24. - 30. juuni 2019 nr. 15
Nädalakiri nr 15 24. -30. juuni 2019
- Regioonide Komitee 135. täiskoguistung 26. – 27. juunil Brüsselis
Video siin https://www.youtube.com/watch?v=Tl2R_ailEik
- „Tööstus 4.0 linnades ja piirkondades - teadmiste vahetamise platvormi (TVP) kontekstis" - seminar Regioonide Komitees 28. juunil; ettekanne komitee Eesti delegatsiooni liikmelt Jan Treilt tehisintellekti teemal
- EA fraktsiooni ja Euroopa Regioonide Komitee poolt keskkoolidele organiseeritud konkursi võitjad Kose Gümnaasiumist osalesid komitee täiskogu istungjärgul Brüsselis
- Regioonide Komitee täiskogul anti linnadele ja piirkondadele üle selle aasta ettevõtlusauhinnad - auhinnad said Gdanski linn ja Pomorskie regioon Poolast, Göteborgi linn Rootsist ning Navarra piirkond Hispaaniast
- EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE NING EUROOPA NÕUKOGU KOHALIKE JA PIIRKONDLIKE OMAVALITSUSTE KONGRESSI (CLRAE) tähistasid 25. AASTAPÄEVA ÜHISTSEREMOONIAGA 27. juunil CLRAE ESIMEHE ANDERS KNAPE osalusel https://cor.europa.eu/en/events/Pages/25th-anniversary-cor-and-congress.aspx
…………………………………………………………………………………………………………….
- Regioonide Komitee täiskogul toimusid arutelud Euroopa Komisjoni volinikega, võeti vastu üks resolutsioon ja mitmed arvamused:
ARUTELU TEEMAL „KESTLIKU ARENGU EESMÄRKIDE VIIMINE KOHALIKULE TASANDILE"
video: https://www.youtube.com/watch?v=SD7Qtqfj_NQ
Euroopa Komisjoni asepresidendi ja töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime küsimuste eest vastutava voliniku Jyrki Kataineni osalusel
https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Sustainability-needs-to-be-guiding-principle-for-Europe.aspx
Kestlik areng on areng, mis vastab praeguse põlvkonna vajadustele, ilma et see ohustaks tulevaste põlvkondade võimet oma vajadusi rahuldada.
Regioonide Komitee rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid viivitamata kiirendama oma tegevust kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning integreerima need kõigisse poliitikavaldkondadesse, nagu on kirjeldatud stsenaariumis 2, tuues ja jagades jõukust maakera võimaluste piires.
17 kestliku arengu eesmärki on universaalsed ja jagamatud ning poliitiline sidusus nende saavutamiseks võetud meetmete vahel on edu tagamisel üks põhitegur.
Volinik Katainen: „Kestliku arengu eesmärgid on osa meie DNAst – s.t. säästlik areng on osa meie DNAst. Kestliku finantseerimise algatus aitab maailma muuta.
65 % eesmärkidest nõuavad kohaliku tasandi kaasamist. Sellel on sotsiaalne ja majanduslik dimensioon. Uusimaa (Soome) valiti kõige innovatiivsemaks piirkonnaks maailmas. See näitab, et innovatsioon ehk algatus saab alguse kohalikult tasandilt. Lahti linn valiti Euroopa Liidu roheliseks pealinnaks, nad puhastasid ära tööstuse poolt saastatud järve vee, mida võib nüüd juua. Loobusid söest energia tootmisel, kasutavad vaid puhast energiat. Need on suurepärased näited, et kõik on võimalik!" https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Regional-Innovation-Scoreboard-2019-Nordic-capital-regions-top-the-ranking-while-innovation-divide-remains-a-concern.aspx
ARUTELU TEEMAL „ELi PIIRKONDADE ROLL KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGIAALASE ÜLEMINEKU MITMETASANDILISEL VALITSEMISEL"
kliimameetmete ja energiapoliitika voliniku Miguel Arias Cañete osalusel
Video https://www.youtube.com/watch?v=gLXW7sOlSqc
Linnapeade pakt ühendab piirkondi võitluses kliimamuutuste vastu. Üle 9000 linna on heitmete vähendamise kohustuse võtnud ja koostanud kavad. Volinik Canete kutsub üles ühinema selle liikumisega. Ta ütles, et vajame kiireloomulisi meetmeid kliimamuutuste vastu võitlemisel. „Linnades on olukord kriitilisem. Kliimameetmete integreerimine linnaplaneerimisse on oluline. Kliimameetmed on olulised ka maapiirkondades, kus samuti on võimalik kaasa aidata kliimameetmete elluviimisele. Energiüleminek on vaja kiirelt läbi viia, et jõuda säästliku energia eesmärkideni. See toob parema elatustaseme, puhtama õhu.
Kliimaneutraaluseni jõudmine eeldab investeeringuid. Kõik liimesriigid on oma esialgsed kavad esitanud, komsijon on kliimaenergiaplaane hinnanud. Üldine kasvuhoonegaaside kogus on hinnanguliselt kooskõlas eesmärkidega, mis võeti vastu 1990.aastal. Aga heitmete osas on täitmine vaid 30 %. 4 liikmesriiki palusid järelemõtlemisaega. Rahvusvahelisel tasandil on poliitiline fookus muutunud,
Horizont Euroopa programm saab olema linnade olukorra abistamiseks kliima teemal, tegutsemisel kliimamuutustega võitlemisel."
Liikmed võtsid sõna ja esitasid volinikule küsimusi ning rääkisid probleemidest liikmesriigiti ning kohalikul tasandil.
Asepresident Markku Markkula: „Ainult siis, kui kohalik tasand on kaasatud, saame oma rolli täita. Euroopa Liit peab välja töötama toimiva mudeli, kus igaüks on kaasatud. Komisjon peab hoolitsema selle eest, et liikmesriigid töötaksid välja oma kliima- ja energiakavad."
Resolutsiooni „Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud Euroopa Liidu uueks seadusandlikuks mandaadiks" vastuvõtmine
„Euroopa Regioonide Komitee ettepanekud Euroopa Liidu uueks seadusandlikuks mandaadiks" https://cor.europa.eu/en/news/Pages/European-Committee-of-the-Regions-calls-to-radically-reform-the-way-the-EU-works.aspx
Pärast Euroopa Parlamendi valimisi ja enne Euroopa Komisjoni uue koosseisu ametiaega esitab Euroopa Regioonide Komitee oma ootused ja ettepanekud Euroopa Liidu uueks seadusandlikuks mandaadiks.
Rohkem kui kunagi varem peab Euroopa Liit langetama otsuseid kodanikele lähemal, suurendama ühtekuuluvust ja solidaarsust, edendama kestlikku arengut ning toetama pikaajalist majanduskasvu, töökohtade loomist ja innovatsiooni terves liidus.
Euroopa Liit peab terviklikult, integreeritult ja kaasavalt püstitama uued eesmärgid, et lahendada olulised probleemid, alustades demograafilistest muutustest ja erinevuste suurenemisest ning lõpetades tehnoloogilise ja digiülemineku ja kliimamuutustega.
Euroopa Liit peab oma kodanikega paremini suhtlema ja võtma kuulda nende muresid ja ettepanekuid seoses igapäevaelu ootustega linnades ja piirkondades.
Vastu võeti järgmised arvamused:
Arvamuste playlist: https://www.youtube.com/playlist?list=PLhUJ26iqpEfaFwd1_91H3B5EacZ7U2nxP
Arvamus:" Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik" https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Endocrine-disruptors.aspx
Raportöör: Uno Silberg (EE/EA)
Kose Vallavolikogu esimehe Uno Silbergi koostatud arvamuses „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik" tuuakse välja, et endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevad ELi õigusaktid ei täida piisavalt oma üldist eesmärki kaitsta inimesi ja keskkonda. Arvamuses viidatakse, et alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel.
Need ained, mida nimetatakse endokriinfunktsiooni kahjustavateks kemikaalideks, on enamasti tehislikud ning neid leidub näiteks pestitsiidides, metallides, lisaainetes või saasteainetena toiduainetes ja kosmeetikatoodetes.
Komitee leiab, et võimalikult kiiresti tuleb tegeleda erinevustega olemasolevates ELi õigusaktides ja ühtlustada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide käsitlemist.
Uno Silberg selgitab: „Kuigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei pruugi olla volitusi kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide kohta käivaid õigusakte, on neil siiski kohustus hoolitseda oma elanikkonna eest (enamikus ELi liikmesriikides vastutab tervishoiusüsteemide haldamise eest piirkondlik omavalitsus). Seetõttu on ka Eestis linnade ja valdade tasandil oluline nende kemikaalide kohta arvamust avaldada, sest teadaolevalt mõjutavad need kemikaalid praeguste ja tulevaste põlvkondade tervist."
Arvamuse koostamisel oli eksperdiks Eesti Maaülikooli professor Andres Valdmann.
* Seni on Euroopa Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liikmed koostanud komitee nimel 20 arvamust. Uno Silbergi äsjane arvamus on selles loetelus kahekümne esimene ja talle endale kuues.
Arvamus: „Makropiirkondlikud strateegiad Doonau piirkonna strateegia näitel: rahvusvaheliste klastrite edendamise raamistik"
Raportöör: Dainis Turlais (LV/ALDE)
Euroopa Komisjon avaldas teise aruande ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, milles hinnatakse nelja makropiirkondliku strateegia rakendamist majandusarengu edendamisel ja kaalutakse nende strateegiate arengut 2020. aastale järgneva perioodi ELi eelarveraamistiku kontekstis.
Komisjoni aruandes on esitatud konkreetsed saavutused nii keskkonna ja kliimamuutuste kui teadusuuringute, innovatsiooni, majandusarengu ja ühenduvuse valdkonnas. Samal ajal viitab komisjon põhjendatult probleemidele, millega makropiirkondlike strateegiate rakendajad kokku puutuvad: erinev haldussuutlikkus, majandusarengu tase, mitmetasandilise valitsemisega seotud raskused ja rahastamise tagamise problemaatika.
Komitee leiab, et mitmetasandilise valitsemise puhul on oluline mitte ainult koordineerimine makropiirkondlikul ja riigi tasandil, vaid veel olulisem on otse kaasata ka linnade ja piirkondade esindajad. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/EU-local-leaders-want-enhanced-macro-regions-to-boost-cooperation-on-climate-change-SMEs-innovation-and-connectivity.aspx
Arvamus: „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas"
Raportöör: Christophe Rouillon (FR/PES)
Komitee nõustub Euroopa Komisjoniga, et üleilmastumine, digiüleminek ja teenustemajanduse areng muudavad maksustamist väga hoogsalt. Komitee peab kiiduväärseks Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta raportit finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (TAX3-komisjoni raport).
ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt on siseturg ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuses ning ELi toimimise lepingu artiklis 113 sätestatakse mehhanismid, mis võimaldavad eelarvepoliitikat käsitlevate õigusaktide ühtlustamist liikmesriikide vahel, et tagada siseturu toimimine ja konkurentsimoonutuste vältimine. Kvalifitseeritud häälteenamuse nõudmine valmistab muret seoses selle võimalike tagajärgedega riikide parlamentide rollile oma maksupoliitika kujundamisel. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Cities-regions-support-qualified-majority-voting-on-tax-matters.aspx
Arvamus „Kohapõhine lähenemine ELi tööstuspoliitikale"
Raportöör: Jeannette Baljeu (NL/ALDE)
Kaupade ja teenuste tootmine on uuendusliku ja mitmekesise majanduse nurgakivi, mis suudab tagada Euroopa konkurentsivõime ja töökohad Euroopa kodanikele.
Regioonide komitee rõhutab, et tööstus on eluliselt tähtis Euroopa piirkondade ja linnade ning kümnete miljonite töökohtade jaoks, mida see loob. Oma olemuse tõttu toimib tööstus ülemaailmses kontekstis, kus peamine kasvumootor on väljaspool ELi toimiv kaubandus, mis toob nii kasu kui ka väljakutseid.
Komitee peab tööstuse ülesandeks saavutada tulevikuvalmidus ja säilitada oma oluline panus jõukusse ja tööhõivesse ning tagada kestlik areng ja CO2-neutraalse ringmajanduse loomine. Komitee rõhutab vajadust investeerida innovaatilistesse tehnoloogiatesse, et suurendada Euroopa konkurentsieelist. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/supporting-european-industry-to-face-the-future.aspx
Arvamus „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030 „
Raportöör: Arnoldas Abramavičius (LT/EPP)
Regioonide Komitee nõustub, et kestliku arengu eesmärkide põhjalik määratlus peab olema raamistikuks poliitilistele meetmetele, mille abil lahendada meie paljusid probleeme – st majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnaalased, valitsemisalased ja välistegevusega seonduvad probleemid – ning rõhutab, et kõigil osalejatel peab olema ühine arusaam kestlikust arengust ja kestliku arengu eesmärkidest. Esimene eesmärk on vähendada vaesust ja ebavõrdsust, jätmata kedagi kõrvale, tagades rahumeelse maailma.
Kestliku arengu eesmärkide rakendamiseesmärgid ja nendega seotud poliitilised strateegiad tuleks kehtestada alt üles ja ülalt alla suunatud lähenemisviisi kombinatsioonis, kaasates kõik valitsustasandid ja asjaomased sidusrühmad ning luues riigi tasandi ja piirkonniti erinevate eesmärkide kogumi. See Euroopa kestliku arengu strateegia 2030 peaks asendama praeguse strateegia „Euroopa 2020".
Regioonide Komitee rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peaksid viivitamata kiirendama oma tegevust kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ning integreerima need kõigisse poliitikavaldkondadesse.
Arvamus „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine"
Raportöör: Jácint Horváth (HU/PES)
Euroopa Komisjoni teatises „Kestlik biomajandus Euroopas: majanduse, ühiskonna ja keskkonna vaheliste sidemete tugevdamine" esitatakse tegevuskava uuendatud Euroopa biomajanduse strateegia rakendamiseks järgmiste aastate jooksul. Komitee pakub, et võib täita võtmerolli Euroopa Komisjoniga dialoogi pidamises.
Biomajanduse areng kätkeb endas väga suurt majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali. Seda potentsiaali saab rakendada vaid siis, kui kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad teevad kohapeal tihedalt koostööd ja järgivad ühiseid eesmärke. Biomajanduse valdkonnas on kohalikul ja piirkondlikul tasandil oluline roll ülikoolide, tööstuse, valitsuse ja kodanikuühiskonna vahelise koostöö edendamisel. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Sustainable-bioeconomy-for-Europe.aspx
Arvamus „Teaduse, tehnoloogia, inseneeria, (kunsti) ja matemaatika valdkonna [STE(A)M] hariduse tugevdamine ELis „
Raportöör: Csaba Borboly (RO/EPP)
Märkimisäärne osa Euroopa kohalikest ja piirkondlikest omavalitsustest on tunnustanud, et kogu maailmas eri haridustasemetel levinud ühtne ja integreeritud lähenemisviis teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonna (STEM) hariduses ning nendega seotud oskuste ja pädevuste arendamise vallas avab meile olulised võimalused ja väljakutsed.
STEM-hariduse ebaõige rakendamine võib ohustada innovatsioonimahukate majandussektorite ning mitmesuguste inseneritegevuste majanduslikku arengut.
STEM-haridus ei tähenda üksnes teadusvaldkondade ja õppeainete üksteisest sõltumatut või paralleelset õpetust, vaid üksteisega seostatult ja süsteemselt, mis on tegelikult valdkonnaülene õpetus.
Maailma Majandusfoorumi andmete kohaselt ei valmista humanitaarteaduste ja teaduste vahelised vastuolud uusi põlvkondi ette uuteks polüfunktsionaalseteks rollideks, milles töötajad vajavad tehnilisi, aga ka sotsiaalseid ja analüütilisi oskusi. Komitee nõuab seega tugevat keskendumist teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunsti ja matemaatika (STEAM) valdkondadele, mis annab õpilastele ja üliõpilastele keeruka probleemilahenduse oskused, loovuse, kriitilise mõtlemise, inimeste juhtimise oskuse ja kognitiivse paindlikkuse.
Arvamus „Katastroofiohu vähendamise piiriülene mõõde"
Raportöör: Roberto Ciambetti (IT/ECR)
Katastroofide põhjustatud kahjustuste suurenev intensiivsus ja sagedus avaldavad mõju inimeste eludele, seda ka majanduslikust vaatenurgast. Igal aastal sureb loodusõnnetustes umbes 90 000 inimest ja need mõjutavad peaaegu 160 miljonit inimest kogu maailmas. Ajavahemikul 1980–2016 moodustasid ilmastiku- ja kliimatingimustest põhjustatud looduskatastroofid ELi liikmesriikides ligikaudu 83 % rahalisest kahjust. Katastroofid ei tunne riigipiire ning seetõttu vajavad ennetamise ja vastupanuvõime tugevdamine ja tõhus reageerimine hädaolukordadele piiriülest koostööd.
Suutlikkus vähendada märkimisväärselt katastroofiohtu ja katastroofide tagajärgi tuleb integreerida kõikidesse ELi investeerimispoliitika strateegiatesse, et avaliku sektori rahalised vahendid aitaksid kogukondadel muutuda katastroofide kahjuliku mõju suhtes vastupidavamaks. Komitee peab kahetsusväärseks, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide puhul üldiselt ja eelkõige Ühtekuuluvusfondi puhul ei nõuta ELi rahastatavate taristuprojektide teostamise eeltingimusena katastroofiohu hindamist. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Cross-border-territorial-cooperation-is-key-to-manage-disasters-and-deserves-more-funds.aspx
Arvamus „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni"
Raportöör: Michele Emiliano (IT/PES)
Euroopa Komisjon avaldas teatise „Puhas planeet kõigi jaoks". Regioonide Komitee avaldab selle üle heameelt, aga palub Euroopa Komisjonil koostada veelgi ambitsioonikam tegevuskava, mille meetmed suudaksid hoida maakera temperatuuri tõusu alla 1,5 °C, võttes seega kasutusele kõige ambitsioonikamad ja teostatavad stsenaariumid. Samuti kutsub komitee komisjoni üles hindama eri stsenaariumide mõju kliimale, tervishoiule, keskkonnale, bioloogilisele mitmekesisusele ning majanduslikele ja sotsiaalsetele aspektidele ning tegema ettepaneku sellele vastava globaalse õigusraamistiku kehtestamiseks, mis oleks kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamise strateegiaga.
Komitee rõhutab vajadust investeerida haridusse ning kliimaküsimuste teadvustamisse kodanike hulgas üldiselt ja keskendudes iseäranis noortele, kes on üha enam mures selle pärast, mis on nende silmis liiga aeglane edasiliikumine selle probleemi käsitlemisel.
Arvamus „Uus Euroopa tegevuskava meretööstuse arengu kiirendamiseks"
Raportöör: Christophe Clergeau (FR/PES)
Regioonide Komitee kutsub üles teadvustama Euroopa meretööstuse arenguvõimalusi, ent ka seda ähvardavaid ohte. Meretööstusel tuleb asuda jõuliselt tegutsema, et viia ellu ökoloogiline ja energiaalane üleminek, samuti digiüleminek ja tööstusrevolutsioon, et muuta elukutsed uuesti atraktiivseks. Need probleemid tuleb lahendada ajal, mil meretööstust ohustab Aasiast lähtuv uus konkurents suure lisandväärtusega laevade sektoris, kus Euroopa on juhtpositsioonil. Kõnealune konkurents, mille eesmärk on hõivata Euroopa tehnoloogiaid, on kõlvatu konkurents, mida iseloomustab sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping ning mida suures osas rahastatakse riigiabi kaudu. See on vastuolus rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega. Selle probleemi lahendamiseks peavad ELi ametiasutused tööd tegema, et saavutada võrdsed konkurentsitingimused. https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Maritime-industries-European-Committee-of-the-Regions.aspx
Arvamus „Mitmetasandiline valitsemine ja valdkondadevaheline koostöö võitluses energiaostuvõimetusega „
Raportöör: Kata Tüttő (HU/PES)
Komitee peab viimaste aastate üheks tähtsamaks poliitiliseks arenguks seda, et sõnaselgelt tunnistatakse vajadust võtta energia- ja kliimapoliitika kujundamisel arvesse praegusi ja tulevasi sotsiaalseid tagajärgi. Seega tuleks võitlust energiaostuvõimetusega põhjalikult käsitleda kõigis asjaomastes riiklikes ja ELi õigusaktides.
Energiaostuvõimetusega võitlemiseks soovitab raportöör omavalitsustel liituda Linnapeade Paktiga. Linnapead ja omavalitsusjuhid saavad palju ära teha energiaostuvõimetusega võitlemisel. Vaja on hooneid ümber ehitada, et soojusenergiat kokku hoida. Energiaostuvõimetusel on kolm suuremat põhjust: energiavaesus, kõrged energiahinnad ja kodanike madalad sissetulekud.
Komitee märgib arvamuses, et üks parimaid viise energiaostuvõimetuse kaotamiseks Euroopa tasandil on investeerimine energiatõhususse ning korralikult toimiv ja konkurentsivõimeline siseturg, mis tagab madalad hinnad.
https://cor.europa.eu/en/news/Pages/time-to-eradicate-energy-poverty-in-europe.aspx
2. Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige Jan Trei ettekanne temaatilisel seminaril „Tööstus 4.0 linnades ja piirkondades"Brüsselis
Brüsselis toimunud temaatilisel seminaril „Tööstus 4.0 linnades ja piirkondades - teadmiste vahetamise platvormi (TVP) kontekstis" rõhutas Viimsi vallavolikogu ja Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige Jan Trei oma ettekandes, et omavalitsuste jaoks on tehisintellekt oluline ning pakub tulevikus uusi võimalusi avalike teenuste pakkumisel ka kohalikele omavalitsustele.
Rahvusvaheline seminar toimus EL Regioonide Komitee ja Euroopa Komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraadi koostöös ning Eurocities ja EURADA toetusel. Seminari eesmärk oli tõsta teadlikkust ning edendada teabe ja parimate praktikate vahetamist Euroopa Komisjoni ja ELi piirkondade vahel.
Jan Trei rääkis seminaril, et tehisintellekti abil saab tõsta tootlikkust majanduses ja viia nii riigi kui kohalike omavalitsuste teenused järgmisele mugavustasemele. "Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema rohkem kaasatud tehisintellektiga seotud arengute suunamisel ja kujundamisel sellistes valdkondades nagu isesõitev ja nõudepõhine ühistransport, targa linna kontseptsioon, targad lahendused sotsiaalhoolekandes ja tervishoius, keskkonnakaitse ja keskkonnainnovatsioon, tehisintellekti kohaldamine e-valitsemiseks, erinevad e-teenused haridusvaldkonnas", ütles Jan Trei.
Lõpetuseks julgustas Jan Trei Euroopa Liitu kasutama võimalust automatiseerida protsesse ja korduvaid ülesandeid masinate ja tehisintellekti rakendamise abil.
Brüsselis toimunud seminaril arutasid tööstuse 4.0 eksperdid, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika arengut kohtadel ning tegid ettepanekuid, kuidas optimeerida EL rahastamisprogrammide ja -skeemide tööd, et edendada teadus- ja arendustegevust kohalikul ja piirkondlikul tasandil
3.Keskkoolide konkursi võitjad osalesid komitee täiskogu istungjärgul Brüsselis
26. –27. juunil 2019 osalesid Euroopa Alliansi (EA) fraktsiooni ja Euroopa Regioonide Komitee 2019. aasta keskkoolide konkursi võitnud 21 õpilast ja õpetajad kahepäevasel õppereisil Brüsselisse. Nad võtsid osa komitee täiskogu 135. istungjärgust ning kohtusid komitee presidendi Karl-Heinz Lambertzi ja EA fraktsiooni liikmetega.
Neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss toimus Eestis, Iirimaal, Itaalias, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Slovakkias ning sellel osalesid 14–18aastased õpilased. Konkursi esimene voor oli valikvastustega test, millega hinnati õpilaste teadmisi Euroopa Liidust ja selle institutsioonidest, ning teises voorus tuli kirjutada essee Euroopa Parlamendi valimistest.
Reisi käigus oli noortel võimalus külastada Euroopa Parlamenti ja tutvuda ELi ajalooga Euroopa Ajaloo majas. Brüsseli linna tundmaõppimiseks oli kavas ajaloolise linnakeskuse külastus.
Eestist osales Brüsseli reisil 2 õpilast Kose Gümnaasiumist, neid saatis reisil nende õpetaja.
* Euroopa Alliansi (EA) fraktsioon on üks Euroopa Regioonide Komitee fraktsioonidest. See koondab piirkondlikke ja autonoomiat taotlevaid erakondi kõikjalt Euroopast, samuti rida sõltumatuid poliitikuid ja maaelu teemade eest seisvate erakondade liikmeid.
4. EUROOPA ETTEVÕTLUSPIIRKONNA TIITLI AUHINNATSEREMOONIA
Auhinnad said Gdanski linn ja Pomorskie regioon Poolast, Göteborgi linn ja regioon Rootsist ning Navarra piirkond Hispaaniast.
Komitee asepresident Markku Markkula tunnustas Gdanski linna ja Pomorskie regiooni eriti talentide leidmise ja hoidmise ning ettevõtlushariduse toetamise eest. Göteborgi linn ja regioon on suutnud ettevõtluse ellujäämise protsenti suurendada, seda märkis M. Markkula eriliseks. Hispaanias, Navarra regioonis toetatakse talente ja ärivaimu, mis suurendab ettevõtete konkurentsivõimet.
https://cor.europa.eu/en/news/Pages/European-Entrepreneurial-Region-Award-2020.aspx
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis