Nädalakiri nr 4/2019                 
18.02. – 24.02.2019

1. Regioonide Komitee SEDEC komisjoni koosolekult 18. veebruaril Palermos: ELi järgmine pikaajaline eelarve peab aitama linnadel ja piirkondadel parandada digitaalset ühenduvust

2. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) kliima ja energeetika töörühma koosolek Brüsselis 19.veebruaril

3. Euroopa piirkondade ja linnade kaheksas tippkohtumine Bukarestis

4. Euroopa Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Nõukogu (CEMR) 10 võtmesõnumit/soovitust tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale

……………………………………………………………………………

1.
SEDEC koosolekul Palermos rõhutasid kohalikud ja piirkondlikud juhid, et territoriaalset ühtekuuluvust saab parandada ainult siis, kui ELi järgmine pikaajaline eelarve aitab linnadel ja piirkondadel parandada digitaalset ühenduvust, digitaalseid avalikke teenuseid ja nende kättesaadavust üldsusele, tagades samas, et digitaalses ümberkujundamises ei ole ühtegi piirkonda maha jäänud. Digitaalse lõhe ületamine ja digitaalse ühtse turu arengu kiirendamine linnade ja piirkondade kaasamise kaudu on olnud Euroopa Regioonide Komitee SEDECi komisjoni praeguse perioodi põhiteemad.

2019. aasta esimene pool on oluline pöördepunkt Euroopa digitaalpoliitikas, sest digitaalse ühtse turu strateegia õigusloometsükkel viiakse lõpule. EL on aktiivselt tegutsenud digitaalse turu ja tööstuse jaoks soodsa keskkonna loomisel ning õigusaktide uue reaalsusega kohandamisel. Järgmisel perioodil tuleks kohalike ja piirkondlike ametiasutuste olulist rolli arvestada digitaalse ühtse turu arengu kiirendamise kõigi meetmete rakendamisel.

Regioonide Komitee esimene asepresident Markku Markkula (FI / EPP) rõhutas ta, et linnad ja piirkonnad - nende tööstusharud, alustavad ettevõtted, ülikoolid ja kodanikud - võivad kiirendada üleeuroopalist digitaalset ja majanduslikku ümberkujundamist, suurendades märkimisväärselt avaliku ja erasektori investeeringuid inim- ja füüsilisse kapitali. Digitaliseerimist tuleb tõhustada kohaliku ja Euroopa koostöö ja partnerluse suurendamise kaudu, seepärast peame tugevdama erinevate ELi programmide, rahastamisvahendite ja aruka spetsialiseerumise strateegiate vahelist sünergiat.

See on esimene kord, kui komisjon teeb ettepaneku digiteerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni integreerimiseks kõikidesse ELi suurematesse programmidesse ja Euroopa ühiskonna arengusse. „Põhiküsimus on, kuidas muuta Euroopa digitaalne programm nii atraktiivseks, et linnad ja piirkonnad - oma ettevõtete, ülikoolide ja kodanikega - kiirendaksid Euroopa digitaalset ja majanduslikku ümberkujundamist ning suurendaksid oluliselt avaliku ja erasektori investeeringuid. Euroopa vajab muutuste toomiseks tugevat ettevõtlusvaimu, "ütles arvamuse raportöör ja Regioonide Komitee esimene asepresident Markku Markkula (FI / EPP).

Programmi „Digital Europe" kaudu teeb Euroopa Komisjon ettepaneku investeerida 2021–27. Aasta jooksul 9,2 miljardit eurot ELi rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks, samuti Euroopa strateegilise digitaalse suutlikkuse arendamiseks ja tugevdamiseks, mis on seotud tehisintellekti, küberjulgeoleku, suure jõudlusega andmetöötlusega ja digitaalset tipptaset.

Arvamuse „Digital Europe Programme (2021-2027)" viitedokument on „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2021–2027 digitaalse Euroopa programm". Euroopa Regioonide Komitee võttis 5. detsembril 2019  vastu arvamuse digitaalse Euroopa programmi (2021–2027)  kohta. Arvamuses tunneb komitee heameelt Euroopa Komisjoni õigusakti ettepaneku üle, milles esitletakse esmakordselt paketti, millega integreeritakse digiüleminek, uurimistegevus ja innovatsioon kõikidesse suurematesse ELi programmidesse ja Euroopa ühiskondlikkusse arengusse laiemalt.

Parema digitaalse ühenduvuse saavutamiseks on välja töötatud territoriaalsed strateegiad:

Euroopa gigabitiühiskonna ühenduvuse eesmärkide raames peab kõikidel Euroopa majapidamistel 2025. aastaks olema juurdepääs vähemalt 100 Mbit/s ühenduvusele. Lisaks sellele peaks gigabitiühenduvus olema kättesaadav kõikidele peamistele sotsiaal-majanduslikele keskustele ja kõikidele linnapiirkondadele, samas kui peamistel maapealsetel transporditeedel peaks olema alaline 5G levi.

Digitaalse Euroopa programmis kavandatud investeeringud tipptasemel suure võimsusega digitaalsesse taristusse, nagu näiteks 5G võrgud, on tänapäeval tõepoolest vajalikud digitaalsete teenuste ja tehnoloogiate kasutuselevõtu võimaldamiseks terves Euroopas. Lairibaühendusel on otsustav roll innovatiivsete ja konkurentsivõimeliste digitaalsete teenuste väljaarendamisel. Seetõttu nõuab Euroopa Regioonide Komitee kiiret 5G standardimist, et tagada telekommunikatsioonivõrkude koostalitlusvõime. Sellegipoolest ei tohi unustada vähema ühenduvusega (valgeid ja halle) alasid, et vältida digitaalse lõhe suurenemise suurt ohtu.

 

2.
19. veebruaril toimunud CEMR'i energeetika ja kliima töörühma selle aasta esimesel koosolekul osalesid Hollandi, Šotimaa, Rootsi, Islandi, Hispaania, Saksamaa, Norra , Prantsusmaa ja Eesti omavalitsusliitude eksperdid ja esindajad. 2019. aasta detsembris liitus töörühmaga ELVL nõunik Krista Kupits, kes osales samuti koosolekul 19.veebruaril Brüsselis.

Energeetika teemablokis keskenduti Euroopa Liidu energeetikapaketi direktiivide muudatustele. Muudatustest tegid ettekande Lelde Kiela Vilumstone ja Carlos Sanchez Rivero.

Energiapakett koosneb kolmest direktiivist: ehitiste energiatõhususe direktiiv (EPBD), energiatõhususe direktiiv (EED), ökodisaini ja energiamärgistuse eeskirjad. Need on kolm esimest seaduslikku meedet, mis programmi „Puhas energia kõikidele eurooplastele" raames vastu võetakse.

Uus energiatõhususe eesmärk Euroopa Liidus aastaks 2030 on 32,5%. Laiendatud energiasäästu kohustusest tuleneb uus aastane energiasääst perioodil 2021-2030 vähemalt 0,8%. Direktiiv täpsustab ka soojusenergia individuaalse mõõtmise ja arveldamise nõudeid. Liikmesriigid peavad oma riiklikes energiakavades kehtestama meetmed, mis aitavad kaasa Euroopa Liidu eesmärkide saavutamisele. Muudatuste põhieesmärk on suunata liikmesriike pikaajalise strateegia väljatöötamisse, et 2050. aastaks oleks Euroopa Liit süsinikuvaba.

Kliima teemablokis toimus arutelu COP24 tulemuste üle ning anti ülevaade pikaajalisest strateegiast süsiniku vähendamiseks. CEMR palus enne koosolekut liikmetel kommenteerida dokumenti „Puhas planeet kõigile" ning Eesti (ELVL nõunik Krista Kupits), Soome ja Rootsi olid arvamuse aegsasti esitanud, mida võetakse arvesse edasises töös.

CEMR jätkab oma kliimateemalise tegevuskava väljatöötamist. Tegevuskava soovitakse kinnitada 2019. aasta sügiseks ning liikmetelt oodatakse jätkuvalt täiendusi. Samuti oodatakse jätkuvalt ideid, kuidas saavutada säästva arengu eesmärke. Töörühm kohtub ka veebiülestel koosolekutel.

 

3. Euroopa piirkondade ja linnade kaheksas tippkohtumine

14.–15. märtsil Bukarestis toimuvale „ Euroopa piirkondade ja linnade kaheksandale tippkohtumisele " koguneb rohkem kui 500 Euroopa, riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi juhti kõigist ELi liikmesriikidest, et arutleda kohalike ja piirkondlike omavalitsuste panuse üle Euroopa tulevikku. Pealkirja all „(Re)New EUrope" („Euroopa uuendamine") korraldatav tippkohtumine – mis toimub kõigest kaks nädalat enne Ühendkuningriigi eeldatavat väljaastumist EList 29. märtsil ja kaks kuud enne Euroopa Parlamendi valimisi – on kogu Euroopa Liidust pärit linnapeade, piirkondlike valitsusjuhtide ning teiste valitud kohalike ja piirkondlike esindajate suurim poliitiline kohtumine.

Üritusele koguneb ka 100 kohaliku ja piirkondliku tasandi noorpoliitikut, et osaleda aktiivselt arutelus Euroopa tuleviku üle. 20 osaleva piirkonna esindajate kohalviibimisel käivitatakse ametlikult ka Euroopa Regioonide Komitee uus algatus – piirkondlike keskuste võrgustik ( #RegHub ).

Lisainfo: https://cor.europa.eu/en/summit2019

4.
CEMRi ühtekuuluvuse töörühma poolt välja töötatud 10 nõudmist tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale (seotult Euroopa Komisjoni uue mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekuga)

- partnerlusprintsiibi tugevdamine (selgem ja tugevam sõnastus)

- territoriaalne lähenemine – see peab olema mitte lihtsalt poliitika eesmärk vaid liikumapanev murekoht

- suuremat rõhuasetust maaeluarengule CAP ühise põllumajanduse regulatsioonis

- selgust on vaja multifondide puhul. Investeeringud peaksid alles jääma multifondide kaudu ka maapiirkondadele

- spetsiifilised uuendused erilistele territoriaalsete väljakutsete/looduskatastroofide puhul (ka demograafilised olukorrad)

- kestlik areng kõikidele piirkondadele. CEMR usub, et SDGs suudavad pakkuda üle ELi ja ka ülejäänud maailmale ühise lähtekoha ja visiooni püüdlusteks.

- tuleb tagada piisav personal finantsjuhtimisele, riigihangete ja riigiabiga kooskõlastamisel

- Eesmärkide ja investeeringute eelistuste valik jäägu kompetentsetele organitele, põhinedes territoriaalsetele erisustele ja vajadustele

- Rohkem on vaja pandlikkust - regionaalarengu ja ÜKP peamine eesmärk peab jääma muutmatuks – aidata kaasa territoriaalsele, majanduslikule ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele ELis 

Lähemalt siin

 

Lugupidamisega
Tiiu Madal
Eesti Linnade ja Valdade Liidu
esindaja Brüsselis