08. - 14. juuli 2019 nr. 16
Nädalakiri nr 16 08. – 14.07.2019
1. Soome Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algas
2. Regioonide Komitee majanduskomisjoni (ECON) koosolek 9. juulil
3. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) koosolek 10. juulil
4. Regioonide Komitee sotsiaalpoliitika, haridus-, tööhõive-, teadus- ja kultuurikomisjoni (SEDEC) koosolek 11. juulil
………………………………………………………………………………………………………………….
1. Soome võttis 1. juulil üle Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise.
Eesistujariik Soome on seadnud prioriteediks jätkusuutliku majanduskasvu: tehes koostööd tööstuse ja ülikoolidega, on linnad ja piirkonnad innovatsiooni edendavad jõud. VKEde, ettevõtluse ja alustavate ettevõtete toetamine aitab kaasa säästvale arengule.
Säästev ja kaasav majanduskasv vajab piisavaid kohalikke investeeringuid haridusse ja innovatsiooni, arvestades ka digitaliseerimist ja tehisintellekti.Digitaliseerimine mängib olulist rolli paljudes ühiskondlikes väljakutsetes, nagu julgeolek ja võitlus kliimamuutustega. Linnad ja piirkonnad - koos oma ettevõtete, ülikoolide ja kodanikega - on võtmetähtsusega ELi digitaalse ümberkujundamise suurendamisel, et suurendada koostööd ja partnerlust.
Soome rõhutab, et me vajame kliimamuutuse suhtes suuremaid ambitsioone. Arktika keskkond on juba äärmiselt haavatav ja see haavatavus mõjutab kogu planeeti, kui praegu lahendusi ei leiat. Me ei saa seista ja oodata. Olgem ambitsioonikad, kaasavad ja uuenduslikud, valmis täitma kliimameetmeid, et jõuda 2050. aastaks süsinikuvaba Euroopani.
Pressiteade: https://cor.europa.eu/en/news/Pages/finnish-eu-presidency-rebuilding-europe-with-cities-and-regions.aspx
2. ECON komisjoni koosoleku päevakorras oli:
Arvamuse
„Sotsiaal-majanduslikud struktuurimuutused Euroopa söekaevanduspiirkondades"esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Mark Speich (DE/EPP)
2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsil Pariisis leppisid 197 riiki kokku ülemaailmses kliimakokkuleppes, mille ratifitseerisid ka ELi liikmesriigid. Selles kohustusid riigid piirama ülemaailmset soojenemist industriaalühiskonna eelse tasemega võrreldes tunduvalt alla 2 °C-le ja püüdma piirata temperatuuri tõusu kuni 1,5° C-ni.
Euroopa Komisjon on oma teatises märkinud, et juhul kui EL soovib olla maailmas teenäitaja, peab ta 2050. aastaks saavutama kliimaneutraalsuse. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb ELil suuresti loobuda fossiilkütuste kasutamisest. Iseäranis tuleb selgelt vähendada söest elektri tootmist.
Praegu on 12 ELi liikmesriigis (sh Ühendkuningriik) veel 41 NUTS 2. tasandi söekaevanduspiirkonda. Kõigis neis piirkondades on söesektoril ja sellega seotud valdkondadel suur majanduslik tähtsus.Sellele vaatamata on need piirkonnad väga erinevad nt geograafilise asendi, majandusarengu taseme ja demograafiliste väljavaadete aspektist.
Kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad need piirkonnad loobuma senistest – söetootmisel põhinevatest– väärtusahelatest või siis seadma need uuele alusele. Lisaks peavad nad lühikeses, keskpikas või pikas perspektiivis sulgema ka seni kasumlikud söekaevandused ja -karjäärid. See puudutab eelkõige pruunsöe kaevandamist.
Raportöör Mark Speich ütles: „185 000 inimest töötab ikka veel söekaevandustes üle Euroopa ja rohkem kui 52 000 inimest töötavad söeküttel elektrijaamades. Söetööstus on kaudselt seotud erinevate majandussektoritega, nagu näiteks sisendite, seadmete, teenuste ja tarbekaupade tootmine, kokku rohkem kui 215 000 töökohaga. Peame tagama, et need töötajad saaksid oma kohaliku majanduse taastamiseks vajalikku tuge, koolitusi ja rahalist abi. Me peame neile uue perspektiivi andma, et nad teaksid, et neid ei jäeta kõrvale. "
Pressiteade :https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Cities-and-regions-call-for-support-for-coal-regions-in-transition.aspx
Arvamuse „Rakendamisaruanne riigihangete kohta" esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Thomas Habermann (DE/EPP)
Käesolev arvamus on järelmeede seoses Euroopa Regioonide Komitee võetud kohustusega anda tagasisidet ELi õigusaktide rakendamise kohta kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Seepärast on komitee koos Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukoguga (CEMR) korraldanud kogu ELi hõlmava küsitluse, milles hinnatakse riigihangete õigusraamistiku rakendamist kohalikes ja piirkondlikes omavalitsustes, ning tellinud uuringu.
Liikmesriigid võtsid riigihankedirektiivide 2014. aasta põhjaliku reformi siseriiklikku õigusesse üle osaliselt 2016. aastal, osaliselt palju hiljem. Seega on olemas üksnes piiratud ülevaade uute sätete kohaldamisest.
Regioonide Komitee rõhutab, et ettevõtjad on riigihangete muudetud korraga alles hiljuti kohanenud ja et need kohanemisprotsessid on paljudes kohtades seotud koolitus- ja ka nõustamiskuludega ning on seetõttu arvamusel, et lähiaastatel ei ole uute õigusnormide algatamine asjakohane.
Käesolevas arvamuses käsitletakse avaliku sektori hankijate praegusi raskusi kohaliku ja piirkondliku tasandi reguleeriva raamistikuga toimetulekul. Regioonide Komitee toetab direktiivide eesmärki ja põhipunkte, eelkõige elektroonilist hanget ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate („VKEd") osalemise edendamist, siselepingute (nn in househankelepingud) ja kohalike omavalitsuste koostöö uut kontseptsiooni, võimalust võtta vastu riigihangete strateegilised kriteeriumid.
Tuleb selgitada, millistel tingimustel võivad kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused edendada ka kohalikku majanduskasvu ja kohalikke struktuure, võttes arvesse jätkusuutlikkust ja positiivset keskkonnamõju tänu lühikestele vahemaadele (nt kohalik puit) põhimõttel „osta kohalikku" (buy local).
2014. aasta reformiga võimalikuks muudetud keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalsete või uuenduslike kriteeriumide arvessevõtmine avalike teenuste osutamisel peab jääma täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada.
Komitee märgib kokkuvõttes, et direktiividega ei ole saavutatud ulatuslikku lihtsustamist, mis oli kohalike ja piirkondlike omavalitsuste peamine mureküsimus. Komitee on siiski arvamusel, et järjepidevuse huvides tuleb lähiaastatel uuest õigusreformist tingimata hoiduda.
Arvamuse „Piirkondade ja linnade panus VKEsid puudutavasse uude ELi poliitikaraamistikku" esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Tadeusz Truskolaski (PL/EA)
Osades ELi liikmesriikides toimub tootlikkuse ja tootmise tõhususe kasvu aeglustumine ning kaubanduse ja investeeringute dünaamika nõrgenemine ning püsib majanduslik ebavõrdsus, mis koos globaalsete suundumustega, nagu uus tööstusrevolutsioon, demograafia ja töö muutuv iseloom, nõuab uuenduslikke poliitilisi lahendusi.
Euroopa majanduse konkurentsivõime põhineb VKEde ettevõtlus- ja innovatsioonipotentsiaalil ja seetõttu kiidab Regioonide Komitee heaks Euroopa Komisjoni ja nõukogu üleskutse on arendada edasi ELi terviklikku majandusstrateegiat, võttes arvesse VKEde sektori erilist osa.
Regioonide Komitee täheldab vajadust luua Euroopa Komisjoni programmide raames VKEde jaoks eriotstarbelised toetussambad,võttes arvesse VKEde sektori ebaühtlust.
Aruteluks:
Arvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamine investeeringute ja struktuurireformide toetuseks aastatel 2021–2027"
Toimus arvamustevahetus
Raportöör: Manuela Bora (IT/PES)
Töödokument
Komitee hiljuti tellitud uuring näitab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kasutasid haldussuutlikkust toetavaid ELi rahastatud eri meetmeid vaid osaliselt, sest pääsesid neile (välja arvatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkondlik eesmärk 11) ligi vaid oma riigi valitsuse kaudu. Uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekutes kavatsetakse valdkondlik eesmärk 11 lõpetada ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele haldussuutlikkuse toetamiseks kättesaadavaid ELi vahendeid vähendada.
Käesolevas omaalgatuslikus arvamuses käsitletaksegi neid probleeme, samuti kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vajadust saada ELi rahastatud suutlikkuse suurendamise meetmetele parem juurdepääs, kui oli aastatel 2014–2020.
Komiteetellitud uuringus esitatakse järgmise mitmeaastase finantsraamistiku tarvis kolm ettepanekut:
- muuta riiklikud reformikavad strateegiliseks vahendiks, millega koordineeritakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, muude ELi programmide ja reformi tugiprogrammi kasutamist (sealhulgas suutlikkuse suurendamiseks), võttes arvesse Euroopa poolaasta prioriteete, et tagada investeerimis- ja struktuurireformide parem integreerimine;
- luua ELi rahastatud vahendid, millele kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on otsene juurdepääs, nt eraldada osa struktuurireformi tugiprogrammi vahenditest kohalike ja piirkondlike omavalitsuste programmidele ning hinnata, kas liikmesriikide pöördumised sisaldavad ka selliseid taotlusi;
- luua vahendid võrdlusuuringuteks, edusammude jälgimiseks ja tulemuste hindamiseks, et suutlikkuse suurendamise saaks lisada riigiaruannetesse ja riiklikesse reformikavadesse.
Arvamuse „Koostöömajandust reguleerivate meetmete Euroopa raamistik" vastuvõtmine
Raportöör: Peter Florianschütz (AT/PES)
„Koostöömajandus" (või „jagamismajandus") tähendab ärimudeleid, kus tegevust vahendavad koostööplatvormid, mis loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud.
Koostöömajandus põhineb kolmepoolsel suhtel kolme osalejate kategooria vahel:
• teenuseosutajad, kes jagavad vara, aega või oskusi: kas aeg-ajalt teenuseid osutavad eraisikud (kasutajalt kasutajale suunatud teenuse osutajad) või kutselised teenuseosutajad;
• kasutajad, kes tarbivad pakutavat vara ja pakutavaid teenuseid;
• vahendajad, kes ühendavad digiplatvormi abil teenuseosutajad kasutajatega ning vahendavad nendevahelisi tehinguid.
Ehkki neil võivad olla mõned ühised jooned, võivad koostöömajanduse ärimudelid olulisel määral erineda isegi samas tööstusharus või sektoris. Neid on kasulik eristada kahe mõõtme alusel: nad kas teenivad kasumit või on mittetulunduslikud ning nad on suunatud kas ettevõttelt tarbijale või kasutajalt kasutajale. Enamik suuri, tuntud koostöömajanduse platvorme teenib kasumit ja on suunatud kasutajalt kasutajale, kuid on ka teisi.
3. COTER komisjoni koosoleku päevakorras oli:
Arvamuse
– „Soovitused regionaalarengu strateegiate edukaks kujundamiseks pärast 2020. aastat"teine arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Adam Struzik (PL/EPP)
Regioonide Komitee esitab soovitused regionaalarengu strateegiate tõhusaks kavandamiseks 2020. aasta järgseks perioodiks, tuginedes seejuures piirkondade strateegilise olukorra jaoks määravate tegurite analüüsidele, võttes arvesse piirkondade ees seisvaid väljakutseid ja kasutades ära ühtekuuluvuspoliitika raames seni saadud kogemusi.
Need soovitused puudutavad ainult prioriteetseid investeerimisvaldkondi ja tõhusate regionaalarengu strateegiate raamtingimusi.
Arengustrateegiad on üks tähtsamaid vahendeid piirkondlike ja kohalike omavalitsuste jaoks, sest neis näidatakse tihedas kooskõlas Euroopa tulevikuvisiooniga kätte otsuste ja meetmete suund eesmärkide ja prioriteetide seadmiseks.Regionaalarengu strateegiad on olulised vahendid koostoime ja vastastikuse täiendavuse saavutamiseks konkreetsete valdkondlike vahendite vahel ning nendega tagatakse ka sidusrühmade kaasamine.
Regioonide Komitee soovitused on järgmised:
1. soovitus: strateegiline regionaalplaneerimine kui eduka arengu lähtepunkt
2. soovitus: kestliku arengu eesmärgid kui linnade ja piirkondade pikaajaliste strateegiate alus
3. soovitus: linnad ja piirkonnad peaksid oma regionaalarengu strateegia aluseks võtma täpse tulevikuanalüüsi
4. soovitus: investeeringud institutsioonilise ja haldussuutlikkuse suurendamisse kui avaliku sektori vahendite tõhusa kasutamise eeltingimus
5. soovitus: fondide ja teiste osalejate sünergia toetamine
6. soovitus: territoriaalne koostöö funktsionaalsetes piirkondades
7. soovitus: naaberriikide riiklike või piirkondlike Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ühisprojektid
8. soovitus: territoriaalse lähenemisviisi tugevdamine, kasutades täielikult ära integreeritud vahendite (nt kogukonna juhitud kohalik areng (CLLD) ja integreeritud territoriaalsed investeeringud) potentsiaali
Arvamuse
„Parem ühtekuuluvuspoliitikaalane teavitustegevus"esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Adrian Ovidiu Teban (RO/EPP)
Ühtekuuluvuspoliitika moodustab umbes kolmandiku ELi eelarvest, s.o 351 miljardit eurot programmitöö perioodil 2014–2020. See loob piirkondade ja liikmesriikide jaoks pikaajalise investeerimisraamistiku.
Põhimõtteliselt peaks teabevahetus olema poliitika kujundamise ja rakendamise lahutamatu osa. Teadlikkus ELi rahastatud kohalikest projektidest toetusesaajate ja kodanikuühiskonna seas on väga oluline, hoolimata eri toetussummadest konkreetsetes piirkondades, ning see saab olla üksnes kõigi kaasatud valitsustasandite ühiste jõupingutuste tulemus.
Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatavate rakenduskavade korraldusasutused peavad teavitama ühtekuuluvuspoliitika programmide ja projektide eesmärkidest, rahastamisvõimalustest ja tulemustest. See on liikmesriikide korraldusasutuste ja toetusesaajate peamine ülesanne. Potentsiaalsete toetusesaajate teavitamine rahastamisvõimalustest on programmi juhtimise oluline osa.
Regioonide Komitee juhib tähelepanu sellele, et ELi ühtekuuluvuspoliitika on avaldanud positiivset mõju nii majandusele kui ka kodanike elule, kuid peab kahetsusväärseks, et tulemustest ei ole alati hästi teavitatud ja et teadlikkus selle positiivsest mõjust on viimasel aastakümnel jätkuvalt väike.Ühtekuuluvuspoliitika teemaline teabevahetus ei ole üksnes Euroopa Komisjoni ülesanne, vaid on pigem püramiidikujuline, mille tipus on komisjon ja all kohalikud omavalitsused. See struktuur ei tähenda hierarhiat, kuid näitab, et tarvis on kooskõlastatud sõnumit.
Aarvamuse „Euroopa Regioonide Komitee panus uuendatud territoriaalsesse tegevuskavva eritähelepanuga kogukonna juhitud kohalikule arengule" esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Radim Sršeň (CS/EPP)
Regioonide Komitee nõuab liikmesriikide territoriaalsete vahendite (kogukonna juhitud kohaliku arengu, integreeritud territoriaalsete investeeringute jne) palju suuremat kasutuselevõttu ja kohustuslikku eraldamist kõikidest fondidest, et täita uuendatud territoriaalse tegevuskava ja ühtekuuluvuse eesmärke.
Komitee rõhutab, et ühtekuuluvuspoliitika ja territoriaalne ühtekuuluvus on omavahel seotud ning et ilma territoriaalset ühtekuuluvust nõuetekohaselt arvesse võtmata puudub tõeline ühtekuuluvuspoliitika.
Komitee palub, et 2020. aasta järgne territoriaalne tegevuskava tugevdaks territoriaalset mõõdet mitmesugustes poliitikavaldkondades ja julgustaks aktiivselt rohkem alt üles suunatud territoriaalseid visioone/strateegiaid, mis peaksid olema kooskõlas laiema raamistikuga.
Sellised territoriaalsed instrumendid nagu kogukonna juhitud kohalik areng või integreeritud territoriaalsed investeeringud on hästi tõestatud meetmed, millega saada „Euroopa kodanikele lähemale". LEADERi / kogukonna juhitud kohaliku arengu saavutustest ilmneb, et kohalikud tegevusrühmad suudavad kaitsta Euroopa väärtusi, kui rühmi tunnustatakse kohalike muutuste ja arengu tekitajatena kohalikul, piirkondlikul ja riiklikul tasandil. Kõiki kohalikke sidusrühmi ja kodanikke aktiivselt kaasates võimaldab see kohalikke vahendeid kasutades Euroopa vajadustelereageerida.
Uuendatud territoriaalne tegevuskava tähendab võimalust esitada uus ja positiivne narratiiv ELi tuleviku kohta. Kodanikele ja üldsusele tuleks anda terviklik ja arusaadav dokument, milles nähakse ette nende tuleviku visioonid ning mis kajastab nende tegelikke vajadusi ja lahendatavaid küsimusi.
4. SEDECi komisjoni 24. koosoleku päevakorras oli:
Aruteluks:
Arvamuse „Teadustaristud – Euroopa teadusruumi tulevik piirkondlikust ja piiriülesest perspektiivist" esimene arutelu ja vastuvõtmine
Raportöör: Eamon Dooley (IE/ALDE)
Teadustaristud ja nende kasutamine on Euroopa teadusruumi (ERA) arengu jaoks äärmiselt olulised. See aitab kaasa Euroopa ühtse teadusturu loomisele. Euroopa teadustaristu strateegiafoorumi strateegilises tegevuskavas leitakse, et üleeuroopalise tähtsusega teadustaristud annavad panuse Euroopa teadusringkondade pikaajaliste vajaduste rahuldamisse paljudes teadusvaldkondades.
Regioonide Komitee tõstab esile teadustaristute määravat rolli ülemaailmsete probleemidega võitlemisel keskkonna ja kliimamuutuste valdkonnas, mis mõjutavad ühiskondi nii kohalikul, piirkondlikul, riiklikul, Euroopa tasandil kui ka maailma mastaabis. Komitee tunneb aga muret asjaolu pärast, et ERA raamistikus esineb jätkuvalt teadustaristuga seonduvaid vajakajäämisi, millest tulenev rakendamispuudujääk vähendab võimalikku kasu ja tulemuslikkust. Omavalitsustel on keskne osa tõhusate piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide loomisel, seda eeskätt piirkondlike teadusprioriteetide tuvastamisel piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate (RIS3) abil.Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku eraldada ajavahemikul 2021–2027 teaduse, teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks 100 miljardit eurot või rohkem, et puudujäägid kõrvaldada. See tähendaks 29 % suurust kasvu võrreldes praeguse programmiga aastateks 2014–2020.
Regioonide Komitee peab kahetsusväärseks, et ELi valitsussektori osakaal teadusuuringute rahastamisel on paigalseisus, püsides perioodil 2014–2016 umbes 2,03 % peal . See näitab, et teadus- ja arendustegevusele kulutatava rahvatulu osakaal jääb tublisti alla 2002. aastal seatud Barcelona eesmärgile (3 % sisemajanduse koguproduktist) ning rahvusvahelistele uuringutele kulutatakse alla 1 % riikide teadus- ja arendustegevuse vahenditest.
Tegelemaks eelkõige nn suurprobleemidega, nagu kliimamuutused, peab teadustaristu suutma lõimuda teiste teadustaristutega, luues niiviisi laiema teadmiste jagamise platvormi ja andes panuse valdkondadevahelistesse teadusuuringutesse. Just digitaalne teadusuuringute taristu on selleks esmatähtis.
Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles jätkama järelevalvet selle üle, kas liikmesriigid ja piirkonnad täidavad oma kohustust eraldada teadus- ja arendustegevusele 3 % SKPst. 23.Komitee on veendunud, et teadustaristud loovad piirkondlikke võimalusi konkureerimaks ELi vahenditele investeeringuteks teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas.
Raportöör Eamon Dooley: "Suurte väljakutsetega, nagu kliimamuutus, lahendamiseks peavad olema teadustöö infrastruktuurid võimelised integreeruma naaberpiirkondade omadega, luues seeläbi suurema teadmiste jagamise ja aidates kaasa interdistsiplinaarsele uurimistööle. Aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamine ja rakendamine annab võimalused piirkondlikel vajadustel põhinevate töökohtade loomiseks, piirkondade sidumiseks ja kaasamiseks teadus- ja innovatsioonitegevusse."
