03. - 06. juuni 2019 nr.13

Nädalakiri nr 13/2019                03. – 09.06.2019

  1. Euroopa Regioonide Komitee tõhustab koostööd ICLEI võrgustikuga (Local Governments for Sustainability) bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel. Pressiteade
  2. 6. juunil avaldasid Euroopa Keskkonnaagentuur ja Euroopa Komisjon  aruande Euroopa suplusvee kvaliteedi kohta 2018. aastal. Eesti suplusvee kvaliteet on alla ELi keskmise (2018)
  3. ACES Europe (European Capitals and Cities of Sport Federation - Euroopa Spordipealinnade ja -linnade Föderatsioon ootab ka Eesti linnadelt ja valdadelt kandideerimistaotlusi
  4. Poola tähistab vabade valimiste 30. aastapäeva
  5. Euroopa linnapead nõuavad 2050. aastaks ELis nullilähedaste heitkogusteni jõudmist. Pressiteade siin

 

 

……………………………………………………………………………………………………………………….

  1. Euroopa Regioonide Komitee on uuendanud koostööd ICLEI-ga- (Local Governments for Sustainability),  kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkuse nimel. Uus tegevuskava, mille allkirjastasid 23. mail Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ja Cheryl Jones Fur ICLEI Euroopa piirkondlikust täitevkomiteest, tugineb varasemale koostööle ja näeb ette tulevasi ühismeetmeid, mis suurendavad linnade ja piirkondade rolli sellistes valdkondades nagu kliimasoojenemisega võitlemine ja keskkonnaalaste õigusaktide parem rakendamine.

Tegevuskavas nähakse ette tõhusamat koostööd kohalikul ja regionaalsel tasandil kestliku arengu nimel, kliimameetmete rakendamisel, energia üleminekul, rohelise majanduse ja ressursitõhususe ning bioloogilise mitmekesisuse ühiseid eesmärke ellu viies. Tegevuskava tugevdab Regioonide Komitee ja ICLEI vahel ühist tegevust, et saaks veelgi kaasa aidata mitmete oluliste rahvusvaheliste protsesside, eelkõige Pariisi kliimakokkuleppe ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (Aichi) eesmärkide elluviimisele.

Allakirjutamise ajal märkis president Lambertz: „Meie koostöö uuendamine on veel üks selge märk sellest, et kliimamuutuse vastu võitlemisel ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel võtavad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kogu maailmas meetmeid, näidates ambitsioonikust ja valmidust koostööks. Koos ICLEIga me tugevdame partnerlust, jagame teadmisi ja toetame linnade ja piirkondade tööd jätkusuutliku tuleviku nimel. "

Pressiteade siin

•         Kohalike omavalitsuste võrgustikus ICLEI (Local Governments for Sustainablitilty) on üle 1750 kohaliku omavalitsuse - suurlinna, väiksema linna ja piirkonna,  rohkem kui 86st riigist üle maailma.

 

  1. Euroopa Komisjoni ja Maailma Tervishoiuorganisatsiooni vaheline koostöö tulemusena on nüüd olemas Maailma Terviseorganisatsiooni soovitused suplusvee direktiivi I lisa ajakohastamise kohta. 2018. aastal lõpule viidud dokumendis on esitatud värsked uuringutulemused olemasolevate suplusvee direktiivi parameetrite kohta, vaadeldakse võimalike täiendavate parameetrite teostatavust ja käsitletakse laiemaid probleeme.

Suplusvee direktiivi tegeliku rakendamise kontrollimine ELis viidi läbi aastatel 2017–2018, see keskendus suplusvee seire ja hindamisega seotud praktilistele väljakutsetele. Selle  tulemusena koostati ülevaade ja 28 riigi raportid.

Vt joonist siin

Joonisel on näha, kui suur osakaal suplusveekogudest ELi liikmesriikides on suurepärase veekvaliteediga. Eesti näitaja on alla ELi keskmise.

Interaktiivne Euroopa kaart (suplusvee kvaliteedi näitajatega)

Viimases Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) aruandes kinnitatakse, et Euroopa suplusveekogud on kvaliteetsed, 95% nendest veekogudest vastab ELi õigusaktides sätestatud veekvaliteedi miinimumstandarditele.

Suplusveepoliitika (bathing water policy) on üks ELi veepoliitika edulugusid ja oluline inimeste tervise ja keskkonna kaitsmisel.

Alates 1970. aastatest on Euroopa Liidus kehtinud eeskirjad rahvatervise ja puhta suplusvee kaitsmisel. 2006. aasta uuendatud suplusvee direktiiv ajakohastas ja lihtsustas neid eeskirju. See nõuab, et liikmesriigid jälgiksid ja hindaksid suplusvett vähemalt kahe (fekaalse) bakteri parameetri osas. Lisaks peavad nad teavitama avalikkust suplusvee kvaliteedist ja rannahaldusest nn suplusvee profiilide kaudu. Need profiilid annavad näiteks teavet reostuse laadi ja suplusvee kvaliteeti mõjutavate allikate kohta, mis ohustavad suplejate tervist (näiteks reovee väljavool).

Igal aastal avaldavad Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskkonnaagentuur liikmesriikide esitatud teabe põhjal kokkuvõtliku aruande suplusvee kvaliteedi kohta. Aruandes jälgitakse veekvaliteeti rohkem kui 21 000 supluskohas ELis, Šveitsis ja Albaanias.

Raport siin

 

 

  1. ACES Europe (European Capitals and Cities of Sport Federation - Euroopa Spordipealinnade ja -linnade Föderatsioon) on Brüsselis tegutsev mittetulundusühing, mis tunnustab igal aastal üht Euroopa pealinna, linna, kogukonda ja väikelinna nende aktiivse sporditegevuse eest, on teinud seda alates 2001.a.  Nende tunnustuste jagamine ACES Europe poolt toimub vastutustunde ja eetika põhimõtete kohaselt, arvestades, et sport on ühiskonna koondamise tegur, mis toob elukvaliteedi paranemise, psühho-füüsilise heaolu ja täieliku integratsiooni.  ACES Europe'i Euroopa Spordipealinna tiitel on saanud tunnustatud ka Euroopa Komisjoni Valges Raamatus (artikkel 50). Lisaks on ACES Europe Euroopa Komisjoni ametlik Euroopa Spordinädala partner.  Mõlemad faktid tõendavad, et ACES Europe'i töö ja tegevus on väärt  tunnustamist.

2018.aastal kandis Euroopa Spordipealinna tiitlit Sofia, 2019.aastal on Euroopa Spordipealinn Budapest. Enne seda on kandnud seda tiitlit Marseille, Antwerp, Torino, Milano, Copenhagen, Istanbul jpt. Vt lähemalt siit

Spordipealinnade tabeli järel on eraldi tabelis kirjas ka spordilinnad, kes tiitlit kandnud.

ACES Europe ootab ka Eesti linnadelt ja valdadelt kandideerimistaotlusi.

Kuna Eestis üle 500 000 elanikuga linnasid ei ole (spordipealinna tiitlile saavad kandideerida vaid linnad, kus elanikke üle 500 000) , saavad Eesti linnad ja vallad kandideerida spordilinna, spordikogukonna/-piirkonna või spordiväikelinna tiitlile. (EUROPEAN CITY OF SPORT, multi awards throughout Europe per year to a city between 25,000 and 500,000 inhabitants. EUROPEAN COMMUNITY OF SPORT, a group of small cities, multi awards throughout Europe. EUROPEAN TOWN OF SPORT, multi awards throughout EUROPE per year to a city of less than 25,000 inhabitants. THE EUROPEAN CITY/TOWN OF SPORT OF THE YEAR) Linnad konkureerivad aasta jooksul oma kategoorias parimaks tunnustamise nimel, koostades portfoolio oma linna/piirkonna sporditegevusest, mida hindab sõltumatu organ.

Tiitel annab palju rahvusvahelist tuntust ja meediatähelepanu, on toonud tiitlikandjatele rohkelt avalikke ja  erasektori investeeringuid. Kandideerimiseks on vaja kirjutada esmalt vaid motivatsioonikiri ja tasuda kandideerimistasu (suurlinnal 1800 EUR, väikelinnal ja kogukonnal/piirkonnal 900 EUR). Otsest rahalist auhinda ACEs Europe võitjatele ei anna, ega ei saa rahalist toetust Euroopa Liidult ka ise, see-eest annab tiitel palju auväärset rahvusvahelist tuntust. Uuri lähemalt http://aceseurope.eu/about/

 

 

4. 30 aastat tagasi, 4. juunil 1989.a. , sai Poola "Solidarność" liikumine õiguse korraldada esimesed osaliselt avatud parlamendivalimised, millele järgnesid peagi esimesed täiesti vabad kohalikud valimised. Need valimised tähendasid Kesk- ja Ida-Euroopa demokraatiale uut algust.

Selle aastapäeva tähistamiseks said Gdanskis sel nädalal kokku linnapead kõikjalt üle Poola. Toimus ka arutelu kohaliku autonoomia tuleviku üle Poolas. Nagu teame, tegi Poola valitsus hiljuti katseid pöörduda tagasi tsentristliku mudeli juurde.

Poola Linnade Liidu  ja Gdanski linnavalitsuse kutsel viibis kohal ka CEMRi peasekretär Frédéric Vallier. Aastapäeva tähistamisel osalesid mitmed Solidarność liikumise ajaloolised isikud, teiste seas ka Lech Walesa.

Pressiteade siin

 

5.Euroopa 210 linna juhid, kes esindavad 62 miljonit kodanikku, kutsusid 7. juunil Euroopa Ülemkogu ja ELi liikmesriike üles kiirendama kliimakohustuste täitmist, näitama ülemaailmset juhirolli ja püüdlema Pariisi lepingu rakendamisel kiirete edusammudeni.

Nende nõudmised on järgmised:

Töötada välja õiglane ja kõikehõlmav Euroopa pikaajaline kliimastrateegia, mis tagab Euroopa Liidus heitkoguste vähendamise 2030. aastaks rohkem kui poole võrra ja 2050. aastaks nullini;

 Tõhustada 2030. aasta ELi kliima- ja energiaeesmärke ning kindlustada riiklikult määratud strateegiasse panustamine;

Viia järgmine ELi pikaajaline eelarve kooskõlla selle strateegiaga, kõrvaldada fossiilkütuste toetused ja tõhustada kliimameetmeid kõigis rahastamisprogrammides;

 Kohustada kõike liikmesriike pühenduma heitkoguste vähendamise eesmärkideni jõudmisele.

Pressiteade siin

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis