikat, et see oleks tugev, tõhusam, nähtav ja kättesaadav kõikidele ELi piirkondadele ja linnadele pärast 2020. aastat. Regioonide Komitee, mis on  ELi kohaliku ja piirkondliku tasandi juhtide 350-liikmeline assamblee - on esitanud ulatuslikud soovitused ühtekuuluvuspoliitika poliitika täiustamiseks. Koos juhtivate Euroopa piirkondade ja linnade ühendustega käivitas ta ka ühenduse Cohesion Alliance - nende koalitsiooni, kes usuvad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab jätkuvalt olema ELi tuleviku sambaks. See oli ka president Lambertzi peamine sõnum Euroopa Ülemkogu presidendile Donald Tuskile 21. veebruaril saadetud kirjas, kutsudes selles üles suurendama ELi eelarvet 1,3% ni ELi 27 liikmesriigi kogutulust.

Üritusel osales Andres Jaadla, Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige, Linnapeade pakti saadik

Pressiteade siin

 

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti üleriigiliste omavalitsusliitude esindaja Brüsselis