Arvamuse „Platvormitöö – kohalikud ja piirkondlikud regulatiivsed probleemid" üldine ettevalmistav arutelu ja arvamustevahetus
TÖÖDOKUMENT
Raportöör: Dimitrios Birmpas (EL/PES)
Digitaalsetel platvormidel põhinev majandus on juba praegu Euroopa majanduse lahutamatu osa ning selle majanduslik ja sotsiaalne tähtsus kasvab tulevikus märkimisväärselt. Nende digitaalsete tööplatvormide kiire levik viimastel aastatel tõstatab hulga küsimusi selle kohta, kuidas need platvormid toimivad, millist kasu toob töö ümberkorraldamine ja millised on nendega kaasnevad riskid.
Töö leidmise võimalused digitaalsete platvormide vahendusel kasvavad pidevalt, kuid samal ajal muutuvad drastiliselt ka seni meile tuntud tööhõivetingimused, mõjutades selliseid olulisi aspekte nagu tööaeg ja tööalane staatus, palgad ning isegi töötajate ja tööandjate vahelisi kollektiivläbirääkimisi. Praegu jõuliselt kasvava ja valdavaks muutuva platvormitöö puhul ei ole aeg ja asukoht enam olulised tegurid. Kasutades kõrgetasemelisi tehnoloogilisi lahendusi, võivad töötajad täita oma ülesandeid väljaspool ettevõtte ruume ja väljaspool tööaega.
Euroopa Regioonide Komitee on oma varasemas arvamuses märkinud, et „et mõned jagamismajanduse ärimudelid tekitavad suurt negatiivset välismõju sotsiaal- ja tööhõive tasandil, eelkõige mõiste „füüsilisest isikust ettevõtja" väärkasutamise tõttu, ning tuginevad suurtele sotsiaalsetele erinevustele töötajate vahel" . Isikutel, kes on selgelt määratletud töötajatena ja kes töötavad niisiis töölepingu alusel, on õigus saada miinimumpalka ja nende suhtes kehtivad eeskirjad, mis reguleerivad tööaega ja ületunde, puhkusi, haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustusi, töötushüvitisi, kaitset ebaõiglaselt töölt vabastamise ja diskrimineerimise eest. Digitaalsete platvormide vahendusel töötavatel füüsilisest isikust ettevõtjatel aga ei ole eespool nimetatud õigusi ning neil ei pruugi olla isegi võimalik pidada läbirääkimisi selliste peamiste töötingimuste üle nagu minimaalne tööaeg või miinimumpalk, kuna see võib olla vastuolus konkurentsieeskirjade või monopolivastaste eeskirjadega. Lisaks sellele ei ole töösuhted digitaalsetel platvormidel sageli kahepoolsed, sest platvormid toimivad vahendajatena kasutajate ja töötajate vahel. On oluline rõhutada, et kuna noored on paremini kursis digitaalsele tehnoloogiale ülemineku ja tehnoloogia arengutega, siis näevad nad digitaalsete platvormide vahendusel töötamist ahvatleva esimese tööhõive võimalusena, seda hoolimata selgelt määratletud tööõiguste puudumisest.Tuleb märkida, et platvormitöötajad on keskmiselt 10 aastat nooremad kui need, kes töötavad väljaspool internetti ning selge reguleeriva raamistiku puudumine suurendab seetõttu ebakindlat tööhõivet noorte seas.
Samas tuleb tunnistada, et platvormitöö ja muud uued tööhõivevormid võivad pakkuda parema tasakaalu saavutamist töö- ja pereelu vahel, pakkuda lisasissetulekut ning uusi võimalusi tööturust kõige kaugemal olevate isikute jaoks.
Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika peavad aga käima käsikäes tööturgudel toimuva digitaliseerimisega. Seepärast on vaja luua terviklik raamistik, mis tagaks kõigi töötajate sotsiaalse kaitse ja sotsiaalsed õigused(alates tervishoiust ja turvalisusest kuni elukestva õppe võimalusteni), et luua võrdsed tingimused platvormimajandusele ja „traditsioonilisele" internetivälisele majandusele.
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu Brüsseli esindaja