21. - 28. oktoober 2019 nr.21
Nädalakiri nr 21 21.10. – 28.10.2019
- Noored poliitikud oodatud kandideerima Euroopa Regioonide Komitee programmi "Young Elected Politicians United 4 Climate"
https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/YEPs-COP25_Call_final.pdf
- Regioonide Komitee majanduskomisjoni (ECON) koosolekul 22.oktoobril võeti vastu
- arvamus „Euroopa Komisjoni 2018. aasta konkurentsipoliitika aruanne"
- arvamus „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamine investeeringute ja struktuurireformide toetuseks aastatel 2021–2027"
- Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja eelarve komisjoni (COTER) koosolekul 23.oktoobril võeti vastu
- arvamus „Raudteesektori potentsiaal ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel"
- arvamus „Suurlinnapiirkondade katsumused ja nende koht 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas"
- Regioonide Komitee soovitused Euroopa Komisjonile regionaalarengu strateegiate edukaks kujundamiseks pärast 2020. aastat
- Aruanne riigihankedirektiivide rakendamise kohta
- Puhta energia paketi rakendamine
- Aktiivse ja tervena vananemine
…………………………………………………………………………………………………………………………………….
- Noored poliitikud, kes pole seisuga 3. dets. 2019 vanemad kui 40 aastat, kellel on valijamandaat (ehk siis linna- või vallavolikogu liikmed või linna- või vallavalitsuse liikmed, kes on eelnevalt valitud volikoguliikmeks), kes pole Euroopa Regioonide Komitee liikmed ja kes suhtlevad vabalt inglise keeles, on oodatud kandideerima Euroopa Regioonide Komitee programmi "Young Elected Politicians United 4 Climate". Programmi teemaks kliima, energia ja transport.
Väljavalitud kandidaadid saavad osaleda 3.-5. detsembril Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee poolt korraldatavates töötubades ja komitee täiskoguistungil.
Komitee katab sõidukulud ning annab osalejale ühekordse päevaraha 269 EUR, millega osaleja peab ise tasuma ööbimise ja kohapealse söögi eest. Kandideerimise tähtaeg on 4. november!Rohkem infot ja taotluse vormistamine: https://cor.europa.eu/en/engage/Documents/YEPs-COP25_Call_final.pdf
- Regioonide Komitee arvamus konkurentsipoliitika aruande kohta märgib, et 2018. aasta konkurentsipoliitika aruandes esitatakse esmajoones komisjoni 2018. aasta peamised otsused ja arengud konkurentsiõiguses ning et see ei sisalda võimalusi reformideks. Euroopa Komisjoni järgmise koosseisu poliitilised suunised aastateks 2019–2024 hõlmavad Euroopa konkurentsipoliitika reformimist, eelkõige seoses Euroopa rohelise kokkuleppega, digitaalteenuseid käsitlevaid uusi õigusakte ning avaliku ja erasektori fondi loomist, mis on spetsialiseerunud VKEsid puudutavatele esmastele avalikele pakkumistele.
RK teeb ettepaneku muuta teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava abi üle teostatava järelevalve meetodit, viies miinimumini komisjoni eelkontrolli, lühendades sellise abi kontrollimise tähtaegu ja lihtsustades oluliste üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide loomist . Selline muutus peaks hõlbustama üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektide rakendamist.
Euroopa Komisjoni aruandes peetakse esmatähtsaks ELi konkurentsipoliitika kohandamist digitaalajastuga ning et uues konkurentsiprogrammis aastateks 2021–2027 keskendutakse probleemidele, mis on seotud metaandmete ja algoritmide kasutamisega.
Regioonide komitee teeb arvamuses „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamine investeeringute ja struktuurireformide toetuseks aastatel 2021–2027" ettepanekud Euroopa Komisjonile meetmeteks järgmises mitmeaastases finantsraamistikus
Komitee rõhutab, et suutlikkuse suurendamise asjakohane rahastamine (st mitte vähem kui aastatel 2014–2020) peaks jääma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele otse kättesaadavaks ühiselt hallatavate poliitikavahendite kaudu, suurendades ametiasutuste ja sidusrühmade suutlikkust kõikidel tasanditel, mitte üksnes seoses Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide haldamisega. Komitee peab muu hulgas vajalikuks viia kestliku arengu eesmärgid kohalikule tasandile.
ELi pikaajaline eesmärk peaks olema kohalike ja piirkondlike omavalitsuste institutsioonilise ja haldussuutlikkuse jätkusuutilk parandamine. Komitee toonitab, et see eeldab pikaajalist kavandamist, samas aga valitseb oht, et minnakse kompromissidele liikmesriikide lühiajaliste tehnilise abi taotlustega. Komitee rõhutab vajadust olemasolevate ELi rahastatavate suutlikkuse suurendamise vahendite koordineerimise ja koostoime järele, samuti on vajalik selliste vahendite läbipaistev ja õigeaegne jälgimine ja hindamine. Seoses sellega kordab komitee oma soovitust, et komisjon koostaks ühtsed suutlikkuse suurendamise suunised, mida kohaldataks kõigile asjaomastele ELi programmidele.
- Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja eelarve komisjoni (COTER) koosolek 23.oktoobril
Arvamuses „Raudteesektori potentsiaal ELi poliitiliste prioriteetide saavutamisel"
(Raportöör Pascal Mangin FR/EPP)
- rõhutab komitee raudteesektori panust ning eelkõige piirkondlike ja kohalike raudteeliinide potentsiaali mitmetesse ELi üldistesse poliitilistesse prioriteetidesse, mis on CO2-heite vähendamine ja kliimamuutuste leevendamine, territoriaalne, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus, siseturg ning isikute ja kaupade vaba liikumine;
- toob esile transpordivõrgu rolli ELi majanduse selgroona – ja raudteevõrgu potentsiaali peamiste transporditeede ühendamisel ELi äärepoolsemate piirkondade ja aladega, andes samal ajal panuse ELi logistilise turustamise keskkonnasäästlikumaks muutmisse; rõhutab, et seejuures ei tohi jätta tähelepanuta teisejärguliste raudteeliinide rolli;
- viitab kvalifikatsiooni nõudva püsiva töö võimalustele, mida raudteesektor pakub, kusjuures töö on jaotunud kogu ELi territooriumil ühtlaselt, ning positiivsele kõrvalmõjule muude majandussektorite jaoks;
- nõuab meetmeid, mis neid panuseid Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis veelgi optimeeriks, et vastata kodanike muredele neis valdkondades;
- rõhutab, kui oluline on mitmeliigiline transport iga transpordiliigi tugevusel põhineva jätkusuutliku ELi liikuvussüsteemi jaoks ning järjepidevate jõupingutuste vajadus, et tagada võrdsed võimalused, eelkõige väliskulude sisestamise kaudu;
- märgib, et raudteedel on potentsiaal saada liikuvussüsteemi kõige otsustavama tähtsusega komponendiks. Raudteed peaksid täielikult omaks võtma digiülemineku ja automatiseerimise, et tagada nn viimase kilomeetri teenused reisijate- ja kaubaveosektoris;
- palub Euroopa Komisjonil tagada kehtiva raudteealase õigusraamistiku nõuetekohane rakendamine;
- viitab jaamade rollile kultuurikandjate ja teeninduskeskustena ning raudtee reisiskeemide edusammudele, nagu #DiscoverEU, kultuuri ja kultuuripärandi edendamisel.
Arvamuses „Suurlinnapiirkondade probleemid ja nende koht tulevases 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas" (raportöör Juraj Droba SK/ECR)
Komitee
- märgib, et kaks kolmandikku ELi elanikkonnast elab suurlinnapiirkondades ning seetõttu on asjakohane tegeleda selle küsimusega ka 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel;
- juhib tähelepanu asjaolule, et kasvav linnastumine ei ole mitte ainult Euroopa, vaid ka üleilmne suundumus. Ühest küljest loob see võimalusi, teisest sunnib meid aga tegelema uute probleemidega;
- märgib, et siiani ei ole jõutud üksmeelele selle suhtes, kuidas määratleda ja piiritleda suurlinnapiirkondade kriteeriume, mis iseloomustaksid nende piirkondade mitmekesisust ja tegelikku olukorda kõikides liikmesriikides;
- juhib tähelepanu, et Eurostat määratleb suurlinnapiirkondi NUTS 3 piirkondadena, kus vähemalt pool elanikkonnast elab funktsionaalses linnapiirkonnas ja kus elab vähemalt 250 000 inimest. Territoriaalne liigitus põhineb suure rahvastikutihedusega linnakeskuste ja vähemalt 50 000 elanikuga linnakeskuste tuvastamisel. OECD määratleb suurlinnapiirkondi funktsionaalsuse alusel, st et suure rahvastikutiheduse ja töövõimalustega linnakeskus on seotud ülejäänud piirkonnaga tiheda igapäevase töölesõitmise kaudu;
- märgib, et suurlinnapiirkondades on eri liiki alad ja kuigi need on valdavalt linnapiirkonnad, on neil tugevad sidemed linnalähedaste ja maapiirkondadega ning nad peavad sageli tulema toime valglinnastumisega;
- juhib tähelepanu vajadusele eristada tihedalt linnastunud ja vähem linnastunud suurlinnapiirkondi, mis nõuavad erinevaid poliitilisi lähenemisviise ja meetmeid;
- märgib, et peale Pariisi ja Londoni suurlinnapiirkondade, kus elanikke on üle 12 miljoni, on Euroopa mudel enamasti polütsentriline. Enamik suurlinnapiirkondi koondub ümber suurte, keskmise suurusega või väiksemate linnade, eraldi rühma moodustavad pealinnade suurlinnapiirkonnad;
- märgib, et inimeste kolimine linnadesse on tänapäeval ulatuslik demograafiline suundumus, kusjuures ELi elanikkond on enamasti koondunud pealinnade suurlinnapiirkondadesse. Suurlinnad peavad seisma silmitsi valglinnastumise, linnakeskustes suureneva rahvastikutihedusega ja samal ajal ka maapiirkondade rahvaarvu vähenemisega. See suundumus tekitab suure koormuse inimestele põhiteenuste pakkumisel ja uuele taristule, näiteks sotsiaal-, transpordi-, kooli- ja tervishoiusektorile, ning avaldab väga suurt survet suurlinnapiirkondade eelarvetele;
- rõhutab, et mõnel juhul on suurlinnapiirkondade tegelik elanike arv suurem kui ametlik statistika näitab. Igal suurlinnapiirkonna elanikul ei ole seal alalist elukohta. Palju on ka neid, kes sõidavad suurlinnapiirkonda tööle, kuid kes kasutavad seal ka sotsiaaltaristut ja- teenuseid. Lisaks sellele on suurlinnapiirkondadel sageli tugev piiriülene mõõde.
- Regioonide Komitee täiskogul 8.-9.oktoobril vastu võetud soovitused Euroopa Komisjonile regionaalarengu strateegiate edukaks kujundamiseks pärast 2020. aastat.
Soovitustes märgib komitee, et Euroopa Liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine on Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt üks ELi peamisi eesmärke. Komitee rõhutab, et ühtekuuluvuse tugevdamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas piiriüleselt, on vaja alt üles suunaga kohapõhist lähenemist, et töötada kohapeal välja sobivad lahendused. Territoriaalsed strateegiad on väga olulised investeeringute integreeritud ja kooskõlastatud juhtimiseks. Komitee soovitab linnadel ja piirkondadel kasutada kestliku arengu eesmärke oma piirkondlike ja kohalike arengustrateegiate väljatöötamisel juhtpõhimõttena ja rõhutab vajadust võtta tõhusate regionaalarengu strateegiate väljatöötamisel arvesse tulevikusuundumusi. Pikaajaline planeerimine, prognoosid ja muud strateegilised prognoosimismeetodid on seega olulised vahendid tulevase regionaalpoliitika kujundamisel. Komitee soovitab komisjonil töötada funktsionaalsete piirkondade jaoks välja ühised strateegiad ning võimaluse korral kohandada asjaomaseid strateegiaid ja programme.
Komitee soovitab piiriüleste funktsionaalsete piirkondade puhul kasutada täiel määral võimalusi, mida pakub ühissätete määrus, et kavandada piirkondadevahelisi või piiriüleseid koostööprojekte asjaomaste Interregi programmidega.
Komitee rõhutab mitmest fondist rahastatavate programmide lisaväärtust ja innustab täielikult ära kasutama integreeritud vahendite (nt kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud) potentsiaali.
- EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE võttis viimasel täiskoguistungil vastu arvamuse „Aruanne riigihankedirektiivide rakendamise kohta". Komitee rõhutab arvamuses, et nii haldustava kui ka ettevõtjad on riigihangete muudetud korraga alles hiljuti kohanenud ja et osaliselt kohanemisprotsess alles käib. Komitee rõhutab, et need kohanemisprotsessid on seotud märkimisväärsete koolitus- ja ka nõustamiskuludega, osaliselt seoses välisõigusnõustajatega, ning on seetõttu kindlal arvamusel, et lähiaastatel ei ole uute õigusnormide algatamine asjakohane. Samuti rõhutatakse, et piiriülesed hanked ei ole kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele lisaväärtust andnud. Hoolimata kogu ELis korrapäraselt toimuvatest pakkumismenetlustest, mis on kulukad ja aeganõudvad, ei tehta piiriüleseid pakkumusi üldse või neid tehakse väga vähe.
Komitee toonitab, et 2014. aasta reformiga võimalikuks muudetud keskkonnasäästlikkuse, sotsiaalsete või uuenduslike kriteeriumide arvessevõtmine avalike teenuste osutamisel peab jääma kohalike omavalitsuste iseseisva haldamise põhimõtte kohaselt täielikult kohaliku omavalitsuse otsustada. Komitee on seisukohal, et mis tahes tulevased kohustused strateegiliste hanke-eesmärkide rakendamiseks tuleks igas riigihankemenetluses selgelt tagasi lükata, et vältida hankemenetluste tarbetut ülekoormamist. Ta juhib tähelepanu sellele, et paljudes hankemenetlustes, näiteks toodete standardhangetes, ei pruugi strateegiliste hanke-eesmärkide arvestamine osutuda asjakohaseks.
Komitee kutsub komisjoni üles algatama usaldusväärsete ja üheselt mõistetavate ELi tasandil tunnustatud märgiste ja sertifikaatide väljatöötamise protsessi, eelkõige keskkonnasäästlikkuse valdkonnas, et tagada õiguskindlus ja vähendada kohalike avaliku sektori hankijate koormust.
- „Puhta energia paketi rakendamine: riiklikud energia- ja kliimakavad kui vahend kohaliku ja piirkondliku juhtimise jaoks kliimaküsimustes ning aktiiv- ja passiivenergia valdkonnas"
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE arvamus, mis võeti vastu täiskoguistungil 8.—9.oktoobril, kus komitee
-märgib, et paljud liikmesriigid peavad oma praegusi struktuure piisavaks, et saavutada avalik konsultatsioon ning mitmetasandilise kliima- ja energiadialoog. Komitee soovitab liikmesriikidel kriitiliselt hinnata neid struktuure, et tagada, et juhtimismääruses sätestatud eesmärgid avaliku konsultatsiooni korraldamiseks ning mitmetasandiliseks kliima- ja energiadialoogiks on täielikult täidetud;
-rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on nii aktiiv- kui ka passiivenergia valdkonnas olulised osalejad. Nad tuleks riiklikul tasandil hõlmata riiklikesse energia- ja kliimakavadesse kui peamised investorid, hoonete hoolduse eest vastutajad, ühistranspordivõrgustike haldajad, üldsuse teadlikkuse suurendamise eest vastutavad asutused, energiaostuvõimetuse vastu võitlejad, linna- ja territoriaalplaneerimise ja maakasutuse valdkonna reguleerimisasutused, detsentraliseeritud energiatootmise haldajad ning keskkonnahoidlike riigihangete eest vastutavad asutused;
-juhib tähelepanu sellele, et üldsus ei ole teadlik riiklike energia- ja kliimakavade koostamisest ning ajapiirangute tõttu ei ole riiklike energia- ja kliimakavade väljatöötamisega kaasnev konsulteerimine olnud niivõrd ulatuslik ja põhjalik kui oleks soovitav;
-soovitab komiteel kui kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindaval asutusel etendada oma piirkondlike keskuste katseprojekti kaudu hõlbustavat rolli riiklike energia- ja kliimakavade rakendamisel ning mitmetasandilise kliima- ja energiadialoogi elluviimises, pakkudes veel ühte teed kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tasandini jõudmiseks väljaspool liikmesriikide siseraamistikke;
-kutsub sel eesmärgil Euroopa Komisjoni üles kaaluma võimalust korraldada korrapäraselt korduv foorum, et arutada energia- ja kliimaküsimusi, sh riiklike energia- ja kliimakavade küsimusi. See lihtsustaks koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, kliimameetmete peadirektoraadi, energeetika peadirektoraadi, komitee ENVE komisjoni ja liikmesriikide vahel.
- Regioonide Komitee võttis 7.-8. otoobril toimunud täiskogul vastu omaalgatusliku arvamuse „Aktiivse ja tervena vananemine"
Raportöör: Birgitta Sacrédeus (SE/EPP)
Arvamuses nõuab komitee tugevat terviseprogrammi ja tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamise prioriseerimist ELi teadusuuringute programmide eelarves pärast 2020. aastat. Ühtlsi tõdeb komitee, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused määratlevad, osutavad ja haldavad tervet rida teenuseid, mis võivad positiivselt muuta ja mõjutada inimeste vananemist kogukonnas, ning neil on eakamate kodanike elu lihtsustava innovatsiooni kujundamisel ja levitamisel otsustav roll.
Komitee kutsub liikmesriike ja piirkondi üles arutama koos arstide ja meditsiiniõdede organisatsioonidega seda, kuidas elukutset atraktiivsemaks muuta, samuti koolitus- ja ümberõppemooduleid ning hüvituskavasid, et käsitleda personali nappust.
Pärast 2020. aastat peab täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus olema liidu poliitilistesse prioriteetidesse juba sügavalt juurdunud ja tihedalt seotud digitaalse ühtse turu, Euroopa sotsiaalõiguste samba ja kestliku arengu eesmärkidega tervishoiu valdkonnas.
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis