09. - 13. aprill 2018 nr. 7

Nädalakiri   7/2018               09.04. – 13.04.2018

  1. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) korraldatud kuulamine teemal  „ELi plastistrateegia ringmajanduses"  10.aprillil    Ingliskeelne pressiteade siin

 

  1. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek 11.aprillil  Koosoleku dokumendid siin

 

  1. Regioonide Komitee KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA

KOMISJONi (ENVE) koosolek 12.aprillil Koosoleku dokumendid siin

 

……………………………………………………………………………………………………………………………………….

  1. 10. aprillil toimus Brüsselis  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) korraldatud kohtumine (kuulamine) teemal  „ELi plastmassistrateegia ringmajanduses".

Ürituse avamisel rõhutas EMSK liige Antonello Pezzini, et keegi ei taha plasti keelata, vaid pigem peame kohandama plasti kasutamist uute keskkonnaprobleemidega. "Me vajame uut mõtteviisi ja me vajame innovatsiooni, et jõuda taaskasutatavate alternatiivideni," ütles ta. Cillian Lohan, Euroopa ringmajanduse huvigruppide platvormi esindaja (ühtlasi on ta Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige), oli nõus, et ülemineku hõlbustamiseks ei piisa ainult tehnoloogiast, vaid tööd peab tegema ka inimeste laialt levinud käitumise muutmisega.

Plastist saab üks peamisi keskkonnaprobleeme maailmas. Nn Vaikse ookeani Prügikast (Pacific Trash Vortex), mida tuntakse ka kui  liikuvat plastisaart Vaikses ookeanis, ületab oma suuruselt kogu Mehhiko. See on plasti liigtarbimise ja mitteümbertöötlemise tulemus. Paljude inimeste jaoks toimib see kui häirekell, mis sunnib ümber mõtlema plasti kasutamise viisid.  Kuna olukord on muutunud kriitiliseks, püüab EL muuta plasttoodete planeerimise,  tootmise, kasutamise ja taaskasutamise viisi ning Euroopa komisjon võttis 16. jaanuaril 2018. aastal vastu Euroopa plastistrateegia. Hiljutine Eurostati uuring kinnitab, et 87% ELi kodanikest tunnevad plastiga seotud keskkonnaprobleemi pärast sügavat muret  ja 92% kodanikest soovivad näha muutusi.

Üritusel osalejad olid veendunud, et plastiga seotud probleemi lahendamine on kiireloomuline ülesanne. Kõik tervitasid Euroopa Komisjoni strateegiat kui olulist sammu õiges suunas ja Alberto Arroyo Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu poolt (IUCN) nõudis selle strateegia kiiret rakendamist, kasutades ära "olemasolevat rahva toetust ja majanduslikku potentsiaali". Keskenduda on vaja mitte ainult ringlussevõtule, vaid ka plasti vältimisele, mis tähendab plasti vähemat kasutamist. Ümbertöötlemisele peaks eelistama korduskasutamist. Ringlussevõtu osas väljendasid osalejad muret, kuidas säilitada plasti ringlussevõtmisel selle kvaliteeti. "Ringlussevõtt peab säilitama plasti kvaliteedi lõpmatu arvu tsüklite jaoks. Puhtuse küsimust tuleb käsitleda, plasti puhtus tagada ja säilitada," märkis Laurent Zibell Euroopa Tööstuse Ametiühingust (Industrial European Trade Union).

Dr Leonor Garcia (Plastics Europe esindaja) rääkis üritusel,  Euroopa plastmassitööstuses töötas   2016. aastal rohkem kui 60 000 ettevõttes üle 1,5 miljoni inimese, enamik neist VKEdes, mille käive oli 350 miljardit eurot. Plastmassitööstus oli üks viiest kõige innovatiivsemast sektorist. Dr Garcia tervitas komisjoni strateegiat, kuna see pakub tööstusele häid võimalusi. Sellest tulenevalt võttis Plastics Europe endale vabatahtlikult kohustuse 2030. aastaks vältida plasti keskkonda lekitamist, tõsta  ressursitõhusust  ning parandada plastist pakendite ringlussevõttu. Selle vabatahtliku kohustusega soovib ta 2040. aastaks saavutada sajaprotsendiliselt kõigi pakendite taaskasutamise ja ringlussevõtu või taastamise. Tema arvates peavad ennetus ja uuendused käima käsikäes: see tähendab "innovatsiooni mitte ainult tehnoloogias, vaid ka viisis, kuidas me kujundame, sorteerime ja valime tooteid," väitis ta.

Nadine De Greef Euroopa jäätmete käitlemise ja keskkonnateenuste föderatsioonist (FEAD) nõudis ühiseid jõupingutusi kogu plasti väärtusahelas, sealhulgas siduvaid meetmeid koos stiimulite ja majanduslike meetmetega, et tagada eesmärkide elluviimine.

Üritusel tõstatatud küsimused pakuvad kodanikuühiskonna poolt olulist panust EMSK arvamusse plastistrateegia teemal.

 Ka Regioonide Komitees on koostamisel arvamus  „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses"  teemal. Raportöör Andre van de Nadoort (NL/PES). Vastuvõtmine kavas täiskogul 8.-10.oktoobril 2018

 

2.CIVEX koosolekul toimus:

 

  1.  Euroopa Regioonide Komitee jagas kampaania „Mõttevahetus Euroopa teemal" esimesi tulemusi, toimus arvamuste vahetus.

„Mõttevahetus Euroopa teemal: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl usalduse taastamiseks Euroopa Liidu vastu" Raportöörid: Karl-Heinz Lambertz (BE/PES) ja Markku Markkula (FI/EPP)

Sõnavõtjad: Valérie Gomez-Bassac, Prantsusmaa Rahvuskogu liige

         Kazimierz Michał Ujazdowski, Euroopa Parlamendi liige

Koosolekul osales Prantsuse Rahvusparlamendi liige Valérie Gomez-Bassac, kes on Prantsuse presidendi algatatud kodanike konsultatsioonide tuntud toetaja. Kodanikedialoogide tulemused ja veebipõhise küsitluse vastused näitavad, et poliitilisi küsimusi vaadeldakse alati läbi kohaliku prisma.

Alates 2016. aasta märtsist on Regioonide Komitee korraldanud peaaegu kõigis liikmesriikides 150 kodanike dialoogi, kuulates umbes 30 000 kodanikku 81 piirkonnas, 114 linnas ja omavalitsusüksustes. Regioonide Komitee veebiküsitluses ELi tuleviku ja selle peamiste poliitikavaldkondade kohta on osalenud umbes 15 000 inimest. Enamik vastanutest nõuavad ELi riikide vahel suuremat solidaarsust, rõhutades samas vajadust ELiga otsese ja püsiva dialoogi võimaluste järele.

Konsultatsiooni peamised tulemused on järgmised:

*ELi suhtes on kodanikel teatav rahulolematuse tunne, mis laieneb ELi poliitikale üldiselt;

*Kodanikud on üldiselt vähe teadlikud sellest, mida EL endast kujutab ja mida ta teeb;

*Positiivsed signaalid tulevad eelkõige nooremalt põlvkonnalt, kes hindavad ELis vaba liikumist, võimalusi hariduse saamiseks ja keskkonnapoliitikat;

*Nõutakse rohkem läbipaistvust ja paremaid võimalusi ELi poliitikas osalemiseks;

*Kodanikud usaldavad kohalikke ja piirkondlikke poliitikuid rohkem kui ELi või riikide esindajaid;

*Solidaarsus on korduv teema. Umbes 80% vastajatest väidavad, et nad ootavad suuremat solidaarsust rikaste ja vaeste liikmesriikide ja piirkondade vahel. See viitab ühtekuuluvuspoliitika  olulisele rollile;

*Kodanikud soovivad, et EL oleks aktiivsem hariduse, keskkonna ja julgeoleku valdkonnas.

Dialoogide ja küsitluse tulemused leiavad kajastamist CoRi presidendi Lambertzi ja esimese asepresidendi Markkula raportis, mille koostamine järgnes Euroopa Ülemkogu presidendi taotlusele esitada "kohalike ja piirkondlike omavalitsuste hääl ELi usalduse taastamiseks ".

President Lambertz ütles: "Minu kindel soov on, et me annaksime raportis võimalikult usaldusväärselt teada sellest, mida kodanikud ja kohalikud ning piirkondlikud omavalitsused meie dialoogide käigus ütlesid. Rõhutame linnade ja piirkondade tähtsust Euroopa demokraatia tugevdamisel ning anname mõned konkreetsed soovitused selle kohta, kuidas taasühendada Euroopa oma kodanikega. "

  1. Iga-aastane dialoog Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga – rändajate kogemused ELis – ränne ja selle mõju kohalikele kogukondadele

Sõnavõtjad: Rossalina Latcheva, vanemprojektijuht – statistika ja uuringud, Euroopa Liidu  Põhiõiguste Amet                                                                                                                                            Marta Siciarek, Gdanski sisserändajate tugikeskuse esimees                                                            Thomas Huddleston, rände- ja integratsiooniprogrammi direktor, rändepoliitika rühm

  1. Strateegiline arutelu teemal „Detsenraliseeritud arengukoostöö" (Vastastikune koostöö ja linnadevahelised diplomaatilised suhted)

 

  1. Arvamuse „Avaliku ruumi kaitse toetamise tegevuskava" esimene arutelu ja vastuvõtmine                                                                                                                     Raportöör: Jean-François Barnier (FR/ALDE) Omaalgatuslik arvamus

Viimastel aastatel avalikus ruumis või üldsusele avatud eravaldustes toimunud terrorirünnakud on nõudnud paljudes Euroopa linnades sadu ohvreid. Mitte kunagi varem ei ole liidus korraldatud nii palju ja nii ränkade tagajärgedega rünnakuid. Neid iseloomustab organiseerituse erinev tase, tegutsemisviiside paljusus ja rünnakuks valitud koht, mis on võimalikult ootamatu või sümboolne. Kõik rünnakud olid suunatud igapäevaeluga seotud kohtadele.

Regioonide Komitee leiab, et Euroopa Komisjoni tegevuskava, mille eesmärk on avaliku ruumi kaitse toetamine, sobib väga hästi kokku Euroopa julgeoleku tegevuskavaga, samuti ajavahemikuks 2015–2020 vastuvõetud sisejulgeoleku strateegiaga ning Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse strateegiaga. Tegevuskava võib anda konkreetse panuse sellesse, et Euroopa Liit suudaks ja saaks oma kodanikke kaitsta, pakkudes lisaväärtust liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jõupingutustele.

Tegevuskavas ette nähtud operatiivmeetmed, koordineerimistegevus ja juhised on lahutamatu osa liidu poliitikast, meetmetest ja vahenditest, eelkõige õigusalasest koostööst kriminaalasjade, politseikoostöö, tsiviiljulgeoleku, kriisiohje ja radikaliseerumise ennetamise valdkonnas. Komitee kutsub ELi institutsioone üles suurendama terrorismile vastuseismise võimet nii üksikisiku kui ka kollektiivi, institutsioonide ja kodanike, Euroopa, liikmesriigi ja kohalikul tasandil, samuti moraalses ja materiaalses mõttes, et terrorismi ära hoida ja ennetada, selle vastu kaitsta, sellega toime tulla, sellele reageerida ja sellest võitu saada. Ühtlasi avaldab komitee heameelt uute rahaliste vahendite – kokku 18,5 miljoni euro – kättesaadavaks tegemise üle sisejulgeolekufondist riikidevahelistele projektidele, ja soovitab komisjonil muuta selline rahastamine alaliseks ja pöörata eritähelepanu projektidele, mida omavalitsused ellu viivad. Komitee väljendab kohalike omavalitsuste muret avaliku ruumi haavatavuse pärast ja kutsub liikmesriike, linnu ja piirkondi üles paremini lõimima avaliku ruumi kaitset Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi taristuinvesteeringutesse.

 

  1. Arvamuse „Idapartnerluse tulemused 2020. aastaks: kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus" esimene arutelu ja vastuvõtmine                                                                                      Raportöör: Sören Herbst (DE/EPP)"

24. novembril 2017 toimus Brüsselis idapartnerluse tippkohtumine, kus vastu võetud  ühisdeklaratsioonis on kirjas 20 eesmärki, mida saavutada 2020. aastaks. Diferentseeritud koostöö ELi ja idapartnerluse riikide vahel on otsustava tähtsusega kõnealuste riikide demokraatliku, majandusliku ja kodanikuühiskonna arengu seisukohalt. Krimmi ebaseaduslik annekteerimine Venemaa Föderatsiooni poolt ning Venemaa toetatav sõda Ukrainas Donetski ja Luganski piirkonnas tõid Ukraina rahva ja kogu riigi jaoks kaasa tõsised sotsiaalsed tagajärjed, mida saab kõrvaldada vaid ELi ja läänepoolsete partnerite toetusel.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on tänu oma kodanikulähedusele ning kohaliku omavalitsuse reformile idapartnerluse riikides keskne roll 2020. aasta 20 eesmärgi edukal ellu rakendamisel. Kohaliku omavalitsuse reform, mille eesmärk on riiklike institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, on üks idapartnerluse riikide prioriteetidest. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta allkirjastasid Moldova Vabariik ja Ukraina juba 1997. aastal, Armeenia ja Aserbaidžaan 2002. aastal ning Gruusia 2004. aastal. Valgevene ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole hartale alla kirjutanud.

2020. aasta 20 eesmärgi all viidatakse selgesõnaliselt avaliku halduse reformile, ning Regioonide Komitee on arvamusel, et ametlik statistika, mis koostatakse kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning mille eesmärk on pakkuda kvaliteetset statistilist teavet, tuleks avatud andmetena idapartnerluse riikides kohalikul ja piirkondlikul tasandil kättesaadavaks muuta. Ametlik kvaliteetne statistika võimaldab langetada tõenduspõhiseid otsuseid poliitikas ja majanduses. Kvaliteetsed ja usaldusväärsed andmed annavad panuse korruptsiooni ennetamisse. Lisaks kujutavad kogutud andmed endast lähtematerjali paljude teadusasutuste analüüsidele ning see omakorda tugevdab teadustegevust idapartnerluse riikides.

Regioonide Komitee soovitab edendada kodanike osalemist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste eelarvetes avaliku eelarvestamise vormis.

Idapartnerluse riigid saavad osaleda sellistes programmides nagu Erasmus+, „Loov Euroopa", COSME ja „Horisont 2020", mis pakuvad rohkem vahetusvõimalusi ülikoolidele, haldusasutustele, ettevõtjatele ja teadlastele. Komitee soovitab edendada idapartnerluse riikide ülikoolides mitte üksnes õpetamist, vaid toetada ka teadustegevust.  Vahetused näiteks ülikoolide, teadusasutuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, mõttekodade ja VKEde vahel võiksid anda panuse positiivsete sünergiate arengusse. Ettevõtlusega seotud projektid tuleks suunata mitte ainult noortele, vaid ka täiskasvanutele ja eelkõige naistele. Lisaks vahetustele idapartnerluse riikide vahel ja ELiga tuleks edendada ka vahetusi idapartnerluse riikide siseselt. Regioonide Komitee peab vajalikuks toetada sissepoole suunatud piirkondadevahelisi vahetusprojekte eelkõige Ukrainas, kuna riik kannatab Venemaa Föderatsiooni poolse jätkuva sõjalise agressiooni ja väärinfo all. Idapartnerluse riigid saavad osaleda VKEdele suunatud COSME programmis. Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia selles programmis praegu veel ei osale ning projektide arv Ukrainas, Moldovas ja Valgevenes on suhteliselt väike (1–8 projekti). Sellised programmid edendavad VKEsid ning annavad panuse jätkusuutlikusse majanduskasvu kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Regioonide Komitee kutsub üles looma programmi ELi ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vaheliste partnerluste bürokraatiavabaks ettevalmistamiseks. Komitee peab oluliseks, et ELi ja idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverents (CORLEAP) toimiks ka vahetus- ja uurimisplatvormina, mis analüüsiks idapartnerluse riikides kohalikul ja piirkondlikul tasandil toimuvaid arenguid.

 

3. Regioonide Komitee KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA

KOMISJONi (ENVE) koosolekust ülevaade järgmises nädalakirjas

 

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis

tiiu.madal@ell.ee