Nädalakiri nr 2/2019                  28.01. – 03.02.2019

1. Regioonide Komitee  KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA KOMISJONI (ENVE) koosolek 28.jaanuaril

Pressiteade siin

2. Regioonide Komitee LOODUSVARADE KOMISJONI (NAT) koosolek 29.jaanuaril

Pressiteade siin

 

……………………………………………………………………………

 

1. ENVE koosolekult:

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused otsustavad survet avaldada liikmesriikidele kliimaalaste ambitsioonide tõstmiseks, panna paika energiapuuduse vähendamise eesmärgid ning kaasata linnad ja piirkonnad riiklikesse kliima- ja energiaplaanidesse, mis tuleb esitada aasta lõpuks.

ENVE komisjon on vastu võtnud oma 2019. aasta tööprogrammi. Lisaks keskkonna- ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsele on päevakorras esikohal Euroopa puhtale energiale üleminek, energiapuudus, kliimamuutused ja Pariisi lepingu rakendamine. Kestliku arengu eesmärgid on ka ENVE programmi orientiiriks, nagu kogu maailmas.

 

 Arutelul olid järgmised arvamused:

1. Arvamus teemal: „Mitmetasandiline valitsemine ja valdkondadevaheline koostöö võitluses energiaostuvõimetusega"

Omaalgatuslik arvamus. Töödokument.

RAPORTÖÖR: Kata TÜTTŐ (HU/PES)

Toimus mõttevahetus liikmetega.

 

Vastavalt kliima- ja energialase linnapeade pakti määratlusele on energiaostuvõimetus „olukord, mille puhul leibkond või üksikisik ei suuda madala sissetuleku, kõrge energiakulu ja kodu madala energiatõhususe kombinatsiooni tõttu endale lubada peamisi inimväärse elatustaseme jaoks vajalikke energiateenuseid (küte, jahutus, valgustus, liikuvus, energia)". Eespool toodud tõlgenduse kohaselt mõjutab energiaostuvõimetus mingil määral igat kümnendat Euroopa kodanikku.

Raportöör rõhutas linnapeade pakti raames tehtud tööd, arvestades ennekõike, et energiaostuvõimetusega võitlemine on üks pakti prioriteete.  Raportöör märkis, et umbes 57 miljonil eurooplasel ei ole piisavat kütet ning 52 miljonit inimest ei jõua õigel ajal küttearveid tasuda. Energiaostuvõimetuse vähendamine peab paigutuma teiste tähtsate keskkonnateemade juurde.

Kata Raportöör Ms TÜTTŐ (HU/PES): „Elamumajandus on Euroopas viletsas seisus ja energiatööstus ei ole kõrgel tasemel. Peame mõtlema ja õpetama lastele kuidas taaskasutada ja energiat säästa. Tuleb hakata võitlema energiaostuvõimetusega. Meie valitsused ei ole eriti midagi teinud. Nüüd peame koostööd tegema nii palju kui võimalik Linnapeade Paktiga"

Energiaostuvõimetus on äärmiselt keeruline probleem, mille lahendamisel peab arvesse võtma nii sotsiaalseid, tehnilisi kui ka majanduslikke aspekte. Euroopa Komisjoni seadusandlik pakett „Puhas energia kõigile eurooplastele" tunnistab energiaostuvõimetuse vastase võitluse tähtsust. Paketi üle peetavate läbirääkimiste ajal pööratakse üha enam tähelepanu ühiskonnamõjudele, tunnistades energiaostuvõimetuse tõttu erinevates poliitikavaldkondades tekkinud probleeme.

Kuna energiaostuvõimetus on väga keeruline probleem, ei saa sellele erinevates ELi piirkondades kohaldada ühtseid lahendusi. Seetõttu tuleb leida lahendusi peamiselt kohalikul ja piirkondlikul tasandil, mis tähendab, et keeruka energiaostuvõimetuse vastase võitluse juhid on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused. Samas võivad energiaostuvõimetuse haldamisele suunatud poliitikad tuua kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele täiendavat kasu, edendades seeläbi muude poliitiliste eesmärkide täitmist, toetades näiteks energiatõhusust, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja sotsiaalkaitsepoliitikat. Peale selle võib tõhus energiaostuvõimetuse vastane võitlus aidata kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel veelgi suurendada kliimamuutuste vastase tegevuse ühiskondlikku alust, kaasates seni vähem kaasatud ühiskonnarühmasid.

Euroopa Komisjoni algatatud ELi kütteostuvõimetuse jälgimiskeskus tegeleb põhjalikult energiaostuvõimetusega seotud küsimustega. See on äsja läbinud poole oma kavandatud 40-kuulisest tegevusajast. Jälgimiskeskuse seni saavutatud tulemused näitavad, et üleeuroopaline probleem on oodatust oluliselt suurem. Euroopa õigusaktid peaksid olema palju edasipüüdlikumad ning vaja on koostööd riikide valitsuste ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste vahel, et tagada tõhus mitmetasandiline valitsemine.

Liikmed vahetasid arvamuse üle mõtteid

EE Andres Jaadla: „Heameel, et raportis keskendutakse jällegi linnapeade paktile. Suur osa energiast kulub eluasemete kütmisele. Energia raiskamist peame vähendama ja tarku energiatõhusaid lahendusi kasutama. Passiivmajadelt on vaja edasi liikuda nullenergiamajadele."

CY Mr Karanjanis: „Me ei pea mõtlema ainult vaestele, vaid mõtelgem ka, mida teevad rikkad – suured basseinid ja uhked autod, mis võtavad palju kütust ja saastavad  keskkonda. Mida teha nendega, kes raiskavad raha ja energiat?"

Mr Millana: „Hetkel ehitatakse Euroopas tuhandeid maju, kas on aga olemas nõuded energiatõhususele? Ehitusmaterjalide osas peaksime kuulama ära teadlased."

Kõlama jäi raportööri seisukoht, et hädavajalik on arvesse võtta energiaostuvõimetuse muret tekitavaid sotsiaalseid ja tervisemõjusid ning leida lahendused.

Arvamust arutatakse sidusrühmadega 7. veebruaril 2019. Arvamus on kavas vastu võtta täiskogu 26.–27. juuni 2019. aasta istungjärgul.

 

2. Arvamus teemal: „Puhas planeet kõigi jaoks – Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni"

Omaalgatuslik arvamus. Töödokument.

Raportöör:  Michele EMILIANO (IT/PES)

Käesoleva dokumendi eesmärk on suunata arutelu vastavalt Regioonide Komitee seisukohale seoses Euroopa Komisjoni teatisega COM(2018) 773 „Puhas planeet kõigi jaoks - Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni".

Kõnealune strateegia hõlmab põhieesmärgina võitlust kliimamuutuse vastu ja selle abil integreeritakse ja ühtlustatakse erinevad keskkonna-, sotsiaal- ja majandusstrateegiad, et toetada üleminekut säästvale majandusele. Ülemaailmses kontekstis, mis hõlmab Pariisi kokkulepet ja kestliku arengu eesmärke (KAE), on selle seisukoha mõte täpsustada rolli, mida kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peavad ja saavad mängida kõnealuse strateegia elluviimisel.

Ettepanekuga hõlmatud strateegia eesmärk on muuta Euroopa Liidu majandus tõhusaks ja kestlikuks, tagades seejuures keskkonna ning kodanike tervise ja heaolu kaitsmise. Meetmed, mille abil on võimalik saavutada nullheitega majandus, jagunevad järgmise seitsme strateegilise teguri vahel:

1.energiatõhususest tuleneva kasu maksimeerimine (sh liginullenergiahoonete kasutuselevõtt); 2. taastuvatest energiaallikatest pärit elektrienergia osatähtsuse suurendamine, et muuta Euroopa energiasüsteem täielikult CO2-vabaks; 3.puhta, turvalise ja ühendatud liikuvuse edendamine; 4. kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks vajame konkurentsivõimelist ELi tööstust ja ringmajandust on peamised vahendid; 5. piisava arukate võrkude taristu ja ühenduste väljaarendamine; 6.biomajanduse võimaluste täielik ärakasutamine ja hädavajalike CO2 sidujate olemasolu tagamine; 7.ülejäänud CO2-heitega seotud probleemide lahendamine süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise abil.

Liikmed arutasid koosolekul ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 24. konverentsi tulemusi ja ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste rühma aruannet, milles käsitletakse globaalset soojenemist 1,5 kraadi võrra. Euroopa Parlamendi liige Jytte Guteland (SE/S&D) tõi esile eduka koostöö komiteega COP 24 ajal Katowices ja rõhutas, et Pariisi lepingus seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja rohkem ühiseid jõupingutusi."

Roheline Nädal 2019

Sel aastal toimub rohelise nädala 2019 avaüritus 13. mail Varssavis ja selle võõrustaja on komitee liige ja Masoovia vojevoodkonna marssal Adam Struzik (PL/EPP) . Roheline nädal toimub 13.–17. mail ja seekord arutatakse keskkonnaalaste õigusaktide kohaldamist.

2. NAT komisjoni koosolekul

Olid arutusel järgmised arvamused:

1. Arvamus:    „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik"

      Raportöör:  Uno SILBERG (EE/EA)

Omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine (kavas) NAT komisjonis:   28/03/2019

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 26/06/2019

 

Euroopa Komisjon on algatanud endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitleva kehtiva ELi õigusraamistiku põhjaliku läbivaatamise ning soovinud ka Regioonide Komitee arvamust selles osas.

Raportöör Uno Silberg (EE/EA) tutvustas töödokumenti:

„Endokriinfunktsiooni kahjustavad kemikaalid on hormoonide sarnased ained, hormoonid või hormoonide blokaatorid, mis mõjutavad endokriinsüsteemi. Hormoonid toimivad väga väikestes kontsentratsioonides reguleerides organismi arengut, kasvu, sigimist, ainevahetust, immuunsust ja käitumist.

Endokriinsüsteemi kahjustavad ained mõjutavad organismide loomulikku hormonaalset regulatsiooni, mõjutades seeläbi tervist. Mõju tervisele võib olla pikaajaline isegi eluperioodi pikkune pärast kokkupuute lõppu koos järelmõjudega järgmisele generatsioonile. On need siis inimesed, loomad, kalad või putukad. Alates 1999. aastast on leitud üha rohkem teaduslikke tõendeid, mis osutavad seosele endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokkupuutumise ning inimeste haiguste või elusloodusele tekkiva kahjuliku mõju vahel.

Viimastel aastatel on ilmnenud, et endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide vastastikusel koostoimel võib olla täiendav mõju.

Kuigi kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel ei pruugi olla volitusi kehtestada endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlevaid õigusakte, on neil siiski kohustus hoolitseda oma elanikkonna eest. Me peame andma täna selge sõnumi, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on valmis kaitsma oma järeltulevat põlvkonda. Oluline on analüüsida kavandatud meetmete mõju kohalikule ja piirkondlikule tasandile. Inimese tervise näitajate prioriteedi seadmine tööstuse ja siseturu huvidest tähtsamale kohale avab uued väljakutsed tervist ja keskkonda säästvate tehnoloogiate arendamiseks ning kasutusele võtmiseks."

Euroopa Komisjoni esindaja: „Valdkond on üsna uus. Soovime selleteemalisi uuringuid täiendavalt rahastada. Korraldame igal aastal sel teemal foorumi, kus sidusrühmad saavad kokku tulla. Soovime koostööd teha maailmatervishoiuorganisatsiooniga WHO."

Toimus liikmetega arvamustevahetus

SE Ms Drenjanin: „Alustagem sellest, milline on lasteaia- ja koolikeskkond lastele. Kas see on mürgivaba keskkond? Millised on mänguasjad? Palju on veel uurimata."

Vt kindlasti ka ingliskeelset teemakohast PPT esitlust, mis nädalakirjaga kaasas.

Raporti ekspert: Andres Valdmann Eesti Maaülikoolist

 

2. Arvamus:    „Katastroofiohu vähendamise piiriülene mõõde"

Raportöör:  Roberto CIAMBETTI (IT/ECR)

omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine (kavas) NAT komisjonis:         28/03/2019

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  26/06/2019

Kodanikukaitse tegevust juhivad piirkondlikud omavalitsused, kes peaksid ühistes hädaolukordades tegema omavahelist koostööd. Nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 196, on liidu eesmärgiks toetada, rahastada ja edendada piiriüleste operatiivkeskuste koordineerimist oma suuniste kohaselt, tegutsedes piirkondadevahelisel tasandil (sõltumata riigipiiridest). Loodusõnnetused ei tunne piire ja üha enam muutub strateegiliselt vajalikuks erinevates riikides asuvate, ent funktsionaalselt lähedaste operatiivkeskuste vaheline koostöö.

ÜRO andmetel on viimase 20 aasta jooksul looduskatastroofid maailmas läinud maksma 2 908 miljardit dollarit: 91 % katastroofidest on seotud ebasoodsate ilmastikutingimustega (põuad, tormid, üleujutused, kuumalained), millest tingitud kahju on üksi 2 245 miljardit dollarit. Võrreldes eelmise kahe aastakümnega on majanduskahju (1 313 miljardit dollarit) kasvanud rohkem kui kahekordseks.

Keskkonna tasakaalu on põhjalikult mõjutanud ennekõike kliimamuutused. Tänapäeval esineb järjest äärmuslikumaid ja hävitavamaid ilmastikunähtusi lääneriikides sagedamini ning see eeldab uut ennetustegevusele ja hädaabile suunatud strateegiat. Euroopa kodanikukaitsele ja vastupanuvõimelisele arengule pühendatud strateegiline juhend ei tohi operatiivjuhtimise etapis eirata piirkondade, elanikkonna ja kohaliku tasandi osalust.

Oma resolutsioonis Euroopa Komisjoni tööprogrammi kohta kutsub Regioonide Komitee Euroopa Komisjoni üles kohaldama oma fondides ja poliitikas läbivalt katastroofidele vastupanuvõime põhimõtet, nii et Euroopa majanduse jätkusuutlik areng ohtu ei satuks.

Euroopa Komisjoni suunistes viidatakse reale riikidevahelises koostöös nõutavatele standardsetele parameetritele, jättes üksikutele piirkondadele teenuse korraldamise ja haldamise. Euroopa Liidu kaitsemehhanismis rõhutatakse eelkõige ennetavat lähenemisviisi, samuti valmisolekut ja reageerimist loodus- ja/või inimtekkelistele katastroofidele, ning nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 196, mille eesmärgiks on kaasata piirkondlikke asutusi ja kogu riiklik kodanikukaitse, et tagada vajadusel vastavad meetmed ja abi. Seoses sellega muutuvad piirkondlikud ametiasutused tegevüksuseks.

Euroopa Komisjoni esindaja: „Vastavalt ELi aluslepingutele on kohalikel omavalitsustel pädevus koolituse osas. EL kodanikukaitsemehhanismi uus versioon on välja töötamisel. Piiriülese koostöö eesmärgid on õigusaktides kirjas. Parandada on aga vaja teabevahetust ning koostöö piiriülesed aspektid on olulised. Meil on palju EL seadusandlikke ja mitteseadusandlikke akte, mis puudutavad erinevaid katastroofe. Ohu puhul tervisele peab samuti olema valmisolek. Erinevate meetmete jaoks on olemas rahastamisvahendid. Portugali ja Hispaania piiril metsatulekahjude ennetamisega tegelemisel on saanud selgeks, et vaja on kõrvaldada halduslikud ja õiguslikud takistused."

Toimus aktiivne arvamustevahetus liikmete vahel:

Koosoleku juhataja Ossi MARTIKAINEN (FI/ALDE): „Põhjamaades oli eelmisel suvel palju metsatulekahjusid. Soomlased käisid abiks rootslastel. Küsimus on kes seda peaks koordineerima."

BE Mr Vanraes: „Rääkides katastroofidest - kõikides riikides on riiklikul tasandil katastroofikavad. Võib-olla ELI tasandil need ühtlustada. Peaksime ka vaatama, kas need erinevate riikide katastroofikavad on ajakohased ( neid tavaliselt ei ajakohastata). Kommunikatsioonikeele osas peab olema kokku lepitud, muidu tekivad takistused kommunikatsioonis."

CZ Mr Branda – „Meil Tšehhimaal on üleujutusi palju. On vaja teabevahetust korraldada, suhtluskanalid paika panna. Vajame kohalikku suhtlussüsteemi, mis reaalajas toimib."

HR Mr Marušic: „Horvaatias raskused Bosnia ja Herzegovina piiril. Looduslik piir on jõgi. Herzegovina poolel on naftarafineerimistehas, mis kuulub venelastele. Aegunud tehnoloogia. Linnas on kasvanud vähkkasvajatesse haigestumine. Tihti tehases põlengud ja muud õnnetused. Seega on riskihindamisprogrammides vaja arvestada ka riikidega, kes pole ELi liikmed, nt meil Bosnia ja Herzegoviinaga."

Raportöör: „Plaanide koostamist on vaja selleks, et katastroofiga toime tulla. Parimaid praktikaid tuleb jagada."

 

NAT komisjoni koosolekul toimus pärastlõunal arutelu nutikate külade teemal: lõimitud strateegiline lähenemisviis innovatsioonile maapiirkondades.

Maapiirkondade areng, transpordi areng, digitehnoloogiate areng, maaelu taaselustamine. Euroopa Komisjoni uus algatus. 11. aprillil 2017 esitas Euroopa Komisjon dokumendi "ELi meetmed arukate külade jaoks". Teema on Rumeenia ELi Nõukogu eesistumise ajal üks prioriteetidest.

Arutlusel jõuti järeldusele, et kõikides ELi poliitikavaldkondades peaks peale aastat 2020 keskenduma sellele, kuidas arukate külade algatust edendada.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu

esindaja Brüsselis