23. - 27. aprill 2018 nr. 9

Nädalakiri 9/2018    23.04. – 27.04.2018

  1. Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) koosolek 23. aprillil
  2. Regioonide Komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) koosolek 24. aprillil
  3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) koosolek 27. aprillil

……………………………………………………………………………………………………..

 

SEDEC komisjoni koosolekul:

SEDEC komisjoni dokumendid (eesti k) siin  Pressiteade (ingliskeelne) siin

 

1) „Läbipaistvad ja prognoositavad töötingimused Euroopa Liidus" – arvamuse esimene arutelu ja vastuvõtmine

Aluseks: Euroopa Komisjoni dokument „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus"

Kohustusliku konsulteerimise taotlus

Raportöör:      Isolde RIES (DE/PES)

Euroopa Regioonide Komitee SEDECi komisjon toetab Euroopa Komisjoni jõupingutusi töötingimuste läbipaistvuse ja prognoositavuse miinimumtaseme tagamiseks kogu ELis kõigi erinevate töölepingute puhul. Raportöör Isolde Ries (DE / PES, Saarlandi piirkondliku parlamendi esimene asepresident) kutsus üles pöörama eritähelepanu mittestandardsetele tööhõivevormidele ja 4-6 miljonile töötajale EL-s, kel on mittestandardsed töölepingud.

Reageerides Euroopa Liidu tööturul valitsevatele väljakutsetele, on Euroopa Komisjon otsustanud esitada direktiivi läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste teemal. See aitab rakendada olulisi põhimõtteid, mis on sätestatud Euroopa sotsiaalsete õiguste sambasse, kehtestades teatavad miinimumnõuded ja ajakohastades olemasolevaid tööandjate kohustusi töötajate töötingimustest teavitamisel.

Majandus- ja finantskriisil olid tõsised tagajärjed eelkõige noorema tööjõu jaoks. SEDECi komisjoni 23. aprillil vastu võetud Regioonide Komitee arvamuse raportöör Isolde Ries märkis, et noorte töötuse määr Euroopas on praegu kõrgem kui kriisieelsel ajal (enam kui kaks korda kõrgem üldisest töötuse määrast) ning nooremad, vähemharitud ja vähemkogenud inimesed on halvemas olukorras. Nende seas on rohkem ajutise töölepinguga  ja osalise tööajaga töötajaid.

"Kuigi mitte kõik ebastandardsed töökohad ei ole ebakindlad, tuleb siiski astuda olulisi samme töötajate kaitsmisel ja ühtlustatud standardite tagamisel Euroopa siseturul. Nii saab tõhustada ELi tööjõuturgu, edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning ühtekuuluvust, samuti parandada  inimeste töö- ja elutingimusi ", ütles Ries. Mittestandardsed töösuhted, eelkõige tähtajaline töö, puudutavad ebaproportsionaalselt sageli nooremaid, vähem haritud ja madalama kvalifikatsiooniga töötajaid ning enamik neist ei astu sellisesse töösuhtesse omal valikul. Tähtajatu täistööajaga leping on küll endiselt kõige levinum töösuhte vorm, kuid mittestandardsed tööhõivevormid on viimase 20 aasta jooksul märkimisväärselt sagedasemaks muutunud.

Seoses üha tihedama omavahelise seotusega maailmamajanduses, keerukamate rahvusvaheliste väärtusahelate, kiiremate tehnoloogiliste ja korralduslike innovatsioonitsüklitega ettevõtetes ning tööprotsesside üha suurema võrgustatuse ja laialdasema digitaliseerimisega muutuvad tööturud üha kiiremini ning sellega koos kasvab uute mittestandardsete töösuhete arv, mille puhul töötajad on ebakindlas piisava kaitseta olukorras. Komitee arvamuses on märgitud, et mõned uued mittestandardsed tööhõivevormid, mille levik järgmistel aastatel eelduste kohaselt kasvab, on eriti muret tekitavad, arvestades töökohtade stabiilsuse, sissetuleku ja sotsiaalkaitse kättesaadavusega seotud suuremat ebakindlust – need tööhõivevormid on juhutöö, (mittevabatahtlik) väikesemahuline osalise tööajaga töö, vautšeripõhine töö ja rahvatöö. Mittestandardsetes töösuhetes olevad töötajad puutuvad üldiselt tihedamini kokku ebakindla tööolukorraga. Mittestandardsetel töökohtadel on enamasti madalam tunnipalk kui tähtajatutel täistööajaga kohtadel ning need kujutavad endast töötajate jaoks suurt vaesusriski. Lisaks sellele on mittestandardsetes töösuhetes olevatel inimestel suurem oht töötuks jääda.

Mittestandardsetes töösuhetes olevad töötajad tasuvad tavaliselt ka vähem ja väiksemaid sotsiaalmakseid, mis mõjutab negatiivselt nende õigust sotsiaaltoetustele ning saadavate toetuste suurust ja nende saamise kestust. Mittestandardsetes töösuhetes olevatel töötajatel on üldiselt ka väiksem juurdepääs töötajate huvide esindamisele ja kollektiivlepinguga kindlustatud tööle. Tähtajalistelt töökohtadelt tähtajatutele ülemineku madala määra põhjal on alust eeldada, et see ebavõrdsus jääb kestma pikemaks ajaks. Mittestandardsed tööhõivevormid võivad olla tööandjatele ka kahjulikud. Kuigi alguses võidakse kulusid kokku hoida, kaasnevad nende vormidega ka olulised peidetud kulud. Tähtajatu ja tähtajalise lepinguga töötajatest koosneva kollektiivi juhtimine on keerukas, peidab endas konflikti- ja motivatsiooni kadumise ohtu, mis võib viia vähenenud tootlikkuseni. Ebakindlus töösuhtes võib pärssida innovatsiooni ja tuua kaasa usalduse puudumise ja riskikartliku suhtumise.

Regioonide Komitee toetab kindlalt seda, et kogu Euroopa Liidus kehtestataks kõigi erinevate töölepinguvormide puhul õiglaste töötingimuste miinimumnormid. Need miinimumnormid tagaksid kõigile töötajatele vajaliku kaitse, tekiks selge tugiraamistik, millest riiklikud seadusandjad ja kohtud juhinduda saaksid, ning siseturul tegutsevatele ettevõtetele loodaks ühtsed tingimused. Uued ELi tasandi miinimumõigused seoses töötajate töötingimustega ning sellega seonduv kohustus töötajaid kehtivatest töötingimustest kirjalikult teavitada on möödapääsmatult vajalikud, kuna need suurendavad nii tööandjate kui ka töötajate kindlustunnet ja hoiavad ära kahjulikult mõjuva üha halvemate töötingimuste pakkumise liikmesriikides.

Regioonide Komitee väljendab arvamuses heameelt, et Euroopa Komisjon otsustas vastusena tööturgude praegustele probleemidele esitada ettepaneku võtta vastu direktiiv läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus. Sellega viiakse ellu olulised Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtted ja kohandatakse Euroopa tööõigust käsitlevad õigusaktid 21. sajandi ELi tööturgudele.

 

2) Spordi integreerimine ELi 2020. aasta järgsesse tegevuskavva – arvamustevahetus

Omaalgatuslik arvamus. Töödokument.

Raportöör:      Roberto PELLA (IT/EPP)

Sport kui järjepidev motoorne ja kehaline tegevus on seotud mitmesuguste poliitikavaldkondade, toodete ja teenustega. Uusimate hinnangute kohaselt on sport ELi jaoks oluline majandusvaldkond, kuna selle osakaal riikide majandusest on võrreldav põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonna kogu osakaaluga,  ning oodata on selle tähtsuse suurenemist. Lisaks sellele moodustab spordisektor 2 % ELi sisemajanduse kogutoodangust, pakkudes 7,3 miljonit töökohta kogu kontinendil, mis on 3,5 % kogu ELi tööhõivest. Spordisektori üks eripärasid on tihe seos teiste tootmisvaldkondadega (nagu sporditurism, tehnoloogia, tervishoid või elamuehitus ja taristu), mille kaudu aitab see kaasa lisandväärtuse loomisele).

Lisaks võistluspordile hõlmab sport tänapäeval täielikult ka motoorse ja kehalise aktiivsuse valdkondi, mis ei tähenda üksnes sporditegevuse suurenemist, vaid ka tervise edendamist ja tervislike eluviiside omaksvõtmist. Eesmärgiks on pakkuda erinevatele aladele võrdsemat juurdepääsu ning ennetada krooniliste haiguste teket, tagada suurem sotsiaalne kaasatus ja integratsioon.

Euroopa Liit käsitleb sporti kõigi selle tahkude ja arengusuundumustega, alates eelkõige kolmandast ELi tervishoiuprogrammist ning HEPA (tervist tugevdav kehaline aktiivsus) jälgimisest, Maailma Terviseorganisatsiooni 2014.–2019. aasta tegevuskavast, Maailma Terviseorganisatsiooni NOPA (toitumine, rasvumine ja kehaline aktiivsus) Euroopa andmebaasist ning ÜRO kestliku arengu eesmärkide saavutamise tegevuskavast. Regioonide Komitee märgib, et tuleks võtta arvesse Euroopa Komisjoni viimast algatust, mis toimus Tartus 2017. aasta septembris Euroopa spordinädala avamise istungil, kus allkirjastati „Tartu üleskutse tervislikele eluviisidele", s.o tegevuskava, mille tulemuseks on valdkondadevahelise koostöö märkimisväärne areng.

