Nädalakiri nr 3 / 2020

Nädalakiri nr 3/2020

1. Euroopa Regioonide Komitee ECON komisjoni koosolek 2. märtsil

2. Regioonide Komitee COTER komisjoni koosolek 3. märtsil

3. Regioonide Komitee NAT komisjoni koosolek 5. märtsil

………………………………………………………………………………………………………….

 

  1. Regioonide Komitee majanduskomisjoni (ECON) koosolekul toimus arvamuse   

„ Vabakaubanduslepingute rakendamine kohalikust ja piirkondlikust perspektiivist" esimene arutelu ja vastuvõtmine. Raportöör Michael Murphy (IE/EPP)

ELi kaubanduslepingud kolmandate riikidega hõlmavad rohkem kui 70 turgu ja ligi 41% ELi kaubavahetusest kogu maailmas. Praegu sõltub ELis üle 36 miljoni töökoha ülejäänud maailma tehtavast ELi ekspordist. Hoolimata sellest, et kaubandusel on jätkuvalt suur potentsiaal majanduskasvu, tööhõive, töökohtade loomise ja investeeringute seisukohast ELis, tuleb teha rohkem jõupingutusi, et suurendada vabakaubanduslepingute kasutuselevõttu kohapeal.

Koosolekul esines sõnavõtuga kaubandusvolinik Phil Hogan ning arutas liikmetega võimalusi ja takistusi ELi vabakaubanduslepingute rakendamisel kohalikul ja piirkondlikul tasandil. ECONi komisjoni liikmed võtsid vastu ka oma soovitused vabakaubanduslepingute rakendamise, lähenemise ja konkurentsivõime rahastamisvahendi ning teenusepaketi kohta.

Meie piirkondade hääl on otsustava tähtsusega, kui soovime kujundada sellist ELi poliitikat, mis on nii tõhus kui ka vastuvõetav. Just siin annab Euroopa Regioonide Komitee nii suurt lisaväärtust. Regioonide Komitee liikmed on kohalike oludega kursis kogu Euroopas ja sel viisil annate ELi poliitikale demokraatliku legitiimsuse," ütles kaubandusvolinik Phil Hogan oma avasõnavõtus.

2019. aasta uuring , mille Regioonide Komitee korraldas koos Eurochambres'iga, näitab, et kaubanduse tõhusaks rakendamiseks ei ole niivõrd vaja teadmisi ELi vabakaubanduslepingute kohta, kuivõrd anda praktilist teavet selle kohta, kuidas VKEd saavad neid tegelikkuses kasutada. „ Kuna meie ülesanne on tagada, et ükski piirkond ei jääks kõrvale, peame olema ettevaatlikud, et me ei pööraks selga territooriumidele, kus ei olda valmis seisma silmitsi rahvusvahelise konkurentsiga," sõnas ECONi komisjoni eesimees Michael Murphy (IE/EPP), kes on selle arvamuse raportöör. „Nagu arvamuse eelnõus märgitakse, on vabakaubanduslepingute peamised kasusaajad piirkonnad ning nende kohalikud ettevõtted ja kodanikud. Loodan, et selle arvamuse eelnõuga algab komisjoni ja komitee süstemaatilisem koostöö ELi kaubanduslepingute rakendamisel," lisas volinik Hogan.

Raportööril oli hea meel, et ametisse nimetatakse kaubandusvaldkonna juhtiv järelevalveametnik, kelle ülesanne on jälgida tähelepanelikult ELi kaubanduslepingutes sätestatud kliima-, keskkonna- ja töökaitse rakendamist. Samuti kordas ta linnade ja piirkondade ettepanekut teha tihedat koostööd.

https://cor.europa.eu/en/news/Pages/closer-cooperation-to-boost-uptake-of-Free-Trade-Agreement.aspx

 

Pärast volinik Hoganiga peetud arutelu võtsid ECONi komisjoni liikmed vastu arvamused „ Lähenemise ja konkurentsivõime rahastamine ", mille koostas raportöör Christophe Rouillon (FR/PES), ja „ Teenuste pakett: Euroopa kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ajakohastatud seisukoht ", mille raportöör on Jean-Luc Vanraes (BE/RE). Lisaks arutati dokumenti „ Euroopa Regioonide Komitee ja Euroopa Investeerimispanga grupi koostöö tegevuskava 2020 ".

 

  1. Regioonide Komitee territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika ja ELi eelarve komisjoni (COTER) koosolekul 3. märtsil toimus arvamuse „Euroopa säästvate linnade  Leipzigi harta uuendamine" esimene arutelu ja vastuvõtmine. Raportöör Espadas Cejas (ES/PES).

https://ec.europa.eu/regional_policy/archive/themes/urban/leipzig_charter.pdf

 

Toimus ka üldine ettevalmistav arutelu arvamuse „Õiglase ülemineku fond" teemal. Pearaportöör Voijko Obersnel (HR/PES).

https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Empowering-cities-and-regions-on-the-way-to-climate-neutrality-.aspx

Pärastlõunal toimus Euroopa Parlamendi transpordi- ja turismikomisjoni (TRAN) ja COTERi komisjoni ühiskoosolek „Rohelise kokkuleppe keskmes – linnade ja piirkondade roll transpordi süsinikdioksiidi heite vähendamisel". Käsitleti süsinkdioksiidiheite vähendamise ja transpordissüsteemi revolutsiooni probleeme ja võimalusi, mida on oodata järgmistel aastatel (mõju territoriaalsele ja sotsiaalsele ühtekuuluvusele, rahastamisnõuded, õigusaktid). Räägiti ka kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rollist üleminekul süsinikdioksiidiheitevabale liikuvusele kohalikul ja piirkondlikul tasandil, sealhulgas linnaliikuvusele, keskkonnahoidlike sõidukite riigihangetele ja süsinikdioksiidiheite vähendamise kuludele.

https://cor.europa.eu/en/news/Pages/Cities-and-regions-need-to-switch-to-a-low-emission-transport-system.aspx

 

  1. Regioonide Komitee loodusvarade komisjoni koosolekul 5. märtsil võeti vastu raportöör Roby Biweri (LU/PES) arvamus „Ulatuslikumad ELi meetmed maailma metsade kaitseks ja taastamiseks"

 

Euroopa Komisjoni on andnud lubaduse suurendada jõupingutusi maailma metsade kaitsmiseks ja taastamiseks. Komitee peab siiski kahetsusväärseks esitatud ettepanekute piiratud ulatust. Komitee oma arvamuses tunnustab Euroopa Liidu viimaste aastakümnete jõupingutusi metsasuse suurendamiseks tänu metsastamise ja taasmetsastamise programmidele ning looduslikule taastumisele. Komitee on aga siiski mures metsade seisundi halvenemise kiiruse pärast, eriti põlismetsade puhul, mis hõlmavad nii puutumatuid kui ka majandatavaid metsi.

Põlismetsad on tähtsad elurikkuse keskustena, mis pakuvad ökosüsteemiteenuseid, aidates edendada inimeste tervist (kasutamine farmaatsias, toitumine, ravimtaimed) ja sotsiaalset kaasatust (vaimne tervis, tööhõive edendamine maapiirkondades, ökoturism jne). Samuti on neil oluline roll keskkonna kaitsmisel kõrbestumise, üleujutuste, hüdrogeoloogilise struktuuri halvenemise, mullaerosiooni, äärmuslike ilmaolude, sademete kao, saastatud õhu jms eest.

Komitee rõhutab, et raadamine on inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heitkoguste suuruselt teine allikas ja elurikkuse vähenemise peamine tegur. Metsade kadumise ärahoidmine võib tuua ökosüsteemidele ja inimestele mitmesugust kasu, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine, CO2 sidumine ja muude teenuste pakkumine, mis muudab selle kõige tõhusamaks kliimamuutuste leevendamise strateegiaks.

Regioonide Komitee kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele ning kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele õiguslikke meetmeid ja soovitusi, et võidelda tõhusalt süsinikurohkete ja suure elurikkusega algupäraste metsaökosüsteemide raadamise ja nende seisundi halvenemise kõigi vormidega.

 

Toimus esimene arutelu arvamuse „Piiriülene tervishoid" teemal. Raportöör Karsten Uno Petersen(DK/PES).

Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans tegi Euroopa Regioonide Komitee presidendile ettepaneku koostada perspektiivarvamus piiriülese tervishoiudirektiivi rakendamise kohta, arvamus võiks aidata kaasa direktiivi paremale rakendamisele ja patsientide õiguste tugevdamisele.

Regioonide Komitee nõustub Euroopa Parlamendiga selles osas, et vaid murdosa ELi kodanikest kasutab direktiivi võimalusi ja esineb ilmne suundumus, et patsientide suurim piiriülene liikuvus toimub vaid naaberpiirialadel.

Komitee rõhutab, et piirkondlik ja kohalik mõõde on piiriülese tervishoiu keskne element. Paljud piiri lähedal elavad inimesed otsivad eri põhjustel ravi naaberriigis. Üle kolmandiku eurooplastest elab piirialal. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on ühenduslüli kõigi osalejate (riiklikud, piirkondlikud, kohalikud osalejad, haiglad, üldarstid, apteegid, kodanikud jne) vahel. Seoses patsientide piiriülese liikuvusega tuleb lahendada mitmeid küsimusi, sealhulgas seoses teabe kättesaadavusega ravi kohta välismaal, ravi järjepidevusega, teabe vahetamisega meditsiinitöötajate vahel mõlemal pool piiri ning logistiliste ja haldusprobleemidega, mis mõjutavad nende kodanike arvu, kes soovivad kasutada direktiivi võimalusi ravi saamiseks teises liikmesriigis.

Nagu EP, nii ka Regioonide Komitee leiab, et direktiivi edukas rakendamine sõltub sellest, kas tervishoiutöötajad ja muud sidusrühmad on hästi kursis kõigi direktiivi aspektidega. Komitee rõhutab seetõttu, et teave direktiivis sätestatud teises liikmesriigis ravimise tingimuste kohta peab olema kodanikele hõlpsasti kättesaadav. Ainult nii on neil võimalik teha teadlik otsus ravi kohta välisriigis.

 

NAT komisjoni koosolekul vahetasid liikmed arvamusi teemal „             Säästvam turism ELi linnades ja piirkondades", raportöör Manuel Alejandro Cardenete Flores (ES/Renew Europe).

Säästev turism on turism, milles võetakse külastajate, tööstuse, ümbruskonna ja võõrustavate kogukondade vajaduste rahuldamiseks täielikult arvesse praegusi ja tulevasi tagajärgi majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale. (Maailma Turismiorganisatsioon, 2005).

Turism annab üle 10 % Euroopa Liidu sisemajanduse koguproduktist ja tööd 27,3 miljonile inimesele ehk 12 %-le kogu töötajaskonnast, kui võtta arvesse tihedaid seoseid teiste majandussektoritega. See on kahtlemata üks kõige olulisemaid liidu majandussektoreid, mis suurendab majanduskasvu kõige enam ning aitab luua rikkust ja töökohti. See võimas tööstusharu, mis lisab kaubandusbilanssi likviidsust, toimib investeeringumagnetina, uute taristute loomise käimapaneva jõuna ja ühiskonna silmapaistva ümberkujundajana.

Pärast ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi 1992. aastal Río de Janeiros asus Maailma Turismiorganisatsioon võtma vastu uusi parameetreid ja kandis need sektorisse üle esimese „säästva turismi" mõiste määratlemisega, mis on aja jooksul vähe muutunud. Sellest märgilisest sündmusest alates võib kokku lugeda tuhandeid kohalikke, piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa strateegilisi kavasid ja algatusi, mis on sõnastatud eesmärgiga edendada ja tagada säästvamat turismi. Kuigi saavutatud on palju, on turismivaldkonnas uusi lahendamist vajavaid probleeme. Suuri probleeme, nagu kliimamuutused, ummikute suurenemine, liigne surve taristule ning vee ja energia tarbimisele, keskkonnaseisundi halvenemine, külade identiteedi ja ehtsuse kadumine, saab turismis lahendada säästlikkusele tuginedes. Säästvam turism tugevdab selle võimet luua rikkust, töökohti ja toetada arengut, hoides samal ajal keskkonda alal tulevaste põlvkondade jaoks, ehitades üles õiglast ja õitsval järjel nüüdisaegset ühiskonda, mis tarbib ressursse tõhusalt ja on konkurentsivõimeline. Kui Euroopa selles muutuses eestvedajaks ei hakka, ei tee seda ka ülejäänud maailm.

 

Esialgsed komitee jaoks strateegilise tähtsusega poliitilised eesmärgid

 

Eesmärk 1 – tagada, et kestlik areng ei jää pelgaks loosungiks, vaid tehakse teoks

Eesmärk 2 – kehtestada meetme jälgimiseks seiresüsteem

Eesmärk 3 – tagada, et turismi ei hakataks tajuma probleemina

Eesmärk 4 – võtta kasutusele tulemuslikum ja kestlikku arengut rohkem arvesse võttev strateegiline turismiraamistik

Eesmärk 5 – omistada turismile Euroopa poliitikas rohkem kaalu vastavalt selle praegusele kandvale rollile ja kasvupotentsiaalile

Eesmärk 6 – näha ette spetsiaalselt kestliku arengu jaoks mõeldud eelarverida

 

Liikmete vahel toimus elav arutelu. Sõna võttis Katarina Thorstensson Göteborgist, European Capital of Smart Tourism 2020

 

Koosolekul toimus ka arvamustevahetus arvamuse „Talust toidulauani:

kohalik ja piirkondlik mõõde" teemal. Raportöör: Guido Milana (IT/PES)

 

Euroopa Komisjoni ettepanek üle edendada 2020. aastal strateegiat „Talust toidulauani" (edaspidi „strateegia")teeb Regioonide Komitee liikmetele heameelt. Komitee loodab, et selles strateegias lähtutakse üldisest ja pikaajalisest toidusüsteemi visioonist, seades eesmärgiks ülemineku jätkusuutlikumatele süsteemidele, mis samal ajal edendavad teadlikku ja arukat tarbimist, tuues kasu tarbijate tervisele; pooldab strateegia käivitamist rohelise kokkuleppe raames, et piirata toiduainete tootmissüsteemide mõju kliimale, keskkonnale ja elurikkusele, soodustades mulla head seisundit, tolmeldajate kaitsmist, bioloogiliste vahendite kasutamist integreeritud kahjuritõrjeks, samuti veevarude ja ökosüsteemide kaitsmist.

 

 

Lugupidamisega

 

Tiiu Madal

Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Brüsselis