Nädalakiri nr 14/2019                  10.-16.06.2019

Regioonide Komitee keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni  24. koosolek 12. juunil 2019 Bukarestis

Pressiteade siin

Päevakorras oli:

1. Arvamus teemal „Puhta energia paketi rakendamine: lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad kui kohaliku ja piirkondliku juhtimise lähenemisviisi vahend kliima ning aktiiv- ja passiivenergia valdkonnas"

Raportöör József Ribányi (HU/EPP)

Omaalgatuslik arvamus,

            Vastuvõtmine täiskogul 7.-9. oktoober 2019

Raportöör József Ribányi (HU / EPP) ütles: „Liikmesriigid peavad kriitiliselt hindama mitmetasandilisi kliima- ja energiaalaseid dialooge, et tagada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tihedam kaasamine"

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta määruses (EL) 2018/1999 üle energialiidu ja kliimameetmete juhtimise kohta sätestatakse, et ELi liikmesriigid koostavad 31. detsembriks 2018 lõimitud riikliku energia- ja kliimakava projekti ja esitavad selle lõpliku versiooni Euroopa Komisjonile 31. detsembriks 2019. Kõnealused kümneaastased kavad puudutavad aastaid 2021–2030 ning peaksid aitama riiklikul tasandil kaasa ELi uute energia- ja kliimaeesmärkide saavutamisele 2030. aastaks. Liikmesriikidel on kavas kaasata lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Regioonide Komitee soovitab kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused puhta energia paketi rakendusetappi. Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad võimaldavad tagada ELi 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkide ning kasvuhoonegaaside heitkoguste alaste ülesannete kooskõla Pariisi kliimakokkuleppega. Seega tuleks energialiidu saavutamiseks kasutada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste pädevust, rakendamisvolitusi ja rahalisi vahendeid.

Kohalik aktiiv- ja passiivenergia on  riiklike energia- ja kliimakavade teenistuses. Aktiivenergia on energia, mida kohalikud osalejad toodavad, salvestavad ja tarbivad kohapeal. Selle näited on taastuvad ja puhtad energiaallikad (maapõueenergia, päikese-, tuule-, soojus- ja hüdroenergia, tõusu-mõõnaenergia, biomassist saadav energia jne). Passiivenergia tähendab aktiivselt toodetud energia tõhusat kasutamist lahenduste abil, mis kokkuhoiu kaudu vähendavad lõpptarbija energiakulusid. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad korraldama kohalikke ja piirkondlikke avalikke teenuseid energiatõhusalt. Ehituslubade väljastamisel peaksid kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused soodustama selliste ehitusmaterjalide kasutamist, mis on toodetud pigem kohalikest keskkonnahoidlikest materjalidest (pilliroog, graanulid, õled, puukoor, kanep, puit, liimpuit, millel on eelistatavalt CO2-neutraalne bilanss), betooni ja muude tavapäraste ehitusmaterjalide asemel.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on nii aktiiv- kui ka passiivenergia valdkonnas olulised osalejad. Nad tuleks riiklikul tasandil hõlmata lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse kui peamised investorid, hoonete hoolduse eest vastutajad, ühistranspordivõrgustike haldajad, üldsuse teadlikkuse suurendamise eest vastutavad asutused, energiaostuvõimetuse vastu võitlejad, linna- ja territoriaalplaneerimise ja maakasutuse valdkonna reguleerimisasutused, detsentraliseeritud energiatootmise haldajad ning keskkonnahoidlike riigihangete eest vastutavad asutused.

Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on roll lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade koostamisel. Neid kavu rakendatakse kohalikul tasandil, valdades ja linnades. On kahetsusväärne, et üldsus ei osalenud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade väljaarendamises. Riiklike energia- ja kliimakavadega seotud kohaliku ja piirkondliku arengu vajadused on määratud kindlaks ligikaudse hinnangu alusel. See on osaliselt tingitud kohaliku ja piirkondliku mõõtme ebapiisavast esindatusest lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades.

Hea valitsemistava oleks, et lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade rakendamine toimuks tihedas koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega. Regioonide Komitee nõuab, et ELi liikmesriigid töötaksid välja lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad, mis sisaldavad nii energia lõpptarbijatele, tootvatele tarbijatele kui ka muudele energia jaemüügiturul tegutsevatele tarnijatele kasulikke rakendamisalgatusi. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poolne koordineerimine on vajalik selleks, et teha kindlaks võimalikud vastuolud. Samuti tuleks kooskõlastada käimasolevaid algatusi ja parimaid tavasid. Regioonide Komitee toetab mitmetasandilist dialoogi kliima ja energia teemal, sest see tugevdab omavalitsuste osalust energia- ja kliimakavade raames toimuvates poliitilistes aruteludes. Kõnealune dialoog on oluline ka subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise tagamiseks.

Regioonide Komitee teeb ettepaneku, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused aitaksid riigiasutustel ellu viia tulevikku suunatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (algatuse JASPERS - ühine abi Euroopa piirkondade projektide toetuseks)  ja Euroopa kohaliku energia abivahendi (ELENA) projekte, millega aidatakse kaasa Euroopa kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisele. Lõimitud riiklike energia- ja kliimakavadega tuleks edendada energiainnovatsiooni, see soodustab üleminekut vähese CO2-heitega majandusele. Omavalitsused peaksid osalema eelkõige arukate linnade algatustes ja keskkonnahoidlikes riigihangetes puhta energia valdkonnas (linnatranspordi energiasääst, piirkondadevahelise transpordi strateegiad, koostöö uute salvestustehnikate väljatöötamisel ja arukad üldkasutatavad hooned).

Lõimitud riiklikud energia- ja kliimakavad loovad ühendusi linna- ja maapiirkondade vahel tänu kohalikele kohapeal toodetud ressurssidele.

See aitab kindlustada maapiirkondades elavate inimeste tulevikku ja rahuldada linnapiirkondade energiavajadust, samal ajal kliimaga arvestades.

 

2. Arvamus teemal „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030: ÜRO kestliku arengu eesmärkide järelmeetmed, ökoloogiline üleminek ja Pariisi kliimakokkuleppe"

Raportöör Sirpa Hertell (FI/EPP)

omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine kavas täiskogul 7.–9. oktoober 2019

Raportöör, Espoo linnavolikogu esimees Sirpa Hertell (FI / EPP) kutsus üles esitama kõikehõlmava ELi säästva arengu strateegia, et suunata kõiki ELi poliitikaid ja meetmeid. Raportöör Hertell ütles: „„ Me vajame süsteemset lähenemisviisi killustatud ja vastuoluliste poliitikate vältimiseks. Linnadele ja piirkondadele tuleb anda volitused, kuna nad vastutavad 65% säästva arengu eesmärkide elluviimisest Euroopas. Komitee kutsub üles kehtestama integreeritud, kaasavaid kohalikke eesmärke ja eesmärke, rakendamismeetmeid ja näitajaid, et mõõta ja jälgida säästva arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusamme kooskõlas mitmetasandilise valitsemise põhimõttega. "

Regioonide Komitee toonitab, et oluline on määratleda Euroopa uus strateegia „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030", mis oleks Euroopa pikaajalise tuleviku alus. Euroopa seisab silmitsi keerukate üleilmsete probleemidega, mida ta peab lahendama. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tegutsema.

 

Kestliku tuleviku peamised poliitilised alustalad hõlmavad otsustavat üleminekut ringmajandusele, sh mürgivabasid materjalitsükleid, üleminekut kliimaneutraalsusele ja kliimamuutuste vastast võitlust, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmist, põllumajandus- ja toidusüsteemide kestlikkust, sidusust ja järjepidevust põllumajandus-, keskkonna- ja kliimapoliitika vahel, samuti ohutuid ja säästvaid vähese CO2-heitega energia-, ehitus- ja liikuvussektoreid. Selle üleminekuga kaasneb 2030. aastaks hinnanguliselt üle 200 miljoni uue töökoha enam kui 4 triljoni euro väärtuses.

Kestliku arengu tegevuskava 2030 koosneb viiest sambast: rahu, planeet, rahvas, heaolu ja partnerlus. Käesolevas arvamuses keskendutakse sambale „Planeet" ning sellega visandatakse strateegiline seisukoht kestlikele Euroopa linnadele ja piirkondadele aastaks 2030.  Regioonide Komitee rõhutab vajadust võtta meetmeid ning kaasata kõiki valitsustasandeid ja majanduslikke osalejaid, kõrgkoole, teaduskeskusi, kodanikuühiskonda ja kodanikke. Kestliku arengu eesmärkideni ja rakendamiseni ei ole võimalik jõuda ainult ülevalt alla suunatud lähenemisviisiga.

 

Kestliku arengu neli mõõdet – majanduslik, ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline – on omavahel tihedalt seotud. Kestliku arengu 17 eesmärgist  on seitse seotud ökoloogilise ja kliimaalase üleminekuga.

Eelkõige on kestliku arengu eesmärk 11 „Säästvad linnad ja kogukonnad" kohalike ja piirkondlike omavalitsuste üldine eesmärk.

Komitee rõhutab Euroopa partnerluste,  linnade ja piirkondade võrgustike  ning piiriülese koostöö  ja platvormide  tähtsust, sest need võimaldavad välja töötada ühiseid strateegiaid. Kliima-, energia- ja keskkonnapoliitikas on kestliku arengu meetmete lokaliseerimine ülioluline, et täita kestliku arengu tegevuskava 2030. Komitee kutsub üles määratlema integreeritud, kaasavad kohalikud eesmärgid, rakendusmeetmed ja näitajad, et mõõta ja jälgida edusamme.

ELi kliimamuutuste poliitika peaks olema terviklik ja süstemaatiline, sest praegused meetmed on oma olemuselt killustatud ja jagunevad linna- ja maapiirkondade ning eri kategooriate vahel. Komitee kutsub üles suurendama ELi investeeringuid, et tõhusalt vähendada heitkoguseid. EL peab rakendama terviklikku ja süsteemset kliimalahendust, mis hõlmab ka CO2 sidujaid ja materjalide asendamist. Selles valdkonnas on tarvis rohkem teadus- ja arendustegevust. Komitee teeb ettepaneku luua ülejäänud kasvuhoonegaaside heite jaoks süsinikdioksiidi eelarve ning vaadata 2030. ja 2040. aasta eesmärgid uuesti läbi ja viia need kooskõlla nullmäära eesmärgiga.

Komitee soovitab algatada Soome ELi eesistumise ajal uuringu selle kohta, kuidas saaks süsteemsemat lahendust kavandada ja rakendada pärast 2030. aastat. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kestliku arengu eesmärkide ja kliimaeesmärkide saavutamine nõuab keskkonnasäästlike lahenduste jaoks tehtavate investeeringute olulist suurendamist. Näiteks, kui vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks enam kui 90 %, siis tuleks iga-aastasi investeeringuid keskkonnasäästlikesse lahendustesse võrreldes praeguse tasemega kolmekordistada.

Komitee rõhutab Euroopa linnade ja piirkondade olulisust ja mõju ning kodanike tugevat rolli ülemaailmsel tasandil selliste algatuste kaudu nagu linnapeade pakt, Talanoa dialoogid ja ÜRO „25+5 SDG Cities Leadership Platform", et tagada kestliku arengu eesmärkide elluviimine kohalikul tasandil. Komitee toetab ka teaduspõhise ülemaailmse ringmajanduse ja bioloogilise mitmekesisuse raamistiku väljatöötamist 2020. aasta järgseks ajaks.

Kohalikel omavalitsustel, linnadel ja piirkondadel on tarvis ühiselt kokku lepitud konkreetseid vahe-eesmärke ja näitajaid ning mõõta kliimamuutuste ja kestliku arengu eesmärkidega seonduvaid andmeid reaalajas. EL peab asjakohaselt edendama ja rahastama teadmussiiret ja teadmiste ühisarendamist.

 

2. Arvamus teemal „Pariisi kokkuleppe rakendamine innovaatilisele ja kestlikule energiale ülemineku teel kohalikul ja piirkondlikul tasandil"

Raportöör Witold Stępień (PL/EPP)

omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine täiskogul kavas 7.–9. oktoober 2019

 

Raportöör, Łódzkie piirkondliku volikogu liige Witold STĘPIEŃ (PL / EPP) ütles: „Pariisi lepingu saavutamine nõuab suuremaid ambitsioone ja kiiret üleminekut jätkusuutlikule ja innovatiivsele energiasüsteemile. Euroopa linnade ja piirkondade ning kodanike kaasamine on otsustava tähtsusega, arvestades nende kohustusi energia tootmise, jaotamise ja tarbimise valdkonnas. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi tuleks käsitleda liikmesriikide valitsuste oluliste partneritena ning neil peab olema parem juurdepääs rahastamisele, uutele tehnoloogiatele ja suutlikkuse suurendamise programmidele."

 

Regioonide Komitee rõhutab, et innovaatilisele ja säästvale energiale üleminek nõuab põhjalikke muutusi kogu energiasüsteemis – tootmises, ülekandes ja tarbimises. See annab võimaluse luua kindlam, õiglasem ja läbipaistvam energiaturg, luua piiriüleseid võrgustikke, parandada juurdepääsu taastuvenergiale, võidelda energiaostuvõimetusega ning tagada energiasüsteemis tarbijate ja tootvate tarbijate õigused. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles toetama tugevat keskpika perspektiivi eesmärki kooskõlas energialiidu eesmärkidega, mis on oluline hüppelaud kasvuhoonegaaside heite nullini viimisel 2050. aastaks , ning suurendama liidu riiklikult kindlaksmääratud panuste  ulatust, seades 2030. aastaks kogu majandust hõlmava eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aasta tasemega võrreldes 50 %.

Komitee nõuab kõigi valitsustasandite asjakohast kaasamist kliima- ja energiaalaste meetmete väljatöötamisel, rakendamisel ja järelevalves; kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused oma kogukondade kaasamiseks, erainvestorite ligimeelitamiseks ning ambitsioonikate ja õigeaegsete meetmete rakendamiseks.

Oluline on hallata energiaalast üleminekut kodanikele kõige lähemalt tasandilt ning mõista kohalikke ja piirkondlikke eripärasid ning rahalisi, ajaloolisi, geograafilisi ja geopoliitilisi piiranguid ja vajadusi.

Regioonide Komitee toetab piirkondlike innovatsioonikeskuste arendamist, et ühendada teadusuuringud, kõrgkoolid ja tööstus. On vaja luua piirkondlikke kutseõppekeskusi seoses energiaalase üleminekuga, et tagada suutlikkuse suurendamine (sh digioskused) ja koolitus, mille eesmärk on suunata tööjõu oskused ümber keskkonnahoidlikumatele sektoritele. Samuti kutsub komitee üles panema suuremat rõhku puhtale energiale üleminekule Erasmuse ja Erasmus+ programmide raames, et suurendada teadlikkust ning jagada teadmisi ja kogemusi kogu Euroopas. Peame võimaldama piiriüleste ja riikidevaheliste projektide kaudu vahetada parimaid tavasid energiauuenduste valdkonnas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.

Energiaalane üleminek on suurepärane võimalus investeerida taristusse ning saavutada muutus, mis parandab kõikide eurooplaste elukvaliteeti. Komitee kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele piisavad vahendid, volitused ja tugi energiaalase ülemineku kiirendamiseks kogu Euroopas ning nõuab sellega seoses üleminekutoetuste eraldamist summas 4,8 miljardit eurot 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitika raames.

Regioonide Komitee rõhutab tungivat vajadust täielikult võimendada riiklikult kindlaksmääratud panuste ja kohalikult/piirkondlikult kindlaksmääratud panuste vastastikust täiendavust. Peaaegu 8000 kohalikku ja piirkondlikku omavalitsust kogu Euroopas on võtnud endale eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja võidelda kliimamuutuste vastu, osaledes sellistes algatustes nagu Euroopa linnapeade pakt, ning töötades välja strateegiaid ja tegevuskavasid, mis on otseselt seotud nende kogukonna vajaduste ja visiooniga jätkusuutliku tuleviku kohta.

3. Parlamendiliikmed vahetasid arvamusi raporti „Linnapeade pakt  pärast 2020. aastat"üle , mille koostas raportöör Benedetta Brighenti (IT / PES), Castelnuovo Rangone linnavolikogu liige Modenas.

Arutelu käigus rõhutati, et kohalikud juhid soovivad rohkem toetust peaaegu 10 000 linnale ja piirkonnale, kes vabatahtlikult rakendavad linnapeade pakti raames säästva energia ja kliimameetmete kavasid. Regioonide Komitee liikmed soovivad, et kiiresti leitaks, kuidas kindlaksmääratud riiklikud panused ja kohapealsed piirkondlikud meetmed teineteist täiendaksid ja koos paremini toimiksid.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis