Nädalakiri nr 1/2019        21. - 27.01.2019

1. Täna, 27.jaanuaril,  on holokausti ohvrite rahvusvaheline mälestuspäev.

Euroopa Regioonide Komitee presidendi Karl-Heinz Lambertzi avaldus

International Holocaust Remembrance Day: Statement by Karl-Heinz Lambertz, CoR-President 

siin:

https://cor.europa.eu/en/news/Pages/holocaust-memorial.aspx

Karl-Heinz Lambertz: "Holokaust jääb alatiseks Euroopa ajalukku sügava armina, tuletades meelde, kui habras on demokraatia. Vihakeel saab inimväärikuse kergesti hävitada. Peame kindlalt seisma inimõiguste eest, austama erinevusi, kaitsma demokraatiat ja järgima õigusriigi põhimõtteid."

 

2. Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolek 25. jaanuaril 2019.

Koosolekut juhatas Barbara DUDEN (DE/PES)

 

Koosoleku alguses mälestati  leinaseisakuga Euroopa Regioonide Komitee kauaaegset liiget, Gdański linnapead  Paweł Adamowiczit, kes suri Gdanskis 13. jaanuaril heategevusürituse ajal toimunud rünnakul saadud vigastuste tõttu.

Paweł Adamowicz (1965-2019)  oli Regioonide Komitee liige alates 2011. aastast. Ta oli veendunud Euroopa rahu, inimõiguste ja demokraatia kaitsja, pühendunud sellistele teemadele nagu ettevõtlus ja sotsiaalne kaasatus.

Paweł Adamowicz oli Gdanski linnapea 1998. aastast. Tema valimine linnapeaks  kuuel korral  on tõestuseks, et teda hinnati kõrgelt tema töö eest Gdański linna arendamisel  dünaamiliseks ja elujõuliseks linnaks. Ta oli alati avatud ja valmis kuulama oma armastatud kodulinna Gdański kodanikke.

Regioonide Komitee presidendi Karl-Heinz Lambertzi avaldus siin: https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Pawel-Adamowicz-1965-2019.aspx

 

CIVEX koosoleku päevakorras oli:

1. Arvamuse „Ettepanek: määrus Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta" esimene arutelu
2. Temaatiline arutelu demokraatia ja põhiväärtuste teemal: kas kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on selleks ülesandeks valmis?

……………………………………………………………………………………………………………………..

1. Arvamuse "Ettepanek: määrus Euroopa piiri- ja rannikuvalve kohta" arutelu

Pearaportöör: Anna Magyar (HU/EPP)                                                              Arvamuse liik: vabatahtliku konsulteerimise taotlus

Komisjoni dokument: COM (2018) 631 – final

Sõna võttis raportöör pr Magyar: "Oluline on piiride kaitse. Sisepiire peaks saama ületada ilma takistusteta. Praegune süsteem Frontex peaks seda olukorda parandama, ja peaks  ka võimalik olema panustada piiride tõhusasse kaitsesse. See ei puuduta vaid Schengeni välispiire, vaid ka ELi keskosas olevaid regioone. Inimesed, kes Euroopasse tulevad, peavad teatud tingimustest kinni pidama.

Ajutiste kontrollide küsimus tekitab raskusi piiriäärsetele regioonidele. Karta on, et liikmesriigid ei tule toime oma ülesannetega. Pole tehtud mõjuhinnangut kümnetuhandelise töötajaga korpuse loomise suhtes. Eesmärk on tagada piiride kaitse. Regioonide tasandil infovahetuse korraldamisel tuleb kinni pidada subsidiaarsusprintsiibist."

Euroopa Komisjoni esindaja võttis sõna ja ütles järgmist: "Piirikontroll tuleb sisse seada koos kolmandate riikidega. Ning tagama peame suutlikkuse EL tasemel,  planeerides koostegevust rasketes kriisiolukordades toimetulekuks. Mõjuhinnangu jaoks meil ei olnud aega. Vahearuanne aastal 2023 võimaldab saada selge pildi, kuidas asjad toimivad. Tähtis on liikmesriikide vahelise koostöö parandamine. Suveräänsusküsimusse suhtume väga tõsiselt."

Arvamuse eelnõus juhib Regioonide Komitee taas tähelepanu vajadusele laiendada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti rolli ja volitusi, eriti kolmandate riikidega toimuva koostöö vallas, et tagada ELi välispiiride tõhus kaitse ja suurendada ebaseaduslike rändajate tagasisaatmist. Samal ajal märgib komitee, et laiendatud volitused toovad kaasa vajaduse tugevdada kaitsemeetmeid, et tagada ameti tegevuses põhiõiguste järgimine ning ära hoida ameti osalemine mis tahes operatsioonis, kus põhiõiguste järgimist ei ole võimalik tagada.

Komitee rõhutab, et ELi kodanike vaba liikumine on ELi üks suurimaid saavutusi ning sisepiirideta alal on välispiiridel liikuvate ebaseaduslike rändajate kontrollimata voogudel tõsised tagajärjed Schengeni süsteemi toimimisele. Piirikontrolli ajutine taaskehtestamine sisepiiridel ohustab tõsiselt naaberpiirkondade võimet üksteisega koostööd teha ning avaldab mõju piirkondlikule majandusele, mistõttu on rangem kontroll välispiiridel äärmiselt oluline.

Välispiiride tõhus kaitse aitab võidelda inimkaubanduse vastu ja llõhkuda inimsmugeldajate ärimudelid. Samuti aitab see ennetada ohtu sisejulgeolekule ja avalikule korrale kohalikes ja piirkondlikes omavalitsusüksustes, eelkõige neis, mis asuvad ELi välispiiril.

Regioonide Komitee on seisukohal, et hästi toimiva rändepoliitika eeltingimus on terviklik lähenemisviis rändele, mis hõlmab tugevdatud kontrolli ELi välispiiridel, suuremat keskendumist rände välismõõtmele ja sisemistele aspektidele. Tõhus tagasisaatmispoliitika on keskne element rände terviklikus lähenemisviisis ja amet peab seega olema suuteline liikmesriike tagasisaatmisel toetama kooskõlas rahvusvahelise ja ELi õigusega. Komitee väljendab heameelt Piiri- ja Rannikuvalve Ameti laiendatud volituste üle tagada liikmesriikidele ja kolmandatele riikidele tagasisaatmise vallas igakülgne tugi, samuti võimaluse üle pakkuda operatiivtuge kolmandatele riikidele viimaste taotlusel ja geograafiliste piiranguteta.

Komitee tõstab esile asjaolu, et välispiiride kaitse peab jääma liikmesriikide pädevusse, sest liikmesriikidel ja asjaomastel kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel lasub esmane vastutus tagada oma välispiiridel tõhus kaitse. Seega ei peaks Euroopa Komisjoni ettepanek asendama, vaid üksnes täiendama liikmesriikide suveräänsusest tulenevat pädevust.

Liikmesriikidel on kohustused ameti aitamisel ühisoperatsioonidel. Komitee on aga mures ettepaneku üle luua kuni 10 000 operatiivtöötajaga alaline korpus, sest liikmesriikidest piirivalvurite ja riigi töötajate lähetamine ametisse võib põhjustada ajude äravoolu ning asetada nii lisakoormuse kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele eelkõige piiriäärsetes piirkondades. Seetõttu rõhutab komitee, et need kohustused ei tohi ohtu seada riiklike ülesannete täitmist välispiiridel, ning teeb seetõttu ettepaneku tagada järkjärguline alalise korpuse loomine.

Ettepaneku kohta luua kuni 10 000 operatiivtöötajaga alaline korpus ei ole koostatud mõjuhinnangut. Komitee leiab, et tuleks uurida võimalusi tagada ameti toetav roll kõige kulutõhusamal viisil. Mõjuhinnangus tuleks käsitleda ka finantsmõjusid nii tava- kui ka kriisiolukorras.

Piirihaldus toimub mitme osalejaga raamistikus. Komitee rõhutab rolli, mis saab selles raamistikus olla kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused (näiteks piiri- ja rannikualasid haldavad omavalitsused) tuleks korrakohaselt kaasata teabevahetusse.

Komitee on veendunud, et ELi välispiiride kaitse on ühishuvi ning kavandatud õigusakti eesmärke ei saa piisaval määral saavutada liikmesriigid ja piirkondlikud omavalitsused üksi, mistõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.

 

2. Temaatiline arutelu demokraatia ja põhiväärtuste teemal

Sõnavõtjad:

Corina Stratulat, Euroopa poliitika ja institutsioonide programmi juht ning Brüsselis asuva Euroopa Poliitika Keskuse vanemanalüütik :

"Põhiväärtusi ja õigusi kahjustatakse praegu liikmesriikide poolt.  Väga oluline on põhiväärtusi kaitsta. Peaksime olema mures tagasilöökide pärast. Kultuur ja poliitika on tihedalt seotud."

Professor Dimitry Kochenov Groningeni Ülikooli õigusteaduskonnast rõhutas otsevalimiste tähtsust kohalikele omavalitsustele.

Sõna võtsid ka komitee liikmed.

BE Van Den Brande : " Kodanikeõiguste kaitse kohalikul ja piirkondlikul tasandil saab edukas olla vaid siis, kui  inimõiguste tagamisel on mitmetasandiline kaitse. Siis saame põhiväärtustele anda ka õiguskaitse."

Ülevaade komitee poolt antud taustteabest:

Euroopa Liit on ühendus, mille põhiolemus „ühinenud mitmekesisuses" tugineb demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste austamise ühistele väärtustele. (aluslepingu artiklid 1 ja 2). Lisaks on iga isik, kellel on mõne liikmesriigi kodakondsus, ka Euroopa Liidu kodanik (asutamislepingu artikkel 20)  ja on kaitstud Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

Demokraatia, õigusriik ja inimõigused on omavahel seotud ja üksteisest sõltuvad. Toimiv demokraatia on demokraatia, mis on läbipaistev ja avatud ning milles austatakse põhiseaduslikku tasakaalu ja põhiseaduslikke eelisõigusi (nn mängureegleid), see puudutab mitte ainult põhiseaduslikke organeid ja nende toimimist, aga ka vastasmõju nende endi, meedia, kohtusüsteemi ja kodanikuühiskonna vahel. Kaasav demokraatia eeldab ühiskonna kõigi liikmete osalemist ja esindatust. Keegi ei tohiks kõrvale jääda, mis tähendab soolise võrdõiguslikkuse elluviimist, vähemuste ja haavatavate rühmade austamist. Kuigi ametlikul või abstraktsel tasandil käsitletakse seda juba olemasolevana ja seda ei vaidlustata, siis selle elluviimine igapäevaelus võib tuua kaasa poliitilisi dilemmasid.

Eurobaromeetri hiljutise küsitluse tulemused näitavad, et kolm väärtust, mis kõige paremini Euroopa Liitu esindavad, on rahu (39% vastanutest), inimõigused (33%) ja demokraatia (32%). Kõigis ELi 28 liikmesriigis on need kolm kõige kõrgemalt hinnatud väärtust.

Kõigil valitsemistasanditel, sh kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, on kohustus tagada kodanike täiel määral osalemine ja tugev demokraatlik keskkond. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste lisaväärtus on nende lähedus kodanikele, kuigi paljudel juhtudel ei ole neil ametlikku pädevust selles valdkonnas. Samas võimaldab see neil ja mõnel juhul isegi annab neile kohustuse integreerida demokraatia ja inimõigused oma otsustesse küsimustes, millel on otsene mõju kodanike igapäevaelule (nt haridus, sõnavabadust ja ühinemisvabadust, sotsiaalpoliitika).

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võivad samuti olla inimõiguste edendamise algatuste eestvedajad.

Oktoobris 2018 võeti Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul vastu raportööri François Decosteri koostatud arvamus „Õigused ja väärtused", milles komitee soosib ja toetab Euroopa Komisjoni eesmärki edendada Euroopa õigusi ilma igasuguse diskrimineerimiseta. Arvamuses kutsub komitee üles välja arendama vahendeid, mille abil suurendada kodanike osalust ja võtma uusi uuenduslikke meetmeid, millega edendada Euroopa õigusi ja väärtusi, eelkõige neid, mis on suunatud kohaliku ja piirkondliku tasandi valitud esindajatele .

Millised on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ees seisvad väljakutsed seoses ELi põhiväärtuste järgimisega?

Nagu eespool mainitud, kujundavad ja rakendavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused – vastavalt oma riigi põhiseaduslikule raamistikule – poliitikat, mis mõjutab kodanike igapäevaelu. Nad mõjutavad seda, mil määral saavad kodanikud kasutada oma õigusi. Nad tegelevad sellega, kuidas kohaldada põhiväärtusi oma igapäevastes kohalikes poliitilistes otsustes.

Küsimusi, mis veel vastuseid ootavad:

• Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad tavaliselt avaliku ruumi kasutuse haldamise eest ning võivad anda ka rahalisi või mitterahalisi hüvitisi ühendustele ja üritustele. Kuidas tagada mitmekesisus ja vähemuste arvamuste austamine toetuse jagamisel, demonstratsioonide (jne) lubamisel?
• Haridus ja sotsiaalne või kultuuriline integratsioon: riigi tasemest madalamad valitsustasandid võivad eri ulatuses vastutada kooliprogrammide või -tegevuse eest, samuti muud liiki kodanikuhariduse eest. Kuidas nad leiavad kuldse kesktee?
• Avalikud teenused: kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vastutavad paljude kodanike kasutatavate avalike teenuste korraldamise ja kasutustingimuste eest (nt vajadus ette näha ühistranspordis või spordi- või vabaajateenustes ruum, kus mehed ja naised võivad usuliste veendumuste tõttu olla eraldatud). Kuidas nad haldavad konkureerivaid nõudmisi ja võimalikke vastuolusid eri rühmade vahel?
• Ususümbolite demonstreerimine avalikus ruumis või ametiruumides: avaliku sektori tööandjate ja avaliku ruumi korraldajatena peavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustama, kuidas rakendada riigi vastavaid õigusakte, ning leidma selle ja väljendusvabaduse ja südametunnistusevabaduse põhiõiguste vahel tasakaalu.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu

esindaja Brüsselis

tiiu.madal@elvl.ee