3)Aruanne ELi tulemustest teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni vallas 2018. aastal. Tutvustasid Román Arjona ja Beñat Bilbao teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadist.

4) ERRINi korraldatud SPARKS-projekt e-tervise kohta – tulemused ja soovitused. Tutvustas Anett Ruszanov ERRINist.

Sparks on Euroopa projekt, mille abil parandatakse avalikkuse kaasamise teel teadlikkust vastutustundlike teadusuuringute ja innovatsiooni väärtustest. Eesmärk on näidata eurooplastele, et nad saavad teaduses osaleda ja et eri sidusrühmad jagavad vastu teadusuuringute ja innovatsiooni eest. Projektiga luuakse 29 riigis üle kogu Euroopa mitme sidusrühma dialoog, mis käsitleb tehnoloogia arengut tervishoius ja meditsiinis. Kodanike kaasamiseks korraldatakse rändnäitusi ja teaduskohvikuid. Projekt kogub kohalikelt korraldajatelt, osalejatelt ja näitusekülastajatelt andmeid selle kohta, kuidas nad tajuvad vastutustundlikke teadusuuringuid ja innovatsiooni tegelikkuses.

ERRIN pöördus Regioonide Komitee poole, sest teaduses ja innovatsioonis osalemisel on selge territoriaalne mõõde. Kaasamine õnnestub kõige paremini  ja lihtsamalt kohalikul ja piirkondlikul tasandil, kus konkreetsed probleemid ja teemad võivad pälvida kodanike ja ühiskonnas osalejate tähelepanu.

5) Avaliku sektori poliitikate roll kultuuri- ja loomesektori ettevõtlusalase ja innovatsioonipotentsiaali arendamisel. Avatud koordineerimismeetodi aruannet tutvustas liikmesriikide ekspertide töörühmast Sylvia Amann, Inforelais president.

 

ECON komisjoni koosolekul:

ECON komisjoni dokumendid (eesti k) siin:

  1. Arutelu teemal: Struktureeritud dialoog „ELi kaubanduspoliitika demokraatliku mõõtme edendamine: linnade ja piirkondade roll"

Kõnega esines Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström. (kõne täispikkuses siin)

Arutelu toimus Euroopa Komisjoni, Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajate vahelise struktureeritud dialoogi raames. Kohtumisel osalesid Euroopa piirkondade assamblee (AER), Euroopa Piirkondlike Seadusandlike Kogude Konverents (CALRE), Euroopa Seadusandlike Volitustega Piirkondade Konverents (REGLEG) ning Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR).

Kaubandusküsimuste volinik Cecilia Malmströmiga arutati ELi kaubanduslepingute kohalikke ja piirkondlikke väljakutseid ning nende läbipaistvust ja demokraatlikku legitiimsust. Tõendid näitavad, et ülemaailmse kaubanduse üldine kasu majanduskasvule ja tööhõivele on ebaühtlaselt hajutatud ja et mõnedel kohalikel majandustel ja kogukondadel puudub vajalik vastupanuvõime, et tulla toime globaliseerumisega kaasnevate majanduslike ja tehnoloogiliste muutustega. See on tekitanud üha suuremat muret seoses rahvusvahelise kaubanduse ja globaliseerumise mõjuga nõrgema majandusega kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele.

Regioonide Komitee liikmed tervitasid Euroopa Komisjoni sammu avaldada kõik oma ettepanekud uute läbirääkimisvolituste kohta samal ajal, kui need saadetakse liikmesriikidele. Kuid kohalikud ja piirkondlikud esindajad väljendasid muret asjaolu pärast, et asjaomaste piirkondlike sidusrühmade kaasamist ei tohiks jätta ainult riiklikule tasandile.

Struktureeritud dialoogide eesmärk on tagada, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatel oleks regulaarselt võimalus aruteluks Euroopa Komisjoniga. Eesmärk on parandada ELi õigusakte, tagades, et enne ametlike otsustusprotsesside alustamist võetakse arvesse kohalike ja piirkondlike ühenduste seisukohti, sellega tagada ELi poliitika põhisuundade parem mõistmine ja EL muutmine  läbipaistvamaks. Regioonide Komitee tegutseb vahendajana.

Pressiteade (ing.k) siin

 

  1. Arvamuse „Riigihangete pakett" esimene arutelu ja vastuvõtmine

Raportöör:     Adrian Ovidiu TEBAN (RO/EPP) Omaalgatuslik arvamus

Aluseks Euroopa Komisjoni dokumendid:

Teatis „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse",

Teatis „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu",

Komisjoni soovitus riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta, C(2017)

Vastuvõtmine täiskogu istungjärgul: 4.–5. juuli 2018

Paljud liikmesriigid võtsid riigihankeid käsitlevad 2014. aasta direktiivid üle alles hiljuti ning asutused ja ettevõtjad on koolitus- ja nõustamisteenuste toel nende uute sätetega alles kohanemas. Euroopa Komisjon ei ole selles valdkonnas uusi seadusandlikke algatusi teinud.

Regioonide Komitee palub komisjonil kolme aasta jooksul alates nende direktiivide ülevõtmisest hinnata põhjalikult seda, kuidas riigihankeid käsitlevad Euroopa õiguse normid on iga liikmesriigi siseriiklikku õigusesse üle võetud ja kuidas neid rakendatakse, soovitades selleks kasutada mitmetasandilist lähenemist. Komitee leiab, et normide rakendamise hindamisel tuleks keskenduda sellele, kuidas neid on rakendatud kohalikul ja piirkondlikul tasandil, arvestades, kui olulised on riigihangete valdkonnas riigi tasandist allapoole jäävad valitsemistasandid, ning et see peab kindlaks tegema, mil määral on need uued normid lihtsustanud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate juurdepääsu riigihangetele, vähendanud bürokraatlikke takistusi ning tõstnud strateegiliste riigihangete kasutamise määra.

3) Väitlus ja paneelarutelu, millel käsitletakse Ühendkuningriigi EList lahkumise mõju 27-liikmelise ELi piirkondade ja linnade kaubandusele ja majandusele

Michael Murphy (IE/EPP), Euroopa Regioonide Komitee liige, Iirimaa delegatsiooni juht, komitee juhatuse aseesimees, Iirimaa Tipperary krahvkonna volikogu liige tutvustas teostatud analüüsi ja tehtud järeldusi.

4)Arvamuse „Majandus- ja rahaliidu reformimise ettepanekud (detsember 2017)" esimene arutelu ja vastuvõtmine

Raportöör:      Christophe ROUILLON (FR/PES)

Vastuvõtmine täiskogu istungjärgul: 4.-5. juuli 2018

Regioonide Komitee väljendab heameelt Euroopa Komisjoni soovi üle reformida majandus- ja rahaliitu ajal, mil Euroopa majandus on taastumisetapis. 2008. aastast alates on kriis välja toonud euroala institutsioonilise raamistiku nõrkused ning võetud meetmed ei ole piisavad, et tagada selle stabiilsus ja jõukus uute majanduslike ja rahaliste vapustuste puhuks. Komitee rõhutab, et vähene ühtekuuluvus liidus ning majanduse ja panganduse ebakindlus mõjutavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi, eriti kriisist tuleneva sotsiaalsete kulutuste suurenemise, piiratud investeerimissuutlikkuse ning avalike teenuste nõuetekohase kvaliteeditaseme säilitamise seisukohast.

Komitee leiab, et uute rahastamisvahendite rahastamine ei tohiks toimuda ühtekuuluvuspoliitika vahendite arvelt. Komitee kordab oma üleskutset majanduspoliitika, aga ka sotsiaalpoliitika paremaks kooskõlastamiseks Euroopa poolaasta raames ning kutsub üles parandama kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamist käitumisjuhendi abil. Praegused Euroopa kontrollieeskirjad ja -menetlused ei võimalda tõhusalt ära hoida liidu liikmesriikide eelarvete tasakaalustamatust ega puudujääke. Samal ajal ei ole need mõistetavad, neid peetakse sageli ebaõiglasteks ning vahel isegi demokraatiavastasteks.

Komisjoni ettepanekus nõukogu direktiiv kohta, millega nähakse ette sätted liikmesriikides vastutustundliku eelarvepoliitika ja keskpika perioodi eelarveorientatsiooni tugevdamiseks, ei käsitleta avaliku sektori investeeringuid, see on Regioonide Komitee jaoks muret tekitav asjaolu. Varem on tunnistatud investeeringutega seotud paindlikkuse vajalikkust, eeskätt komisjoni 2015. aasta jaanuari samateemalises teatises. Teatavatel avaliku sektori investeeringutel on pikaajaline positiivne ja kontrollitav mõju majanduskasvule ning sellest tulenevalt ka riigi rahanduse jätkusuutlikkusele.

COTER komisjoni koosoleku dokumendid (eesti k)  siin

Lugupidamisega,

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis