09. - 15. detsember 2019 nr.26

Nädalakiri nr 26               09.12.-15.12. 2019

 

  1. Euroopa poolaasta
  2. Regioonide Komitee seisukoht Euroopa poolaasta suhtes
  3. Regioonide Komitee majanduspoliitika komisjoni (ECON) töödokument „Vabakaubanduslepingute rakendamine kohalikust ja piirkondlikust vaatenurgast" – arutelu ECON komisjoni koosolekul 13. detsembril

 

……………………………………………………………………………………………………………………..

 

  1. Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta võeti liikmesriikide iga-aastase majanduspoliitika koordineerimiseks esimest korda kasutusele 2011. aastal. Selle eesmärk on edendada eelarvepoliitilist vastutust, investeeringuid ja struktuurireforme, et saavutada strateegia „Euroopa 2020" eesmärgid.

Riigipõhiste soovituste õiguslikuks aluseks võivad olla kas stabiilsuse ja kasvu pakt ja makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus (mis on siduvad) või strateegia „Euroopa 2020" rakendamise suunised (mis ei ole siduvad).

Hoolimata Euroopa Komisjoni püüdlustest Euroopa poolaastat uuendada ja tõhustada, on riigipõhiste soovituste mittesiduva osaga hõlmatud struktuurireformide elluviimine pärast majandus- ja finantskriisi lõppemist aeglustunud. Kõige sagedamini  on põhjustena mainitud poliitilise isevastutuse puudumist riigi tasandil ja avaliku halduse haldussuutlikkuse puudumist eri tasanditel.

Euroopa poolaastale anti hiljuti uued koordineerimisülesanded. Ühelt poolt esitas Euroopa Komisjon 2018. aastal majandus- ja rahaliidu süvendamise protsessi kontekstis määruse eelnõu reformide tugiprogrammi kohta, mille raames antakse rahalist toetust euroala liikmesriikidele, kes osalevad ulatuslikes struktuurireformide pakettides, ning seda hallatakse Euroopa poolaasta raames.

2019. aasta oktoobris leppis eurorühm kokku reformide tugiprogrammi muutmises, kehtestades eelarvelise toetusvahendi, mis on kättesaadav eurotsooni kuuluvatele liikmesriikidele või neile, kes on valmis sellega ühinema, ning ka seda hallatakse Euroopa poolaasta kontekstis.

Teisest küljest on alates 2019. aastast laiendatud Euroopa poolaasta analüütilist baasi ning riigiaruannetes ja riigipõhistes soovitustes käsitletakse piirkondlikke erinevusi ja sellega seotud investeerimisvajadusi.

 

  1. Euroopa Regioonide Komitee seisukoht Euroopa poolaasta suhtes.

Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on peamised osalejad, kelle kätes on Euroopa poolaasta tõhususe ja isevastutuse suurendamine. 2019. aastal on 56% kõigist riigipõhistest soovitustest suunatud kas otseselt või kaudselt kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele ning veel 7 % soovitustest ei ole küll otseselt suunatud kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, kuid omavad territoriaalset mõju.

Siit peegeludb asjaolu, et praegune pädevuse jaotus ELi liikmesriikides annab kohalikele ja piirkondlikele oamavalitsustele palju pädevusi, mis on olulised riigipõhistes soovitustes struktuurireformide rakendamise seisukohast. Nagu varemgi, näitavad Eurobaromeetri uuringud, et kodanikud usaldavad kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi rohkem kui teisi valitsustasandeid ning et kohalikele ja piirkondlikel omavalitsustel on parimad võimalused kodanikele ELi teemade selgitamiseks.

Siiski põhineb Euroopa poolaasta juhtimine komisjoni ja keskvalitsuste vahelisel kahepoolsel suhtlusel, mis toimub tsentraliseeritult ja ülalt alla suunatud viisil.  Kui vähesed erandid välja arvata, siis kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vaid konsulteeritakse, sageli sedagi  vahetult enne riiklike reformikavade saatmist Brüsselisse.

Selle probleemi lahendamiseks teeb Euroopa Regioonide Komitee ettepaneku kaasata kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused partneritena Euroopa poolaasta protsessi selle esimestest etappidest alates, mil kujundatakse asjakohased investeerimispoliitikad ja struktuurireformid.

11. mail 2017 võttis Regioonide komitee ühehäälselt vastu arvamuse, milles tehti ettepanek, et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused, Euroopa Liit ja selle liikmesriigid võtaksid vastu käitumisjuhendi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kaasamiseks Euroopa poolaasta protsessi täieõiguslike partneritena kõigil valistsustasanditel. Komitee tegi ühtlasi ettepaneku lisada kõikidesse Euroopa poolaasta dokumentidesse territoriaalsed analüüsid. See ettepanek viidi ellu 2019. aastal.

2019.  asasta aprillis võttis komitee vastu arvamuse ühtekuuluvuspoliitika ja Euoopapoolaasta vahelise seose kohta, rõhutades, et Euroopa poolaasta juhtimine peaks tuiunema partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtetele, nii nagu ühtekuuluvuspoliitika puhul. Käesoleva aasta alguses oli Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis valmis riigiaruannete tutvustamise eesmärgil kohtuma ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajatega, kui ELi pealinnu külastas.

Regioonide Komitee on veendunud, et Euroopa poolaasta ei ole eesmärk omaette ja vajab pikaajalist eesmärki. Nüüd, mil strateegia „Euroopa 2020" jõuab lõpule, tervitab Regioonide Komitee ELi otsust püüelda kestliku arengu eesmärkide saavutamise poole ning komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni kava integreerida kestliku arengu eesmärgid Euroopa poolaastasse.

 

  1. „Vabakaubanduslepingute rakendamine kohalikust ja piirkondlikust vaatenurgast"

Raportöör: Michael Murphy (IE/EPP)

Raportööri töödokument oli arutusel ECON komisjoni koosolekul

 

Sissejuhatus:

14. oktoobril 2019 avaldas Euroopa Komisjon kolmanda aruande vabakaubanduslepingute rakendamise kohta . Aruandes on esitatud aastaülevaade 62 partneriga sõlmitud 35 kõige ulatuslikuma sooduskaubanduslepingu rakendamise kohta, sealhulgas esimene tervet aastat hõlmav aruanne ELi ja Kanada laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) kohta. Aruandes on rõhutatud vajadust teha tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega suuremaid jõupingutusi, et suurendada teadlikkust kaubanduslepingute pakutavatest võimalustest ning edendada täitmise jõustamist, et lepingud saavutaksid kavandatud tulemused.

Lisaks on aastaaruandes keskendutud järgmisele:

•           olulisemad suundumused kaubanduse ja välismaiste otseinvesteeringute voogudes;

•           millises ulatuses kasutavad ELi ettevõtjad kaubanduslepingutega võimaldatavaid tollimaksuvähendusi ja kvoote;

•           edusammud ELi eksportivate ettevõtjate kaubandustõkete kõrvaldamisel ja ärikeskkonna parandamiseks võetavad meetmed;

•           edusammud töötajate õigusi käsitlevate sätete rakendamise alal, keskkonna- ja kliimakaitse, ELi kaubanduslepingute alusel võetavad õiguskaitsemeetmed;

•           ELi kaubanduslepingute eelised väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

ELi kaubanduslepingud kolmandate riikidega hõlmavad rohkem kui 70 turgu kogu maailmas ning pakuvad uusi võimalusi ELi ettevõtetele, sealhulgas väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele). ELi ekspordist sõltub ligi 36 miljonit töökohta, millest vähemalt 6 miljonit on otseselt loonud eksportivad VKEd. Euroopa sõltub oma jõukuse tagamiseks juurdepääsust välisturgudele rohkem kui enamik maailma piirkondi ning see suundumus suureneb veelgi: 2020. aastaks luuakse 90 % maailma majanduskasvust väljaspool ELi.

             ELi VKEd ja nende suhted vabakaubanduslepingutega: täieliku potentsiaali saavutamist piiravad takistused

Kaubanduspoliitika avab ELi ettevõtjatele võimalusi ja tagab juurdepääsu kõikjal maailmas, edendades Euroopas majanduskasvu ja luues töökohti. Keerulised päritolureeglid ja vahel liigne halduskoormus, mille ELi kaubanduspartnerid eksportivatele ELi ettevõtjatele panevad, määravad aga selle, kas ettevõtjad kasutavad ära vabakaubanduslepingus kokku lepitud soodustariife. Keeruliste tingimuste tõttu ei kasuta paljud ettevõtjad pakutavaid võimalusi täielikult ära. Päritolureeglite täitmine on VKEde jaoks iseäranis keeruline, kuna neil on võrreldes suuremate ettevõtjatega piiratud ressursid. Seepärast on oluline kaaluda, kuidas sooduspäritolureegleid lihtsustada ja neid reegleid eri vabakaubanduslepingutes ühtlustada.

Et jõuda rahvusvahelistele turgudele, mis on juurdepääsetavad vabakaubanduslepingute kaudu, peavad VKEd ületama nii liidusiseseid kui ka -väliseid takistusi. Esiteks, on üleilmastumise kulud sageli paiksed ning hiljutised tõendid näitavad, et paljud Euroopa piirkonnad on nende majandusliku spetsialiseerumise, tööjõukulude või tööjõu haridustaseme tõttu äkilistele šokkidele palju vastuvõtlikumad kui teised piirkonnad. Lisaks näitas hiljutine vabakaubanduslepingute rakendamist käsitlev uuring, mille komitee korraldas koos Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liiduga, et oluliseks murekohaks peetakse ka välisriikide ettevõtjate konkurentsisurvet. Teiseks on olenemata vabakaubanduslepingutest tulenevast üldisest majanduskasvust ka selliseid majandusharusid ja peamiselt nende tööstusharudega tegelevaid piirkondi, kus avalduv mõju on tõenäoliselt negatiivne. Kolmandaks, kuna soodustariifide edendamine on liikmesriikide eelisõigus, on juurdepääs teabele hajutatud.

Sellised majanduslike ja sotsiaalsete vaatenurkade erinevused nõuavad asjakohast ELi reageerimist, et ükski inimene ega piirkond ei jääks maha. Kuna piirkonnad asuvad kodanikele ja kohalikele VKEdele lähedal, on nende kaasamine vabakaubanduslepingu tõhusama rakendamise seisukohalt ülioluline. Territoriaalse vastupanuvõime tugevdamine suuremate investeeringutega innovatsiooni, taristusse ja inimkapitali asjakohase struktuuripoliitika abil võib aidata piirkondadel leevendada rahvusvahelisest survest tulenevaid šokke.

Üleilmne kontekst: reeglitepõhine maailmakaubanduse süsteem

WTO eeskirjadele mittevastavate meetmete levik ja uute diskrimineerivate kokkulepete oht on maailma kaubanduses uus normaalsus, mis näitab, et kaubanduspoliitikal on nüüd tihe seos geopoliitika, turvalisuse ja tehnoloogiliste muutustega. Hiljutised üleskutsed muuta ELi kaubanduspoliitika kindlamaks, et see kaitseks tehnoloogiat, ettevõtteid ja turge liiduväliste kõlvatute kaubandustavade eest, näitavad, et olemasolevate vabakaubanduslepingute nõuetekohane rakendamine on vaid üks osa ELi jõupingutustest edendada ELi majanduskasvu kaubanduse kaudu. Selle saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada ELi ettevõtjatele üleilmselt võrdsed konkurentsitingimused.

Ehkki on alust eeldada, et ükski riik, isegi sellised suured riigid nagu USA ja Hiina, ei saa end ilma tohutute kuludeta üleilmastumisest ära lõigata, on mitmepoolse kaubandussüsteemi kokkukukkumise oht reaalne ja EL peab kaaluma varuplaani.

Regioonide Komitee liikmetel palutakse avaldada arvamust, kuidas peaks EL välja töötama tööstuspoliitika, mis kaitseks ettevõtjaid ja turge liiduvälise kõlvatu konkurentsi eest, ilma et see kahjustaks üleilmseid võrdseid konkurentsitingimusi ega nõrgestaks kaubandussüsteemi tervikuna.

Toimus arutelu.

Sõna võtsid raportöör, Kaubanduse peadirektoraadi kaubandusstrateegia ja -analüüsi ning turulepääsu direktoraadi G vabakaubanduslepingute kohaldamise vanemnõunik Geraldine Emberger ning ECON komisjoni liikmed.

Raportöör: „Vabakaubanduslepingutega seoses on mitmeid väljakutseid – nt on raske pääseda ligi infole ning eksisteerivad keelebarjäärid. Samas 99% kõigist äriettevõtetest Euroopas on väikesed või keskmise suurusega ettevõtted(VKEd), mis on tundlikumad väljakutsete suhtes kui suured ettevõtted. Riigiabi ja maksustamine on rasked teemad."

NL Mr Jonkman: „Piirangud kaubanduses tuleb kõrvaldada niipea kui võimalik!"

FI Mr Markkula: „Kanadaga sõlmitud kaubandusleping on positiivne mudel, mida järgida teiste lepingute sõlmimisel."

EL Mr Agarastos: „Kaubandus on alati olnud kriitiline teema. Kreekal on rohkem importi kui eksporti. Kaubanduslepingute sõlmimisega peame kiirustama. Kestlikkus on otseselt seotud kaubandusega. Meie kohustus on teenida neid, kes tulevad meie järel - s.o. järgmine põlvkond."

Geraldine Emberger, Euroopa Komisjoni esindaja: „Nõustun, et kodanikud peavad kaubanduslepingutest kasu saama." „Erinevate riikidega kaubanduslepinguid sõlmides peame arvestama kultuuride erinevust. (Nt Jaapan, kes on ratifitseerinud vaid 6 konventsiooni.) Planeerime koostööd ka Vietnami ja Singapuriga."

Arvamuse eelnõu on ECON komisjonis kavas vastu võtta märtsis 2020.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis