19. - 23. märts 2018 nr. 5

Nädalakiri 5/2018      19.03. – 23.03.2018

  1. KONVERENTS „Maapiirkondade integreeritud arengu rahastamine" 19. märtsil Brüsselis
  2. Volinikele Oettingerile ja Creţule anti 22. märtsil üle tugevamat ühtekuuluvuspoliitikat nõudev deklaratsioon
  3. EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE TÄISKOGU 128. ISTUNGJÄRK  22. ja 23. märts 2018 Brüsselis

……………………………………………………………………………………………………………………….

  1. Konverentsil „Maapiirkondade integreeritud arengu rahastamine" kohtusid Euroopa Regioonide Komitee ja rahvusvaheline organisatsioon "Maapiirkondade keskkond (RED)", et rääkida maapiirkondade integreeritud arengu rahastamisest. Nad kutsusid Euroopa institutsioone üles leidma maaelu arenguks rahalisi vahendeid.

Konverentsi korraldajad pidasid silmas ELi järgmise finantsraamistiku üle peetavaid arutelusid ja pidasid vajalikuks samal ajal pöörata oma konverentsiga tähelepanu maapiirkondadele. Maaelu- ja linnapiirkondade  arengu märkimisväärse erinevuse tõttu kutsus Regioonide Komitee asetäitja Guillaume Cros (FR / PES), kes on Regioonide Komitee raportöör teemal „Ühine põllumajanduspoliitika 2020. aasta järgsel perioodil", Euroopa Liitu üles ühtlustama Struktuurifondide eeskirjad ühise strateegilise raamistiku kaudu, et hõlbustada maaelu arengu planeerimist ja juhtimist ning soodustada integreeritud ja piirkondlikke lähenemisviise.

REDi ja Euroopa maapiirkondade liikumise (European Countryside Movement) president Gérard Peltre märkis, et väga oluline on tunnustada maapiirkondade mitmekesisust ja nende tähtsust ELi territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisel. Et hiljutised andmed näitavad maapiirkondade rahastamises puudujääke, on toimiva strateegilise  finantsraamistiku loomise vajadus veelgi pakilisem. Euroopa maaelu arengukava peaks olema see, mis toetab maapiirkondade integreeritud arengut. "Me kutsume üles looma maapiirkondade arengu edendamiseks vahendeid," teatas hr Peltre.

Franz Bogovitch, Euroopa Parlamendi maaelu, mäestikualade ja kaugemate piirkondade vahelise rühmituse (RUMRA) asepresident märkis, et kuigi Lissaboni lepingus on selle tarvis mainitud territoriaalset ühtekuuluvust, võiks veelgi tõhusamalt kasutada ebavõrdsuse vähendamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde (ESIF), näiteks vahendite abil, mida rahastatakse kõigi ELi poliitikavaldkondade kaudu.

Oma avaldustes ja aruteludes väljendasid osalejad soovi, et uus Euroopa poliitiline ja finantsraamistik toetaks territoriaalse ühtekuuluvuse meetmeid, mis aitaksid kõiki piirkondi ning samal ajal toetaksid ka maapiirkondade integreeritud säästvat arengut.

Kõnelejad arvasid, et sellise raamistiku saaks luua, viies ellu Euroopa maaelu arengukava ja luues maapiirkondadele rahalisi vahendeid. Sest on vaja optimeerida rahastamise kasutamist kõikides ELi poliitikavaldkondades. Need vahendid leevendaksid ka linnade ja maapiirkondade vahelisi erinevusi ning tugevdaksid maaelu ja põllumajanduse koostööd.

 

  1. Volinikele Oettingerile ja Creţule üleantud tugevamat ühtekuuluvuspoliitikat nõudev deklaratsioon hoiatab Euroopa Komisjoni.

Üleeuroopaline allianss hoiatab Euroopa Komisjoni: regionaalfondide kärpimine ohustab Euroopa tulevikku -  ühtekuuluvuspoliitikat nõudva deklaratsiooni on allkirjastanud üle 4 000 toetaja ja kohaliku omavalitsuse, kes esindavad üle 80 % ELi rahvastikust.

ELi ühtekuuluvuspoliitikale tuleb jätkuvalt eraldada vähemalt kolmandik 2020. aasta järgsest ELi eelarvest ja sellega tuleb toetada kõiki Euroopa piirkondi. Selle osakaalu vähendamine süvendaks lõhesid Euroopas ja kahjustaks Euroopa Liidu tulevikku. Sellise sõnumi edastas 22. märtsil üleeuroopaline ühtekuuluvuspoliitika allianss #CohesionAlliance Euroopa Komisjonile enne tulevase ELi eelarve projekti avaldamist 2. mail.

#CohesionAlliance (ühtekuuluvuspoliitika allianss) koondab neid, kes usuvad, et ELi ühtekuuluvuspoliitika peab ka edaspidi olema üks ELi tuleviku tugisambaid. Allianss loodi Euroopa linnade ja piirkondade juhtivate ühenduste ning Euroopa Regioonide Komitee koostöös. Allianss nõuab, et 2020. aasta järgne ELi eelarve muudaks ühtekuuluvuspoliitika tugevamaks, tõhusamaks, paremini nähtavaks ja kättesaadavaks igale Euroopa Liidu piirkonnale.

Lisaks saab lugeda siin

 

 

  1. Regioonide Komitee täiskogul 22. märtsil arutusel olnud ja vastuvõetud arvamused:

 

1) Euroopa rände tegevuskava rakendamine. Omaalgatuslik arvamus. CIVEX-VI/029

Raportöör: Dimitrios Kalogeropoulos (EL/EPP)

Euroopa Liit peab suurendama toetust neile linnadele, piirkondadele ja piiririikidele, mis on vahetult kokkupuutes rände haldamisega. Regioonide Komitee liikmed väljendasid erilist muret Vahemere saarte ja rannikualade ees seisvate väljakutsete pärast ning nõudsid Euroopalt suuremat jagatud vastutust ja investeeringuid.

Komitee kutsus kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi osalema ELi rändega seotud poliitikate kujundamise ja rakendamise kõikides etappides, kuna nad osalevad otseselt uute saabujate hooldamisel ja seejärel nende integreerimisel. Lisaks linnade ja piirkondade täiendava rahastamise, koolituse ja tehnilise abi taotlemisele tegi Euroopa Regioonide Komitee ettepaneku, et EL peaks uurima võimalust "anda vastutus varjupaigataotluste läbivaatamise eest liikmesriigi tasandilt üle ELi tasandile". Need soovitused sisalduvad Dimitrios Kalogeropoulose (EL / EPP) poolt koostatud Regioonide Komitee arvamuses, mis võeti täiskogul vastu vahetult pärast arutelu Dimitris Avramopoulosega, rände-, siseküsimuste ja kodakondsuse volinikuga.

Volinik Avramopoulos ütles arutelu käigus, et Euroopas on vaja  radikaalset mõtlemise muutust  sisserändajate integreerimisel ning linnadele ja piirkondadele paremat juurdepääsu ELi rahalistele vahenditele. "Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tähtis roll sisserändajate ja kogukonna  vaheliste suhete loomisel, on vaja tagada sisserändajate sotsiaalne kaasatus ja aktiivne osalemine vastuvõtvas ühiskonnas. Kuid omavalitsused ei saa ega peaks seda tegema üksi."

Karl-Heinz Lambertz, Euroopa Regioonide Komitee president ütles: "Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, kes tegelevad otseselt sisserändajate ja pagulaste vastuvõtmisega, vajavad palju rohkem toetust. Need omavalitsused ei pea üksi seda koormat kandma. Kõik ELi liikmesriigid peavad jagama vastutust, me ei tohi jätta neid riike üksi. Sisserändajad ja pagulased ei ole lihtsalt arvud, need on inimesed, keda tuleb kaitsta. See on Euroopa ühine väljakutse, mis vajab Euroopa investeeringuid, mistõttu peab järgmine ELi eelarve pärast 2020. aastat olema suurem ja ühtekuuluvuspoliitika, mis toetab sotsiaalset kaasatust, peab jätkuvalt olema Euroopa tuleviku tugev sammas. "

                  Pressiteade siin

 

2) Lairibaühenduse edendamine Euroopas. Omaalgatuslik arvamus. SEDEC-VI/034 Raportöör: Mart Võrklaev (EE/ALDE)

Rae vallavanema Mart Võrklaeva koostatud arvamuses rõhutatakse, et digitaalse lõhe kaotamiseks peab kiire lairibaühendus jõudma kõigi Euroopa kodanikeni. „Nagu Eestis, nii ka Euroopa Liidus, on probleemiks lairibaühenduse tagamine, sh viimase miili lahendamine. Selle peamisteks põhjusteks on puudulik digiteadlikkus, investeeringute vähesus hajaasustuses ja maapiirkondades lairibavõrkude rajamisel ning liigne sõltuvus turgu valitsevate telekommunikatsiooniettevõtete baastaristust, kes ei ole huvitatud mittetasuvatesse piirkondadesse investeerimisest," sõnas Mart Võrklaev.

Praegu jõuab kiire lairibaühendus vaid 40%ni Euroopa Liidu maapiirkondade elanikest, samas kui linnaelanike seas on vastav näitaja 90%. „See takistab ELis digitaalse ühtse turu osas seatud kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamist ja teravdab veelgi maapiirkondade rahvaarvu vähenemist," lisas Võrklaev.

Lahendustena pakutakse raportis, et Euroopa Liidu mitmeaastases finantsraamistikus tuleb ette näha Euroopa struktuurifondides lairibaühendustesse investeerimiseks selge, lihtne ja piisav rahastamispakett.  See peaks keskenduma praegustele Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ühenduvusele ettenähtud vahenditele. Lisaks puuduvale rahale peab kiire ühenduvuse parandamiseks tõstma kohalike omavalitsuste haldussuutlikkust, kodanike ja riigiteenistujate e-oskusi ja võimaldama võrguga soodsa liitumise.

Regioonide Komitee toetas ettepanekut, et konkurentsi tagamiseks nii fikseeritud teenuste turul kui 5G võrkude puhul peaks Euroopa Liit toetama avatud võrkude rajamist. „Kõik rajatavad valguskaablivõrgud peaksid olema operaatorist sõltumatud, mis tähendab, et  ühe valguskaabli peal saavad teenust pakkuda erinevad teenusepakkujad, mis tagab lõpptarbijale laiema valikuvõimaluse," selgitas Võrklaev. Kiireks ühenduste tagamiseks ja vahendite mõistlikuks kasutamiseks hajaasustuses tasub lisaks kaabliühendusele kaaluda ka mobiilset- või  satelliitlairiba. Lisaks on kohalikel omavalitsustel nüüd võimalus avalikku ruumi WiFi võrkude rajamiseks kasutada WiFi4EU algatust. .

Sooviavaldusi võrkude rajamiseks saab juba esitada https://www.wifi4eu.eu/

Vaata ka WIFI4U videot siin

Lairibaühenduse platvormi käivitasid 2017. aasta oktoobris Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ja Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna volinik Mariya Gabriel. Platvormi kuulub 12 komitee liiget ja Euroopa Komisjoni eksperti. Selle eesmärk on toetada kiirema, parema ja jätkusuutliku kiire lairibaühenduse kasutuselevõttu kõigis Euroopa piirkondades.

Mart Võrklaev koostas eelmise aasta veebruaris komitee nimel raporti „Telekommunikatsiooni paketi läbivaatamine", milles muu hulgas tervitatakse WiFi4EU algatust, mis võimaldab pakkuda kõikidel huvitatud omavalitsustel kodanikele tasuta kvaliteetset WiFi-ühendust.

 

3) Euroopa Sotsiaalfondi vahehindamine 2020. aasta järgset aega käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks . Omaalgatuslik arvamus. COTER-VI/038

Raportöör: Catiuscia Marini (IT/PES)

Euroopa Sotsiaalfond on keskne vahend ELi ühtekuuluvuspoliitikas, mille tulevik on praegu ohus Brexiti finantsmõju ja vajaduse tõttu rahastada uusi meetmeid kaitse, julgeoleku ja rände valdkonnas.

Perioodil 2007–2014 leidsid tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele ning ELi ja riiklike ja piirkondlike valitsuste partnerlusele 9,4 miljonit ELi elanikku töö ning 8,7 miljonit said ametialase kutse. Euroopa Regioonide Komitee teeb jõupingutusi, et tagada nende saavutuste arvessevõtmine ning vältida fondi suuruse kärpimist ELi tulevases pikaajalises eelarves ning selle suunamist väga tsentraliseeritud meetmete stimuleerimiseks.

Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine vahend tööhõivepoliitika toetamiseks ja aastateks 2014–2020 ulatub selle suurus üle 80 miljardi euro. Fondi eesmärk on vähendada erinevusi Euroopa piirkondade ja linnade vahel, edendades töökohtade loomist, töö tootlikkust, võrdseid võimalusi ja sotsiaalset kaasatust. Selle prioriteedid on suurendada töötajate ja ettevõtete kohanemisvõimet, parandada ligipääsu tööhõivele, soodustada üleminekut koolist tööle ja parandada kutseõpet, aidata ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel tööd leida, võidelda vaesuse vastu ja vähendada koolist väljalangenute arvu.

Arvamuses „Euroopa Sotsiaalfondi vahehindamine 2020. aasta järgset aega käsitleva ettepaneku ettevalmistamiseks", mille koostas Umbria maavanem ja komitee PESi fraktsioon esimees Catiuscia Marini (IT/PES), juhtisid ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid tähelepanu Euroopa Sotsiaalfondi kesksele rollile Euroopa tulevikus.

„Me tahame, et ELi järgmises eelarves lähtutakse kodanike huvidest ja esitatakse konkreetne ELi vastus sotsiaalsetele väljakutsetele. Euroopa Sotsiaalfond on kõige tõhusam vahend kohalike ja piirkondlike omavalitsuste käes nende vastuste andmiseks. Seetõttu on Euroopa Regioonide Komitee tugevalt vastu igasugusele kavale luua uus fond, mis on väljaspool ühtekuuluvuspoliitika raamistikku ja mis toetaks liikmesriikide makromajanduspoliitika ülevalt allapoole koordineerimist, ilma et sel oleks mingit seost kohalike kogukondade tegelike vajadustega," ütles Catiuscia Marini. Samuti rõhutas ta järgmist: „Euroopa Sotsiaalfond peab jääma üheks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondiks ja ühtekuuluvuspoliitika põhielemendiks, et kasutada ära kogu võimalik koosmõju teiste struktuurifondidega, eelkõige piirkondliku arengu ja maaelu arengu fondidega."

Järgmisel kümnendil on vaja  kohandada oskusi valdkondades, kus toimub digitaliseerimine, vähendada koolist väljalangenute arvu, aidata rändajatest töötajatel integreeruda ning viia tööotsijad kokku tööandjatega. Nende väljakutsetega  saab tõhusalt tegeleda ainult juhul, kui arvesse võetakse kohalikke vajadusi ja kaasatakse kohalikud tegijad. Seetõttu tahab komitee, et Euroopa Sotsiaalfond jääks piirkondliku ühtekuuluvuspoliitika põhielemendiks ja et seda haldaksid ühiselt ELi institutsioonid, liikmesriigid, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning majandus- ja sotsiaalvaldkonnas osalejad oma vastavates valdkondades.

See on eriti oluline, kui pidada silmas reformiettepanekuid, mis koguti kokku järgmise mitmeaastase finantsraamistiku, st aastateks 2021–2027 kõigi ELi poliitikavaldkondade kulude ülemmäärasid sätestatava rahastamiskava ettevalmistamisel. Praeguste võimaluste hulgas on Euroopa Sotsiaalfondi liitmine teiste tööhõivet ja inimkapitali edendavate vahenditega (st noorte tööhõive algatus ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond), et luua ühiste eeskirjadega katusfond. Selle fondi toetusel rakendataks riigipõhiseid soovitusi, mille koostab Euroopa Komisjon igal aastal Euroopa poolaasta (makromajanduspoliitika koordineerimise menetlus kogu ELis) raames.

Selle stsenaariumi puhul asendataks ühine kavandamise skeem, mis praegu hõlmab Euroopa Komisjoni, liikmesriikide valitsusi ja piirkondi, lepinguliste suhetega, kus Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid eraldatakse liikmesriikidele tingimusel, et nendega saavutatakse Euroopa poolaasta raames seatud struktuurireformide eesmärgid.

Komitee seisab tungivalt vastu sellele võimalusele. Selle asemel soovitab Regioonide Komitee paranda seost ühtekuuluvuspoliitika ning ELi makromajandusliku juhtimise vahel, kaasates kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused strukturaalselt partneritena Euroopa poolaasta protsessi ning tuginedes igal võimalusel territoriaalsele analüüsile ja piirkonnapõhistele soovitustele.

Kohalikud juhid rõhutavad, et kui integreerida teised fondid Euroopa Sotsiaalfondi, siis tekib positiivne koosmõju ainult juhul, kui säilitatakse igati piirkondlik mõõde ja Euroopa Sotsiaalfondi katusefondi loomine ei vii kokkuvõttes tööhõivele ja sotsiaalsele kaasatusele eraldatud vahendite kärpimiseni. Regioonide Komitee arvates oleks Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kärpimine otseselt vastuolus hiljuti loodud Euroopa sotsiaalõiguste sambaga ja seaks ohtu selle elluviimise. Komitee leiab, et sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet peaksid olema hästi kajastatud programmides, mida järgmistel aastatel toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

 

4) Vähese ühtekuuluvuse hind ja ohud: ühtekuuluvuspoliitika strateegiline väärtus aluslepingute eesmärkide saavutamisel Euroopa piirkondade ees seisvate uute probleemide valguses. Omaalgatuslik arvamus. COTER-VI/040  Raportöör: Mieczysław Struk (PL/EPP)

Arvamuses rõhutatakse vajadust tugeva ühtekuuluvuspoliitika järele. Ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa solidaarsuse kõige konkreetsem väljendus, pakkudes võrdseid võimalusi ja paremat elukvaliteeti kõigis ELi piirkondades elavatele inimestele", väitis Mieczysław Struk oma arvamuse eelnõus.  Regioonide Komitee liikmete jaoks on ühtekuuluvuspoliitika ELi peamine investeerimispoliitika, mis peaks jääma ELi kõikidele piirkondadele. See on poliitika, mis on suunatud inimeste elukvaliteedi parandamisele kogu ELis.

„Nõrk ühtekuuluvuspoliitika võib tähendada Euroopale tumedat tulevikku, mistõttu ELi tulevane eelarve näitab, milline on ELi tulevik. Kui pärast 2020. aastat on ühtekuuluvuspoliitika marginaliseeritud, seisame varsti silmitsi väga spetsiifiliste riskidega. Üks neist on ELi liikmesriikide ja piirkondade arengu erinevuste suurenemine, mis praktikas võib kaasa tuua mitte ainult ühtse turu lagunemise, vaid ka üldsuse usalduse kaotamise ELis ja natsionalismi suurenemise. Me ei taha sellist Euroopat," lisas raportöör.

Regioonide Komitee liikmed olid ühel meelel selles, et ELi tulevases eelarves tuleb arvestada ühtekuuluvuspoliitika strateegilise rolliga.

Pressiteade siin

Fotod täiskogult:

https://www.flickr.com/photos/cor-photos/40957961231/

https://www.flickr.com/photos/cor-photos/40957992391/

https://www.flickr.com/photos/cor-photos/40957982481/

https://www.flickr.com/photos/cor-photos/27086656158/

(autor: Euroopa Regioonide Komitee)

NB! Täiskogul vastuvõetud arvamuste tutvustamine jätkub järgmises nädalakirjas

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis