16. - 20. aprill 2018 nr.8

Nädalakiri nr 8/2018      16. – 20.04.2018

  1. Euroopa kohalike omavalitsuste võrgustiku ELAN koosolek 17.aprillil esitleti Euroopa Tööjõuameti loomist käsitlevat ettepanekut.
  2. Regioonide Komitee KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA

KOMISJONi (ENVE) koosolek 12.04

…………………………………………………………………………………………………………..

 

1. Euroopa Komisjoni Tööhõive peadirektoraadi esindaja Franciska Barabas-Kömives esitles Euroopa Tööjõuameti loomist käsitlevat ettepanekut.

 

Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kuulutas välja komisjoni kavatsuse asutada Euroopa Tööhõiveamet oma 13. septembril 2017 peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Euroopa Tööjõuamet täiendab ja aitab ellu viia käimasolevaid algatusi, mille eesmärk on tagada õiglane liikuvus, sealhulgas töötajate lähetamise direktiivi reform, rahvusvahelise maanteetranspordisektori erinorm (lex specialis) ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate ELi eeskirjade ajakohastamine.

Viimase kümne aasta jooksul on liikuvate kodanike, see tähendab teises liikmesriigis elavate ja töötavate inimeste arv peaaegu kahekordistunud ja jõudnud 2017. aastal 17 miljonini. Euroopa Tööjõuamet aitab üksikisikutel, ettevõtjatel ja riiklikel ametiasutustel saada vaba liikumisega pakutud võimalustest maksimaalset kasu ja tagada tööjõu õiglane liikuvus.

Ameti eesmärk koosneb kolmest osast:

-          Esiteks annab amet kodanikele ja ettevõtjatele teavet töövõimaluste, õppepraktika, liikuvuskavade, värbamise ja koolituse kohta, samuti suuniseid õiguste ja kohustuste kohta, kui inimene elab, töötab või on ettevõtja ELi mõnes muus liikmesriigis.

-          Teiseks toetab amet riikide ametiasutuste koostööd piiriülestes olukordades ning aitab neil tagada, et eeskirjad, millega kaitstakse ja reguleeritakse liikuvust, on lihtsalt ja tõhusalt järgitavad. Näiteks on ameti eesmärk tõhustada teabevahetust, toetada suutlikkuse arendamist riiklike ametiasutuste vahel ning aidata neil teha kooskõlastatud ja ühiseid inspekteerimisi. See suurendab osapoolte usaldust , tõhustab igapäevast koostööd ning hoiab ära võimalikke pettusi ja eeskirjade kuritarvitamist.

-          Kolmandaks peab Euroopa Tööjõuamet olema lepitaja rollis ja hõlbustama olukorda piiriüleste vaidluste korral, näiteks ettevõtte ümberstruktureerimise puhul, mis hõlmab mitut liikmesriiki.

Euroopa Tööjõuamet asutatakse ELi uue detsentraliseeritud asutusena ning pärast ELi õigusloomeprotsessi lõpuleviimist peaks see hakkama tööle 2019. aastal. Selleks et ameti asutamist hõlbustada ja tagada, et toimib tõhusalt, moodustab komisjon nõuanderühma, millesse kuuluvad peamised sidusrühmad ja mis peab tegelema ameti tulevase toimimise praktiliste küsimustega.

 

13.märtsil Strasbourg'is esitas Euroopa Komisjon ka oma ettepaneku nõukogu soovituse (milles käsitletakse juurdepääsu sotsiaalkaitsele) kohta, mis on mõeldud töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Lähtuvalt Euroopa sotsiaalõiguste sambast on  ettepaneku eesmärk anda liikmesriikidele suund, kuidas tagada juurdepääs sotsiaalkaitsele kõikidele töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele, eelkõige neile, kes oma tööalase seisundi tõttu ei ole sotsiaalkindlustuskavadega piisavalt kaetud.

Soovitusega on ette nähtud:

*likvideerida ametlikud lüngad kindlustusega kaetuses ja tagada, et samaväärsetes tingimustes olevad töötajad ja füüsilisest isikust ettevõtjad saaksid liituda vastavate sotsiaalkindlustussüsteemidega;

*pakkuda neile piisavat tegelikku kaetust, nii et neil oleks õigus nõuda piisavaid kindlustusõigusi;

*muuta hõlpsamaks sotsiaalkindlustusõiguste ülekandmine ühelt ametikohalt teisele;

*pakkuda töötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele läbipaistvat teavet oma sotsiaalkindlustusõiguste ja kohustuste kohta.

 

Tööturg on nüüd paindlikum ja töö muutunud mitmekesisemaks. See on võimaldanud luua uusi töökohti ja tuua üha rohkem inimesi tööturule. Seda tuletati meelde ka Euroopa sotsiaalõiguste samba konsultatsioonidel ja aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta. Sellega kaasnenud lüngad sotsiaalkaitse valdkonnas tuleb aga nüüd likvideerida. Komisjoni ettepanek nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse juurdepääsu sotsiaalkaitsele, on vastus tööturu muutuvale olukorrale, eelkõige viimastel aastatel välja kujunenud uutele töövormidele. Algatus kuulutati välja 2017. aasta aprillis koos Euroopa sotsiaalõiguste sambaga. See on osa komisjoni 2017. ja 2018. aasta tööprogrammist ning sellele järgneb kaheetapiline konsulteerimine ELi sotsiaalpartneritega.

 

2.        ENVE koosolekul 12.04.2018

a)        Arvamuse „Maagaasi siseturu eeskirjad" arutelu ja vastuvõtmine

Mauro D'Attis (IT/EPP)

Aluseks Euroopa Komisjonilt  „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/73/EÜ maagaasi siseturu ühiseeskirjade kohta" Kohustuslik konsulteerimine

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  16. –17. mai 2018

Regioonide Komitee peab kiiduväärseks komisjoni kõnealust seadusandlikku algatust ning tõdeb, et piisava hulga mõistliku hinnaga maagaasi kättesaadavus usaldusväärsetelt tarnijatelt kaasaegse, turvalise ja vastupidava imporditaristu kaudu on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jätkusuutliku elatustaseme alus ning esmatähtis allikas äritegevuseks. ELi vajadus maagaasi importimise järele suureneb lähiaastatel veelgi. Maagaasi siseturu arendamine ELis on käimas ja sõltub otsustest, millega suurendataks tooraineturu likviidsust, ning impordimahu arengust, et vähendada ühtlasi maagaasi hinnataset kodanike ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks. Maagaasi turgu iseloomustab tooraineturu ja asjaomase võimsuseturu suurenenud vastastikune sõltuvus: mõlemal turul valitseb nõudlus, mille põhjustavad saatjad, kes tagavad ühenduse kauba allikate ja asjaomase ELi kohaliku nõudluse vahel.

Komitee rõhutab seetõttu, et uusi õigusnorme tuleb hoolikalt kaaluda mitte ajutise lahendusena, vaid pikaajalises perspektiivis. See on eriti vajalik, arvestades mõju, mida merealuste torujuhtmete randumiskohad ELi rannikutel avaldavad kohalikele ja piirkondlikele kogukondadele investeeringute ja tööstusalgatuste seisukohast. Eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajab EL  maagaasi väljastpoolt ELi (praegustelt ja võimalikelt tulevastelt tarnijatelt, kellega ühenduse loomist tuleb julgustada) ja sõltumatust kindlatest tarnijatest/riikidest. Teatavad hiljutised taristualgatused maagaasi importimiseks võivad küll aidata arendada tarneteid, ent võiksid põhjustada probleeme teatavate liikmesriikide ning iseäranis teatavate kohalike ja piirkondlike kogukondade varustuskindluse aspektist. Sellistele probleemidele tuleb leida lahendused solidaarsuse põhimõttele tuginedes.

 

 

 

b)        Arvamuse „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)" arutelu ja vastuvõtmine

Mark Weinmeister (DE/EPP)

Aluseks Euroopa Komisjonilt „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv olmevee kvaliteedi kohta (uuesti sõnastatud)" Kohustuslik konsulteerimine

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  16. –17. mai 2018

Olmevee direktiiv

Regioonide Komitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut sõnastada uuesti nõukogu direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta, et praegusi teaduslikke ja tehnilisi arengusuundumusi arvesse võttes tagada tarbijatele ELi liikmesriikides kvaliteetne joogivesi. Komitee toetab Euroopa Komisjoni eesmärke kaitsta joogivee kvaliteeti inimese tervisele kahjulike mõjude eest kontrollide ja ELi direktiivis esitatud miinimumnõuete täitmise kaudu. Liikmesriikide kohalikul ja piirkondlikul tasandil on otsustav osa kontrolli-, ennetus- ja parandusmeetmete võtmisel. Jätkusuutlikuks olmevee varustuseks on vajalikud miinimumnõuded põhilisteks ja ennetavateks tervisega seotud minimaalseteks kvaliteedistandarditeks ja parameetrite väärtusteks. Komitee               toetab joogiveevarude kvaliteedi tihedat sidumist veepoliitika raamdirektiivi nõudmistega. Siin on liikmesriikides oluline ja toetust vääriv osa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning vee-ettevõtjate koostööl.

Regioonide Komitee jagab Euroopa Komisjoni seisukohta, et kõrge joogiveekvaliteedi tagamiseks tuleb riskipõhine käsitlus kahjulike mõjude ennetamiseks töötada välja terviklikumalt ja tõhusamalt kui joogivee direktiivis 98/83/EÜ. Veevarustuse põhiinstrumentideks on põhjendatult seatud WHO veeohutuskavade kontseptsioon ning veekogude ohuhindamise Euroopa standardi EN 15975-2 üldised põhimõtted, veevarustuse riskianalüüs veekäitleja poolt ning kinnistusiseste jaotussüsteemide riskihindamine. Riski hindamine ja juhtimine peaksid võimaldama tõhusamat joogiveega varustamist lähtuvalt kohalikest ja piirkondlikest tingimustest ning tagama seeläbi tarbijatele kõrge kvaliteediga joogivee. Liikmesriikidelt ja eelkõige nende kohalikelt ja piirkondlikelt omavalitsustelt nõutakse tarbijatele kvaliteetse joogivee tagamist.

Komitee toetab Euroopa Komisjoni eesmärki parandada olmevee kättesaadavust kogu Euroopa elanikkonna jaoks ja rakendada seda liikmesriikide kaudu. Olmevee kättesaadavus kujutab endast osa üldhuviteenustest. Tuleb vältida olukorda, kus eespool mainitud eesmärk viib olmevee kvaliteedierinevuste püsivaks muutmise ja nende kasutamiseni majanduslikul eesmärgil.

c)        Arvamuse „Kliimaalane juhtimine pärast 2020. aastat: panus ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsile" arutelu ja vastuvõtmine

Raportöör Andrew Varah Cooper (UK/EA) Omaalgatuslik arvamus

 Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 4.–5. juuli 2018

Pariisi kokkuleppes tunnistatakse mitmetasandilise valitsemise tähtsat rolli kliimapoliitikas ja vajadust teha koostööd piirkondade, linnade ja valitsusväliste osalejatega. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kodanikele kõige lähem avaliku halduse tasand, ja Regioonide Komitee toonitab, et omavalitsused langetavad palju otsuseid poliitikavaldkondades, mis jäävad Pariisi kokkuleppe kohaldamisalasse. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste mõju CO2-heite piiramisele sõltub suuresti nende suutlikkusest ja tahtest asjaomast poliitikat ellu viia. Seepärast on komitee seisukohal, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused tuleb kaasata poliitiliste kohustuste muutmisse avalikuks poliitikaks, investeeringuteks ja rakendusmeetmeteks. USA teade kavatsusest Pariisi kokkuleppest taganeda on küll kahetsusväärne, ent on samas loonud riigi tasandist madalama tasandi valitsustele uusi võimalusi tegutseda ülemaailmsete kliimamuutuste probleemi lahendamise nimel.

 

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad täita keskset rolli, toetades riigivalitsusi kliima aspektist asjakohaste poliitikameetmete väljakujundamisel ja elluviimisel, kui need ei ole piisavalt ambitsioonikad. Sel taustal rõhutab komitee, et sellistel algatustel nagu linnapeade pakt on toetav roll suutlikkuse suurendamise meetmete rakendamiseks mõeldud vahendite ja metoodika väljatöötamisel ja levitamisel. On äärmiselt tähtis, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni õigusraamistikus tunnustataks alt ülespoole suunatud juhtimisvormi, tunnistades ametlikult selle rolli otsustusprotsessis.

Regioonide Komitee palub ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesistujat korraldada 2019. aastal Talanoa dialoogi tulemuste hindamine ja esitada ettepanekuid, et protsess oleks tulevikus struktureeritum ja läbirääkimiste seisukohast asjakohasem.

Regioonide Komitee rõhutab, et riiklikult kindlaksmääratud panuste kindlaksmääramisel ja läbivaatamisel tuleb süstemaatiliselt konsulteerida kohaliku ja piirkondliku tasandiga, kaasates kesksete tegevusvaldkondade sidusrühmi, et võtta seega kasutusele kaasav meetod. Riiklikult kindlaksmääratud panused peavad hõlmama piirkondlikult ja kohalikult kindlaksmääratud panuseid koondatud kujul, et tunnustada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli rahvusvaheliste kliimakohustuste täitmisel. Komitee peab protsessi tõhususe tagamiseks ELi tasandil vajalikuks kehtestada energialiidu juhtimist käsitlevas määruses sätted iseäranis kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemise kohta lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamises.

 

 

d)        Arvamuse „ELi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panus bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi 14. istungjärgule" põhjal arvamustevahetus

Raportöör Roby Biwer (LU/PES) Omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 8. –10. oktoober 2018

Bioloogiline mitmekesisus (elurikkus) on määratletud kui mis tahes päritoluga elusorganismide mitmekesisus muu hulgas maismaa-, mere- ja teistes veeökosüsteemides ning neid hõlmavates ökoloogilistes kogumites; see hõlmab liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemide mitmekesisust. Liigisisene, liikidevaheline ja ökosüsteemide mitmekesisus on praegu tõsises ohus. Kahjuliku inimtegevuse tagajärjel saavutas elurikkuse vähenemine ja liikide väljasuremine 20. sajandi lõpuks dramaatilise taseme. Selle olukorra lahendamiseks kutsus ÜRO Keskkonnaprogramm (UNEP) 1988. aastal kokku bioloogilise mitmekesisuse ekspertide ajutise töörühma, et uurida vajadust rahvusvahelise bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järele. Töörühma töö tulemuseks oli bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni 1992. aasta tekst, mis kinnitati ja võeti vastu Nairobi konverentsil . Bioloogilise mitmekesisuse konventsioonil on kolm peamist eesmärki:

1)            bioloogilise mitmekesisuse säilitamine;

2)            bioloogilise mitmekesisuse komponentide kestlik kasutamine; ning

3)            geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglane ja võrdne jaotamine.

Konventsiooni juhtorgan on ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverents. Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsi kohtumised toimuvad iga kahe aasta tagant ning nende eesmärk on edendada konventsiooni rakendamist otsuste vastuvõtmise teel.

Osaliste konverentsi 10. istungjärgul Jaapanis (Nagoya, Aichi prefektuur) tehtud otsusega X/2 võeti ajavahemikuks 2011–2020 vastu muudetud ja ajakohastatud bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava. Selle kava eesmärk on võtta tulemuslikke ja kiireid meetmeid, et peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ning tagada, et 2020. aastaks on ökosüsteemid vastupidavad ja osutavad jätkuvalt olulisi teenuseid, kindlustades seeläbi planeedi elustiku mitmekesisuse. Strateegiline kava sisaldab 20 Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärki, millega kehtestatakse terviklik lähenemisviis bioloogilise mitmekesisuse poliitikale viie strateegilise eesmärgi raames.

Tunnustatakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste asendamatut rolli Aichi bioloogilise mitmekesisuse eesmärkide edukal elluviimisel aastaks 2020 ning laiemalt kogu bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni strateegilise kava rakendamisel. See roll on osutunud veelgi olulisemaks 2020. aastani kestva ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamisel, mis võeti vastu üleilmsete eesmärkide elluviimiseks ELis. Lisaks on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel oluline tähtsus uue bioloogilise mitmekesisuse strateegia väljatöötamisel järgmiseks aastakümneks 2021–2030, samuti tulevase 2020. aasta järgse ELi bioloogilise mitmekesisuse poliitikaraamistiku väljatöötamisel.

Rait Pihelgas EE: Omavalitsused peaksid rohkem tegema koostööd spetsialistidega, suhtlema ekspertidega. Põllumehed on hädas, metsloomad teevad liiga. Enne kui seisukoha võtame, peaksime tegema sisulist tööd ja kindlasti ära kuulama eksperdid (jahipidamise teemal).

Mr Karayannis CY: „Küprosel teevad metsikud lambad liiga põllumajandusele. Tegemist on indogeense liigiga, mitte võõrliigiga."

Raportöör sõnas kokkuvõtteks: „Liigirikkuse vähenemise põhjuseid on mitmeid: linnastumine jne. Isikliku lõbu nimel jahipidamise vastu tuleb võidelda!"

 

 

e)        Teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses" kohta koostatava arvamuse põhjal arvamustevahetus

Raportöör Andre van de Nadoort (NL/PES) Vabatahtlik konsulteerimine  Sõnavõtja:    Paulo Guilherme Da Silva Lemos, keskkonna peadirektoraat, Euroopa Komisjon

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  8. –10. oktoober 2018

Euroopa Komisjon on avaldanud teatise „Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses". Strateegias käsitletakse probleeme, mida plastid kogu väärtusahelas tekitavad, võttes arvesse nende tervet olelusringi. Teatis on kooskõlas 2015. aastal avaldatud ELi ringmajanduse loomise tegevuskavaga. Strateegia teenib mitut eesmärki: kaitsta keskkonda ja üldsust, luua alus uuele plastimajandusele ning pakkuda uusi innovatsiooni, konkurentsivõime ja töökohtade loomise võimalusi.

 

 Euroopa Komisjon nõuab ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kohustuste võtmist, meetmeid ja tegevust, mis koondatakse nelja sambasse:

1.            plasti ringlussevõtu majandusliku külje ja kvaliteedi parandamine;

2.            plastijäätmete ja prügistamise vähendamine;

3.            ringluspõhiseid lahendusi võimaldava innovatsiooni ja investeerimise soodustamine;

4.            üleilmsete meetmete toetamine.

 

Kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel tuleb ringmajandusele üleminekul tegeleda mitme plasti puudutava põhiküsimusega.

 

-              Plastiprügi saastab meie keskkonda, randu, meresid, jõgesid ja teisi tundlikke alasid.

-              Hetkel ei ole asjaomasel tööstusel kogumise ja ringlussevõtu eesmärkide ületamiseks ühtki stiimulit ning see ei aita kuidagi plasti kogumist ning ringlussevõetud tooraine turu arendamist ja innovatsiooni stimuleerida, kui eesmärgid kord täidetud on.

-              Materjalide laia valiku ja ökodisaini puudumise tõttu on kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel probleeme plasttoodete kasutusea, parandatavuse, taaskasutatavuse ja ringlussevõetavusega. See valmistab kogumis- ja ringlussevõtu süsteemidele raskusi, aitab kaasa prügi- ja plastisupi tekkele ning muudab plasti kogumise ja ringlusse võtmise tihti väga kulukaks ülesandeks.

-              Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on tootjavastutuse süsteemides partnerid, aga praegu ei kata need või ei kata täielikult plastijäätmete käitlemise kulusid.

-              Elanikelt kogutakse tavaliselt plasti eraldi plastpakenditele kohaldatava laiendatud tootjavastutuse raames. Seetõttu palutakse tarbijatel eraldada üksnes plastpakendid, kuigi need kogumissüsteemid võiksid töötada niisama hästi ka teiste tarbijatelt saadavate plastijäätmete jaoks.

-              Üldine teadlikkus aitab kaasa eraldi kogumisele, jäätmete tekke vältimisele ja kohalike algatuste korraldamisele. Meediakajastus ja teave mõjutavad üldsust mitmel positiivsel ja negatiivsel viisil.

-              Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused on ka tähtsad innovatsiooni vedajad: meie kogukonnad loovad altpoolt tulevaid algatusi.

-              Kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused võivad arendada ja julgustada parimate tavade ja kogemuste jagamist ning koostööd plastiahela partnerite vahel.

 

Euroopa Komisjon on teinud kindlaks järgmised plastimajanduse tulevikku puudutavad peamised probleemid:

 

•             Plasti tootmine on suur ja kahekordistub järgmise 20 aasta jooksul. Selline suur nõudlus (40% kasutatakse pakendites) tekitab suure koguse plastijäätmeid.

•             Plastijäätmed põhjustavad ookeanide, merede ja jõgede saastumist: kogu maailmas satub igal aastal ookeani 5–13 miljonit tonni plasti.

•             Mikroplastid ja ühekordselt kasutatavad plastid on uus ja kasvav plastijäätmete keskkonda levimise allikas. Tõsist keskkonna- ja tervisekahju põhjustavad eelkõige mikroplastid.

•             Plasti tootmise ja plastijäätmete põletamise tõttu tekib maailmas umbes 400 miljonit tonni CO2-heidet aastas.

•             Plastijäätmete prügilasse ladestamise ja põletamise määr on jätkuvalt kõrge: vastavalt 31% ja 39%. Vähem kui 30% neist jäätmetest kogutakse ringlusse võtmiseks ning rohkem kui 30% kogutud plastist ei ole võimalik ringlusse võtta. Hetkel ei ole plasttooted ja eri liiki plastides kasutatavad lisaained ringlussevõtmiseks mõeldud.

•             Nõudlus ringlussevõetud jäätmete/materjalide järele on endiselt väike (ligikaudu 6%) ning kuna fossiilkütuste ja toorplasti hind on jätkuvalt madal, on investeeringuid uude plasti ringlussevõtu võimsusesse tagasi hoitud.

•             Praegused jäätmevood sisaldavad umbes 30% plastijäätmeid, mida ei saa ringlusse võtta. Paljudes liikmesriikides ladestatakse selline materjal prügilas. Plasti on võimalik suuremal määral ringlusse võtta vaid siis, kui parandada plasti ja plasttoodete tootmise ja disainimise viisi. Samuti on selleks vaja suuremat koostööd kogu väärtusahelas.

 

Raportöör sõnas kokkuvõtteks: „Peame keskenduma plasti kasutamise vähendamisele. Tähtis on taaskasutus, mitte niivõrd ümbertöötlemine. Plast on väärtuslik prügi -  peame paremini erinevaid plastiliike sorteerima."

 

 

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis