30. september - 06. oktoober 2019 nr.19
Nädalakiri nr 19 30.09. – 06.10.2019
- Euroopa Regioonide Komitee SEDEC komisjoni koosolek 30. septembril
- Territoriaalse koostöö tugevdamine Euroopas: parim panus meie ühisesse tulevikku; Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste platvormi iga-aastase kohtumise eel avaldatud juhtkiri
- Aafrika seakatku epideemia on oht maaelu arengule ja sealihaturule
- Kadri Simsoni esinemine Euroopa Parlamendi ees 3. oktoobril https://www.europarl.europa.eu/ep-live/en/committees/video?event=20191003-0900-SPECIAL-HEARING-4Q2
……………………………………………………………………………………………………………………….
- Regioonide Komitee SEDEC komisjoni liikmed valisid 30.septembril komisjoni uueks esimeheks Gabrovo linnapea Tanya Hristova (BG / EPP).
"SEDECi komisjon juhib Euroopa Regioonide Komitee tööd paljudes olulistes valdkondades, mis mõjutavad Euroopa kodanike igapäevaelu. Nende hulka kuulub sotsiaalse arengu tagamine kõigis ELi piirkondades, kõigile võrdsete võimaluste tagamine, ajude väljavoolu ja oskuste puudujääkide likvideerimine, lisaks digitaalse ja innovatsiooni lõhe kaotamine Euroopas. Minu linn Gabrovo on hea näide selle kohta, kuidas digitaliseerimine ja innovatsioon saavad parandada nii tootlikkust kui ka elatustaset, " ütles Hristova.
Pr Hristova juhitud esimesel koosolekul arutasid SEDECi liikmed digitaalsetel platvormidel töötamisega seotud kohalikke ja regulatiivseid väljakutseid, mille pani kirja Dimitrios Birmpas (EL / PES) oma arvamuse eelnõus. Selles kutsutakse üles kehtestama Euroopa tasandil selged suunised platvormi töötajate töötingimuste parandamiseks ja selliste kuritarvituste vastu võitlemiseks nagu võltsid füüsilisest isikust ettevõtjad. "Digitaalplatvormide töö reguleerimine loob võrdsed võimalused traditsioonilise majanduse ja digitaalse platvormi majanduse vahel ning aitab võidelda sotsiaalse dumpinguga," kinnitab hr Birmpas oma raportis, mis võetakse vastu Regioonide Komitee täiskogu istungjärgul detsembris.
Regioonide Komitee rõhutab, et digiplatvormidel põhinev majandus on juba praegu Euroopa majanduse lahutamatu osa ning selle majanduslik ja sotsiaalne tähtsus kasvab tulevikus märkimisväärselt. Digiplatvormide kasutamine mis tahes majandustegevuse koordineerimiseks on tänu interneti kiirele levikule kasvuteel. Euroopa Komisjon on kirjeldanud platvormimajandust kui ärimudelit, kus tegevust hõlbustavad koostööplatvormid. Koostööplatvormid loovad avatud kauplemisvõimaluse selliste kaupade või teenuste ajutiseks kasutamiseks, mida tihti pakuvad eraisikud. Koostöömajandus hõlmab kolme liiki osalisi: i) teenuseosutajad, kes jagavad varasid, vahendeid, aega ja/või oskusi; need võivad olla nii eraisikud, kes vahetevahel osutavad teenuseid, kui ka kutselised teenuseosutajad; ii) nende teenuste kasutajad; iii) vahendajad, kes ühendavad veebiplatvormi abil teenuseosutajad kasutajatega ja hõlbustavad nendevahelist kauplemist („koostööplatvormid").
OECD defineerib platvormi digitaalse teenusena, mis hõlbustab suhtlust kahe või enama eraldiseisva kuid omavahel seotud kasutajate rühma vahel (kas ettevõtted või üksikisikud), kes suhtlevad omavahel kõnealuse internetiteenuse kaudu.
Regioonide Komitee tunnistab, et digitaalse platvormitöö kasvu võib selgitada asjaoluga, et see pakub nii tööandjatele kui ka töötajatele mitmeid eeliseid, sest vaja on paindlikku tööturgu. Digitaalsete tööplatvormide kiire levik viimastel aastatel on tõstatanud mitmeid küsimusi seoses töö ümberkorraldamisega nende platvormide ellukutsumise tulemusena ning sellest tõusva kasuga, aga ka sellega seonduvate riskidega. Vaja on luua terviklik raamistik, mis tagaks kõigi töötajate sotsiaalkaitse ja sotsiaalsed õigused (alates töötervishoiust ja -ohutusest kuni elukestva õppe võimalusteni). Raamistik looks platvormimajandusele ja veebivälisele tavamajandusele võrdsed tingimused, nii et kõigil asjaosalistel oleksid samad õigused ja kohustused. Ühine Euroopa algatus digiplatvormide töö reguleerimiseks peaks tagama liikmesriikide koordineeritud vastuse õiguslikele probleemidele, mis tulenevad tööturul toimuvatest tehnoloogilistest muutustest. Tähtis on luua Euroopa raamistik, millega edendada seda innovaatilist ja dünaamilist majandussektorit, võideldes samal ajal kahjulike tavade ja kuritarvituste vastu.
Aruteludokumendis Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta märgib Euroopa Komisjon, et selle mõõtme süvendamine nõuab, et EL lepib kokku ühised eeskirjad, millega määratakse kindlaks digivaldkonna töötajate tööalane staatus. See võimaldab ettevõtjatel täielikult ära kasutada Euroopa ühtse e-turu võimalusi. Kuna noored on paremini kursis digiülemineku ja tehnoloogia arenguga, näevad nad digiplatvormide vahendusel töötamist ahvatleva esimese tööhõive võimalusena, seda hoolimata selgelt määratletud tööõiguste puudumisest. Selge reguleeriva raamistiku puudumine suurendab seetõttu ebakindlat tööhõivet noorte seas.
Regioonide Komitee kutsub üles laiendama põhilisi töö- ja sotsiaalõigusnorme ka platvormimajandusele ja selle töötajatele, rõhutades vajadust reguleerida digitaalse ühtse turu sotsiaalset mõju Euroopa tasandil. Digiplatvormide töö proportsionaalne reguleerimine Euroopas loob traditsioonilisele majandusele ja digitaalsele platvormimajandusele võrdsed võimalused ning võitleb sotsiaalse dumpingu vastu. Lisaks märgib komitee, et Euroopa tasandil on vaja selgeid suuniseid, mis käsitlevad füüsilisest isikust ettevõtja määratlust maksustamise, kindlustuse ja sotsiaalkaitse seisukohalt ning tööhõivestaatuse määratlemist.
Majandustegevuse pidev arendamine digiplatvormide kaudu avaldab mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile ning seetõttu reguleeritakse neid ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandil. Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles pakkuma lahendusi platvormitööst tulenevatele sotsiaalsetele ja tööhõivealastele probleemidele. Ühtlasi innustab komitee kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui paljude e-teenuste osutajaid ja kasutajaid – sageli digiplatvormide kaudu – lisama platvormitöö töötingimuste sotsiaalsed kriteeriumid riigihankelepingute sõlmimise kriteeriumite hulka. Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi kui teenuseosutajaid on vaja innustada sõnastama töölepinguid, mis võiksid olla eeskujuks teistele kohalikele tööandjatele.
Pressiteade https://cor.europa.eu/en/news/Pages/tanya-hristova-appointed-sedec-chair.aspx
- Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste platvormi iga-aastane kohtumine toimus tänavu 27. septembril 2019 Palmas Mallorcal. Selle korraldas Euroopa Regioonide Komitee koostöös Vahemere-Püreneede euroregiooni ja Baleaari saarte valitsusega.
Enne kohtumist Mallorcal avaldasid Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ning Baleaari saarte juht, komitee liige ja ühtlasi Vahemere-Püreneede euroregiooni juht Francina Armengoli juhtkirja, mille sisust lähemalt siin:
Liikmesriikide territoriaalse koostöö tugevdamine on olnud Euroopa integratsiooni ja solidaarsuse sünonüüm. Sellest ajast saadik, kui Euroopa Liit üle 60 aasta tagasi loodi, on ta neid jõupingutusi toetanud, juhindudes eesmärgist saavutada territoriaalne ühtekuuluvus, võidelda piirkondliku ebavõrdsusega ja avada ühtne turg. Ent halduskoormuse, ebapiisavate investeeringute ja hiljutiste poliitiliste sündmuste tõttu ei ole kõiki territoriaalse koostöö pakutavaid võimalusi seni õnnestunud täielikult ära kasutada.
Kuna 150 miljonit inimest ehk 30 % kogu ELi rahvastikust elab sisepiirialadel, on ühtse turu terviklikkuse ja Euroopa integratsiooni seisukohalt äärmiselt tähtis koostöö sellistes valdkondades nagu kestlik areng, transport, tervishoid ja kultuur. Piiriülese koostöö kaitsmine ja toetamine ning sellesse investeerimine ei too kasu mitte ainult piiriäärsetele kogukondadele, vaid ka Euroopa Liidule tervikuna.
Viimased 30 aastat on EL toetanud piiriülest koostööd, võttes kasutusele poliitikameetmeid ja programme, nt Euroopa territoriaalne koostöö ja ELi regionaalfondid (ühtekuuluvuspoliitika).
Euroregioonid ja Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus (ETKR), mille puhul teevad ELi eri liikmesriikide kaks või enam piirkonda koostööd ühist majanduslikku, sotsiaalset, kultuurilist ja poliitilist huvi pakkuvates valdkondades, on olnud Euroopas integratsiooni süvendamisel eriti tähtsal kohal.
EL arendab uut Euroopa piiriülest õiguslikku mehhanismi , mis võimaldab kahel või enamal kohalikul või piirkondlikul omavalitsusel allkirjastada kokkuleppe ja hakata tegema piiriülest koostööd. See võib hoogustada piirialade vahelisi projekte, võimaldades piirkondadel kohaldada ühe liikmesriigi norme naaberliikmesriigis. Kindlasti peaksid uus Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon seadma need ja teised meetmed, millega toetatakse piirkondlikku, territoriaalset, riikidevahelist ja piiriülest koostööd, esmatähtsale kohale. Ilmselge on ka see, et edukas piiriülene koostöö peab andma piirkondadele võimekuse programme kavandada ja ise otsuseid langetada.
Ent isegi asjakohase poliitilise tahte ja vähendatud halduskoormuse korral on edukaks territoriaalseks koostööks vaja investeeringuid. Praeguse ELi eelarve (2014–2020) raames investeeritakse piirkondade koostöösse ühtekuuluvuspoliitika vahenditest peaaegu 10 miljardit eurot, millest 6,8 miljardit on ette nähtud piirialadele.
- Regioonide Komitee võtab järgmisel nädalal toimuval täiskogu istungjärgul vastu Sławomir Sosnowski arvamuse sigade Aafrika katku kohta. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused märgivad, et sigade Aafrika katku epideemia on oht maaelu arengule ja sealihaturule.
See on oht ja väljakutse kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil. Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatena on komitee liikmed teadlikud sigade Aafrika katku viiruse esilekerkimisest tekkinud tõsistest probleemidest.
Euroopa piirkonnad peaksid sigade Aafrika katkust maapiirkondadele, põllumajandusele ja põllumajanduslikule töötlevale tööstusele tuleneva ohu suhtes solidaarselt toimima. Kui viirus levib edasi sama tempoga, siis võib see kaasa tuua Euroopa sealihaturu kokkuvarisemise ja sadade tuhandete põllumajandusettevõtjate elatisest ilmajäämise. See on probleem, mis ei ole enam üksnes kohalik või piirkondlik, vaid on muutunud üleeuroopaliseks ohuks. Praegu on haigusjuhtumeid teada mitmes Euroopa riigis.
Regioonide Komitee on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 artikli 5 lõike 3 punktis a osutatud Euroopa Liidu rahaline toetus peaks olema sigade Aafrika katku puhangute korral alati 100 %, sest viirus on oht, mis tekitab majanduslikke probleeme nii ELis kui ka naaberriikides.
Komitee viitab eelkõige piiriülese koostöö vajalikkusele, kuna see peab olema sama intensiivne kui loodusõnnetuste puhul ette nähtud. Antud probleem puudutab alasid ELi välispiiri ääres, seetõttu on tugevam piiriülene koostöö paratamatu ja vajalik. Vaja on stabiliseerida olukord ELi naaberriikides (Vene Föderatsioonis, Ukrainas ja Valgevenes) ning saavutada dialoog ELi institutsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel.
Lisaks ELi sealihaturu võimalikule kokkuvarisemisele võib katk negatiivselt mõjutada ka muid sektoreid, nagu turism, metsandus, liha töötlemine ja kaubandus. Järgmises mitmeaastases finantsraamistikus tuleks ette näha lisavahendid, sealhulgas märkimisväärne toetus teadusuuringutele, et töötada välja tõhus vaktsiin sigade Aafrika katku vastu. Komitee nõuab sihtotstarbelise piiriülese toetuse eraldamist võitluseks sigade Aafrika katku vastu projektide raames, mida rakendavad ühiselt vähemalt kaks riiki.
Regioonide Komitee on seisukohal, et ELi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni tasandil tuleks alustada intensiivseid arutelusid sigade Aafrika katku vastase ühise ja sidusa võitluse üle eelnimetatud kolmandate riikidega. Lisaks tuleks kaaluda võimalust edendada kõnealuseid meetmeid piiriüleste toiduohutuse valdkonna programmide kaudu.
Komitee kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles andma sigade Aafrika katku leviku tõkestamiseks rohkem teavet hoolsuskohustuse täitmise kohta, tegema pidevalt koostööd, et tagada bioohutusmeetmete jätkuv kohaldamine, eelkõige väikestes põllumajandusettevõtetes, ning teha veelgi tihedamat koostööd haiguste puhangute korral piirialadel. See teave tuleks saata kõikidele seakasvatajatele ja kõikidele muudele isikutele, kes puutuvad kokku metssigadega.
Lisaks tuleks edendada põllumajanduse ja keskkonna vahelist koostööd (jahipidamine, lisasöötmise keeld, põllumajanduslikud tavad), mis on kohandatud iga liikmesriigi konkreetsele olukorrale. On vaja rohkem ressursse ja meetmeid sigade Aafrika katku vastase tõhusa vaktsiini väljatöötamiseks. Sigade Aafrika katku poolt kahjustatud põllumajandusettevõtetele tuleks anda eritoetust.
Pressiteade https://cor.europa.eu/en/news/Pages/african-swine-fever-still-poses-a-challenge-and-threat-.aspx
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis