18. - 24. november 2019 nr.24
Nädalakiri nr 24 18. 11. – 24.11.2019
- Regioonide Komitee KESKKONNA, KLIIMAMUUTUSTE JA ENERGEETIKA KOMISJONI (ENVE) koosolekul 21. novembril toimus kõrgetasemeline arutelu teemal „Euroopa roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega"
- Euroopa Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu – „Roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega"
- Regioonide Komitee arvamuse eelnõu teemal "Jätkusuutlike linnaosade ja väikeste kogukondade poole - keskkonnapoliitika alla munitsipaaltasandi"
……………………………………………………………………………………………………………………………………………
- Regioonide Komitee ENVE koosolekul 21. novembril toimus kõrgetasemeline arutelu teemal „Euroopa roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega"
21. novembril toimunud ENVE komisjoni koosolekul toimus kõrgetasemeline arutelu rohelise kokkuleppe (Green Deal) teemal. Arutelul osalesid Euroopa Parlamendi liige Marie Toussaint (FR, Rohelised / EFA), ÜRO rahvusvahelise ressursipaneeli kaasesimees Janez Potočnik ja volinik Frans Timmermansi uus kabinetijuht Diederik Samsom, kes vahetasid ENVE liikmetega arvamusi järgmistes küsimustes: kuidas tuleks koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega ellu viia Euroopa Komisjoni valitud presidendi Ursula von der Leyeni pakutud Euroopa roheline kokkulepe. Regioonide Komitee võtab oma järgmisel plenaaristungil 4. – 5. detsembril vastu resolutsiooni Euroopa rohelise kokkuleppe kohta. Samuti on Regioonide Komitee kutsunud kogu EList pärit noorte poliitikute delegatsiooni Brüsselisse, et uusi teadmisi saada ja vahetada arvamusi selle kohta, kuidas kohalikul tasandil kliimameetmeid kiirendada.
"Oleme väga rahul Euroopa rohelise kokkuleppega, mis paneb jätkusuutlikkuse esimest korda kõigi ELi poliitikate keskmesse. Teatis peab järgima kohapõhist lähenemisviisi, et tagada meie linnade ja piirkondade ees seisvate väljakutsetega õige reageerimine - tööriistad, ressursid ja rahastamine. Meie, kes me oleme kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajad, lähedal meie kodanikele, oleme pühendunud rohelise kokkuleppe poliitika kujundamisele ja selle elluviimisele meie planeedi ja meie inimeste hüvanguks ", ütles ENVE juhataja Cor Lamers .
Marie Toussaint: „On oluline, et Regioonide Komitee hääl oleks kuulda. Rääkides rohelisest kokkuleppest, peame vaatama ka, mida USA on teinud. See on oluline meie edasise elu ja investeeringute jaoks. Oluline ka kaubanduse ja majanduse jaoks. USAs on aina rohkem Green Deali toetajaid. Praegu oleme ületamas 6. piiri 10st piirist, mille teadlased seadsid meie planeedile. Meie keskkonna jalajälg on kolme planeedi suurune. Fossiilkütused on selles palju süüdi. Samuti õhutransport. ELi siseseid lende saame ELis ise maksustada. Muutuste faasis peame tagama söe tootmise järkjärgulise lõpetamise. Vaja on fonde uute töökohtade loomiseks. Uued töökohad peaksid olema paremad töökohad! Ka noortele on vaja töökohti. Oluline sooline võrdõiguslikkus – võrdne palk võrdse töö eest. Peame looma sobivad sotsiaalsed tingimused. Roheline kokkulepe vajab avaliku ja erasektori kokkuleppeid. Seoses Pariisi kokkuleppega peavad riigid oma ambitsioonikust suurendama. Eraettevõtete tegevus tuleb eeskirjade abil Pariisi kokkuleppega kooskõlla viia. Peame olema üks piirkond maailmas, kes tegutseb keskkonnateadlikult , see saab alguse just kohalikult tasandilt."
Janez Potočnik: „ Keskkonnameetmed ei saa olla eraldiseisvad. Säästliku arengu eesmärgid peab olema meie kõigi moto. Digitaalne lähenemine võimaldab tootmises ja tarbimises olukorra jätkusuutlikkust parandada. 90 % tooraineid tuleb väljastpoolt Euroopat. Hinnatase tõuseb, töötajate arv aga väheneb. Ringmajandus peab olema muudatuste alus. Nt Jaapanis on erieeskirjad talevl ja suvel kütmise ja jahutamise jaoks". Vt http://resourcepanel.org
Diederik Samsom: „ Meil on vaja linnade ja regioonide toetust. Muutused ja tegevused peavad toimuma kohalikul tasandil. Vaja on tuua roheline kokkulepe inimesteni. Kodude soojustamine tähtis. Meil on 250 miljonit kodumajapidamist Euroopas. Enamikke neist on vaja soojustada, selleks et nad oleksid energiatõhusad. Inimene peab saama võtta ühendust oma kohaliku omavalistusega, kui hakkab kodu soojustama. Peavad olemas olema reaalsed meetmed, mis aitavad inimesi kohalikul tasandil."
Sõna võtsid Regioonide komitee liikmed:
Teiste seas ka Eesti delegatsiooni liikmed:
Andres Jaadla EE: (tunnustab hr Samsonit energiatõhususe teemat tähtsustamast)„ Meetmed kodude energiatõhusaks muutmise jaoks on väga olulised. Kõik nõukogudeaegsed kortermajad on Rakveres renoveeritud energiatõhusaks!"
Rait Pihelgas EE: " Roheline kokkulepe peab olema realistlik. See ei tohi jääda lihtsalt paberiks! See peab põhinema teadusel, olema paindlik, muidu seda ellu ei viida. Euroopa on suur, riigid erinevas olukorras."
Juri Gotmans EE esitas küsimuse Euroopa Komisjoni voliniku Timmermansi kabinetijuhile: „Kas sõekaevandamise järkjärgulise lõpetamise kõrval ka põlevkivipiirkondadel uues finantsraamistikus meetmeteks raha on planeeritud?"
Hr Samson vastas, et kriteeriumid on välja töötamisel. Vaatame fossiilkütuseid üldiselt ja põlevkivi võib saada ka abikõlbulikuks.
TEADE
Santiago de Tšiilist Madridi üle viidud COP25 tippkohtumine toimub 2. – 13. detsembril 2019. Regioonide Komiteed esindab Madridis esimene asepresident Markku Markkula (PPE / FI), ENVE esimees Cor Lamers (EPP) / NL; Schiedami linnapea), ENVE aseesimees Jean-Noël Verfaillie (RE / FR; Nordi osakonna nõukogu liige), Benedetta Brighenti (PES / IT; Castelnuovo Rangone vallavolikogu liige), Andries Gryffroy (EA / BE) ; Flaami parlamendi liige) ja Tjisse Stelpstra (ECR / NL; Drenthe provintsi täitevnõukogu liige). Delegatsioon kuulutati välja 21. novembril toimunud ENVE komisjoni koosolekul, kus UNFCCC COP25 ELi pealäbirääkija Madridis Jacob Werksman tutvustas Pariisi kokkuleppe osaliste vahel toimuvate läbirääkimiste seisu.
Neljapäevase ENVE kooosleku vaheajal peeti eraldi tseremoonia, kus kuulutati välja 2019. aasta jätkusuutliku tegevuse auhinna „The 2019 Transformative Action Award" võitjaks Portugali linn Lousada. Asjatundjate žürii valis välja Lousada algatuse „Integreeritud jätkusuutlikkuse alane haridus", mis suudab kaasata kogukonna sotsiaal-kultuurilistele, sotsiaalmajanduslikele ja tehnoloogilistele muutustele. Euroopa jätkusuutlikkuse auhinda korraldavad ICLEI, Baskimaa ja Aalborgi linn (Taani) ning toetavad Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispank (EIP).
Pressiteade ENVElt:
Rohelisest kokkuleppest saab pikemalt lugeda 2. punkti all.
- Euroopa Regioonide Komitee resolutsiooni eelnõu – „Roheline kokkulepe koostöös kohalike ja piirkondlike omavalitsustega"
Euroopa Komisjoni ametisseastuva presidendi Ursula von der Leyeni dokumendis „Liit, mis seab kõrgemad sihid. Minu tegevuskava Euroopa jaoks" on välja kuulutatud Euroopa roheline kokkulepe.
Ambitsioonikas roheline kokkulepe on vajalik selleks, et muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks. Roheline kokkulepe peaks olema tegevuskava koostamise vahend, mille abil integreeritakse jätkusuutlikkuse kriteeriumid kõigisse ELi poliitikavaldkondadesse, makromajanduslikesse prioriteetidesse ja rahastamisvahenditesse, Euroopa poolaastasse ning mitmeaastasesse finantsraamistikku 2021–2027.
Roheline kokkulepe peaks olema vahend Pariisi kokkuleppe saavutamiseks ning ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030, kestliku arengu eesmärkide ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia täielikuks rakendamiseks. Komitee palub Euroopa Komisjonil vajadusel läbi vaadata puhta energia paketis sisalduvad ELi eesmärgid, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa ning lisada need Euroopa kliimaalasesse õigusakti. Sellega seoses kutsub komitee üles tõstma 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki vähemalt 55 %-ni, energiatõhususe eesmärki 40 %-ni ja taastuvenergia eesmärki 40 %-ni.
Rohelises kokkuleppes kohaldatakse kohapõhist lähenemisviisi ja tagatakse poliitikavaldkondade sidusus. Kohapõhine lähenemisviis pakub konkreetseid lahendusi, võttes arvesse kõnealuse piirkonna majanduslikke, sotsiaalseid, geograafilisi ja keskkonnaalaseid probleeme ja võimalusi. Komitee ootab, et rohelises kokkuleppes süvalaiendataks jätkusuutlikkust ja muudetaks poliitika integreerimine lähenemisviisiks, millega tagataks poliitika sidusus. Sama tuleb teha ka hindamises ja toimivuskontrollis, et ühtlustada ELi eri poliitikavaldkondade prioriteete, eesmärkide ulatust ja ajakavasid ning vältida kattuvaid või vastuolulisi menetlusi ja tulemusi. Komitee nõuab, et komisjon teeks ettepaneku ELi tasandi meetmete kohta väliskulude sisestamiseks ja põhimõtte „saastaja maksab" ühtseks rakendamiseks.
Komitee kutsub üles kajastama ELi välissuhetes paremini keskkonna- ja kliimamuutustega seotud kaalutlusi. Oluline on jagada vastastikuseid kogemusi territoriaalse koostöö platvormide – nt ARLEM ja CORLEAP – raames, samuti linnadevaheliste partnerluste kaudu. Kliimamuutused peaksid jääma ELi strateegiliseks diplomaatiliseks prioriteediks.
Komitee kutsub komisjoni üles tagama, et roheline kokkulepe põhineks mitmetasandilise valitsemise raamistikul: pikaajalist üleminekut jätkusuutlikule ja vähese CO2 heitega ühiskonnale ei ole võimalik saavutada alt üles ja ülalt alla kaasamiseta.
Ühtlasi palub komitee komisjonil esitada rohelise kokkuleppe tegevuskavad koos mõõdetavate eesmärkide, meetmete ja rahastamisega, tehes koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vastavalt nende õiguspädevusele liikmesriikides. Roheline kokkulepe ei kujune edukaks, kui seda ei integreerita ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil väljatöötatavatesse ja rakendatavatesse strateegiatesse ja kavadesse ja rakendaksid ambitsioonikaid meetmeid kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Komitee palub liikmesriikedel algatada mitmetasandilisi kliima- ja energiadialooge ning aktiivselt kaasata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi riiklike energia- ja kliimakavade koostamisse ja läbivaatamisse, viies oma eesmärkide ulatuse kooskõlla kliimaneutraalsuse saavutamise viisidega, samuti kohalikult ja piirkondlikult kindlaksmääratud panuste väljatöötamisse, mis täiendaksid riiklikult kindlaksmääratud panuseid.
Rohelises kokkuleppes oleks vaja käsitleda erinevaid üleminekuga seotud probleeme, sealhulgas neid, mis on seotud energia, ringmajanduse, toidu tootmise ja tarbimise, liikuvuse, digiteerimise ja keskkonnaga. Regioonide Komitee nõuab, et Euroopa toetaks muudatusi õiglaselt ja kaasavalt, hõlmates kõik osalejad partnerlusse, jätmata kedagi kõrvale. Riigihanked võivad pakkuda potentsiaalselt tugeva aluse, millega tagada jätkusuutlikum toiduga varustamine (kohalik ja mahe) avaliku sektori toitlustusteenuste lepingute kaudu kooli- ja haiglasööklates. Need näited võivad tugevdada linna- ja maapiirkondade sidet. Vaja on arendada terviklikku haridust ja oskusi, mida on rohelisele majandusele üleminekul väga tarvis.
Regioonide Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles tagama, et Euroopa kliimaalane õigusakt põhineks selle mõju ja kasu põhjalikul analüüsil ja konkreetsetel rahastamiskavadel ning hõlmaks nii kliimamuutuste leevendamist kui ka nendega kohanemist ning looks aluse ulatuslikule ja ambitsioonikale kliimaneutraalsuse paketile. Komitee kordab üleskutset ELi institutsioonidele tagada, et tulevastes ELi fondides ja projektides ning ühtekuuluvus-, maaelu arengu, tervishoiu-, teadusuuringute ja keskkonnapoliitika raames võetaks arvesse kliimamuutustega kohanemise ja katastroofidele vastupanu võimet, kuna need on kestliku arengu põhiaspektid.
Euroops Komisjoni uue koosseisu plaanidest ja prioriteetidest saab eesti keeles lähemalt lugeda siin:
https://ec.europa.eu/estonia/news/20190910_vonderleyenikomisjon_et
3. Regioonide Komitee arvamuse eelnõu teemal "Jätkusuutlike linnaosade ja väikeste kogukondade poole - keskkonnapoliitika alla munitsipaaltasandi"
ENVE komisjon arutas ja kiitis ühehäälselt heaks arvamuse eelnõu teemal "Jätkusuutlike linnaosade ja väikeste kogukondade poole - keskkonnapoliitika alla munitsipaaltasandi" (raportöör Gaetano Armao, IT / EPP, Sitsiilia maakonna asepresident ja majandusminister). Arvamus võetakse vastu 2020. aasta veebruaris toimuval täiskoguistungil.
ÜRO kestliku arengu eesmärkidest eesmärgi nr 11 „Säästvad linnad ja kogukonnad" puhul kutsutakse üles muutma linnad ja inimasumid kaasavaks, turvaliseks, vastupanuvõimeliseks ja kestlikuks. Juba on tehtud arvukaid jõupingutusi, mille eesmärk on edendada kestlikke kogukondi ning millega nõutakse ühiskonna ümberkujundamist, käsitledes sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast ebavõrdsust. Nende jõupingutuste hulka kuuluvad ELi linnade tegevuskava ja selle partnerlused, Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta, Aalborgi harta ja kohustused, Baski deklaratsioon, uus linnade tegevuskava jt.
Regioonide Komitee edendab kooskõlas oma 1. prioriteediga aastateks 2015–2020 „Töökohtade ja kestliku majanduskasvu loomine linnades ja piirkondades kodanike elukvaliteedi parandamiseks" kestlike kogukondade kontseptsiooni, mis hõlmab kogukonna kogu territooriumi (mitte ainult jõukaid piirkondi, mis suudavad pakkuda paremaid keskkonnateenuseid). Komitee on seisukohal, et kestlike kogukondade kontseptsiooni eesmärk peaks olema vaeste ja haavatavate piirkondade olukorra parandamine sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide ühendamise kaudu. Paljude ELi ja liikmesriikide keskkonnapoliitika meetmete edukas rakendamine sõltub kohalike allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade isevastutusest ja panusest. Olulisi keskkonnaalaseid iseärasusi leidub nii omavalitsuse tasandil kui ka sellest allpool. Keskkonnaalased probleemid võivad eri kogukondi mõjutada erinevalt. Kogukondade tähistamiseks kasutatakse mitut terminit: väikeküla, naabruskond, küla, osavald, vald, linnaosa jms. Siinses arvamuses kasutatakse nende kohta väljendeid „allpool omavalitsuse tasandit" või „omavalitsustasandist allpool". Regioonide Komitee tunnistab väikeste kogukondade erinevat olukorda, alates linnapiirkondadest kuni maapiirkondadeni, hõredalt asustatud piirkondadest tihedalt asustatud piirkondadeni ning jõukatest piirkondadest mahajäänud piirkondadeni.
Komitee rõhutab eriti vajadust võtta arvesse konkreetseid piirkondlikke olukordi, kus esinevad eriomased keskkonnaprobleemid. Nende piirkondade kauguse tõttu on neil mõnikord ainulaadsed looduslikud erijooned, mis annavad neile ebaproportsionaalse ökoloogilise tähtsuse, nt saared ja hõredalt asustatud alad.
Käesolevas arvamuses keskendutakse allpool omavalitsuse tasandit asuvatele väikestele kogukondadele, mis seisavad silmitsi erinevate probleemidega. Sellistel väikestel kogukondadel ei pruugi olla i) valitud esindajaid, kes jälgivad projektide keskkonnamõju ja kooskõla ELi keskkonnaalaste õigusaktidega, ii) avalikku ruumi, kus arutada ELi projektides või tegevuses osalemist või seda, kuidas rakendada ELi poliitikat kohalikul tasandil, ning iii) eelarvet, millest katta ka kõige väiksemaid ELi tegevuses osalemise kulusid. Allpool omavalitsuse tasandit on mitmesuguseid institutsioonilisi vorme, sealhulgas avaliku sektori asutused, nende poolt või nendega koostöös korraldatavad muud osalusvormid ning kohalikud komisjonid ja aktivistide rühmad.
Kui kodanikud vabatahtlikult koonduvad väikestesse kohalikesse ühendustesse ja komiteedesse, mille eesmärk on töötada ühe konkreetse keskkonnaprobleemi kallal või kestlike meetmete üldise edendamise nimel, saavad kohalikud omavalitsused neid võimestada tehnilise ja rahalise toetuse ning konsultatsioonide kaudu.
Võimalused keskkonnapoliitika tugevdamiseks allpool omavalitsuse tasandit
Vähese CO2-heitega areng
Allpool omavalitsuse tasandit asuvad kogukonnad on tavaliselt need, keda mõjutavad kõige enam sellised keskkonnaprobleemid nagu õhukvaliteet või müra, ja neil on vähe kontrolli transpordi ja liikuvusega seotud otsuste üle. Komitee märgib, et need probleemid jagunevad piirkondade vahel ebavõrdselt. On äärmiselt oluline esitada keskkonnaseire mehhanismides ka allpool omavalitsust asuval tasandil eristatud andmeid, et võimaldada sihipäraseid meetmeid ja lahendusi.
Looduskeskne areng
Regioonide Komitee ärgitab kaasama väikeseid kogukondi (eelkõige saare-, mägi- ja maapiirkondi) selliste loodusalade haldamisse, mis ulatuvad sageli kaugemale omavalitsuse piiridest. Selline kaasamine võib suurendada kohalike keskkonnapoliitiliste valikute omaksvõttu ja vähendada konflikte taolistes küsimustes nagu maakasutus. Osalemine võiks veelgi suurendada teadlikkust looduskaitsealade sotsiaal-majanduslikust kasust, olgu tegu Natura 2000 või muude aladega.
Allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondadel on tähtis roll looduskesksete lahenduste rakendamisel, sealhulgas rohekoridorid ja rohelised vööndid, linnas kasvavad puud ja linnalähedased loodusalad. Need meetmed peaksid tagama õiglase juurdepääsu loodusele ning sellest tulenevale kasule inimtervise, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise valdkonnas.
Ringluspõhine areng
Regioonide Komitee leiab, et on vaja vaadata läbi, kuidas võetakse ELi keskkonnaalastes õigusaktides arvesse omavalitsustasandist allpool olevat tasandit ja konkreetseid piirkondlikke olusid seoses toorainete, veevarustuse, jäätmete ja ringmajandusega. Seda silmas pidades võiks hinnata kohandatud lahendusi, sealhulgas paindlikumat reguleerimist. Väikestele kogukondadele ning eriti isoleeritud ja saarepiirkondadele on vaja kohandatud tehnilist abi, et rakendada kestlikke jäätmekäitlusviise, näiteks tegeleda mere- ja rannikureostusega. Soovitav on selliste meetmete väljatöötamnet, millega toetatakse sotsiaalselt uuenduslikke tavasid allpool omavalitsuse tasandit, ulatudes asjade ja tööriistade jagamisest kohalikul tasandil kuni võimaluseni parandada asju, mis muidu minema visataks.
Vastupanuvõimeline areng
Looduskeskkonda taastavad toidusüsteemid toovad ökoloogilist, majanduslikku ja sotsiaalset kasu omavalitsuse tasandil ja sellest allpool (nt kohalike koolide ja kogukondade aiamaad, kogukonna toetatud põllumajandus ja uuenduslikud põllumajandusmeetodid). Kestlik turism aitab edendada väikestes kogukondades majanduskasvu.
Võrdne ja inimkeskne areng
Oluline oleks, et EL tunnistaks osalusdemokraatia eri vormide osatähtsust kestlike kogukondade edendamisel allpool omavalitsuste tasandit. Nende tugevdamiseks tuleb neid võtta arvesse ELi keskkonnapoliitikas.
Tunnustamine
Regioonide Komitee on veendunud, et EL peaks võtma oma keskkonnapoliitika kujundamisel ja rakendamisel arvesse väikeste ja allpool omavalitsuse tasandit asuvate kogukondade erivajadusi ja panust. Endale võtab Komitee kohustuse teha kindlaks ELi tasandi võrgustikud ja osalejad, kes esindavad otseselt või kaudselt allpool omavalitsuse tasandit asuvaid kogukondi, näiteks ICLEI – Jätkusuutlikud Kohalikud Omavalitsused, ja teha nendega tihedamat koostööd.
Komitee teeb ettepaneku hinnata võimalust luua kestliku naabruskonna auhind, et julgustada kohalikke kogukondi osalema oma piirkondade haldamises, või korraldada ühekordne või perioodiline üritus, et edendada suhtlust väikeste kogukondadega, näiteks iga-aastane Euroopa kestlike Teadlikkuse suurendamine ning teabe vahetamine.
Toetada võiks selle tasandi kaasamist tulevaste poliitikadokumentide koostamisse ning ELi institutsioonide ja asutuste olemasolevate strateegiate läbivaatamisse. Regioonide Komitee kohustub pidama dialoogi Euroopa Komisjoniga, sealhulgas keskkonnaalase koostöö tehnilise platvormi raames, tagamaks, et omavalitsustasandist allpool asuvaid väikseid kogukondi võetakse ELi konkreetsete keskkonnapoliitika meetmete rakendamisel piisavalt arvesse.
Rahastamine
Komitee rõhutab, et oluline on võimaldada allpool omavalitsuse tasandit asuvatele osalejatele juurdepääs ELi rahastamisprogrammidele. Mõni neist ongi juba mõeldud naabruskondadele, nagu programm URBACT, millega edendatakse kestliku linnaarengu teemalist teabevahetust ja õppimist Euroopas. Kogukonna juhitud kohalik areng ja LEADERi programmi tegevusrühmad on konkreetsed vahendid, mille abil paremini kaasata omavalitsusest allpool asuv tasand pikaajalise arengu poole püüdlemisse ja strateegia „Euroopa 2020" eesmärkide saavutamisse.
Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles hindama seda, milline on parim viis, kuidas tagada, et väikesed kogukonnad saavad anda oma panuse ELi rahastatud projektidesse, millega edendatakse kestlikkust allpool omavalitsuse tasandit, ja lõigata nendest kasu.külade ja naabruskondade päev.
Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis