Siseministeerium, 21.04.2014

Kell 14.30

Juhatas:
Hanno Pevkur, siseminister ja regionaalminister

Osalesid:
Raimu Aardam (EMOL), 
Taavi Aas (ELL), 
Julia Bergstein (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), 
Vello Jõgisoo (EMOL), 
Angelika Kallakmaa-Kapsta (ELL), 
Tiit Kirss (ELL), 
Kalle Küttis (Haridus- ja Teadusministeerium), 
Harry Liiv (Keskkonnaministeerium), 
Sulev Liivik (Rahandusministeerium), 
Priit Lomp (EMOL), 
Anne Läns (ELL), 
Kurmet Müürsepp (EMOL), 
Kersti Sarapuu (ELL), 
Urmas Sukles (ELL), 
Ave Viks (Siseministeerium), 
Jaan Vinnal (Sotsiaalministeerium), 
Eino Pedanik (Kultuuriministeerium), 
Ivar Tedrema (EMOL), 
Madis Timpson (Siseministeerium), 
Väino Tõemets (Siseministeerium), 
Toivo Tõnson (EMOL)

Protokollis:
Kaie Küngas (Siseministeerium)

Päevakord:
1. „Vaheprotokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" arutelu
1) KTK ettepanekud ja seisukohad läbirääkimisteks (ELL/EMOL)
2) Ministeeriumide seisukohad ja tagasiside KTK ettepanekutele
2. „Vaheprotokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" allkirjastamine
3. Muud jooksvad teemad.

Siseminister ja regionaalminister Hanno Pevkur tervitas koosolekul osalejaid.

1. „Vaheprotokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" arutelu
   1) KTK ettepanekud ja seisukohad läbirääkimisteks (ELL/EMOL)
   2) Ministeeriumide seisukohad ja tagasiside KTK ettepanekutele

K. Müürsepp tõi välja, et omavalitsusliidud sooviksid enne vaheprotokolli allkirjastamist ning RESi kinnitamist tutvuda ka RESi tekstiga. Hetkel on saadud info vaid nende RESi osade osas, mida ministeeriumid on edastanud. Edaspidi (järgnevatel aastatel) võiks RESi kohe ka omavalitsusliitudele tutvumiseks saata.

H. Pevkur vastas, et töö RESiga käib, RESi teksti täiendatakse ja seega lõplik versioon ei ole veel valmis.

S. Liivik täiendas, et ametlikku RESi teksti hetkel ei ole ja seetõttu on RESi tekst ametkondlikuks kasutamiseks kuni valitsuskabinetis kinnitamiseni. Samas omavalitsustega seotud teemad nagu poliitikamuudatused ning tulubaasi ja toetusnumbrite info omavalitsusliitudele edastatud ja seda saab teha ka tulevikus. EISis olev RES ei ole esitatud ministeeriumitele kooskõlastamiseks eelnõude traditsioonilises tähenduses vaid on esitatud teksti täiendamiseks ning ühtlustamiseks.

T. Aas sõnas, et suures osas on vaheprotokoll dokumendina valmis, sest kajastab nii osapoolte ettepanekuid kui eriarvamusi, kuid samas on vaheprotokolli pealkirjas viidatud läbirääkimistele riigieelarvestrateegia osas, mida omavalitsusliidud ei ole näinud ja seetõttu on vaheprotokollile alla kirjutamine keeruline. Kuna RES on valitsuskabineti arutelul teisipäeval, siis jõuaks seda eelnevalt ka omavalitsusliitudele saata.

H. Pevkur tõi välja, et valitsuskabineti arutelule minev RESi versioon ei ole lõplik, sest ka valitsuskabinet võib veel teha muudatusi.

T. Aas sõnas, et kuna vaheprotokoll allkirjastatakse digitaalselt ja veidi on veel aega, siis saaks hetkel omavalitsusliitudele RESi eelnõu tutvumiseks saata ning seejärel saaks vaheprotokolli allkirjastada.

H. Pevkur lubas uurida RESi edastamise võimalikkust mingis staadiumis, tõenäoliselt siis kui RES on valmis valitsusse saatmiseks.

S. Liivik täpsustas üle, mis on omavalitsusliitudele oluline – nelja aasta vaade, mis saab tulubaasiga, mis saab toetustega ja poliitikamuudatused. Tuleb arvestada, et kõigis alateemades omavalitsusliidud kaasa rääkida ei saa – näiteks majandusprognoos ja fiskaalpoliitilised eesmärgid on paigas, valdkondlike strateegiadokumentide eesmärgid samuti. Soov on liikuda selles suunas, et vaheprotokolli koostamise ajaks oleksid numbrid (vähemalt indikatsioon) omavalitsusliitudele kätte saadavad.

T. Aas tõi esile, et läbirääkimiste protsessis on edasi liigutud, sest vaheprotokoll allkirjastatakse see aasta enne RESi kinnitamist ning seega on võimalik sisulisi läbirääkimisi pidada.

K. Müürsepp tõstis esile, et 2009. aasta tulubaasi vähendamisega vähendati küll kohustusi noorsootöö, sporditöö ja koolieelsete lasteasutuse sõimekohtade tagamise osas, kuid reaalsuses peavad omavalitsused neid valdkondi rahastama. Sisend RESi on, et omavalitsused on nõus neid kohustusi koos tulubaasi suurendamisega tagasi võtma. Seda tuleks selgituse osas vaheprotokolli alguses rõhutada. Mõistlik on teha järk-järguline üleminek, et üks aasta nt noorsootöö ja järgneval sporditöö jne. Seda teemat võiks läbi rääkida.

T. Aas tõi välja, et maamaksu vabastuse osas on pärast vaheprotokolli arutelude algust antud kaks maamaksu vabastust puudutavat seaduseelnõu Riigikogusse lugemiseks. Mõlemad vähendavad omavalitsuste tulubaasi ning ootus on, et nende eelnõude vastuvõtmisel omavalitsuste tulubaas kompenseeritakse.

S. Liivik kommenteeris, et maamaksu puudutavate eelnõude osas ei ole teada, kas need Riigikogus kinnitatakse. Reformimata maa sihtotstarvete osas ei ole kõikide omavalitsuste osas liigitatud andmeid, kuid omavalitsustega on läbi räägitud ning tulude vähenemine ei ole väga suur. Kui kulude kasv on teada ja arvutused olemas, siis ollakse valmis arutama.

T. Aas tegi ettepaneku lisada teema vaheprotokolli, et juhul kui seadus võetakse vastu, siis kompenseeritaks omavalitsustele saamata jääv osa.

H. Pevkur tõi välja, et see on parlamendi otsus, me saame võtta teie seisukoha endale teadmiseks ning edastada info parlamendile.

T. Aas informeeris, et liitsihtotstarbe muudatuse puhul on kulu 1,5 miljonit eurot.

K. Müürsepp tõi välja vajaduse moodustada elamumajanduse töörühm. Munitsipaalelamu fondi renoveerimise ja selle toetamise vajadus ning ka teema pikemaajalise planeerimise vajadus on esile kerkinud mitmest maakonnast. KTK poolne ettepanek on teema arutelu algatada.

H. Pevkur kinnitas, et antud koosolekul osalejate seas teema aruteluks vastuolu ei ole, kuid teema peab jääma Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhtida. Lisaks peaks omavalitsused suutma fookustada, millistesse valdkondadesse riik omavalitsuste poolelt enim panustama peaks.

K. Sarapuu tegi ettepaneku kaaluda pensionäride tulumaksu suunamist omavalitsuste eelarvesse.

S. Liivik kommenteeris, et omavalitsuste eelarvesse mineva palkade põhise tulumaksu arvestus toimub kogu töötasu summa pealt ehk tulumaksuvaba miinimumi ei arvestata, riigil ei ole vahendeid, et sama süsteemi pensionidele laiendada. Sellisel juhul peaks kogu süsteemi üle vaatama ning kaaluma maksuvabastuste jagamist omavalitsuse ja riigi vahel. Eelnevalt peaks mõlemad viisid läbi arutama ja analüüsima.

H. Pevkur tõi välja, et süsteemi muutmisel võivad omavalitsuste lõikes summad muutuda, vastavalt pensionäride ja tööealise elanikkonna suhtarvudele, kuid riigi mõistes tervik ei muutu.

T. Aas sõnas, et pensionidelt tasutava tulumaksu ümber suunamise arutelu võiks protokollis fikseerida, kui arutlusele tuleva teema.

A. Kallakmaa-Kapsta rõhutas elamumajanduse töörühma loomise vajadust.

J. Bergstein kinnitas, et MKM on valmis elamumajanduse osas kohtuma.

H. Pevkur võttis kokku, et ELL ja EMOLi poolt esitatakse kiri MKMile töörühma kokku kutsumiseks.

K. Müürsepp tõstis esile vajaduse lairiba viimase miili välja arendamiseks ning toetusprogrammiks.

H. Pevkur vastas, et antud teemal peab detailsemalt otsesuhtluses läbi rääkima MKMiga.

K. Müürsepp selgitas, et ettepanek on teema enne allkirjastamist vaheprotokolli lisada.

2. „Vaheprotokolli 2015. aasta riigieelarve ja riigieelarvestrateegia 2015-2018 osas" allkirjastamine.

Lepiti kokku, et omavalitsusliidud edastavad oma koosolekul esitatud ettepanekute sõnastused vaheprotokolli lisamiseks ning allkirjastamine toimub muudatuste sisseviimise järgselt digitaalselt.

T. Aas kinnitas, et omavalitsusliidud allkirjastavad vaheprotokolli kui saavad eelnevalt RESi eelnõuga tutvuda.

H. Pevkur tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.


(allkirjastatud digitaalselt)
Hanno Pevkur
valitsuskomisjoni juht