Nädalakiri nr 17               09.09. – 15.09.2019

1. Euroopa Regioonide Komitee juhatuse koosolek Soomes, Turus
2. Sotsiaalvaldkonna piirkondlik tulemustabel Regioonide Komiteelt
3. Idapartnerluskonverents CORLEAP  12. septembril Soomes, Turus
4. Euroopa Komisjoni ametisse asuv president esitles 10. septembril komisjoni uut struktuuri

…………………………………………………………………………………………………………

1. Euroopa Regioonide Komitee juhatuse koosolekul EL Nõukogu eesistujariigis Soomes, Turus, 12. ja 13. septembril olid päevakorras kõigepealt Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Soome prioriteedid. Soome on seadnud prioriteediks jätkusuutliku majanduskasvu. Säästev ja kaasav majanduskasv vajab piisavaid kohalikke investeeringuid haridusse ja innovatsiooni, arvestades ka digitaliseerimist ja tehisintellekti. Soome rõhutab ka, et me vajame kliimamuutuse suhtes suuremaid ambitsioone.

Koosolekul toimus arutelu tulevikuks vajalike oskuste teemal s.o. õpetamise ja õppimise uued viisid. Keskenduti tehisintellekti kasutamise võimalustele, räägiti selle mõjust haridusele ja teadmiste loomisele.  Tehisintellekt muudab üha hägusemaks piiri formaalse, klassiruumis antava hariduse ja omas tempos kulgeva personaalse õppe vahel. Edasi arenedes muudab tehisintellekt vanu institutsioonilisi struktuure ja tavasid, mis ei pruugi tulevikus enam olla asjakohased. On vaja poliitikat, mis suunaks tehisintellekti arengut sotsiaalselt kasulikesse suundadesse, kus tegeletakse tulevikuprobleemide, -võimaluste ja  -vajadustega.

Jan Trei, Regioonide Komitee Eesti delegatsiooni liige, keskendus oma ettekandes tehisintellekti kasutamise võimalustele koolihariduses. „Tehisintellekt aitab haridust loovamaks muuta, toetab õpilase loomingulist tegevust ning võimaldab personaliseeritud õppimist – analüüsib õpilase teadmisi ja pakub individuaalse õppekava vajalike oskuste tugevdamiseks. Tehisintellekt toetab erivajadustega laste õpet – selle abil saab õppija kasutusmustrite põhjal välja selgitada, kuidas last toetada iseseisval õppimisel. Kõnesüntees ja kõnerobotid on samuti uus innovaatiline võimalus hariduses." ütles Jan Trei.

Uue tehnoloogia abil saavad koolilapsed parema ülevaate maailma probleemidest ja väljakutsetest. On vaja rohkem pidada arutelusid, kuulata teadlasi ja õpetajaid ning seejärel peaksid kohalikud omavalitsused tegema omalt poolt kõik, et õppekeskkond ja digitaristu koolides ja selle ümbruses oleks üleminekut toetav. Jan Trei lisas, et kohalikud omavalitused koostöös riigiga saavad arukalt planeerida järgmise perioodi EL vahendite kasutamist vastava keskkonna loomise toetuseks. 

Regioonide Komitee seisukoht on , et tulevikku suunatud üleminekute juhtimiseks on oluline täiustada strateegiaid ja määratleda konkreetsed arenguteed.

Arvamuste vahetusel Soome majandusministri Katri Kulmuniga rõhutasid ELi kohalikud ja piirkondlikud juhid, et Soome EL Nõukogu eesistujariigina peab esitama ambitsioonika ELi järgmise mitmeaastase eelarve ettepaneku, pakkudes linnadele ja piirkondadele vahendeid inimkapitali investeerimiseks ja digitaalse lõhe kaotamiseks.

 

2. Euroopa Regioonide Komitee koostas esimese piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, mis näitab, et enamik ELi piirkondi on aastatel 2014–2018 saavutanud edu, ehkki ELis esineb märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi.

Alates 2018. aastast on Euroopa Komisjon jälginud sotsiaalset progressi liikmesriikides, kasutades sotsiaalset tulemustabelit, mis hõlmab 12 poliitikavaldkonda. Kuid Euroopa Komisjoni tulemustabelist saab andmeid ainult riikliku tasandi kohta. Seejärel käivitas Regioonide Komitee  Eurostati andmete põhjal piirkondliku sotsiaalvaldkonna tulemustabeli, et mõõta sotsiaalset progressi ELi piirkondades, mitte vaid riiklikul tasandil.

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz: „EL peab asetama sotsiaalse progressi ja piirkondlikud investeeringud oma tähelepanu keskmesse".  Sotsiaalse progressi mõõtmine piirkondlikul tasandil on ülioluline tagamaks, et Euroopa, riiklikud ja piirkondlikud investeeringud toetaksid ELi sotsiaalseid eesmärke.

Tulemustabeli kohaselt on üldine suundumus perioodil 2014–2018 positiivne: enam kui 80% ELi piirkondadest on teinud sotsiaalvaldkonnas edusamme. Samal ajal esineb üksikutes liikmesriikides, näiteks Itaalia põhja- ja lõunaosa vahel, märkimisväärseid erinevusi.

