06. - 12. mai 2019 nr.10

Nädalakiri nr 10/2019               06. – 12.05.2019

  1. Regioonide Komitee presidendi Karl-Heinz Lambertzi avaldus Euroopa päeval 9. mail

Pressiteade siin

  1. Kestliku arengu eesmärkide saavutamisest kohalikul tasandil

Eestikeelne pressiteade siin

  1. Regioonide Komitee presidendi vastus ÜRO raportile ökosüsteemide halvenevast olukorrast

Pressiteade siin

  1. Regioonide Komitee majanduspoliitikakomisjoni (ECON) 23.koosolek ja konverents „Kestliku arengu eesmärgid kohalikul tasandil" Druskininkais, Leedus, 7. mail

Pressiteade siin

……………………………………………………………………………………………………………………….

  1. Euroopa Päeval rõhutas Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz oma avalduses Euroopa solidaarsuse tähtsust, mida „ei saa väljendada vaid sümboolsete sõnadega".

Populistlikult juhitud euroskeptitsism ei paku usaldusväärseid vastuseid globaliseerumise, keskkonnakriisi või ebavõrdsuse väljakutsetele. On vaja visiooni ühtekuuluvamast, demokraatlikumast, õiglasemast ja jätkusuutlikumast tulevikust, mida Euroopa Liit suudab pakkuda vaid töötades koos oma piirkondade ja linnadega.

Piirkonnad ja linnad - kõik meie kogukonnad - on Euroopa demokraatia keskne tugisammas. Kõigil valitsustasanditel – Euroopa Liidu tasandil, riiklikul, kohalikul ja piirkondlikul tasandil - on ühine vastutus nende väärtuste säilitamise eest. Euroopa kohaliku ja piirkondliku tasandi juhid on see jõud, mis kaitseb Euroopa Liitu. Piirkondadele ja linnadele on vaja suuremat rolli otsuste tegemisel. Seda tuleb täiendada kodanike demokraatliku osalemise suurendamisega ELis, eelkõige läbi pideva süsteemse dialoogi kodanikega."

 

  1. Euroopa Regioonide Komitee on koostöös Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) läbi viinud veebipõhise uuringu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende sidusrühmade panuse kohta kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Tulemusi tutvustati 11.aprillil konverentsil „Kestliku arengu eesmärkide rakendamine: linnade ja piirkondade roll". Nüüd saab lugeda eestikeelset pressiteadet: https://cor.europa.eu/et/news/Pages/sdgs_survey.aspx

Uuringu peamised tulemused inglise keeles siin

 

  1. Euroopa Regioonide Komitee president kutsub Euroopa Liitu üles suurendama jõupingutusi vastusena "sügavalt murettekitavale" ÜRO raportile ökosüsteemide halvenevast olukorrast. Ülevaade raportist siin

Euroopa Liit peab asetama bioloogilise mitmekesisuse oma päevakorras esikohale koos süsinikdioksiidi heitkoguste radikaalse vähendamisega, ütles Euroopa Regioonide Komitee president 7. mail vastuseks ÜRO raportile, mis hoiatab, et „meie elu tugisüsteem "- looduslik maailm - on üha suuremas ohus, sest miljonid liigid on välja suremas. President Karl-Heinz Lambertz kirjeldas ÜRO raportit kui „hädaabikõne kõigile valitsustasanditele", mis kutsub meid üles töötama üheskoos.

 

  1. Konverentsi "Säästva arengu eesmärgid kohalikul tasandil: kuidas linnad ja piirkonnad aitavad kaasa jätkusuutlikule majanduskasvule" avamisel ütles Ričardas Malinauskas (LT / PES), Druskininkai linnapea ja Leedu Kohalike Omavalitsuste Liidu president: "Meie linna majanduslik ja sotsiaalne  edu põhineb säästva arengu mudelil. Alates 1794. aastast on Druskininkai olnud populaarne kuurortlinn tänu suurele hulgale looduslikele mineraalveeallikatele. Oleme uhked, et 2000. aastal käivitatud säästev äriplaan on turismi languse ümber pööranud ning oleme jõudnud 2018. aastal 340 000 külastajani."

Konverentsi päevakavas olid ettekanded väljakutsetest ja tulevikuvisioonidest kestliku arengu eesmärkide elluviimisel Leedus ja Lätis.

 

Regioonide Komitee ECON koosolekul 7.mail vastuvõetud arvamused:

 

1) „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030"

Raportöör: Arnoldas Abramavičius (LT/EPP)

Arvamus on Regioonide Komitee vastus Euroopa Komisjoni aruteludokumendile „Säästev Euroopa aastaks 2030", mis avaldati jaanuaris 2019.

Raportöör ütles: „Arvestades, et 65%  169-st ülesandest kestliku arengu 17-s eesmärgis pole võimalik saavutada ilma kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseta, on meil siin täita oma kindel roll. Nüüd on aeg paika panna Euroopa üldstrateegia koos konkreetsete eesmärkide ja tähtaegadega aastaks 2030, mis näitab ära piirkondlikult diferentseeritud eesmärgid säästva arengu eesmärkide saavutamiseks kohalikul tasandil."

Arvamuses kutsub Komitee Euroopa Komisjoni ja ELi nõukogu üles seadma kestliku arengu tegevuskava 2030 ja selle 17 kestliku arengu eesmärgi elluviimise oma poliitilises tegevuskavas tähtsale kohale ja järgmise ELi strateegilise kava üldeesmärgiks.

Kestliku arengu eesmärkide põhjalik määratlus peab olema raamistikuks poliitilistele meetmetele, mille abil lahendada meie paljusid probleeme – st majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, valitsemisalased ja välistegevusega seonduvad probleemid – ning rõhutab, et kõigil osalejatel peab olema ühine arusaam kestlikust arengust ja kestliku arengu eesmärkidest, et neid inimeste ja tulevaste põlvkondade heaolu nimel täiel määral ellu viia. Esimene eesmärk on vähendada vaesust, jätmata kedagi kõrvale, tagades rahumeelse maailma ning luues ja jagades jõukust maakera võimaluste piires.

Arvestades kestliku arengu eesmärkide keerukust ning tulemusi, mis saadi komitee ja OECD küsitlusest kohalike ja piirkondlike meetmete kohta kestliku arengu eesmärkide valdkonnas, on vaja ELi üldstrateegiat, mille abil kooskõlastada rakendamist kõigi valitsustasandite vahel koos ajaliselt piiritletud eesmärkide ja konkreetsete tulemustega 2030. aastaks ning järelevalve- ja läbivaatamismehhanismidega.

Komitee arvamuses rõhutatakse, et kestliku arengu eesmärkide rakendamiseesmärgid ja nendega seotud poliitilised strateegiad tuleks kehtestada alt üles ja ülalt alla suunatud lähenemisviisi kombinatsioonis, kaasates kõik valitsustasandid ja asjaomased sidusrühmad ning luues riigi tasandi ja piirkonniti erinevate eesmärkide kogumi. See Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 peaks asendama praeguse strateegia „Euroopa 2020".

 

2) „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas"

Raportöör: Christophe Rouillon (FR/PES)

Raportöör ütles: „Maksustamine ei tohiks olla Euroopa integratsiooni nõrk lüli. Peame tagama õiglase maksukonkurentsi, mis on kooskõlas meie ühise majanduspiirkonna reeglitega, sealhulgas siseturu, riigiabi ja makromajandusliku juhtimise eeskirjadega. Ainult täielikult ja tõhusalt kogutud maksutulud võimaldavad meil pakkuda oma kodanikele kvaliteetseid avalikke teenuseid."

Komitee nõustub oma arvamuses Euroopa Komisjoniga, et üleilmastumine, digiüleminek ja teenustemajanduse areng muudavad maksustamist väga hoogsalt, samal ajal kui Euroopa Liidu maksupoliitika õiguslik ja institutsiooniline raamistik ei ole alates Rooma lepingust (1957) oluliselt muutunud. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 113 ja 115 kohaldatakse maksustamise vallas endiselt seadusandlikku erimenetlust, mis nõuab nõukogu ühehäälset otsust ja Euroopa Parlamendiga ainult konsulteerimist. Samas on peaaegu kõigi ELi seadusandlike volituste puhul muutunud kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu kaasotsustusmenetluses reegliks.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi toimimise lepingu (artikli 4 lõike 2) kohaselt on maksupoliitika siseturu raames ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses ning komisjoni ettepaneku eesmärk ei ole anda Euroopa Liidule uusi volitusi. Samuti ei tee komisjon ettepanekut sekkuda liikmesriikide eesõigusesse kehtestada üksikisikutele või äriühingutele otsesed tulumaksumäärad. Seega on komisjoni ettepanek subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa Komisjon on oma praegusel ametiajal esitanud 26 seadusandlikku ettepanekut, et tugevdada võitlust finantskuritegevuse ja agressiivse maksuplaneerimise  vastu ning suurendada maksukogumise tõhusust ja õiglast maksustamist. Siiski väljendab komitee sügavat kahetsust edusammude puudumise pärast ELi nõukogus seoses äriühingu tulumaksu reformi käsitlevate oluliste algatustega, mida ei ole tõelise poliitilise tahte puudumise tõttu veel lõpule viidud. Peale maksustamise vältimise algatust blokeeriti nõukogus muud maksuvaldkonna algatused, sh finantstehingute maksu ja digitaalsete teenuste maksustamise kohta 2011. aastal tehtud ettepanekud, millele Regioonide Komitee oli toetust avaldanud.

Hiljutise Eurobaromeetri uuringu kohaselt leiab kolmveerand vastanutest, et võitlus maksualase kuritarvituse vastu peab olema ELi prioriteetne tegevusvaldkond. Praegune ühehäälsuse nõue maksustamise valdkonnas tõstatab maksuõiguse ja demokraatliku õiguspärasuse probleemi. Kodanikud ei mõista enam, miks hargmaised ettevõtjad saavad kasu ühiste maksueeskirjade puudumisest ja kasutavad piiriüleseid maksustamise vältimise skeeme, samal ajal kui töötajatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel puudub võimalus vältida asukohapõhist maksustamist majandustegevuse asukohas.

3) „Kohapõhine lähenemine ELi tööstuspoliitikale"

Raportöör: Jeannette Baljeu (NL/ALDE)

Raportöör: „Ainult kohapõhine lähenemine tööstuspoliitikale, mis keskendub arukale spetsialiseerumisele, võib tugevdada väärtusahelaid ja Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ülemaailmsel tasandil. Kutsume üles 2020. aasta järgsel programmiperioodil tugevdama kohalikke ja piirkondlikke ökosüsteeme, samuti piirkondadevahelisi ja piiriüleseid võrgustikke ja klastreid. Peame motiveerima avaliku ja erasektori partnerlusi kiirendama tehnoloogilist innovatsiooni ja toetama haridust, mis annaks uusi oskusi meie tööstuse digitaliseerimiseks."

Komitee rõhutab, et kaupade tootmine ja nendega seotud teenused on uuendusliku ja mitmekesise majanduse nurgakivi. Tööstuse ülesandeks on saavutada tulevikuvalmidus ja säilitada oma oluline panus jõukusse ja tööhõivesse, samuti kestlikku arengusse ja CO2-neutraalse ringmajanduse loomisse. Komitee arvamuses rõhutatakse vajadust investeerida innovaatilistesse uutesse tehnoloogiatesse ja digiüleminekusse, CO2-neutraalsesse ringmajandusse ning asjaomastesse oskustesse Euroopa piirkondades, et suurendada Euroopa konkurentsieelist. Muutlikule majandus- ja tööstusarengule kiiresti reageerimiseks ja konkurentsivõimelise positsiooni säilitamiseks maailmas on vaja Euroopa tööstuse strateegilist visiooni.

Komitee peab vajalikuks kooskõlastatud Euroopa lähenemist tagamaks, et Euroopa tööstus tuleb toime ülemaailmse konkurentsiga. See lähenemisviis peaks keskenduma reguleerivate raamistike ja standardite järjepidevuse parandamisele, võideldes liigse regulatiivse ja halduskoormusega, hõlbustades üleeuroopalist koostööd ja partnerlusi, tagades konkurentsivõimelised energiakulud ja pakkudes sobivaid kaubanduse kaitsevahendeid traditsioonilistes sektorites, nagu terase- ja tekstiilisektor.

Regioonide Komitee on seisukohal, et tööstuspoliitika ülesanne on luua tugiraamistik, mis võimaldab  eelkõige tootval  tööstusel suurendada oma konkurentsivõimet, kombineerides horisontaalseid ja valdkondlikke lähenemisviise.

Euroopa Komisjoni teatises „Investeerimine aruka, innovatiivse ja jätkusuutliku tööstuse nimel. Uus ELi tööstuspoliitika strateegia" on rõhutatud partnerluse tähtsust liikmesriikide, piirkondade, linnade ja erasektoriga, sest sellega astutakse pikk samm selle poole, et pakkuda vahendit tööstusliku konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamiseks Euroopas. Komitee väljendab selle üle heameelt.

Arvamus võetakse vastu järgmisel täiskogu istungil 26. – 27. Juunil 2019.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis