Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste üldkogu PROTOKOLL nr 1

Siseministeerium 15.04.2011
Kell 12.00

Juhatas:
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis:
Ave Viks (Siseministeerium)

Osalesid:
Riho Raave (HTM), 
Sulev Liivik (RM), 
Ivar Sikk (RM), 
Siim Sukles (KuM), 
Jaan Vinnal (SM), 
Kaia Sarnet (SiM), 
Toomas Kasemaa (Saare Maavalitsus), 
Taivo-Ahti Aadamson (MKM), 
Irja Alakivi (ELL), 
Tiit Kirss (ELL), 
Ott Kasuri (EMOL), 
Ivar Tedrema (EMOL), 
Jüri Võigemast (ELL), 
Mihkel Juhkami (ELL), 
Taavi Aas (ELL), 
Jüri Landberg (EMOL), 
Angelika Kallakmaa (ELL), 
Väino Tõemets (SiM), 
Harry Liiv (KeM).

Päevakord:
1. Ülevaade Riigi eelarvestrateegia aastateks 2012-2015 ja 2012. aasta riigieelarve eelnõu ettevalmistamise protsessist ning ajagraafikust ning edasistest arengutest

2. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos

3. Omavalitsusliitude ettepanekud Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimisteks 2012

4. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimiste töökorra muutmisest.

5. Muud küsimused

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku päevakorra kinnitamisega.

1. Ülevaade Riigi eelarvestrateegia aastateks 2012-2015 ja 2012. aasta riigieelarve eelnõu ettevalmistamise protsessist ning ajagraafikust ning edasistest arengutest

2. Rahandusministeeriumi 2011. aasta kevadine majandusprognoos

S. Liivik
 andis ülevaate selleaastasest riigieelarve strateegia (RES) menetlemise protsessist. Riigieelarve strateegia koostatakse paralleelselt stabiilsusprogrammiga, mis on suunatud enam fiskaalpoliitikale ja Euroopa Komisjonile, RES-is erinevalt eelmisest on olulisel kohal ka valdkonnapoliitikad. Oluline dokument, mis omab puutumust mõlema eelmisega on ka Eesti 2020, mis on Riigikantseleis töös. Stabiilsusprogrammi kiidab Vabariigi Valitsus heaks 28.04, RES kinnitamise tähtaeg on mai lõpus, aga on arutatud varianti, et ta kinnitatakse koos RES-iga. Mais tutvustatakse eelarve protsessi valitsuskabinetis, juunis on ministeeriumide eelarveprojektide vastuvõtmine, juuli kuni september ministeeriumite eelarveläbirääkimised, augusti lõpus avalikustatakse suvine majandusprognoos ja septembri lõpus on Vabariigi Valitsuse istungil riigieelarve seaduse eelnõu heakskiitmine, kas 22.09 või 29.09. Detailsemast kavast eelarve menetlemise kohta teavitatakse mais.

Majandusprognoosist - majanduse reaalkasv 2011 ja 2012 on 4%, inflatsioon samal ajal 4,5 %, keskmine palgakasv 3,5%, mis tähendab ostujõu langust, järgmine aasta palga kasv suureneb. Kohaliku omavalitsuse tulumaksulaekumisele 2012. aastal kavandab Rahandusministeerium 6% kasvu, 2008. aasta tasemele peaks prognooside kohaselt jõudma laekumine 2014. aastaks samade poliitikate jätkumise korral (kui üksikisiku tulumaksu % ei muudeta). Eelarvepuudujäägiks prognoositakse 2,8% SKP-st, ülejäägini jõudmist kavandatakse 2015. aastaks.

KOV koondnumbritetabelis (ilma koalitsioonilepingust tuleneva maamaksumuudatusteta) on ka struktuurifondide ja CO2-kvoodi rahad. Eelarve tasakaal on 2012 ja 2013 aastal 55 euroga miljoniga puudujäägis. Joonises ei sisaldu kvoodi objektid ja keskkonnaprojektide vahendid.

I. Sikk: Täpsustan, et praeguse info kohaselt võetakse RES koos stabiilsusprogrammiga vastu 28.04 VV-s, kabinetis on see 21.04. Praegusel juhul ei kavandata RES-is suuri sisulisi muudatusi, välja arvatud riigi poliitikavaldkondade jaotamine valitsusprogrammi põhiselt, 18 tegevusvaldkonnana, milles sõnastatakse eesmärgid ja indikaatorid. Praegu on eelarve ja RES menetlused lahus, järgmine aasta võidakse jõuda rahalise dimensiooni osas kooskõlani, SF vahendite planeerimine hakkab suvel ja toimub kuni järgmise kevadeni.

Ministrite eelarve läbirääkimised toimuvad sel aastal augusti esimesel poolel, ei oodata ära majandusprognoosi, augusti keskel on eelarveprojekti arutelu valitsuses, mitte alles septembris nagu tavaliselt. Seega läbirääkimised liiguvad tavapärasest ettepoole. Koondnumbrid üldiselt ei arvesta väga konkreetselt valitsusliidu programmilisi eesmärke ja mõjusid, mitte ainult KOV-ide osas. Silmas on peetud üldiselt, et suurimate kulu ja tuluartiklite koondsumma oleks null. RES ei sisalda programmiliste valdkondade maksumusi, see kajastub ainult VV tegevuskavas, mille põhjal arvestatakse kulude tulude tasakaalu üldjoontes.

M. Juhkami tõstatas küsimuse reservidest, laenude refinantseerimisest ja sellega nende tagasimaksete edasilükkamisest ja juhtis tähelepanu võimalikule lisakoormusele omavalitsuste eelarvetele seoses kvoodimüügirahadega - RKAS-i poolt tasutavate kulude piirang, millest üle jääva osa peavad maksma omavalitsused, tekitab olukorra, kus hindade tõus võrreldes prognoosituga tähendab 2012. aastal võimalikku lisakoormust eelarvetele, mida tuleb katta laenudest.

S. Liivik: Need on valikukohad, kui see aeg kätte jõuab, kui me saame infot hindade tõusmisest. Aga lepingu tingimused olid rahastajate poolt sellised. RKAS analüütikute hinnangul oli ka praegustes kalkulatsioonides ca 5-10% varusid sees.

J. Võigemast: Millised on omavalitsuse tulubaasi muutused 2013-2015 perspektiivis. Kas tulevad kõne alla mingid reguleerimise variandid?

S. Liivik: Seirame olukorda, võimalikud on erinevad meetmed: eraldised, toetused, kas läbi tulubaasi toetus või investeeringuskeemide kaudu jne. See on poliitiline otsus, hoiame silma peal ja reageerime vajadusel.

T. Aas: Kas kogu raha kulub koalitsioonileppe täitmiseks ja KOV-idel ei ole sealt midagi juurde saada?

I. Sikk: kõigi koalitsioonilepingu punktide osas arvestatakse, et tulusid juurde ei tule.

S. Kiisler: Kas on sisustatud koalitsioonilepingu punkt omavalitsuse maksutulude kujundamise rolli suurendamise kohta?

I. Sikk: sellisel tasemel ei ole nendega tegeletud, need küsimused vajavad analüüsimist, aga need ei toimu KOV tulubaasi arvelt.

Tõstatati teema elamualuse maa maamaksust vabastamine kompenseerimise kohta. Võimalik on uus maade korraline hindamine läbi viia koos tervikmõju hindamisega, aga vajab edasist analüüsi. Kui hindamine ei toimu enne 2013. aastat, siis enne ei saa mõju arvutama hakata. Omavalitsusliitude poolt sooviti, et kui selline lähenemine valitakse, siis peab ka kokkuleppes (lõpp-protokollis) fikseeritud olema sellega edasimineku liikumistempo.

J. Võigemast: Euroalaga liitudes muutus suhe erinevatesse dokumentidesse, näiteks stabiilsusprogrammi ja RES-i paralleelne koostamine. Kas selle uue dimensiooniga lisanduv muudab ka ministeeriumide vastutuse jaotust?

I. Sikk: See on siseriiklik küsimus, ka OECD soovitused olid suunatud valitsemise ühtsemalt toimimisele, riigikantseleiga koostöös toimub planeerimise protsess, et tagada osapoolte informeeritus, läbirääkimistel süsteemi ei kavandata muuta.

S. Kiisler: Kas me saame olemasolevast infost tulenevalt leppida kokku vaheprotokollide ja lõpp protokolli sõlmimise.

J. Võigemast: Selleks, et mingit sisendit anda RE-sse peaks olema lõpp-protokoll augusti alguses. Oleneb ka sellest, millal saavad paika põhiindikatsioonid eelarve kohta.

I. Sikk: Mai teisel poolel, 20.05 paiku kinnitatakse Rahandusministri käskkiri, mis annab ette piirsummad, mille järgi ministeeriumid hakkavad eelarveid tegema, nii et see selgus on mai lõpus olemas, siis saab selle läbirääkimiste protsessiga peale hakata. Septembri kuupäevad, kui VV esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule, jääb samaks - orienteerume septembri lõpuks või veidi varem.

Diskuteeriti, kas vaheprotokolli peaks tavapärasest varem tegema, enne kui ministeeriumid esitavad Rahandusministeeriumile oma eelarveprojektid või peaks vaheprotokoll võtma kokku selle, mida ministeeriumid on Rahandusministeeriumile juba ära esitanud. Lepiti kokku allkirjastada protokoll peale ministeeriumide eelarveprojektide esitamist – peale jaanipäeva – juuni lõpus.

T. Kirss: Kas RES-ist ei ole omavalitsustel üldse suurt mõtet rääkida ja sellest räägime alles alates järgmisest perioodist?

I. Sikk: Seal on sama info, mis praeguseski, tähtis on see et kui SF läbirääkimine hakkab, mis on sisend järgmisesse RES-i, siis KOV-id on sinna niikuinii kaasatud. See aasta uut infot RES-i panna RMil valmisolekut ei ole, täpseid numbreid RESis ei ole.

OtsusInformatsioon võeti teadmiseks, vaheprotokoll sõlmimine kavandatakse juuni lõppu ja lõpp-protokolli allkirjastamine septembrisse nagu tavaliselt.

3. Omavalitsusliitude ettepanekud Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni eelarveläbirääkimisteks 2012

J. Landberg andis ülevaate Omavalitsusliitude Koostöökogu positsioonidest eelarveläbirääkimisteks: tulubaasi osas tulumaksu määra taastamine endisele tasemele, tasandusfondi taastamine, laenupiirangute mitterakendamine SF vahendite osas alates 2012. Teedehoiu raha suurendamine, hariduses õpilaste toitlustamise vahendite suurendamine ja aineürituste vahendite suurendamine, õppekava rakendamise kulude katte tagamine jne. Kirjalikud KTK ettepanekud jõuavad ministeeriumideni lähiajal. 
/Protokollile lisatud 25.04.2011 ministeeriumidele saadetud „Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks"/

T. Aas: KTK on lisanud ettepanekutesse ka oma seisukohti toetavaid soovitusi CLRAE ja OECD soovitustest.

J. Võigemast andis omapoolse ülevaate seisukohtadest 2012. aastaks. Tulenevalt CLRAE ja OECD paljuski kattuvatest soovitustest tegi ettepaneku leppida kokku, kuidas selles osas koordineeritult edasi minna ja koos tegutseda.

Tõstatus küsimus Valitsuskomisjoni ja Koostöökogu läbirääkimiste pädevusest. On tuvastatud vajadus täpsemas sõnastuses seadusesse kirjutada sisse senisest suurem pädevus. Rahandusministeeriumi poolt on Riigieelarve baasseaduse muutmine kavandatud 2011 IV kvartaliks, siis peaks Riigieelarve seaduse eelnõu VV-le minema. Seega suvel rahanduse töörühmas on võimalik selle sisu üle arutada. RM pakub välja sõnastuse alternatiivid. Rahanduse töörühm jääks selleks areeniks.

Otsus: Koostöökogu esitab ettepanekud kirjalikult kõigile ministeeriumitele. Rahandusministeerium pakub välja võimalikud Riigieelarve seaduse muudatuse sõnastuse alternatiivid ja rahanduse töörühm jääks selleteemalise diskussiooni areeniks.

4. Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu eelarveläbirääkimiste töökorra muutmisest

Vahetati informatsiooni kehtiva töökorra muutmise vajadusest.

Otsustati: Töökorra muutmise osas esitab Koostöökogu oma versiooni, kui see on kõigile osapooltele sobiv, siis järgmisel korral on võimalik uus töökord ära kinnitada.

5. Muud küsimused

M. Juhkami tõstatas õpilaste ühisürituste korraldamise teema ja rõhutas vajadust selle teemaga tegeleda nii rahanduslikus kui sisulises aspektis, olenemata kas see on eelarvetehniline või põhimõtteline küsimus. Kaaluda tasuks näiteks varianti, kus tasandusfondis need vahendid otse eraldada omavalitsusliidule varasemate sõlmitud lepingute alusel. Sellega seonduvalt on vajalik ka laiem diskussioon maakondliku omavalitsusliidu rolli ja finantseerimise muutusest.

T. Kasemaa rõhutas samuti ühisürituste rahastamise ja teostamise küsimuse ülevaatamise ja selleteemalise arutelu vajadust.

A. Kallakmaa tõstatas koalitsioonileppes väljakäidud kodualuse maa maamaksust vabastamise teema, ja selle lubaduse realiseerimisega kaasneva kohalike omavalitsuste tulude olulise vähenemise, kuna praeguse seisuga ei ole avalikustatud millise mehhanismi abil planeerib riik kohalikele omavalitsustele saamata jääv tulu kompenseerida.

Lisaks arutleti koalitsioonilepingu sisu üle kohaliku omavalitsuse valdkonnas, KOV mõttekoja loomisest, mille toetamiseks esitas Ott Kasuri MTÜ Polise kirjaliku ettepaneku ning diskuteeriti kahe seadusliku elukoha võimaliku rakendamisega seonduva tulumaksu jaotamisest üle kahe KOV-i vahel.

Regionaalminister tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

Siim Kiisler
Komisjoni esimees
(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa 1.
Sulev Liiviku ettekanne „Riigi eelarvestrateegia 2012-2015, 2012.a riigieelarve ja majandusprognoos"

Lisa 2.
„Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekud 2012. aasta riigieelarve koostamise protsessis toimuvateks läbirääkimisteks"