11. - 17. november 2019 nr.23
Nädalakiri nr 23 11.11. – 17.11.2019
- ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel fookuses
- Maapiirkondade konkreetsed vajadused pärast 2020. aastat – arutusel Brüsselis 12.novembril
- Regioonide Komitee kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolekul 14. novembril vastu võetud arvamuse eelnõu ‒ „Õigusriigi tugevdamine liidus – tegevuskava"
- Regioonide Komitee CIVEX komisjoni koosolekul 14. novembril toimus arvamuse „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kujundavad tulevast idapartnerlust" arutelu
- Regioonide Komitee Loodusvarade komisjoni (NAT) koosolekul 12. novembril tutvustati töödokumenti „Piiriülese tervishoiu rakendamine ja tulevikuväljavaated"
……………………………………………………………………………………………………………………………………….
- ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 - Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel ning Regioonide Komiteel fookuses
2015. aasta septembris võtsid maailma liidrid vastu ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 „Muudame oma maailma", milles sätestatakse kestliku arengu eesmärgid, et kaotada vaesus, kaitsta Maad, tagada inimõiguste kaitse ja kindlustada heaolu kõigi jaoks. Selle tegevuskava vastuvõtmine tähendab ajaloolist nihet uue paradigma poole, käsitledes majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid erinevusi universaalsel ja integreeritud viisil. See protsess kajastab täiel määral Euroopa sotsiaalse õigluse, demokraatliku juhtimise ja sotsiaalse turumajanduse väärtusi ning keskkonnakaitset.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee propageerib oma kestliku arengu vaatlusrühma kaudu sellist Euroopat, mis näitab kogu maailmas eeskuju, järgides täielikult ja rakendades ÜRO 2030. aasta tegevuskava.
Eeskätt on nad määranud kindlaks järgmised põhilised poliitikavaldkonnad, kus ELis tuleks saavutada põhjalik muutus kestliku arengu suunas:
- õiglane üleminek vähese CO2-heitega ressursitõhusale ringmajandusele;
- üleminek sotsiaalselt kaasavale ühiskonnale ja majandusele – inimväärne töö ja inimõigused;
- üleminek toiduainete jätkusuutlikule tootmisele ja tarbimisele;
- investeerimine innovatsiooni ja pikaajalise taristu uuendamisse ning kestlike ettevõtete innustamine;
- kestliku arengu edendamine kaubanduse abil.
Regioonide Komitee : „Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tähtsus kestliku arengu tegevuskavas aastani 2030"
Komitee tuletab meelde oma hiljutist arvamust „Kestliku arengu eesmärgid: alus ELi pikaajalisele strateegiale Euroopa kestliku arengu saavutamiseks aastaks 2030", milles rõhutatakse, et 17 kestliku arengu eesmärgi 169 sihtmärgist 65 % puhul on kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks vaja nende rakendamisse jõuliselt kaasata piirkonnad ja linnad.
Eesmärk mitte kedagi kõrvale jätta nõuab, et kõik valitsustasandid tagaksid laiaulatusliku integratsiooni ning vastastikku toetava ja sidusa kohapõhise poliitika kujundamise. Kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll ÜRO Pariisi kliimakokkuleppes sätestatud eesmärkide saavutamisel. Kliimameetmed kohalikul tasandil on väga vajalikud kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise jaoks ning kohalike jätkusuutlike investeeringute ja majanduskasvu võimaluste loomiseks.
- Maapiirkondade konkreetsed vajadused pärast 2020. aastat – arutusel Brüsselis 12.novembril
EL järgmise finantsraamistiku üle käimasolevate arutelude taustal kohtusid 12. novembril Brüsselis Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Parlamendi liikmed ning maaelu ja keskkonna arengu assotsiatsioon (International Association Rurality-Environment-Development - RED) et rääkida maapiirkondade konkreetsetest vajadustest pärast 2020. aastat. Nad kutsusid Euroopa Komisjoni üles lisama oma tulevastesse õigusaktide ettepanekutesse sätteid, mis võtaks arvesse maapiirkondade eripärasid ja võimaldaks eraldada neile piisavat rahastamist, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (EFSI) kaudu. Juba eelmisel aastal, 3. oktoobril 2018 võttis Euroopa Parlament maapiirkondade, mägiste ja kaugete piirkondade rühma (RUMRA) esimehe Mercedes Bresso algatusel vastu resolutsiooni maapiirkondade, mägiste ja kaugete piirkondade erivajaduste kohta. Ettepanekus kutsuti üles koordineerima Euroopa poliitikat maapiirkondade arengu tagamiseks, et tulla toime kõigi Euroopa piirkondade, eriti maapiirkondade majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete väljakutsetega. Ühtekuuluvuse edendamiseks ja territoriaalse killustatuse ohu vältimiseks tulevikus tehti ettepanek luua arukate külade pakt(Smart Villages Pact), et tagada tõhusam, integreeritud ja kooskõlastatud lähenemisviis ELi poliitikale, mis maapiirkondadele mõju avaldavad. Euroopa Regioonide Komitee kordab neid nõudmisi, mis on maaelu arengu tagamiseks aastatel 2021 ja 2027 üliolulised.
Euroopa Parlamendi liige ja mitmeaastase finantsraamistiku raportöör Jan Olbrycht lisas, et ühise põllumajanduspoliitika teine sammas ei tohiks olla esimese samba reserv ning maaelu areng ei peaks piirduma ühise põllumajanduspoliitikaga, vaid maaelu arengu vajadusi tuleks arvestada kõigis Euroopa poliitikates. Euroopa Parlamendi liige Ulrike Müller lisas, et "me vajame Euroopa Liidus tugevaid maapiirkondi ja seetõttu kutsun üles jätkama ühise põllumajanduspoliitika jätkamist, selleks et saaks eraldada maaelu arengu fondile järgmisel rahastamisperioodil piisavalt raha. Minu arvates on sellega seoses võtmeelementideks teadmiste edasiandmine ja innovatsioon, abi noortele põllumajandustootjatele ning toetus keskmise suurusega ettevõtetele. Enam kui pool elanikkonnast elab maapiirkondades, kus sageli puudub kiire internet, head transpordiühendused, kergesti ligipääsetavad tervishoiu- ning haridus- ja kultuuriasutused. See on ka teema, millega peame tegelema. "
Esinejad olid ühisel arvamusel, et on kiiresti vaja leida lahendus maapiirkondade ja linnade tasakaalustamatusele ning tihendada maaelu ja põllumajanduse koostööd. Nad leidsid, et maapiirkonnad, mägised ja kaugemad piirkonnad tuleks järgmisel ühtekuuluvuspoliitika perioodil viia Euroopa majandus- ja sotsiaalpoliitika keskmesse. Maapiirkonnad peavad saama kasutada sarnaseid võimalusi linnapiirkondadega.
- Kodakondsuse ning valitsemis-, institutsiooniliste ja välisasjade komisjoni (CIVEX) koosolekul 14. novembril vastu võetud arvamuse eelnõu ‒ „Õigusriigi tugevdamine liidus – tegevuskava"
Raportöör Franco Iacop (IT/PES)
Omaalgatuslik arvamus
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 11.–13. veebruaril, 2020
Euroopa Komisjon on esitanud algatused õigusriigi põhimõtete edendamiseks, nende põhimõtete võimalike rikkumiste ennetamiseks ja proportsionaalseks reageerimiseks juhul, kui neid põhimõtteid ei järgita. Regioonide Komitee nõustub, et need algatused on praeguse süsteemi positiivne täiendus. Komitee nõustub ka sellega, et järelevalve õigusriigi põhimõtte järgimise üle, mis kuulub küll peamiselt liikmesriikide vastutusalasse, on liikmesriikide ja liidu ühine ülesanne. ELi lepingu artiklis 2 on sätestatud kindel õiguslik alus kõnealuse kontrolli teostamiseks ELi institutsioonide poolt.
Oluline osa õigusriigi tugevdamisel on kodanikuühiskonnal ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel: viimased on demokraatliku õiguspärasuse alustasand ning neil on keskne roll õigusriigi kultuuri edendamisel ja järelevalves sellega seotud põhimõtete järgimise üle. Õigusriigi tugevdamine liikmesriikides viib igale inimesele antud õiguste tugevdamiseni.
Komitee on veendunud, et täielik õigusriigi põhimõtte kaitse süsteem eeldab kontrolli liikmesriikide üle, aga ka järelevalvet ELi institutsioonide üle. Komitee on seetõttu seisukohal, et liidu õigusriigi põhimõtte järgimise järelevalvesüsteemi tuleks täiendada ELi väliste mehhanismidega. Komitee on teadlik õiguslikest probleemidest, mis ootavad lahendust, ja tervitab seetõttu komisjoni kavatsust taasalustada protsessi liidu ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, nagu on nõutud Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikes 2.
Euroopa Komisjoni teatises on täpselt välja toodud elemendid, mis iseloomustavad õigusriigi põhimõtet, nagu kohtusüsteemi sõltumatus, põhiõiguste kaitse, aktiivse kodanikuühiskonna olemasolu ja meediakanalite paljusus. Need on olulised elemendid, mille abil tagada liikmesriikide vastastikune usaldus, liidu nõuetekohane toimimine, liidu ja liikmesriikide lojaalne koostöö ning eelkõige kodanike Euroopa Liidu õigussüsteemist tulenevate õiguste täielik austamine.
Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et mehhanismides õigusriigi põhimõtte ja eelkõige igal aastal teostatava järelevalve süsteemi kaitsmiseks võetakse arvesse põhiõiguste rikkumise ja demokraatlikest põhimõtetest eemaldumise ohtu liikmesriikides.
Kodanikel on õigus pöörduda kohtusse, mis peab olema sõltumatu ja paistma sõltumatuna. Ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust reguleerida kohtusüsteemi korraldust ja toimimist, peavad riikide kohtusüsteemide tõhususnormid ja liidu õigust kohaldavate kohtunike sõltumatustagatised olema samaväärsed. Komitee kutsub komisjoni üles jätkama kohtusüsteemi sõltumatuse võimalike rikkumiste pidevat jälgimist. Meediavabadus ja meediakanalite paljusus on õigusriigi põhimõtte oluline osa. Komitee kutsub seetõttu komisjoni üles teostama pidevat kontrolli ametivõimude võimaliku sekkumise üle meedia tegevusse. Sõltumatu ja professionaalne ajakirjandustegevus on ohus, kuna digitaalsed platvormid omastavad ajakirjanduslikku sisu selle eest tasumata ning levib suundumus otsida sotsiaalmeediast teavet ja uudiseid, mida aga ei kontrollita.
Komitee tuletab seetõttu meelde vajadust vältida ajakirjanduse deprofessionaliseerumist, toetada majanduslikult sõltumatuid kvaliteetseid meediakanaleid, hinnata uurivat ajakirjandust ning edendada veebiplatvormide kaudu levitatavate uudiste õigsuse kontrollimise süsteeme. Tõsised ohud õigusriigi põhimõttele võivad tuleneda mitte ainult riigiasutustest, vaid ka suurtest massiteabevahendite sektoris ja digitaalmajanduses tegutsevatest eraettevõtjatest. Komitee kutsub komisjoni üles võtma oma ettepanekute rakendamisel võimalikult suurel määral arvesse kriteeriume, mille komitee esitas oma 22.–23. märtsi 2017. aasta resolutsioonis „Õigusriigi põhimõte ELis kohalikust ja piirkondlikust vaatepunktist". Resolutsioon sisaldab soovitusi komisjonile ühtse ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta, ning nõuab, et see oleks kohaldatav kõigil valitsustasanditel. Mehhanism peaks olema objektiivne, põhinema tõendusmaterjalil ja faktidel, õiglasel hindamisel ja kõigi liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõttel ning olema kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega.
Komitee rõhutab samuti, et õigusriigi põhimõtete järgimine eeldab tõhusat võitlust korruptsiooni vastu ning liidu rahaliste vahendite nõuetekohast ja läbipaistvat kasutamist. Nende vahendite haldamisega seotud pettustest tuleb kiiresti teatada kohtutele ja neile peab järgnema range vastutuselevõtmine kõigil tasanditel.
- Regioonide Komitee CIVEX komisjoni koosolekul 14. novembril toimus arvamuse „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kujundavad tulevast idapartnerlust" arutelu
Pearaportöör: Tadeuš Andžejevski (LT/ECR)
Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul: 4.–5. detsember 2019
Idapartnerlus on 2009. aastal käivitatud poliitiline ühisalgatus, mille eesmärk on süvendada ja tugevdada suhteid Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja liidu kuue idanaabri vahel (Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene). Selle poliitilis-institutsiooniline raamistik rajaneb ühiselt võetud kohustusel pakkuda konkreetseid tulemusi kogu regiooni kodanikele. Viimasel idapartnerluse tippkohtumisel 24. novembril 2017 Brüsselis pandi paika edasipüüdlik töökava, mis sisaldas 2020. aastaks 20 põhieesmärki.
Idapartnerluse 10. aastapäeval 2019. aastal käivitasid Euroopa Komisjon ja Euroopa välisteenistus 2019. aasta juulis ühiselt kõikehõlmava arutelu ehk struktureeritud konsulteerimisprotsessi, et mõtiskleda idapartnerluse üle ja kujundada selle edasine strateegiline suund, samuti uued 2020. aasta järgsed eesmärgid. ELi esindajatel, liikmesriikidel, teistel partnerinstitutsioonidel ja sidusrühmadel paluti anda oma panus strateegilise dokumendi koostamisse idapartnerluse järgmiseks aastakümneks.
Komitee on viimastel aastatel märkimisväärsel määral pühendunud idapartnerluse üldise edu ja rakendamise saavutamisele. Läinud kümnendil koostas komitee kuus idapartnerlusega seotud arvamust, sh 2020. aasta 20 eesmärgi kohta, samuti resolutsiooni näol soovitused 2017. aastal Brüsselisse idapartnerluse viiendale tippkohtumisele kogunenud riigipeadele ja valitsusjuhtidele. Komitee lõi 2011. aastal idapartnerluse riikide kohalike ja piirkondlike omavalitsuste konverentsi (CORLEAP), mis ELi ning kuue idapartnerluse riigi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste poliitilise platvormina tagab idapartnerluses tegusa ja aktiivse kohaliku mõõtme.
Praegu töös oleva komitee arvamuse eelnõuga „Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kujundavad tulevast idapartnerlust" püütakse anda sisuline panus struktureeritud konsulteerimisprotsessi. Arvamuse põhipunktid on järgmised: koostöö tugevdamine idapartnerluse riikidega, idapartnerluse riikide ulatuslikum osalemine ELi institutsioonide ja ametite töös ning valdkondlikes programmides, CORLEAPi tegevuse tugevdamine. Lisaks soovitatakse arvamuse eelnõus parandada idapartnerluse piirkonnas häid valitsemistavasid, toetada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning piiriülest koostööd, sealhulgas inimestevahelisi kontakte.
- Regioonide Komitee Loodusvarade komisjoni (NAT) koosolekul 12. novembril tutvustati töödokumenti „Piiriülese tervishoiu rakendamine ja tulevikuväljavaated"
Raportöör: Karsten Uno Petersen (DK/PES)
Euroopa Komisjoni aruanne:
Patsientide piiriülene liikuvus on oluline poliitiline küsimus. 2018. aasta Eurobaromeetri uuringu kohaselt nimetas 34 % ELi kodanikest tervist kõige olulisemaks poliitiliseks küsimuseks oma piirkonnas . Patsientide piiriülese liikuvuse tase on endiselt suhteliselt madal – vähem kui 2 % ELi kodanikest reisib ravi eesmärgil välisriiki . Piiriüleste tervishoiuteenuste osutamine võib siiski olla teatavate patsiendirühmade jaoks kõige asjakohasem ja kättesaadavam seoses võimalustega ravida haruldasi haigusi või geograafilise lähedusega tervishoiuteenustele.
Patsientide piiriülese liikuvuse kontekstis on vaja selgitada mõningaid küsimusi, sealhulgas tagada pidev ravi ja teabevahetus meditsiinitöötajate vahel mõlemal pool piiri. Samuti on logistilisi ja haldusalaseid tõkkeid, mis võivad patsientide piiriülest tervishoidu negatiivselt mõjutada.
Euroopa Parlamendi raport:
Euroopa Parlamendi 2019. aasta veebruari raportis direktiivi rakendamise kohta märgitakse muu hulgas, et direktiivi peamine eesmärk on kehtestada ELi raamistik ja õiguste kataloog, et tagada ELi kodanike juurdepääs ravile välismaal. Sellega seoses hõlbustatakse tihedamat koostööd mõningates meditsiini ja tervishoiu valdkondades, nagu e tervishoid ja harvikhaiguste ravi, ning tervishoiuteenuste korraldamine, haldamine, rahastamine ja kättesaadavaks muutmine jäävad endiselt ELi liikmesriikide pädevusse.
Euroopa Parlament märgib samuti, et tegelikkuses kasutab vaid väike osa ELi kodanikke direktiivi võimalusi ja on selge suundumus, et suurim piiriülene patsientide liikuvus leiab aset piirialadel.
Lisaks juhib Euroopa Parlament tähelepanu asjaolule, et direktiivi edukas rakendamine sõltub sellest, kui hästi on tervishoiutöötajad ja teised sidusrühmad direktiivi kõigist aspektidest informeeritud. Kahjuks ei ole sellega praegu Euroopa Parlamendi arvates kahjuks kõik veel korras.
Euroopa Regioonide Komitee poliitiline eesmärk:
Piiriülene tervishoid kuulub juba palju aastaid komitee prioriteetide hulka. 11 aastat pärast piiriülest tervishoidu käsitleva komitee arvamuse vastuvõtmist ja kuus aastat pärast direktiivi ülevõtmist siseriiklikku õigusesse tuleks nüüd uurida hetkeseisu.
Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans kirjutas komiteele ja palus komitee presidendil koostada perspektiivarvamus piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamise kohta. Arvamuses tuleb otsida viise, kuidas parandada direktiivi rakendamist ja tugevdada patsientide õigusi.
Piiriülese tervishoiu rakendamist käsitlevas perspektiivarvamuses käsitletakse seega õiguslikke, haldus-, finants- ja muid tõkkeid, mis kahjustavad välismaal reisivate Euroopa patsientide õigusi ravi saamisel. Sealjuures võetakse arvesse, et tervishoiuteenuste korraldamine, haldamine, rahastamine ja kättesaadavaks muutmine jäävad ELi liikmesriikide pädevusse ning et direktiivi rakendamist tuleks vaadelda pädevate tervishoiuasutuste üldise vastutuse kontekstis kodanike hüvanguks.
POLIITILISED EESMÄRGID JA ARVAMUSE STRATEEGILINE TÄHTSUS
Seos poliitiliste prioriteetidega:
NATi komisjoni 2019. aasta programmis keskendutakse piiriülese tervishoiu direktiivi rakendamisele ja selle mõjule piirkondadele, samuti tugikeskuste võrgustike arengule ja e-lahenduste levitamisele piirkondlikes tervishoiusüsteemides.
Konkreetne kohalik ja/või piirkondlik mõõde:
Piirkondlik mõõde on piiriülese tervishoiu keskmes. Paljud piiri lähedal elavad inimesed otsivad eri põhjustel ravi naaberriigis. Piiriülesed piirkonnad moodustavad 40 % ELi territooriumist, seega elab üle kolmandiku eurooplastest piirialal. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused seovad kõiki asjaomaseid sidusrühmi (riiklik, piirkondlik, kohalik tasand, haiglad, apteegid, kodanikud jne).
Strateegiline tähtsus
2013. aasta oktoobris jõustus piiriülese tervishoiu direktiiv.
Käesolevas arvamuses võetakse arvesse piirkondlike keskustega peetava eelseisva konsultatsiooni tulemusi. See annaks Euroopa Regioonide Komiteelt selge ja lihtsa sõnumi selle kohta, kuidas rakendamist tuleks edendada.
Arvamus põhineb ka komitee seisukohtadel, mida komitee väljendas seoses direktiivi vastuvõtmisega. Eelkõige on tegemist järgmiste seisukohtadega:
- Tuleks toetada piiriülest koostööd tervishoiu valdkonnas, pöörates erilist tähelepanu piirialadele.
- Tuleb leida tasakaal tervishoiu valdkonnas tehtava Euroopa koostöö arengu ja subsidiaarsuse põhimõtte järgimise vahel.
- Kindlustajariigile tuleb jätkuvalt anda piiramatud õigused üldise eellubade süsteemi kehtestamiseks kui haiglaravi osutatakse teises ravi osutavas liikmesriigis.
Direktiiv patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32011L0024&from=ET
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis