Siseministeerium 19.09.2014

DELTA 10.10.2014 nr 12-2/75-1

 

Juhatas:

Hanno Pevkur

 

Protokollis:

Kaie Küngas

 

Osalesid:

Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), 

Janar Holm (Haridus- ja Teadusministeerium), 

Vello Jõgisoo (EMOL), 

Mart Järvik (ELL), 

Angelika Kallakmaa-Kapsta (ELL), 

Ott Kasuri (EMOL), 

Kaie Koskaru-Nelk (Kultuuriministeerium), 

Harry Liiv (Keskkonnaministeerium), 

Sulev Liivik (Rahandusministeerium), 

Priit Lomp (EMOL), 

Kurmet Müürsepp (EMOL), 

Kaia Sarnet (Siseministeerium), 

Toomas Sonts (ELL), 

Ivar Tedrema (EMOL), 

Väino Tõemets (Siseministeerium), 

Ave Viks (Siseministeerium), 

Jaan Vinnal (Sotsiaalministeerium), 

Jüri Võigemast (ELL).

 

Päevakord:

1. „Lõpp-protokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" arutelu

2. „Lõpp-protokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" allkirjastamine

3. Muud jooksvad teemad.

 

Hanno Pevkur juhatas koosoleku sisse.

 

1. „Lõpp-protokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" arutelu

 

Sulev Liivik tegi kokkuvõtte 2015. a eelarve koostamise hetkeseisust.

 

Kurmet Müürsepp avaldas kahetsust, et tulubaasi taastamise osas kokkuleppele ei jõuta. Omavalitsusliitude poolt oli ettepanek 2015. aastal tulumaksu ja tasandusfondi taastamine poole võrra koos kohustuste taastamisega noorsootöö ja spordi korralduse osas, kuid kokkulepe jäi saavutamata. Teemat hoitakse ka edaspidi aktuaalsena. Tuleb rõhutada, et haridus- ja kultuurivaldkonnas on grupp samalaadseid töötajaid üldhariduskoolide pedagoogidega (huvikoolide õpetajad, kultuuritöötajad jmt), kelle palgalõhe koolide pedagoogidega kasvab. Positiivne on, et inflatsioonist tekkinud kulutused suudetakse katta. Omavalitsusliidud ei nõustu asjaoluga, et kohalike maksude osakaal on pidevalt vähenemas. Peaks arutama ja julgemalt andma KOVile õigusi maksustamise osas autonoomiat rakendada. Kulude osas tuleb märkida, et see aasta ei arutletud puudujäägi vähendamise tulude laekumist omavalitsustele.

 

Kokkuvõttes jääb jätkuvalt üles taotlus omavalitsuste üksikisiku tulumaksu osa ja tasandusfondi suurendamiseks.

 

Jüri Võigemast tõi välja, et rõõmustav on 18 mln lisandumine hariduse valdkonda, kuid ebaselge on haridusvahendite jaotus. Omavalitsustele on väga oluline, kuidas saavad paika vahendite jaotuse alused. Kokkulepped selles osas tuleb saavutada selle aasta sees. Hetkel puudub PGS eelnõu, mille alusel vahendeid jaotama hakatakse. Seni kehtib senine seadus.

 

Eraldi tuleb taas rõhutada, et ebaproportsionaalne ressursi ja miinimumpalga kasv valdkondade vahel survestab KOVide muid valdkondi.

 

Töö läheb haridustoetuse jaotuse osas ka lõpp-protokolli allkirjastamise järgselt edasi ning palgavahendite osas saab loodetavasti täpsema selguse lähiajal.

 

K. Müürsepp märkis, et sotsiaalvaldkonnas jätkuvad arutelud plaanitavate seadusmuudatuste osas, kuid lõpp-protokollile märkusi pole.

 

Jaan Vinnal täpsustas, et tegelikult tuleb vahendeid sotsiaalvaldkonda veel rohkem juurde, kui läbirääkimiste lõpp-protokollis välja toodud – abivahenditele eraldatava raha kasv, erihoolekande järjekordade vähendamise vahendite kasv, palgatõusu vahendid, kuid antud läbirääkimiste lõpp-protokollis need ei kajastu.

 

K. Müürsepp soovis tagasi tulla haridusvaldkonna juurde ning tegi ettepaneku läbirääkimiste lõpp-protokollis märkida, et riigieelarvest haridustoetuse hulgas investeeringuteks kavandatud toetuse osas on saavutatud kokkulepe. Seda tingimusel, et see summa jääb järgmiseks aastaks vähemalt 2,584 mln.

 

Janar Holm kinnitas, et Riigikogusse esitavasse 2015. aasta eelarve eelnõusse on vastav summa planeeritud.

 

K. Müürsepp täiendas, et sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamise toetuse osas on samuti kokkulepe.

 

H. Pevkur täpsustas, et kultuuri ja spordi osas on kokkulepped olemas ja küsimusi ei ole. Keskkonna osas kokkulepet ei ole. Kas oleks võimalik kokkuleppele jõuda?

 

K. Müürsepp sõnas, et keskkonna valdkonnas kokkulepet ei saada.

 

Ivar Tedrema märkis, et kohalike teede hoiu osas kokkulepet ei ole. Koostöökogu taotlus on hetkel eelarves planeeritust suurem ning endiselt ollakse seisukohal, et sihtotstarbelised eraldised ei peaks tulema KOV üldiste vahendite arvelt, vaid selleks tuleks leida eraldi vahendid. Teeregistri korrastamise osas soovime, et kokkuleppesse saaks täpsemalt kirja, et 2015 ja 2016. aastaks teehoiu vahenditest eraldatakse kummalgi aastal 250 000 eurot KOVide osalusena. Lisaks, kui registri protsess ei rakendu, siis jagatakse vahendid KOVide vahel enne aasta lõppu laiali ning järgnevatel aastatel jätkatakse samas summas vahendite eraldamist teehoiu vahendite alla. 2015. aasta vahendite jagamise osas jääme eelnevate aastate mudeli juurde.

 

Julia Bergstein vastas, et KOVide teede inventariseerimisega minnakse edasi ning sihtotstarbeline toetuse eraldamine KOV üldiste vahendite sees jääb alles.

 

Kokkuvõttes tõdeti, et lõplikku kokkulepet transpordi valdkonna vahendite osas ei ole. Kuigi inventariseerimiseks vahendite eraldamisega ollakse nõus, siis üldsumma mahu ja sihtotstarbeliste eraldiste jaotamisega KOV teedehoiu vahenditest ei ole omavalitsusliidud nõus.

 

K. Müürsepp kinnitas, et regionaalvaldkonnas rahvusvaheliseks koostöö toetamise vahendite osas võib märkida kokkulepe 119 tuhande euro osas.

 

H. Pevkur nentis, et pealinna funktsioonide osas kokkuleppele ei jõuta. Sellega on valdkonnad üle vaadatud ning arutelu jätkub üldiste kommentaaride osas.

 

Angelika Kallakmaa-Kapsta tõi välja, et riigil on palju andmekogusid ja registreid ning KOVidel on nendega seoses palju ülesandeid ja kohustusi. Soovime, et teema oleks tõsisemalt arutelul – kuidas uutesse registritesse andmed kantakse ja kes maksab kulud.

 

H. Pevkur nõustus, et võime seda arutada, kuid toonitas, et samas on riiklikel registritel arendamis- ja haldamiskulud, mida omavalitsused ei tasu kuigi kasutavad registreid. Näiteks rahvastikuregistrit kasutavad ka omavalitsused, kuid halduskulud tasub riik. Võime küll mõlema poole kulud üle vaadata, kuid kokkuvõttes on riigi kulud tõenäoliselt suuremad.

 

J. Võigemast pakkus välja et teema võiks arutelul olla üleval, kuid lahendus ehk ongi, et kulud mõlemal poolel.

 

K. Müürsepp soovis täpsustust, et kuigi haridustoetuse üldsumma on teada, siis kas on arenguid vahendite jaotuse osas.

 

J. Holm selgitas, et hetkel on teada üldsumma ja mis komponente see sisaldab. Täpne jaotus on järgmise aasta läbirääkimiste küsimus. Aasta lõpuks kui riigieelarve vastu võetakse on jaotus selge.

 

A. Kallakmaa-Kapsta küsis, kas tugispetsialiste võib rahastada.

 

J. Holm selgitas, et hetkel on debatt selles osas pooleli.

 

K. Müürsepp märkis, et protokollis võiks kajastuda omavalitsusliitude seisukoht, et vahendid peaksid laienema ka tugispetsialistidele. 

Teiseks peaks gümnaasiumiastme tasuta koolilõuna osas selgemalt välja tooma, et vahendid ei kata kogukulusid ning et see on toetus toitlustuskulude tasumiseks. 

Jäätmehoolduse osas soovime protokollis sõnastada Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukoha, et omavalitsuste volikogud pöörduvad oma õiguste kaitseks Riigikohtusse.

 

Läbirääkimiste lõpp-protokollis tehti kokkuleppelisi tekstilisi pisiparandusi.

 

2. „Lõpp-protokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" allkirjastamine.

 

Kokkulepe lõpp-protokolli allkirjastamiseks saavutatud, allkirjastamine digitaalselt hiljemalt esmaspäeval.

 

3. Muud jooksvad teemad.

 

Mart Järvik tõi lõpumärkusena esile, et läbirääkimiste koosolekud ei ole piisavalt sisulised ning eelarve numbreid ei muuda. Kogemused teistes riikides näitavad, et läbirääkimised on sisulisemad ning umbes 70% ettepanekute osas räägitakse eelarve üle ning tehakse vajadusel ka muudatusi. Samuti on teiste riikidega võrreldes kohalike maksude osakaal Eestis väike.

 

H. Pevkur kommenteeris, et arvestada tuleb ka KOV süsteemide erinevust ning eelarvete koostamise aluseid, kuivõrd määratud on tulubaasi jaotus riigieelarve tasandil. Samas debatt sel teemal kindlasti jätkub.

 

H. Pevkur tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.

 

(allkirjastatud digitaalselt)

 

Hanno Pevkur

koosoleku juhataja