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles:

„Euroopa edu ei ole vaja määratleda mitte ainult majandusliku, vaid ka sotsiaalse progressi kaudu. Mõistes meie piirkondade olukorda, saavad ELi poliitika ja investeeringud tõhusamalt võidelda piirkondlike puudujääkidega ja tagada, et ühtegi kodanikku ei unustata. On tehtud edusamme, kuid tänases aruandes rõhutatakse, et EL peab oma põhitähelepanu suunama sotsiaalse ebavõrdsuse vastu võitlemisele ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele. Piirkonnad ja linnad on valmis ehitama kestlikku Euroopat, kuid nad vajavad investeeringuid, mistõttu me vajame stabiilsuse ja kasvu paktis paindlikkust ning järgmises ELi eelarves tugevat ühtekuuluvuspoliitikat ja Euroopa Sotsiaalfondi."

Täpsemalt sotsiaalvaldkonna piirkondlikust tulemustabelist eestikeelses pressiteates siin:

https://cor.europa.eu/et/news/Pages/regional-social-scoreboard.aspx

 

3. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juhid Euroopa Liidust ja idapartnerlusriikidest, kohtudes 12. septembril Turus, tõdesid veelkord, et Euroopa Liit peaks süvendama ja parandama suhteid oma idapiiril asuvate naabritega. Kahes 12. septembril vastu võetud aruandes soovitasid nad ELil suurendada oma toetust väikestele piiriülestele projektidele, mille eesmärk on suurendada kogukonna kontakte. Samuti soovitati luua avaliku halduse akadeemia kuue idapartnerlusriigi kohalike ja piirkondlike teenistujate jaoks: Ukraina , Valgevene, Moldova, Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia.

Idapartnerluse piirkondlike ja kohalike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP) idee luua akadeemia on üks soovituste kogumist, mille eesmärk on tagada, et idapartnerluse riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning EL korraldaksid piisavat koolitust riigiteenistujatele. Eraldi üleskutse suurendada inimestevaheliste projektide rahastamist on üks element ettepanekutes, mis näeksid EL eemalduvat mõne suhteliselt suuremahulise ja keskselt juhitava projekti toetamisest suurema hulga suhteliselt väikeste ja kohapeal juhitavate projektide arendamise suunas, sellistes valdkondades nagu kultuur, haridus ja sport.

CORLEAPi poolt Soomes Turus toimunud kohtumisel vastu võetud soovitused saadetakse riikide juhtidele enne idapartnerluse riikide ja ELi tippkohtumist Zagrebis 2020. aasta mais.

Euroopa Liit lõi idapartnerluse 2009. aastal ja järgmisel aastal lõi Regioonide Komitee CORLEAPi, et tagada kõigil valitsustasanditel võimalus jagada oma kogemusi.

CORLEAP on juba väitnud, et idapartnerlus peaks tugevdama piirkondlikke ja kohalikke algatusi, mis mõjutavad positiivselt demokratiseerimise ja reformiprotsesside rakendamist; kohandama eelarveid kohalike ja piirkondlike sidusrühmade vajadustele vastavaks, näiteks toetades väikesemahulisi projekte; saavutama paremaid tulemusi detsentraliseerimise, kohaliku demokraatia ja hea valitsemistava küsimustes, mis väljenduks vahendite eraldamisel kohalikul tasandil; ning aitama võidelda desinformatsiooni levimise vastu kohalikul ja piirkondlikul tasandil.

Lisaks pressiteade siin:

https://cor.europa.eu/en/news/Pages/eastern-partnership-would-benefit-from-going-local.aspx

 

4. 10. septembril tutvustas Euroopa Komisjoni presidendiks valitud Ursula von der Leyen oma meeskonda ja järgmise Euroopa Komisjoni uut struktuuri.

Uus komisjon kajastab poliitilistes suunistes seatud prioriteete ja eesmärke. Komisjoni struktuur peegeldab neid eesmärke, mille nimel Euroopa Parlament valis presidendiks just von der Leyeni.

Valitud president Ursula von der Leyen ütles: "See meeskond kujundab Euroopa teed tulevikku: võtame julged meetmed võitluses kliimamuutuste vastu, loome partnerluse USA-ga, määratleme oma suhted endkehtestava Hiinaga ja oleme usaldusväärne naaber Aafrikale. See meeskond peab seisma meie väärtuste ja maailmatasemel standardite eest. Ma tahan, et seda komisjoni juhiks kindlameelsus, et see komisjon oleks selgelt keskendunud käsitletavatele küsimustele ja pakuks vastuseid. Komisjon saab olema tasakaalustatud, paindlik ja kaasaegne. See meeskond peab nüüd saama parlamendi usalduse. Minu komisjon on jätkusuutlikule poliitikale pühendunud geopoliitiline komisjon. Ja ma tahan, et Euroopa Liit oleks mitmekülgsuse eestkostja. Sest me teame, et oleme tugevamad, kui teeme koos seda, mida me üksi teha ei suuda. "

Pressiteade, kus meeskonnast täpsemalt siin:

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/en/ip_19_5542

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis