25. - 31. märts 2019 nr. 7

Nädalakiri nr 7/2019    

  1. Euroopa Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni (NAT) koosolek 29.märtsil Maltal. Koosolekut juhatas Ossi Martikainen (FI/ALDE)
  2. NAT komisjoni konverents teemal „Meremajanduse kestlik areng" 28.-29.märtsil (Meremajandus piirkondlikul tasandil ja piirkondadevaheline koostöö) Pressiteade
  3. Linnad ja piirkonnad kiidavad heaks Euroopa Parlamendi otsuse säilitada EL eelarve ja kutsuda liikmesriike üles seda järgima
  4. Indikaatorid, mis võimaldavad kaardistada säästva arengu eesmärkide rakendamise seisu Euroopas
  5. Regioonide Komitee COTER komisjon tuli 26. märtsil kokku Rumeenias. Kohaliku tasandi juhid soovivad Brexiti realiseerumisel luua kohaliku tasandi koostöö tugevdamiseks Loode-Euroopa makropiirkonna 

Pressiteade siin

 

………………………………………………………………………………………………………………………………..

 

  1. NAT komisjoni koosoleku päevakavas oli:

 

A Esimesel arutelul olnud arvamused ja nende vastuvõtmine:

a) „Katastroofiohu vähendamise piiriülene mõõde"

Raportöör:      Roberto Ciambetti (IT/ECR)

Dokument:      COR-2018-06135-00-01-PA-TRA

Omaalgatuslik arvamus        NAT-VI/036

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  26-27/06/2019

 

Regioonide Komitee rõhutab selles arvamuses , et katastroofide põhjustatud kahjustuste suurenev intensiivsus ja sagedus avaldavad mõju nii inimestele, põhjustades surmajuhtumeid, kui ka majandusele

Ajavahemikul 1980–2016 moodustasid ilmastiku- ja kliimatingimustest põhjustatud

looduskatastroofid ELi liikmesriikides ligikaudu 83 % rahalisest kahjust.

Katastroofid ei tunne riigipiire ning seetõttu vajavad ennetamise ja vastupanuvõime

tugevdamine ja tõhus reageerimine hädaolukordadele piiriülest koostööd.

 

b) „Uus Euroopa tegevuskava meretööstuse arengu kiirendamiseks"

Raportöör:      Christophe Clergeau (FR/PES)

Dokument:      COR-2018-06141-00-01-PA-TRA

Omaalgatuslik arvamus        NAT-VI/038

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  26-27/06/2019

 

Regioonide Komitee kutsub selles arvamuses üles teadvustama Euroopa meretööstuse arenguvõimalusi, ent ka seda ähvardavaid ohte.

Meretööstusel tuleb asuda jõuliselt tegutsema, et viia edukalt ellu ökoloogiline ja energiaalane üleminek, samuti digiüleminek ja tööstusrevolutsioon, et muuta elukutsed uuesti atraktiivseks. Need probleemid tuleb lahendada ajal, mil meretööstust ohustab Aasiast lähtuv uus konkurents suure lisandväärtusega laevade sektoris, kus Euroopa on juhtpositsioonil. Kõnealune konkurents, mille eesmärk on hõivata Euroopa tehnoloogiaid, on kõlvatu konkurents, mida iseloomustab sotsiaalne ja keskkonnaalane dumping ning mida suures osas rahastatakse riigiabi kaudu, mis on vastuolus rahvusvaheliste kaubanduseeskirjadega.

 

c) „Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev põhjalik Euroopa Liidu raamistik"

Raportöör: Uno Silberg (EE/ EA)

Komisjoni dokument: COM(2018) 734 final

Dokument:      COR-2018-06068-00-00-PA-TRA

Omaalgatuslik arvamus        NAT-VI/040

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  26-27/06/2019

 

Raportöör Uno Silberg arvamuse eelnõust: „Endokriinseid häireid põhjustavatel ainetel on laastav mõju mitte ainult inimeste tervisele, vaid ka loomastikule ja taimestikule. Inimeste teadlikkus ohtudest, mida need ained tekitavad, on väga madal. Me vajame avalikkuse teadlikkuse tõstmise meetmeid ja kooskõlastatud meetmeid kõigil tasanditel, et seada esikohale kodanike tervis, samal ajal arvesse võttes ka tarbijate ja tööstuse huve. "

Endokriinfunktsiooni kahjustavaid kemikaale käsitlev teadus on veendunud, et kõigi valitsustasandite avaliku sektori asutused peaksid aitama rahastada

endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalide uurimist, et täita teadmiste lünki ja saada hädavajalikke tõendeid.

Regioonide Komitee arvamus rõhutab vajalikkust avalikustada, kuidas ja millisel määral inimesed ja muu elusloodus endokriinfunktsiooni kahjustavate kemikaalidega kokku puutuvad, kuidas need ained levivad ning millisel määral nad mõjutavad inimeste tervist ja kogu elusloodust.

 

B Arvamused – arvamustevahetusega

  1. Arvamuse pealkiri: „Aktiivse ja tervena vananemine"

Raportöör:      Birgitta Sacrédeus (SE/EPP)

Dokument:      COR-2019-00015-00-01-DT-TRA

Omaalgatuslik arvamus        NAT-VI/037

Vastuvõtmine kavas komisjonis:       17/06/2019

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:  8-9/10/2019

 

ELi 28 liikmesriigi demograafiline hõivekoormus oli 1. jaanuaril 2017. aastal 29,9%, mis teeb iga 65-aastase või vanema inimese kohta umbes kolm tööealist inimest. See suhe varieerub madalaimatest näitajatest 20,5% Luksemburgis ja 20,7% Iirimaal kõrgeimateni 34,8% Itaalias ja 33,2% Soomes.

Aastatel 2017–2080 on ELi 28 liikmesriigis oodata 80-aastaste ja vanemate inimeste osakaalu enam kui kahekordset suurenemist 5,5%-lt 12,7%-le. Sellest tulenevalt on ELi 28 liikmesriigis oodata vanuseliste osakaalude peaaegu kahekordistumist 2017. aasta 29,9%-lt 2080. aasta 52,3%-le.

ELi institutsioonid võtsid termini „aktiivse ja tervena vananemine" kasutusele umbes 20 aastat tagasi, alguses osana oma täieulatuslikust tööhõive tegevuskavast ning hiljem laiemas tähenduses.

2011. aastal käivitas EL aktiivse ja tervena vananemist käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse –partnerluse, mis koondab ELi, riiklikke ja piirkondlikke ametiasutusi ning valitsusväliseid organisatsioone ja ettevõtjaid. Selle eesmärk on pikendada ELi kodanike keskmist tervisekava hiljemalt 2020. aastaks 2 aasta võrra.

Euroopa innovatsioonipartnerluse mandaat lõpeb 2020. aastal ning Regioonide Komitee saab selle arvamusega aidata kaasa antud valdkonna tulevase koostöömudeli käsitusele.

 

 

  1. Pealkiri:    „Segapõllumajandus"

Raportöör:            Jacques Blanc (FR/EPP)

Dokument:           COR-2019-00145-00-01-DT-TRA

Omaalgatuslik arvamus NAT-VI/039

Vastuvõtmine kavas komisjonis:  17/06/2019

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:        8-9/10/2019

 

Taustteave:

Karjatamise jätkamine on hädavajalik põllumajanduse püsimajäämiseks kogu ELis, et hoida maapiirkonnad elujõulisena ning täita seega Lissaboni lepingu territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärki. Põllumajanduse üleminek ekstensiivsematele loomakasvatussüsteemidele on vajalik ka meie keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Karjatamist ähvardavad mitut liiki probleemid: majanduslikud raskused, konkurents maa saamisel, raskused teadmiste edasiandmisel, karjatamise korraldamisega seotud keskkonnakaitsepiirangud, konkurents teiste kasutajatega karjamaade kasutamise üle, sh eriti kasutus vaba aja veetmise eesmärgil, ning lõpetuseks kariloomadele ohtlikud suurkiskjad.

Ühise põllumajanduspoliitika toetus tuleb kiiresti segapõllumajandusele ja ekstensiivsele karjakasvatusele ümber suunata ning võtta kasutusele uued meetmed paremaks kooseksisteerimiseks suurkiskjatega.

 

C  Ettevalmistav arutelu

„ELi metsastrateegia rakendamisel tehtud edusammud"

Pearaportöör:      Ossi Martikainen (FI/ALDE)

Komisjoni dokument:       COM(2018) 811 final

Dokument:           COR-2019-00973-00-00-PAC-TRA

Omaalgatuslik arvamus

Vastuvõtmine kavas täiskogu istungjärgul:        10.–11. aprill 2019

 

2. Konverentsi „Meremajanduse säästev areng" avamisel Gozos, ütles NAT komisjoni esimees Ossi Martikainen (FI / ALDE): „Meremajandus on üks Euroopa Komisjoni loodusvarade komisjoni prioriteetseid valdkondi. Sellel on suur sotsiaalmajanduslik mõju mitte ainult ranniku- ja merepiirkondadele, vaid ka kogu Euroopa Liidule. Usume, et ühine Euroopa tegevuskava on otsustava tähtsusega meremajanduse potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks. Selle abil edeneb majanduskasv ja luuakse töökohti, mis on majanduslikult ja sotsiaalselt kestlikud ning mis aitavad säästa keskkonda. "

 

3. Kui järgmine ühtekuuluvuspoliitika eelarve saab olema praegusest madalam, ütlevad Euroopa linnad ja piirkonnad, et nad seisavad silmitsi suurte väljakutsetega  - raskusi tekitavad investeerimine infrastruktuuri, samuti kliimamuutuste ja rände probleemide lahendamine.

Euroopa Parlament käsitles neid teemasid 27. märtsil, kui võttis vastu aruande Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta, toetades seeläbi praeguse ühtekuuluvuspoliitika eelarve jätkumist järgmise seitsme aasta jooksul.

 

Sellele otsusele reageerides märkis Euroopa Kohalike Omavalitsuste ja Piirkondade Nõukogu peasekretär Frédéric Vallier: „Tugeva ja ambitsioonika ühtekuuluvuspoliitika toetamisega on Euroopa Parlament näidanud suurt vastutust ja arukat prognoosimist. CEMR kutsub liikmesriike üles järgima Euroopa Parlamendi eeskuju: säilitama ühtekuuluvuspoliitika eelarve praegusel tasemel. See aitab kaasa uue arengumudeli loomisele, et jõuda Pariisi kokkuleppeni ja vähendada territoriaalset ja sotsiaalset lõhet meie mandril. "

 

Lisaks eelarveküsimustele rõhutavad ka Euroopa kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajadust tugevdada partnerluspõhimõtet kõigis ühtekuuluvusfondides. Nad usuvad, et linnad, piirkonnad,  liikmesriigid ja EL peaksid töötama kõik koos, läbirääkimiste algusest  kuni programmi rakendamise ja monitooringuni. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused peaksid olema rohkem kaasatud oma arengule pühendatud poliitika väljatöötamisse.

CEMR nõuab, et tulevane ühtekuuluvuspoliitika tunnustaks ja kajastaks Euroopa linnade ja piirkondade mitmekesisust.

Linnade ja piirkondade puhul peaks see olema institutsioonidevaheliste eelarve teemal peetavate läbirääkimiste alus ja ühtekuuluvuspoliitika suundumus pärast 2020. aastat.

 

4.Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus (Joint Research Centre – JRC) on välja töötanud indikaatorid, mis võimaldavad kaardistada  säästva arengu eesmärkide rakendamise seisu Euroopas, teha prognoose ja võrrelda territooriume. CEMRile tutvustas uut internetiplatvormi Euroopa Komisjoni esindaja Alice Siragusa.

Alice Siragusa: "Tänu meie tööriistadele saate visualiseerida kohalikke ja piirkondlikke arenguid üle kogu Euroopa ning luua prognoose kuni 2060. aastani! Samuti on võimalik visualiseerida liiklusõnnetuste määra (SDG 3), roheliste alade kättesaadavust linnades (SDG 11) või üleujutuste ohtu (SDG 13). "

Tööriist on kättesaadav Teadusuuringute Ühiskeskuse platvormil JRC Urban Data Platform. Alice  Siragusa andis teada ka Euroopa Komisjoni plaanist avaldada käsiraamat, mis aitab kohalikel omavalitsustel töötada välja oma säästva arengu eesmärkide (SDG) seirevahendid.

CEMR on koostöös teiste institutsioonidega samuti välja töötanud veebipõhise töövahendi Euroopa kohalikele omavalitsustele, kes soovivad alustada integreeritud ja säästvat arenguprotsessi:  RFSC – see on nn jätkusuutlike linnade raamistiku platvorm: The Reference Framework for Sustainable Cities www.rfsc.eu

 

5. COTERi komisjon tuli 26. märtsil kokku Rumeenia suuruselt kolmandas linnas, Cluj-Napocas.

Regioonide Komitee Läti delegatsiooni liikme Dainis Turlaisi arvamuse „Doonau piirkonna strateegia" vastuvõtmisega andis Euroopa Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjon (COTER) stardipaugu ettevalmistavale arutelule teemal, kuidas tagada muu hulgas Põhjamere makropiirkondliku strateegia abil tihe koostöö Ühendkuningriigi kohalike omavalitsustega juhul, kui Ühendkuningriik lahkub EList.

Kogemused näitavad, et makropiirkondlikud strateegiad võivad aidata kaasa majanduskasvule ja parandada ühtekuuluvust ühiste probleemidega rinda pistvate naaberpiirkondadega, olgu tegu siis ELi kuuluvate või ELi väliste riikidega.

„Makropiirkondlikud strateegiad parandavad avalikke teenuseid, loodusvarade majandamist, innovatsioonistrateegiaid ja paljusid muid aspekte neid rakendavate kohalike kogukondade elus," ütles raportöör, lisades, et „ELi tasandil on vaja jõulisemat koordineerimist ja eri rahastamisvahendite paremat integreerimist ning tihedamat koostööd Euroopa Komisjoni kõigi asjaomaste direktoraatide vahel".

Arutades koordineerimise parandamise võimalusi riiklikul tasandil, leidsid COTERi liikmed, et eeskujuks tuleks võtta riikide omavalitsuste võrgustik, mis haldab Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid Läänemere piirkonnas ning selle näite võiks üle võtta teistes valdkondlikes poliitikameetmetes ja geograafilistes piirkondades.

Tulevastes algatustes võiks õppida käimasoleva Loode-Euroopa programmi http://www.nweurope.eu/ käigus kogutud kogemustest. Seda programmi rahastati ELi ühe peamise piiriülese koostöö toetamise vahendi Interreg raames ning see hõlmab Ühendkuningriiki, Iirimaad, Belgiat, Luksemburgi, Madalmaid ja Šveitsi.

 

Arvamus esitatakse vastuvõtmiseks 25. juunil toimuvale täiskogu istungjärgule.

 

Lugupidamisega

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis

Tiiu.Madal@elvl.ee