Nädalakiri nr 22                                28.10. – 03.11.2019

1. Ühtekuuluvuspoliitika ja uus mitmeaastane finantsraamistik 2021 - 2027
2. Territoriaalse tegevuskava uuendamine 2020, Regioonide Komitee soovitused
3. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu pressiteade seoses ELi nõukogu eesistujariigi Soome ettepanekuga vähendada uues mitmeaastases finantsraamistikus 2021 – 2027 ühtekuuluvuspoliitika  vahendeid 12 miljardi euro võrra (16.10.2019) https://www.ccre.org/en/actualites/view/3938

……………………………………………………………………………………………………………………….

1.Ühtekuuluvuspoliitika on ELi peamine investeerimispoliitika. See on suunatud kõigile Euroopa Liidu piirkondadele ja linnadele ning toetab töökohtade loomist, majanduse konkurentsivõimet, majanduskasvu, jätkusuutlikku arengut ja kodanike elukvaliteedi parandamist. Ühtekuuluvuspoliitkal on suur mõju paljudele valdkondadele. Ühtekuuluvupoliitika aitab kaasa haridus-, tööhõive-, energia-, ühisturu- ning teadus- ja innovatsioonipoliitikale. Ühtekuuluvuspoliitika üks olulisemaid eesmärke on luua meie kokkulepitud kasvueesmärkide täitmiseks vajalik investeerimisraamistik ja -strateegia.

 

Euroopa Komisjon koostab koostöös liikmesriikide ja piirkondadega partnerluslepingud ja rakenduskavad, milles on kirjas investeerimisprioriteedid ja arendamist vajavad valdkonnad. Rakenduskavasid haldavad ja individuaalseid projekte valivad liikmesriikide korraldusasutused.

Ühtekuuluvuspoliitikat teostatakse kolme põhifondi kaudu:

Euroopa Regionaalarnegu Fond(ERF): eesmärk on tugevdada piirkondade majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, investeerigutega suurendades konkurentsivõimet ja luues uusi töökohti. ERF rahastab ka piiriüleseid projekte.

Euroopa Sotsiaalfond(ESF): investeerib inimestesse, keskendudes töö- ja hairdusalaste võimaluste arendamisele. Samuti on selle eesmärk parandada majanduslikult ja sotsiaalselt haavatavaimate inimeste olukorda.

Ühtekuuluvusfond: investeerib loodussäästlikku kasvu ja jätkusuutlikku arengusse ning parandab liikmesriikide seotust.

Neid fonde ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMFF) nimetatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondideks (ESIF) ec.europa.eu/esif 

 

Fondide kanaliseerimine:  Individuaalseid projekte valivad korraldusasutused. Komisjon eraldab iga aasta alguses vahendid, et riigid saaksid alustada projektidesse investeerimist. Komisjon maksab igale riigile tõendatud kulud.  Programme jälgitakse pidevalt. Jälgimine hõlmab kohapealseid auditeid ja kontrollkäike, mida korraldavad nii komisjon kui ka liikmesriik. Mõlemad peavad kogu 7-aastase eelarveperioodi vältel aruandeid esitama.

 

Ühtekuuluvuspoliitika on peamine Euroopa poliitikavaldkond, millega võideldakse territoriaalse tasakaalustamatuse vastu ja arengupuudujääkide vähendamise eest. Uue 2021.–2027. aasta ühtekuuluvuspoliitikaga, mille üldeelarve on 330 miljardit eurot, toetatakse Euroopa piirkondi ja linnu investeeringutega, et tugevdada innovatsiooni ja majanduse ümberkujundamist, energiaüleminekut, kliimamuutustega kohanemist ja ringmajandust, tõhustades liikuvust ja ühenduvust, viies ellu Euroopa sotsiaalõiguste sammast ja aidates kaasa Euroopa selle kodanikele lähemale toomisele. Seda täiendatakse muude ELi rahastamisvahenditega, eelkõige Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD), programmi „Euroopa horisont", Euroopa ühendamise rahastu, digitaalse Euroopa programmi, keskkonna ja kliimameetmete programmi ja InvestEU fondiga, millel peaks majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamisel olema täiendav ja koostoimeline roll.

Kuigi uute Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide määrustega seotud seadusandlik menetlus on veel käimas, on järgmise programmitöö perioodi ettevalmistusetapp juba alanud 27. veebruaril 2019 avaldatud Euroopa poolaasta riigiaruannetega, mille lisas D sätestatakse komisjoni seisukoht mitmesuguste poliitikaeesmärkidega seotud investeerimisvajaduste kohta liikmesriikides. Euroopa Komisjon ootab, et liikmesriigid esitaksid 2019. aasta lõpuks oma programmdokumentide esimese kavandi. Komisjoni eesmärk on võtta 2020. aasta lõpuks vastu partnerluslepingud ja programmid, et programmide rakendamine saaks alata 1. jaanuarist 2021.

Uue ühissätete määruse (Common Provisions Regulation - CPR) ettepanekus rõhutatakse, et partnerluslepingute ettevalmistamisel ja programmide ettevalmistamisel ning elluviimisel tuleb järgida partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid kooskõlas Euroopa partnerluse käitumisjuhendiga Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raamistikus.

Et aidata tõhusalt kaasa ühelt poolt partnerluslepingute ja programmide ettevalmistamisele ja kasutada parimal viisil ära saadavalolevaid rahastamisvõimalusi,peab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel olema selge ülevaade oma keskpikast ja pikaajalisest arenguperspektiivist.

 

Regioonide Komitee on äärmiselt mures mitmeaastase finantsraamistiku (2021–2027) üle peetavate arutelude aeglase edenemise pärast nõukogus ning kahtleb, kas riigipeade ja valitsusjuhide poolt juunis kinnitatud ajakavast – st mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine 2019. aasta lõpuks – on veel võimalik kinni pidada. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles esitama kiiresti hädaolukorrakava, et vältida programmide võimalikku katkemist mitmeaastase finantsraamistiku hilise vastuvõtmise korral. Komitee rõhutab, et tugev mitmeaastane finantsraamistik vajab usaldusväärseid ja stabiilseid omavahendeid. Komitee pooldab ELi eelarve tulupoole lihtsustamist, eelkõige ettepanekut kaotada järk-järgult kõik liikmesriikidega seotud tagasimaksed ja ühtlustada käibemaksupõhist tulu.

Regioonide Komitee väljendab heameelt komisjoni ettepanekute üle muuta mitmeaastane finantsraamistik paindlikumaks, käsitledes aegsasti uusi ja ettenägematuid probleeme, kuid ei poolda ühendatud ühtse varuinstrumendi ideed, nagu soovitas nõukogu läbirääkimispaketi raames. Komitee rõhutab vajadust tasakaalu järele programmide suurema paindlikkuse ja pikaajalise kavandamise kindluse vahel, eriti nende programmide puhul, mille eelarvet täidetakse koostöös liikmesriikidega.

Komitee märgib, et tulenevalt oma geograafilisest asendist, olemusest ja/või kaubandussidemete ulatusest puutuvad mõned piirkonnad Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärgedega rohkem kokku kui teised. Seepärast märgib komitee, et on oluline leida praktilisi lahendusi toetuse saamiseks, et tegeleda probleemidega, millega nimetatud piirkonnad seisavad silmitsi pärast Ühendkuningriigi EList väljaastumist.

               

 

Regioonide komitee on mures Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) väljajätmise pärast ühissätete määrusest. See võib õõnestada struktuurifondide ja investeerimisfondide integreeritud lähenemisviisi maapiirkondades. Komitee kutsub seetõttu üles lisama EAFRD ühissätete määrusesse. Komitee tuletab ka meelde, et ESF+ kui Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise peamine vahend peab jääma ühtekuuluvuspoliitika oluliseks sambaks.

Samuti nõuab komitee käitumisjuhendi täielikku rakendamist partnerluslepingute ettevalmistamisel ja rakendamisel ning kavasid, millega tagatakse, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamine tähendaks täielikku partnerlust. Partnerluslepingud on olulised fondidevahelise strateegilise koordineerimise ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste partnerite kaasamise jaoks protsessi varases etapis. Komitee nõuab seetõttu, et partnerluslepingud jääksid kohustuslikuks, sõltumata fondide vahendite suurusest või programmide arvust.

 

2. „Euroopa Regioonide Komitee panus uuendatud territoriaalsesse tegevuskavva eritähelepanuga kogukonna juhitud kohalikule arengule" Raportöör

Radim Sršeň, (CS/EPP), arvamus vastu võetud Regioonide Komitee täiskogu 136. istungjärgul oktoobris 2019.

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

-              palub, et 2020. aasta järgne territoriaalne tegevuskava tugevdaks territoriaalset mõõdet mitmesugustes poliitikavaldkondades ja julgustaks aktiivselt rohkem alt üles suunatud territoriaalseid visioone/strateegiaid, mis peaksid olema kooskõlas laiema raamistikuga;

-              nõuab tihedamat seost ühtekuuluvuspoliitika ja territoriaalse tegevuskava vahel programmide kavandamise, rakendamise ja järelevalve kõigis etappides ning juhib tähelepanu vajadusele ületada ELi vahendite praegune geograafiline ja valdkondlik lahutatus;

-              toetab jätkuvalt ideed, et 2020. aasta järgne territoriaalne tegevuskava ei tohiks olla täiesti uus dokument, kuna praegune territoriaalne tegevuskava 2020 jääb põhiaspektides endiselt oluliseks;

-              teeb ettepaneku kehtestada mehhanism 2020. aasta järgse territoriaalse tegevuskava kiireks ajakohastamiseks, et kiiresti reageerida uutele ja tekkivatele probleemidele, mis võivad kujundada 2020. aasta järgset territoriaalset tegevuskava, ilma et oleks vaja kogu dokumenti täielikult läbi vaadata;

-              nõuab, et kõikides Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides ning Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondis eraldataks kogukonna juhitud kohalikule arengule kohustuslikult 8 %, et kasutada täielikult ära vahendi potentsiaali ja erinevate fondide sünergiat integreeritud kohaliku arengu jaoks;

-              tunnustab Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi tehtut selle tagamiseks, et mitmest fondist rahastatud kogukonna juhitud kohalik areng hõlmaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) jätkuvalt ka perioodil 2021–2027;

-              nõuab kogukonna juhitud kohaliku arengu reguleerimist ELi tasandil, kehtestades ühtsed eeskirjad kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide jaoks, et vähendada tohutut bürokraatlikku koormust ja ülemääraseid nõudeid;

-              teeb ettepaneku, et komisjon looks ELi tasandil kogukonna juhitud kohaliku arengu tugiüksuse, et toetada kõikide kohalike tegevusrühmade teabevahetust, suutlikkuse suurendamist, võrgustike loomist ja riikidevahelist koostööd kõikides fondides;

-              soovitab, et mitut fondi hõlmavat kogukonna juhitud kohalikku arengut toetataks rohkem, näiteks kõrgema kaasrahastamise määra kaudu.

 

3.Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) pressiteade 16.10.2019

CEMR ütleb liikmesriikide juhtidele: "Ärge vähendage ühtekuuluvuspoliitikat 12 miljardi euro võrra!"

EL-i nõukogu eesistujariik Soome on esitanud liikmesriikide valitsustele ettepaneku, millega kärbitaks ühtekuuluvuskulutusi tohutult. Soome ettepaneku arvnäitajate põhjal hindab CEMR, et Euroopa Komisjoni ettepanekuga võrreldes kaotab ühtekuuluvuspoliitika reaalselt 12 miljardit eurot, mõjutades sellega tuhandeid Euroopa kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi.

Soome ettepanekule reageerides teatas Euroopa Omavalitsuste ja Piirkondade Nõukogu (CEMR) peasekretär Frédéric Vallier: "Sellised kärped seavad ohtu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste suutlikkuse viia ellu Euroopa ambitsioone, eriti Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkide ja säästva arengu eesmärkide osas. Ühtekuuluvuspoliitika annaks kodanikele tagasi usalduse Euroopa projekti vastu. Kui need kärped vastu võetakse, halvendaks see tõsiselt juba kasvavat sotsiaalset ja territoriaalset ebavõrdsust."

CEMR on juba väljendanud muret seoses Euroopa Komisjoni varasema ühtekuuluvuspoliitika ettepanekuga, mis tähendas eelarve vähendamist 7%, võrreldes praeguse perioodiga. CEMR kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Parlamendi soovitusi säilitada ühtekuuluvuspoliitika rahastamine praegusel perioodil samal tasemel.

Paralleelselt toetame ametisse tuleva komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni ettepanekut luua õiglase ülemineku fond, mis edendaks üleminekut säästvale arengule. Sellised rahalised vahendid ei tohiks siiski asendada olemasolevaid ühtekuuluvusfonde või neid lihtsalt ümber pakkida, vaid pigem lisada olemasolevasse eelarvesse. Ühtekuuluvuseelarve vähendamine või ümberpakendamine kahjustaks omavalitsuste ja piirkondade võimalusi täita ELi territoriaalse, majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärke, nagu on ette nähtud Euroopa aluslepingutes.

Linnad, vallad ja piirkonnad peab kaasatama ELi ühtekuuluvusfondide kavandamise ja rakendamise kõigisse etappidesse vastavalt partnerluse põhimõttele, sest need on kodanikele kõige lähem valitsustasand. See on eriti oluline, sest ELi uued ühtekuuluvuspoliitika eesmärgid soovivad „Kodanikele lähemat Euroopat: linna-, maa- ja rannikualade jätkusuutlikku ja integreeritud arengut ning kohalikke algatusi".

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis