26. - 29. märts 2018 nr. 6

Nädalakiri 6/2018        26.03. - 29.03.2018

Regioonide Komitee täiskogul 22.-23.03 vastuvõetud arvamused

 (alustatud eelmises nädalakirjas)

Lühike video täiskogust siin

1.Laienemine: Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine ELi makropiirkondlikesse, piiriülestesse ja muudesse riikidevahelise koostöö algatustesse. Omaalgatuslik arvamus. CIVEX-VI/032

Pearaportöör: Franz Schausberger (AT/EPP)

Euroopa Komisjoni Euroopa naabruspoliitika ja laienemisläbirääkimiste voliniku Johannes Hahni sõnavõtt. Toimus arutelu liikmetega.

Video(56 min) debatist volinik Hahniga siin

 

Euroopa Regioonide Komitee toetab ELi strateegiat, mille eesmärk on võimaldada Lääne-Balkani riikide ühinemist alates 2025. aastast.

22. märtsil tervitas Regioonide Komitee Euroopa Liidu Lääne-Balkani riikide suhete tugevdamise kava, kuid rõhutas, et EL peab muutuma "tugevamaks ja stabiilsemaks", enne kui need riigid saavad liiduga liituda.

Regioonide Komitee soovitustes on toodud ära kutse "laiemale strateegiale ELi tugevdamiseks", milles öeldakse, et ELi laienemise edukus Lääne-Balkani riikides sõltub suurel määral kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suuremast osalemisest ELi ühinemisprotsessis.

 

Regioonide Komitee koostas soovitused ELi eesistujariigi Bulgaaria taotlusel ja võttis need soovitused vastu täiskogul 22.märtsil pärast arutelu Euroopa laienemis- ja  naabruspoliitika voliniku Johannes Hahniga. Euroopa Komisjoni poolt 6.veebruaril esitatud strateegia ja tegevuskava eesmärgiks on "luua täiesti uus dünaamika, mis tagab 2025. aastaks Serbia ja Montenegro vastavuse liitumiskriteeriumidele". Samuti on eesmärk julgustada teisi riike - Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo ja endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik – kiirendama reforme. Volinik rõhutas arutelu käigus siiski, et ühinemisläbirääkimiste tempo sõltub reformide elluviimisest, eelkõige õigusriigi alal. Strateegia on plaanis vastu võtta ELi liikmesriikide poolt juunis 2018.

Volinik Hahn ütles, et laienemise edu sõltub suuresti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisest. "Olen veendunud, et Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja valitsustasandite suutlikkuse suurendamisel on riigi arengule positiivne mõju, kuna need on ELi õigustiku rakendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil olulised.

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles: "EL peaks alati olema avatud ja valmis uusi liikmesriike vastu võtma, aga seda siis, kui nad selleks on valmis. Praegu eeldab see nendes riikides kohalike omavalitsuste reformi olulist edenemist,  et linnad ja piirkonnad saaksid suuremaid volitusi ja suutlikkust. Nad peavad näitama, et nad mitte ainult respekteerivad kõiki ELi väärtusi, vaid on oluline, et nad ka järgivad õigusriigi põhimõtet ja maksustamise eeskirju. Serbia ja Montenegro liitumine 2025. aastal on ambitsioonikas eesmärk, kuid see on võimalik, kui reformide tempo tõuseb olulisel määral ja kohalikele omavalitsustele antakse suurem sõnaõigus ELi ühinemisprotsessis."

Raportöör  Franz Schausberger (AT / EPP), Salzburgi provintsi esindaja, rõhutas, et kohalike ja riiklike haldusasutuste tugevdamine on "hädavajalik", selleks et integratsioon oleks edukas. "Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku, et Serbia ja Montenegro liituvad ELiga 2025. aastaks. See eeldab pühendumist ja kiiret tegutsemist, mida me ei ole senini näinud. ELi õigusaktide maht on suur ja linnad ja piirkonnad peavad ellu rakendama sellest umbes 70%. Praegu ei ole nad selleks veel valmis. Neil on vaja tugevamaid jõude, paremat väljaõpet, suuremat läbipaistvust, rohkem raha, suuremat ja keskendumist kodanikele teenuste pakkumisel," rääkis raportöör.

Soovitustes rõhutatakse piiriülese koostöö poliitilist tähtsust ja praktilist väärtust. Piirkonnale on vaja rahalisi vahendeid, et saaks suurendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste suutlikkust. Raportis öeldakse ka, et ühtegi nendest riikidest ei saa veel pidada toimiva turumajandusega riigiks ja et nad ei suudaks praegu "toime tulla konkurentsisurve ja turuolukorraga ELis".

 

2. Muudetud struktuurireformi tugiprogramm ja uued euroala eelarvelised toetusvahendid  ECON-VI/031  Pearaportöör: Olga Zrihen (BE/PES)

Regioonide Komitee liikmed lükkasid tagasi Euroopa Komisjoni ettepaneku suunata ühtekuuluvuspoliitikast raha ülalt alla suunatud struktuurireformide rahastamiseks liikmesriikides. Valloonia parlamendi liikme Olga Zriheni (BE/PES) koostatud ja täiskogul vastuvõetud arvamuses rõhutatakse, et on tähtis võtta kasutusele kombineeritud alt üles ja ülalt alla suunatud lähenemisviis, millega kaasatakse kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi reformiprotsessi rakendamisse.

 

Euroopa Komisjoni uue reformide elluviimise vahendi loomise ettepaneku kohaselt tuleks anda eelarvetoetusi liikmesriikidele, kes võtavad vabatahtlikult keerukate struktuurireformide elluviimise kohustuse. Neid toetusi täiendaks struktuurireformi tugiprogrammi raames antav tehniline abi. Komisjon tegi ettepaneku kahekordistada struktuurireformi tugiprogrammi jaoks algselt ettenähtud rahalised vahendid 142,8 miljoni euroni aastatel 2017–2020, kasutades ELi eelarve paindlikkust ja andes liikmesriikidele võimaluse suunata vahendeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest struktuurireformi tugiprogrammi.

Euroopa Regioonide Komitee on kindlalt vastu vahendite suunamisele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest – ELi peamisest investeerimisvahendist, mida hallatakse koostöös piirkondade ja linnadega – keskselt hallatavasse programmi, kasutades ülalt alla lähenemisviisi, milles ei võeta arvesse kohalike kogukondade konkreetseid vajadusi ja kohalike omavalitsuste tähtsat rolli struktuurireformide elluviimisel.

„Kõnealune ettepanek ei ole piisavalt läbipaistev ega sisalda hindamiskriteeriume. Samuti on väga vaieldav märkimisväärsete rahaliste vahendite eraldamine toetusvahendile, mis põhineb üksnes vabatahtlikkusel. Me soovime ELi toetust selliste reformide elluviimisel, millega luuakse Euroopale lisaväärtust, järgitakse demokraatia reegleid ja saavutatakse muutusi kohapeal," ütles Valloonia parlamendi liige Olga Zrihen (BE/PES).

• Arvamus teemal „Muudetud struktuurireformi tugiprogramm ja uued euroala eelarvelised toetusvahendid" siin

 

3. ARUTELU ELi KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE OOTUSTEST SEOSES JÄRGMISE MITMEAASTASE FINANTSRAAMISTIKUGA

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva Euroopa Parlamendi raportööri Jan Olbrychti (PL/EPP) sõnavõtt. Arutelu liikmetega

 

Jan Olbrycht (PL / EPP) ütles, et Euroopa Parlament nõustus strateegilise vajadusega säilitada ühtekuuluvuspoliitika ning väljendas rahulolematust ELi eelarvekomisjoni liikme Günther Oettingeri poolt 22. märtsil öelduga, et Euroopa Komisjon püüab piirata "kärpeid 5-st kuni 10 protsendini".  Jan Olbrycht rõhutas, et tuleks säilitada "ühtekuuluvuspoliitika praegusel tasemel", mitte kärpida.

Ta jätkas: "Me ei saa loobuda oma tegevuskavast pärast Brexit'it. Euroopa Parlament nõuab 2020. aastaks toetust kahele pikaajalisele Euroopa poliitikale - ühine põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika - ja kulutuste säilitamist tulevases eelarves.  Ühtekuuluvuspoliitika peaks toetama kõigi Euroopa piirkondade arengut kolme fondi kaudu: Euroopa Regionaalarengu Fond, Euroopa Sotsiaalfond ja Ühtekuuluvusfond. Parlament soovib näha programmide Horizon 2020, COSME, YEI, Erasmus + ja LIFE +  jaoks suuremat eelarvet. Parlament tunnistab ka vajadust anda ELi rahaline toetus uutele väljakutsetele julgeoleku ja kaitse valdkonnas ning rändekriisiga tegelemisele.

 

4. Määrus Euroopa kodanikualgatuse kohta

VEX-VI/028  Raportöör: Luc Van den Brande (BE/EPP)

13. oktoobril 2015 võttis Regioonide Komitee vastu arvamuse „Euroopa kodanikualgatus". Kuna jooksva menetluse käigus esitati erakordselt palju mitmesuguseid märkusi, tegi Regioonide Komitee ettepaneku vaadata eelnimetatud määrus läbi.

Euroopa kodanikualgatus on üks Euroopa kodanike õigus. See võib aidata reageerida tajutavale demokraatia defitsiidile Euroopas ja vähendada lõhet ELi kodanike ning Euroopa Liidu institutsioonide ja poliitikakujundajate vahel. Komitee rõhutab, et ELi jätkuva majandus- ja usalduskriisi tingimustes on väga oluline pakkuda võimalusi avatud dialoogi pidamiseks ELi kodanike vahel, et vältida süvenevat rahulolematust Euroopa projektiga. Eriti tähtis on tugevdada või taastada nende noorte eurooplaste usaldust, kes on kaotanud usu Euroopa integratsiooni protsessi.

Euroopa kodanikualgatus kui riigiülene vahend pakub võimalust ELi poliitilises tegevuskavas kaasa rääkida ning selle abil püütakse innustada Euroopa-ülest arutelu Euroopa kodanikele muret valmistavates küsimustes.

Euroopa kodanikualgatus annab Euroopa kodanikele võimaluse osaleda Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja mõjutada Euroopa poliitilist päevakorda. Kuid komisjon peab koostama täiendavad algatused, et tugevdada kodanikega peetavat dialoogi ja lähendada kodanikke Euroopa poliitikale.

Regioonide Komitee 2015. aasta arvamuses märgiti, et Euroopa kodanikualgatus praegusel kujul ei edenda osalusdemokraatiat, sest menetlus ja mitmesugused reeglid sisaldavad liiga palju piiranguid, takistusi ja tõkkeid, mis ei julgusta kodanikke Euroopa demokraatias osalema. Lisaks on selgunud, et praegune kodanikualgatus ei võimalda kodanikel Euroopa poliitikat ja poliitilist otsustusprotsessi mõjutada.

Euroopa Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut reformida Euroopa kodanikualgatust (ECI), mida ta peab "sammuks õiges suunas", et muuta see kättesaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks. Kuid komitee liikmed avaldavad kahetsust, sest ettepanek ei ole piisav. Kodanikualgatusel osalusdemokraatia riikidevahelise vahendina on suur potentsiaal Euroopa tasandil. Luc Van den Brande (BE / EPP), Flandria-Euroopa kontaktametkonna juhatuse liige ja Euroopa Komisjoni teavitustegevuse erinõunik Luc Van den Brande arvates on Regioonide Komitee mures, et ettepanekuga ei saa lahendatud praegune huvide konflikt, milles Euroopa Komisjon on nii kohtunik kui menetlusosaline. Komitee liikmed kutsuvad ka Euroopa Parlamenti sel teemal kaasa rääkima.

Vaatamata uues määruses sisalduvatele ettepanekutele ja meetmetele, mis täiustavad Euroopa kodanikualgatuse menetlust ja eemaldavad paljud takistused, jääb siiski mulje, et Euroopa Komisjoni suhtumine on ebapiisavalt avatud ja liigselt ettevaatlik. See väljendub eelkõige kodanikualgatuse poliitilisema iseloomuga aspektides. Pressiteade siin

 

5. Kaubanduspakett. Omaalgatuslik arvamus. ECON-VI/029

Raportöör: Micaela Fanelli (IT/PES)

Kuidas globaliseerumise negatiivseid mõjusid Euroopa majandusele leevendada – see ELi kaubanduspaketi teemalise arvamuse põhiküsimus. Arvamuse koostas Campocabsoni provintsi Riccia linnapea Micaela Fanelli (IT / PES). Arvamus võeti vastu  Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul 23. märtsil Brüsselis.

ELi kaubanduspoliitika peab tagama, et globaliseerumisel oleks positiivne majanduslik, sotsiaalne, territoriaalne ja keskkonna-alane mõju inimestele ja ettevõtetele Euroopas ja mujal. Selle eesmärgi saavutamiseks peaks järgmine samm kaubanduse liberaliseerimisel olema territoriaalse mõju hindamine, mis aitab usaldusväärsete, informeeritud, läbipaistvate ja tõenditel põhinevate otsusteni. See võimaldab ka kohasemat toetust konkreetsetele piirkondadele, et prognoosida ja juhtida seda mõju ", ütles raportöör Micoela Fanelli.

Raportöör rõhutab, et  Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondil (European Globalisation Adjustment Fund - EGF) on võtmeroll nende toetamises, kes kannatavad avanenud maailmaturu negatiivsete tagajärgede käes.  "Me peame suurendama EGFi  eelarvet vähemalt 500 miljoni euroni aastas, integreerima selle mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimaldama rohkem paindlikkust, et vastata piirkondade ja territooriumide erivajadustele. Samuti peame parandama sünergiat Euroopa struktuurifondide ja investeerimisfondidega (ESIF), "ütles pr Fanelli.

Pressiteade siin

6.Euroopa tööstusstrateegia. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste roll ja vaatenurk.

Omaalgatuslik arvamus ECON-VI/026 Raportöör: Heinz Lehmann (DE/EPP)

Kohalikud ja piirkondlikud poliitikud võtsid 23. märtsi täiskogul vastu Regioonide Komitee poolsed soovitused Euroopa tööstuse kohanemiseks uue ajastuga. Heinz Lehmanni (DE / EPP) koostatud arvamuses rõhutatakse linnade ja piirkondade potentsiaali olla innovatsioonikeskusteks ja toetada Euroopa ülemaailmset tööstuslikku konkurentsivõimet.

Kiiresti muutuvas maailmas on ELi tööstuspoliitika strateegia eesmärk Euroopa tasandil vastata praegustele ja tulevastele väljakutsetele ja võimalustele, selleks et suurendada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Linnadel ja piirkondadel on oluline roll tööstuse muutuste ja innovatsiooni suutlikkuse toetamisel saabunud digitaalajastul.

"EL pakub võimalusi ülemaailmselt konkurentsivõimelise tööstuse säilitamiseks ja laiendamiseks. Innovatsioon, investeeringud olulistesse tehnoloogiatesse, digitaliseerimine, vähese süsinikdioksiidiheitega ja ringkäigulise majanduse juhtimine ning keskendumine Euroopa ühist huvi pakkuvatele olulistele projektidele on olulised sambad Euroopa tööstuse tuleviku kindlustamisel. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad olema kaasatud, kuna neil on olulised volitused ja pädevus sellistes kriitilistes valdkondades nagu teadusuuringud ja innovatsioon, haridus ja oskused, eksporditoetus, infrastruktuur, VKEd ja reguleerimine, "märgib Heinz Lehmann (DE / EPP), Saksi piirkonna parlamendi liige.

Arvestades piirkondade ja piirkondlike ökosüsteemide keskset tähtsust tööstuse moderniseerimisele ja uuendustegevusele, kutsub raportöör üles andma  ELi strateegiale tugevat piirkondlikku mõõdet. Samuti soovitab ta digitaliseerimise edendamiseks rohkem investeerida vajalikku infrastruktuuri ning nõuab tungivalt paremat toetust alustavatele ettevõtetele, nende laienemisele ja klastrite algatustele.

Raportöör märgib samuti, et hästitoimiv ühisturg, mis tagab vaba ja õiglase juurdepääsu Euroopa turule, aitab kohalikke ja piirkondlikke ettevõtteid paremini integreerida ülemaailmsetes väärtusahelates. Kõik piirkonnad - sealhulgas maapiirkonnad - peaksid saama osaleda väärtuste loomisel ja neil peaks olema võimalus luua ja säilitada kvalifitseeritud kohalikud töökohad. Ta rõhutab, et konkurentsivõimelised äriteenused on tootlikkuse ja kulude konkurentsivõime jaoks järjest olulisemad.

Pressiteade siin

7. Euroopa Kaitsefondi loomise ettepanek. Omaalgatuslik arvamus

ECON-VI/028 Raportöör: Dainis Turlais (LV/ALDE)

Uue fondi eesmärk on tugevdada piiriülest koostööd kaitsetoodete ja -tehnoloogiate arendamiseks ning pakkuda väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele uusi turuvõimalusi. Euroopa Regioonide Komitee poolt vastu võetud arvamuse kaitsefondi teemal koostas Riia linnavolikogu liige Dainis Turlais (LV / ALDE). Mitmesugused julgeolekuohud - relvastatud konfliktidest kuni terrorismi, ebaseadusliku sisserände ja küberrünnakuteni - sunnivad suurendama piiriülest kaitsealast koostöö Euroopas. Uus fond peab kaasa aitama ELi strateegilisele autonoomsusele ja maksimeerima kaitsetööstuse turupotentsiaali. Liikmesriikide vahelise koostöö puudumine julgeoleku ja kaitse valdkonnas toob  hinnanguliselt kulu 25 kuni 100 miljardit eurot aastas (väide pärineb Euroopa Parlamendist, 2003). Arvamus toetub käimasolevatele institutsioonidevahelistele läbirääkimistele, mis peaksid jätkuma aprillis ning jõudma lõpliku kokkuleppeni 2018. aasta mai alguses.

Regioonide Komitee toetab Euroopa Kaitsefondi (EDF) kui uut vahendit ( mille Euroopa Komisjon käivitas 2017. aasta juunis)  Euroopa strateegilise autonoomia ja kaitsetööstuse innovatsioonivõime suurendamiseks. Kaitsefond keskendub piiriülestele koostööprojektidele. Fond hõlmab tööstusarengu programmi ja uut kaasrahastamissüsteemi liikmesriikidele, et ergutada edasist koostööd kaitseotstarbeliste toodete ja tehnoloogiate valdkonnas.

Kohalikud juhid peavad oluliseks seda, et uus fond annab spetsiaalset toetust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, uute tehnoloogiate arendamisele nii tsiviil- kui ka sõjalisel otstarbel. See on suurepärane võimalus töökohtade loomiseks ja majanduskasvuks. Kaitsefond peab andma konkreetset toetust ka sellistele strateegilistele valdkondadele nagu robootika, kosmosetehnoloogiad, sealhulgas navigatsioonisüsteemid ja suure jõudlusega andmetöötlus.

Linnad ja piirkonnad taotlevad, et Kaitsefondi programm eraldaks VKEde piiriülesele osalemisele 20% üldeelarvest. Komitee liikmed leiavad, et VKE-de osalemine peaks olema prioriteediks. Samuti peaksid lepingu sõlmimise kriteeriumid hõlmama täiendavaid punkte konsortsiumidele, kus osalevad mitu ettevõtjat ja liikmesriiki. Eestikeelne tekst Euroopa Kaitsefondi teemal siin

Valminud on video (1 tund ja 34 min) arutelust Dimitris Avramopoulosega, rände-, siseküsimuste ja kodakondsuse volinikuga, mis toimus täiskogul 22.03.

 Vaata videot siin

 

Täiskogu kõik dokumendid siin

Playlist kõikide raportööridega täiskogult siin

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu Brüsseli esindaja