Nädalakiri nr 25                                               02.12. – 08.12.2019

 

Euroopa Regioonide Komitee 137. täiskoguistung 4.- 5. detsembril

Video siin: https://www.youtube.com/watch?v=b66NcbUjeHk

 

Komitee täiskoguistungil toimus:

 

1. EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE 25. AASTAPÄEVA TSEREMOONIA

Sõna võtsid Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Luca Jahier, endine regionaalpoliitika volinik Monika Wulf-Mathies, Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič

Regioonide Komitee tähistas oma 25. aastapäeva, kajastades minevikku ja tulevikku. Täiskogu arutelust võtsid osa paljud endised Regioonide Komitee presidendid.

Ülevaatlik video RK ajaloost siin:

https://www.youtube.com/watch?v=_3iHnTxHTXc&list=PLhUJ26iqpEfaFwd1_91H3B5EacZ7U2nxP&index=3

 

2. ARUTELU EUROOPA LIIDU OLUKORRA ÜLE: PIIRKONDADE JA LINNADE SEISUKOHT

Sõnavõtud: Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ja Euroopa Parlamendi president David Maria Sassoli

David Maria Sassoli ütles:"EP koosseis peab hakkama tegelema sellega, mis puudutab inimeste elusid. Üleilmastumine võib viia mõned piirkonnad ääremaastumisele. Euroopa Liit – see on ELi institutsioonid ja ka kõik liikmesriikides asuvad institutsioonid. On vajalik kõigi nende institutsioonide koostöö.Vajame reforme – on palju algatusi, mis tulnud Euroopa Komisjoni uuelt presidendilt, aga ka palju algatusi on tulnud Euroopa Parlamendi poolt. Praegu on käimas olulised läbirääkimised, nendest oleneb milliseks kujuneb Euroopa Liit järgmise mitmeaastase finantsraamistiku jooksul. See on Euroopa tuleviku küsimus. Meil on vaja rohkem investeerida Euroopa tegevuskavasse. Kui eelarve ei võimalda selliseid algatusi, siis tähendab see, et ELis on valitsusi, kes ei investeeri piisavalt. Eelarve peab olema ambitsioonikas. EP ja Regioonide Komitee peaks olema selles küsimuses ühel meelel. EP hääletab neil päevil uue finantsraamistiku üle. EP ei kiida seda heaks, kui me ei saa uusi omavahendite allikaid (nt heitmekvootide vahetuskavast ja süsinkumaksust) Üleminkeufonde tuleb rahastada vajalikus mahus. Me peame paika panema solidaarsuse mõiste. See peab ühendama Põhja- ja Lõuna-Euroopat. Kui kaitseme oma piire mingis kohas, siis mõjutab see kogu Euroopat. Sama on rändeteema puhul. Küsimus on, kuidas solidaarsuse mõistet edasi arendada ja koostööd suurendada. EP ja RK vahel on vaja ühist arusaamist järgmise MFFi suhtes. Peame kaitsma meie sotsiaalset mudelt, see on justkui Euroopa visiitkaart. Nii kaitseme inimest, inimväärikust. Vaja oleks nt sellist fondi, mis abistaks inimesi, kel on elamiseks vähe raha. Euroopas on 15 miljonit inimest, kes vajavad igapäevaselt abi. Meil on vaja vähendada bürokraatiat, suurendada läbipaistvust, peame kaitsma arengupõhimõtteid. Eurooppa peab kasvama. Peame rahvusvahelise konkurentsi tingimustes toime tulema."

Sõna võtsid RK president Lambertz ja poliitiliste fraktsioonide esimehed.

3. ARUTELU ROHELISE KOKKULEPPE ÜLE Regioonide komitee täiskogul 5. detsembril.

Sõna võttis Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Frans Timmermans, kelle vastutusvaldkonda Euroopa roheline kokkulepe kuulub

Arutelul Euroopa Komisjoni äsja ametisse nimetatud asepresidendi Frans Timmermansiga kutsus Regioonide Komitee ELi üles hoidma globaalset soojenemist alla 1,5 ° C, toetades kõiki piirkondi ja linnu üleminekute tegemisel ning pannes poliitika kujundamisel jätkusuutlikkuse prioriteediks. Vahetult enne Euroopa Komisjoni 11.dets toimuvat rohelise kokkuleppe avalikustamist, võeti Regioonide Komitee täiskogu poolt vastu resolutsioon, milles kutsutakse ELi üles seadusega kinnitama kohustust olla 2050. aastaks süsinikneutraalne, ajakohastada oma energia-, kliima- ja keskkonnaeesmärke ning pakkuma piisavat rahastamist piirkondadele ja linnadele. Komitee väidab, et roheline tehing vajab selget, kohalike ja piirkondlike omavalitsustega koostöös välja töötatud sihipäraste meetmete ja asjakohase rahastamise tegevuskava.

Rohelisest kokkuleppest saab lugeda pikemalt eelmises nädalakirjas: https://www.elvl.ee/nadalakiri-2019/24

Arutelu toimus vahetult enne Regioonide Komitee sõitu ELi delegatsiooni koosseisu COP 25 kliimakõnelustele Madridis. Regioonide Komitee oli kutsunud Brüsselisse 27-st noorest poliitikust koosneva rühma.

Noored kohaliku tasandi poliitikud kogu Euroopast andsid täiskogul üle oma nõudmised ELile kliimamuutuste osas. Video siin: https://www.youtube.com/watch?v=Kqf-hNAz7ns

 

4. ARUTELU EUROOPA SOTSIAALÕIGUSTE SAMBA ÜLE

Sõna võttis Euroopa Komisjoni töö ja sotsiaalsete õiguste volinik Nicolas Schmit

Nicolas Schmit ütles: "Komisjoni uue tegevuskava eesmärk on tegeleda käimasolevate väljakutsete ja võimalustega, mida pakub muutunud töömaailm, globaliseerumine, automatiseerimine, digitaliseerimine ja tehisintellekt koos meie üleminekuga süsinikneutraalsele majandusele. Peame veenduma, et kõik eurooplased saavad nendest üleminekutest kasu, eriti kui tegemist on nende töökoha ja toimetulekuga. Meie piirkondlikud omavalitsused ja haldusasutused on abiks selle ühise eesmärgi saavutamisel. "

Euroopa Regioonide Komitee president Karl-Heinz Lambertz ütles: "Sotsiaalsed õigused peavad olema ELi tuleviku keskmes, kaitstes inimesi tehnoloogiliste muudatuste ajal. EL peab kehtestama selge kava, mis tagab, et muudatused meie tööstuses ei tähenda palkade edasist polariseerumist ja ebavõrdsuse suurenemist. Õige reguleerimise korral on platvormitöö üks võimalus tagada digitaliseerimisest kõigile kasu, jätmata kedagi maha."

 

5. Arvamused, mis võeti vastu Regioonide Komitee täiskogul:

 

• Suurlinnapiirkondade probleemid ja nende koht tulevases 2020. aasta järgses ühtekuuluvuspoliitikas

Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Juraj Droba (SK/ECR)

Regioonide Komitee märgib, et kaks kolmandikku ELi elanikkonnast elab suurlinnapiirkondades ning seetõttu on asjakohane tegeleda selle küsimusega ka 2020. aasta järgse ühtekuuluvuspoliitika ettevalmistamisel. Kasvav linnastumine on üleilmne suundumus. Ühest küljest loob see võimalusi, teisest sunnib meid aga tegelema uute probleemidega. Seetõttu on väga oluline koostöö. Siiani ei ole jõutud üksmeelele selle suhtes, kuidas määratleda ja piiritleda suurlinnapiirkondade kriteeriume, mis iseloomustaksid nende piirkondade mitmekesisust ja tegelikku olukorda kõikides liikmesriikides.

Eurostat määratleb suurlinnapiirkondi NUTS 3 piirkondadena, kus vähemalt pool elanikkonnast elab funktsionaalses linnapiirkonnas ja kus elab vähemalt 250 000 inimest. Territoriaalne liigitus põhineb suure rahvastikutihedusega linnakeskuste ja vähemalt 50 000 elanikuga linnakeskuste tuvastamisel. OECD määratleb suurlinnapiirkondi funktsionaalsuse alusel, st et suure rahvastikutiheduse ja töövõimalustega linnakeskus on seotud ülejäänud piirkonnaga tiheda igapäevase töölesõitmise kaudu. Komitee juhib tähelepanu vajadusele eristada tihedalt linnastunud ja vähem linnastunud suurlinnapiirkondi, mis nõuavad erinevaid poliitilisi lähenemisviise ja meetmeid. Enamik suurlinnapiirkondi koondub ümber suurte, keskmise suurusega või väiksemate linnade, eraldi rühma moodustavad pealinnade suurlinnapiirkonnad.

Inimeste kolimine linnadesse on tänapäeval ulatuslik demograafiline suundumus, kusjuures ELi elanikkond on enamasti koondunud pealinnade suurlinnapiirkondadesse. Suurlinnad peavad seisma silmitsi valglinnastumise, linnakeskustes suureneva rahvastikutihedusega ja samal ajal ka maapiirkondade rahvaarvu vähenemisega. See suundumus tekitab suure koormuse inimestele avaliku sektori teenuste pakkumisel ja uuele taristule, näiteks sotsiaal-, transpordi-, kooli- ja tervishoiusektorile, ning digiülemineku ja kestlikule energiale ülemineku valdkonnas, avaldades seega väga suurt survet suurlinnapiirkondade eelarvetele; pealinnadest suurlinnade jaoks tulenevad nende funktsioonist pealinnana veel lisanõuded, näiteks julgeoleku, üldhuviteenuste, digitaalteenuste ja transpordi valdkonnas. Mõnel juhul on suurlinnapiirkondade tegelik elanike arv suurem, kui ametlik statistika näitab. Igal suurlinnapiirkonna elanikul ei ole seal alalist elukohta. Palju on ka neid, kes sõidavad suurlinnapiirkonda tööle, kuid kes kasutavad seal ka sotsiaaltaristut ja- teenuseid. Lisaks sellele on suurlinnapiirkondadel sageli tugev piiriülene mõõde.

Suurlinnapiirkondi peetakse liikmesriikide majandust ja majanduskasvu hoogustavateks keskusteks. Eurostati andmetel luuakse ligikaudu 72 % ELi 28 liikmesriigi SKPst suurlinnapiirkondades. Suurlinnapiirkonnad ei ole üksnes riikide majanduskasvukeskused, vaid ka teadustöö, innovatsiooni ja loomingulise potentsiaali keskused. Suurlinnapiirkonnad peavad lahendama majandus-, rahandus- ja territoriaalseid probleeme, seistes samal ajal silmitsi suurema nõudlusega kvaliteetsete avalike teenuste järele.

Komitee leiab, et suurlinnapiirkondi tuleb paremini kaasata ühtekuuluvuspoliitika kujundamisse ja rakendamisse.

 

• Karpaatide makropiirkondlik strateegia

Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Władysław Ortyl (PL/ECR)

Euroopa Regioonide Komitee võttis vastu arvamuse Karpaatide makropiirkondliku strateegia kohta. Viienda makropiirkondliku strateegia kehtestamine tähendaks lisarahastamist kõigile Karpaatide piirkondadele - nii ELile kui ka ELi mittekuuluvatele riikidele nagu Ukraina, Serbia ja Moldova.

 

• Kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkuse parandamine investeeringute ja struktuurireformide toetuseks aastatel 2021–2027

Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Manuela Bora (IT/PES)

Haldussuutlikkus on ELi pikaajaliste poliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike investeeringute ja reformide eduka elluviimise võtmeelement. Pärast strateegia „Euroopa 2020" lõppemist tuleks neid pikaajalisi eesmärke arvesse võtta kestliku arengu eesmärkide rakendamise raames. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on olulised osalejad liikmesriikide pädevuste jaotuses ning nad vastutavad enam kui poole avaliku sektori investeeringute eest ELis, avaldades samal ajal ka märkimisväärset erasektori investeeringuid edendavat mõju. Komitee rõhutab, et kohalike ja piirkondlike omavalitsuste parem haldussuutlikkus toetaks kohapõhise avaliku poliitika tõhusamat rakendamist.  12 % kõigist 2019. aasta riigipõhistes soovitustes esitatud allsoovitustest käsitletakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste haldussuutlikkust puudutavaid probleeme 17 liikmesriigis.

Komitee on seisukohal, et haldussuutlikkuse parandamine on süsteemne probleem, mis on seotud järgmisega: a) inimressursid (sh töötajate nappus, raskused kõrget kvalifikatsiooni nõudvate ametikohtade täitmisel, ebapiisav asutusesisene tehniline pädevus, ebapiisav tunnustamine teenete eest, erasektorist madalamad palgad, ametnike digioskustealased koolitusvajadused, suutlikkus täita kõrget kvalifikatsiooni eeldavaid ja tehniliselt keerukaid ülesandeid ja teadmised ELi toimimisest ja rahastamisvõimalustest); b) süsteemid ja menetlused ning c) võrgustike loomine välisosalejatega.

 

 

• Linnapeade pakt pärast 2020. aastat

        Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Benedetta Brighenti (IT/PES)

Regioonide Komitee rõhutab, et peamiste rahvusvaheliste kliimamuutusi käsitlevate uuringute  kohaselt tuleb kiiresti rakendada jõulist kliimapoliitikat ning ka Euroopa avalik arvamus näitab selles osas üles üha suuremat muret. Komitee kutsub seepärast Euroopa Komisjoni ja kõiki liikmesriike üles tunnistama linnapeade pakti ühe peamise vahendina, mille abil kliimaprobleemidele reageerida ning suunata kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üleminekul kliimaneutraalsusele vastavalt Pariisi kokkuleppega võetud kohustustele ja 2050. aasta pikaajalisele strateegiale. Pakt võib olla oluline täiendus kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamisel lõimitud riiklikesse energia- ja kliimakavadesse. See pakt ühendab suuremate ambitsioonidega linnu, millel on laialdased kogemused kohaliku tasandi kliimapoliitikaga.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles edendama linnapeade paktis jõulisemalt 2050. aasta sihtmärki ja kaaluma algatuse ulatuse laiendamist, et paremini reageerida valdkonnaülestele probleemidele ja võimalustele, mida kliimaneutraalsus toob kaasa kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, lisades uued valikulised valdkonnad, nagu õhukvaliteet, ringmajandus ning elurikkus ja biokultuuriline mitmekesisus. Uute valdkondade lisamisel peaks rohkem keskenduma tegevuskavale ning vältima paktile allakirjutanute jaoks uute aruandlus- ja järelevalvekohustuste tekitamist.

 

• Platvormitöö – kohalikud ja piirkondlikud regulatiivsed probleemid

Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Dimitrios Birmpas (EL/PES)

Platvormimajandus: õiglase konkurentsi ja töötajate õiguste tagamiseks on vaja ELi eeskirju

Raportöör Dimitrios Birmpas (EL / PES), rõhutab, et platvormitöötajate sotsiaalse kaitse ja sotsiaalsete õiguste tagamiseks on vaja ulatuslikku ELi õigusraamistikku.

Kohalikud ja piirkondlikud juhid rõhutasid uuele Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalõiguste volinikule Nicolas Schmitile, et EL peab kehtestama platvormimajanduse jaoks selged eeskirjad, tagamaks töötajate õigused ning võrdsed tingimused nii internetipõhisele kui ka internetivälisele majandustegevusele ühtsel turul. Raportöör ütles: „Põhilisi töö- ja sotsiaalseid eeskirju tuleb laiendada platvormimajandusele ja selle töötajatele, kellest paljud on noored."

 

• Koostöömajandust reguleerivate meetmete Euroopa raamistik                                                                            Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Peter Florianschütz (AT/PES)

Arvamuses kutsutakse ELi üles määratlema selgelt jagamismajanduse platvormide staatus, et selgitada, millised eeskirjad nende tegevust reguleerivad.

Raportöör Peter Florianschütz (AT / PES) ütles: "Meil on vaja ELis selgeid ja õiglasi eeskirju digitaalplatvormidele. Seadusi tuleb kohaldada kõigi suhtes ja EL peab hoolitsema kodanike huvide kaitsmise eest. Praegu on meil rohkem probleeme kui lahendusi, alates maksuküsimustest, eluasemesektori lühiajalise üürilepingu sõlmimisest, samuti raskustest linnalise liikumiskeskkonna valdkonnas ja EL peab oma linnu paremini kuulama."

 

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused kujundavad tulevast idapartnerlust

Omaalgatuslik arvamus; Pearaportöör: Tadeuš Andžejevski (LT/ECR)

Idapartnerluse edendamine nõuab lisaraha

Euroopa Liidu partnerlus kuue idapiiril asuva riigiga, sh Ukrainaga, peaks järgmisel kümnendil märkimisväärselt rohkem raha saama, ütles Euroopa Regioonide Komitee 5. detsembril esitatud soovitustes, milles kutsuti ka ELi üles tegema rohkem tööd, et laiendada koostööst saadavat kasu riikide pealinnadest kaugemale. Paljude muude konkreetsete ettepanekute hulgas on üleskutse luua akadeemia kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ametnike koolitamiseks ning suurem toetus kohalikele piiriülestele projektidele.

 

• Väärinfovastane tegevuskava

Omaalgatuslik arvamus; Raportöör: Randel Länts (EE/PES)

EL peab võitlema väärinfoga kohalikul ja piirkondlikul tasandil

Euroopa Liit peaks kiiremas korras kaasama kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võitlusse väärinfoga, leitakse 5. detsembril vastu võetud Euroopa Regioonide Komitee arvamuses. ELi kohalike ja piirkondlike poliitikute kogu kutsus ELi üles avaldama suuremat survet sotsiaalmeedia platvormidele, et need reageeriksid väärinfole kiiremini, tõhusamalt ja asjakohasemalt.

Raportöör Randel Länts: valeinfo vastasesse võitlusesse tuleb võimalikult palju kaasata kohalikku meediat ja kodanikuühiskonda."

EL Regioonide Komitee võttis  05.12.2019 Brüsselis toimuval täiskogul vastu Viljandi Linnavolikogu liikme Randel Läntsi koostatud arvamuse „Väärinfovastane tegevuskava". Arvamuses rõhutab komitee, et kohalikud omavalitsused saaksid palju väärinfo leviku tõkestamiseks ära teha, kuid sageli jäetakse neile teisejärguline roll.

Arvamuses tunnistab komitee vajadust panustada rohkem elanike teadlikkuse tõstmisesse ja harimisse, et muuta pikaajalist käitumist, ja anda teadmisi selle kohta, mida kodanikud saavad väärinfoga kokku puutudes ära teha.

Kõik väärinfo ärahoidmise katsed tuleb teha nii, et need ei kahjustaks Euroopa väärtusi. Seetõttu ei tohiks nende raames piirata sõnavabadust, jälgida poliitilisi vaateid ega liikuda järelevalveühiskonna poole. Samuti peavad need katsed olema läbipaistvad, et mitte ise inforünnakute ohvriks langeda.

„Samuti toon arvamuses esile, et Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused saavad jagada valeinfoga võitlemise juhtumeid ning neid analüüsides on võimalik välja tuua selliste   kampaaniate ühisosasid, mustreid, eksimusi ja edulugusid. Seetõttu on oluline, et Euroopa Liit toetaks finantsiliselt ja läbi oma võrgustike omavalitsuste ja liikmesriikide kogemuste vahetamist ning üksteiselt õppimist," lisas Länts.

Länts arvab, et ka Eesti linnad ja vallad võiksid omavahel väärinfo leviku vastu tehtud edusammudest omavahel rohkem rääkida ja üksteiselt õppida. Kodanikega suheldes, sh sotsiaalmeedias, peavad omavalitsused igapäevaselt jagama korrigeerivat infot ning selgitama väärinfoga kaasnevaid ohtusid.

Läntsi eksperdiks arvamuse koostamise juures oli pikaajalist kommunikatsioonijuhtimise kogemust omav Gerrit Mäesalu.

Randel Läntsile oli see teiseks arvamuseks, mis ta komitees on koostanud.

 

Regioonide Komitee uudised inglise keeles siin: https://cor.europa.eu/en/news

 

Lugupidamisega

 

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis