Siseministeerium 19.04.2009 Kell 13.00    
PP 03.05.2010 nr 12.1-4- 2 /143

Juhatas:    
Siim Kiisler, regionaalminister

Protokollis:    
Ave Viks (Siseministeerium) 

Osalesid:    
Andres Uusma (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium), 
Riho Raave (Haridus ja Teadusministeerium), 
Marelle Erlenheim (Sotsiaalministeerium), 
Andrus Jõgi (Rahandusministeerium),  
Sulev Liivik (Rahandusministeerium), 
Harry Liiv (Keskkonnaministeerium), 
Siim Sukles (Kultuuriministeerium), 
Väino Tõemets (Siseministeerium), 
Margus Kreinin (Siseministeerium),  
Kaia Sarnet (Siseministeerium), 
Aivo Vaske (Siseministeerium), 
Toomas Kasemaa (Saare Maavalitsus), 
Angelika Kallakmaa (ELL), 
Rannar Vassiljev (ELL),  
Mihkel Juhkami (ELL),
Jüri Võigemast (ELL), 
Kersti Sarapuu (ELL), 
Urmas Sukles (ELL), 
Taavi Aas (ELL), 
Tiit Kirss (ELL), 
Kadri-Aija Viik (EMOL), 
Vello Jõgisoo (EMOL), 
Ivar Tedrema (EMOL), 
Jüri Landberg (EMOL), 
Ott Kasuri (EMOL), 
Märt Moll (EMOL).

Päevakord:
1.    2010. aasta läbirääkimiste ajakava (vaheprotokolli(de) ja lõpp-protokolli allkirjastamise orienteeruvad kuupäevad)
2.    Valitsuskomisjoni seisukohtade ülevaade läbirääkimisteks 2011-2014. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2011. aasta riigieelarve osas.
3.    KTK esialgsed seisukohad ja ettepanekud läbirääkimisteks 2011-2014. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2011. aasta riigieelarve osas. 
4.    Muude teemade käsitlemine 2010. aasta läbirääkimiste protsessis
5.    Jooksvad küsimused.

Valitsuskomisjoni esimees regionaalminister Siim Kiisler avas koosoleku päevakorra kinnitamisega.

1.    2010. aasta läbirääkimiste ajakava
S. Liivik: Riigi eelarvestrateegiaga (RES) seotud arutelu on kavandatud 29.04 Vabariigi Valitsuse (VV) istungile, RES tahetakse vastu võtta 20. mail, nende kahe kuupäeva vahele peaks jääma töögruppide arutelu vahe-protokolli osas. Riigieelarve (RE) on plaanis heaks kiita hiljemalt 23.09, nende kuupäevade vahele peaks siis jääma lõpp-protokolli allkirjastamine ja töögruppide töö. 

S. Kiisler: Vähemalt vahe-protokolli sõlmimise aeg tuleks meil kindlaks leppida.

S. Liivik: Kas vahe-protokolli allkirjastamine peaks olema enne või peale RESi vastuvõtmist kabinetis?

J. Võigemast: Püüaks mai keskpaigas formuleerida esimese vahe-protokolli, mis puudutab RES-i ja on üldisem ja puudutab lisaks neid üldisemaid tegevusi, mis on seotud Riigikohtu lahendist tulenevate tegevustega ja teise vahe-protokolli järgmise aasta eelarve osas juunis ja lõpp-protokoll hiljemalt septembris.

S. Liivik: kui juunikuine vahe-protokoll ei sisalda konkreetsemaid numbreid kui esimene vahe-protokoll, siis kas on selle tegemisel mõtet?

J. Võigemast: juunikuine protokoll aitaks vältida infosulgu ning täiendaks meie teadmisi ministeeriumide poolsete eelarvetaotluste osas.

R. Raave: ministeeriumide RE taotlused on juba praegu teada, järgmine majandusprognoos tuleb alles augustis.

S. Liivik: ministeeriumide RE taotluste tähtaeg on ka alles juuni lõpp, mida siis rahandusministeerium kuni augustini läbi vaatab, nii et ministeeriumide taotlustest tulenevalt ka juuni lõpuks täiendavat infot juurde ei teki. Pigem võiks praktiseerida jooksvat info jagamist, kui ministeeriumidel on RE taotluste jm osas KOVidega seotud infot, siis tuleks see KTK listi saata ja vajadusel saavad alati töörühmad koguneda.

J. Võigemast: Selleaastased läbirääkimised on keerulisemad ka seoses Riigikohtu lahendist tulenevate tegevustega.

S. Kiisler: Kohtuotsusest tulenevalt esitab Siseministeerium omavalitsustele seadusega pandud riiklike ülesannete loetelu asjaomastele ministeeriumitele 30. juuniks 2010 ning Rahandusministeerium esitab vastavalt hindamise tulemusele asjaomastele ministeeriumitele ettepanekud riiklike ülesannete ja omavalitsuslike ülesannete rahastamise eristamiseks riigieelarves 30. juuliks 2010. a.

T. Aas: Nende funktsioonide arutamine võikski olla juunis toimuva protokolli sisuks.

S. Kiisler: Kui see on omavalitsuste kindel soov, siis koguneme juunis ja vaatame kuhu me jõudnud oleme. Samuti toetan ideed, et ministeeriumid informeeriksid omavalitsusi jooksvalt taotlustest, millega läbirääkimistele minnakse. Protokollid allkirjastamise siis mai keskpaigas, juuni viimasel nädalal ja septembris enne RE heakskiitmist VV poolt.

2.    Valitsuskomisjoni seisukohtade ülevaade läbirääkimisteks 2011-2014. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2011. aasta riigieelarve osas.
S. Kiisler: Annan sõna valitsuskomisjoni liikmetele.

S. Liivik: Peamised teemad, millest osasid oleme ka rahanduse töögrupis kohtudes arutanud on tulubaasi hindamise mõõdikute süsteem; riigi ülesannete eristamine ja KOV ülesannete täitmise vahendite piisavuse hindamise teema, mida on Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga ametnike tasandil arutatud. Töögrupis oleme arutanud kaevandusõiguste tasu, maade korralise hindamise teemat (mida lähiajal ei ole plaanis läbi viia), kohalike maksude teemat, mille osas ministeerium täiesti uusi mõtteid ei ole, tasandusfondi valemis hooldatava parameetri ja põhivara komponendi senisest enam arvestamise küsimus. 

Riigieelarveliste investeeringumeetmete taastamisel tahaksime lähtuda enam SF meetmete loogikast; jätkuvalt on aktuaalne funktsioonide ülevaatamine, tugifunktsioonide tsentraliseerimise teema, need KOV arendused on arutlusel laiema reformi kontekstis. Lisaks konkreetne mõjude hindamise reeglistiku väljatöötamine ülesannete üleandmisel omavalitsustele (nt kalmistuseadus jne). 

Kevadist majandusprognoosi tutvustame lähemalt rahanduse töörühmas, see on tänasest ka ministeeriumi kodulehel olemas. Konvergentsiprogrammiga võrreldes olulisi muutusi pole. Kuna paljud KOV-id on võlakoormuse piirmäära ületanud või selle lähedal, on KOV eelarvete koonddefitsiidiks kavandatud sel aastal 600 ja 2010 prognoosi kohaselt 500 miljonit krooni. Valitsussektori kavandatav eelarvedefitsiit on 2010. a 2,5% ja 2011. a 2,2% nii et pingutama peab ja laenupiirangud kehtivad kindlasti 2011.aasta lõpuni, mingeid muudatusi selles osas ei kavandata.

S. Kiisler: Kas ja milliseid muudatusi võib  Riigikohtu lahend tuua kaasa näiteks tasandusfondis?

S. Liivik: Näiteks hariduskulud ja toimetuleku toetus, need ei ole riiklikud ülesanded. Kui ka leitakse, et tegemist on riiklike ülesannetega, siis tuleb see raha riigieelarves eraldi real kajastada ja see suuremaid muutusi kaasa ei too, iseasi kui tuleb midagi sellist välja, mida me ei oota, siis oleks vaja suuremat ümbertegemist. 

R. Raave: Hariduse valdkonnas taotleme seoses 2011. aasta riikliku õppekava väljatöötamisega vahendeid juurde 19,4 miljonit, et õpikute ja õppevahendite vahendeid tõsta 20 % võrra. Teine positsioon on õpilaskodu toetus, kus taotletakse juurde 3 miljonit krooni, mis võimaldaks taastada  maksumuse 3000 krooni koht, mis praeguseks on langenud 2700 kroonile.

H. Liiv: Kõige suuremad on struktuuritoetuste vahendid – veeinfrastruktuuri arendamisel toetame eelkõige väiksemaid ja keskmiseid KOVe, lisaks soovime kiirendada toetuste kättesaamise protsessi, mis seni on olnud takistuseks. See on ka peamine teema töögrupis ja sellega me soovime edasi minna.

M. Erlenheim:  Olukord on keeruline, kuna järgmise aasta eelarve tegemisel tuleb lähtuda sellest, et kulud ei  tohi kasvada, aga meie taotlus on juba 1,9 miljardi võrra suurem kui eelmisel aastal ehk rahalist katet läbiräägitavate teemade katmiseks suures osas ei ole. Struktuurifondidega seotud lisakulud on 300 miljonit krooni, pensionitõus 470 miljonit, seadusest tulenevad kulud 250 miljonit, suur osa taotletavatest lisavahenditest on aktiivsete tööturumeetmete jaoks, lisaks taotleme tervishoiuinfrastruktuuri arendamiseks vahendeid, aga nende saamine ei ole tõenäoline. 

Töögrupis saab toimetulekutoetus olema üheks teemadest ja tasandusfondi jaotusvalemi muutmine hooldajatoetuse osas, lisaks küsimus, kas jätkata pensioniealiste ja puuetega inimeste toetuste üleandmist omavalitsustele. Samuti on teemaks olemasoleva raha võimalikult parem ärakasutamine, meil on avanemas mitmed SF toetuste voorud - tervislikud eluviisid, hoolekanne, kvalifitseeritud tööjõu pakkumine, nende osas sooviksime läbi rääkida KOVidega, et nad oleks võimalikult hästi valmis neid rahasid ära kasutada. 

Juunis toimuval kohtumisel oleks meie jaoks peamine infovahetus. 

S. Sukles: Kultuuri töörühm toimub järgmisel nädalal, numbrid on samal tasemel, mis 2010. aastal, lisataotluse tegime 237 miljonit krooni, KOVe puudutab neist kaks: esiteks SA Kultuuripealinn Tallinnale taotlesime lisaks 40 miljonit krooni (kokku 50 miljonit) ja kultuuri- ja spordiinvesteeringutele lisaks 20 miljonit, ka ei ole hetkel ministeeriumis käimasolevaid plaane kuskilt KOVidega seotud tegevustest või projektidest rahasid vähendada.
 
A. Uusma: Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotluses 2011. aastaks on KOVidega seotud kohalike teede rahastamine ja transpordidotatsioonid, transpordi dotatsiooni osas taotleme 4% kasvu ehk eelmise aasta 331lt 344le miljonile, kohalike teede rahastamine on VVs kinnitatud teehoiukava kohaselt järgmine aasta selle aasta tasemel 5% ja edasi 10%.

V. Tõemets: Siseministeeriumi siseriiklikud regionaalprogrammid on üldjoontes samal tasemel selle aastaga ja üleriigilistele liitudele minevad eraldised ka samas mahus 2010. aastaga. Samuti jäävad IKT rahad samale tasemel, kuigi SF vahendid IT valdkonnas ilmselt vähenevad, aga sellest täpsem info töörühmas.

3.    KTK esialgsed seisukohad ja ettepanekud läbirääkimisteks 2011-2014. aasta riigi eelarvestrateegia ja 2011. aasta riigieelarve osas
J. Landberg: Koostöökogu taotlus on jätkuvalt sama mis eelmine aasta – tulubaasi suurendamine 11,93%ni, tasandusfondi mahu suurendamine vähemalt 1,4 miljardi kroonini, teehoiuvahendite eraldamine 700 miljonit või vähemalt 15% ja laenupiirangute tühistamine. Kindlasti on soov, et hiljemalt 2012 viiakse läbi maa korraline hindamine.

A. Kallakmaa: Lisaks veel, et eelmine aasta loobusime maamaksuintressidest. Nüüd, kus me neid juurde ei saanud, tahaksime neid intresse tagasi saada.

J. Võigemast: Jätkan, tingimuste blokki on lisandunud uued komponendid, mis nõuavad selle filosoofia ülevaatamist, mille pinnalt on KOVide ülesannete ja finantside jaotus toimunud. Lisaks loetlen mõned teemad: üksikisiku tulumaksu perspektiiv RESi kontekstis, maamaksu teema sh maksusoodustused ja nende lahendamine hüvitiste kaudu, kohalikud maksud üldiselt ja kuidas neid defineeritakse, põhivara ja põhivara kulumi arvestamine kulubaasi arvestamisel, arvestada tasandusfondi valemis RK lahendist tulevate muudatuste kavandamiseks vajaminevaid ressursse, omandireform. 

Koostöökogu poolsed ametlikud seisukohad esitame kirjalikult homme koos esimeeste allkirjadega. Lisaks asjad, mida saaks RESi kontekstis vaadata keskpikas plaanis – nt eraldised; struktuurivahendite omaosaluse katmise teema: veemajanduse osas ja riiklike ja KOV ülesannete lahushoidmine ja kuidas EL ees kohustuste täitmise omaosaluse tasumine peaks käima, kas see peaks olema kaetud toetuste või muude skeemidega, nii et see ei oleks täies ulatuses (kuni 40% omaosalus) KOVi ülesanne. Eraldi rõhutaks tulubaasi taastamise teemat, vähemalt VV siseselt võiks olla kõneaineks kuidas 11,93% taastada. 

V. Jõgisoo: Hariduses oleme päri ministeeriumi õpilaskodude toetamise jätkamisega, peame vajalikuks uue õppekavadega seotud vahendite juurdeandmist, et kindlasti saaks 2011. aastal uutele õppekavadele üle minna. Lisaks seadusega pandud koosseisude teema, mis käivad üle jõu; investeerimiskomponendi taastamine 2008. aasta tasemel jne. Üksikasjalikumalt tutvustame soove järgmisel nädalal töögrupis. 

O. Kasuri: Sotsiaalvaldkonnas toimetulekuteotuse vastavuse tagamise tegelikele vajadustele, infosüsteemi STAR rakendamisega seonduvad probleemid. Kultuuripärandi ja spordi osas taotleme summade taastamist ja kultuuriobjektide investeeringuteks, üleriigilise tähtsusega objektide rahastamiseks, laulupeotraditsiooni hoidmiseks tegevustoetust. Muidu laulupidu saab ettevalmistused tehtud KOV rahakotist.

I. Tedrema: Toetame MKMi lisataotlust, omalt poolt lootsime vähemalt eelmise aasta tasemele jäämist, teehoiuvahendite osas teeb kurvaks, et ei saa sellest aastast paremat loota, seetõttu ei kooskõlastanud me ka teede kvaliteedinõuete määrust. Samuti soovime jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks.

J. Landberg: Maaküsimuste all on teemad, kuidas suurendada KOV maaomandit, reformitud riigimaade valitsemine ja maade korrashoiu kohustuse täitmine, sh halduslepingute sõlmimine nende korrashoiuks, KOV omandis oleva (sotsiaalmaal asuva) kinnisvara lihtsustatud müük ilma ministeeriumidega kooskõlastamata. 

Keskkonnahoiu valdkonnas oluline riigipoolne osalus, jätkuvalt taotleme leida vahendeid reoveekogumisaladel investeeringute tegemiseks. Muude küsimuste all Riigieelarve seaduse §9 muutmine, omavalitsuse ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel, ürituste korraldamise rahastamine ja välissuhtlemise alane toetus.

4.    Muude teemade käsitlemine 2010. aasta läbirääkimiste protsessis
S. Kiisler: Läbirääkimiste protsessis ootame teilt jätkuvalt konkreetseid ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, kuidas oleks võimalik vähendada riigi poolt kehtestatud nõuetest tulenevat bürokraatiat ja  halduskoormust ja läbi selle survet omavalitsuste eelarvetele.

R. Raave: näiteks maakondlike ürituste korraldamise rahade eraldamine – mingite muude lahenduste leidmine vältimaks lepingute paljususest tulenevat keerulisust. 

M. Juhkami: Siinkohal tuleks üle vaadata ka väikemate arendusfunktsioonide, harrastuspordi toetuste jne jagamine, mille jagamiseks moodustatakse maakondlikud komisjonid jne, mis võiks pigem panna "ühte potti" ja OVLidele eraldada nende poolt laiali jagamiseks.

5.    Jooksvad küsimused
U. Sukles: Kui suur on tõenäosus, et üksikisiku tulumaksu tõstetakse uuesti 11,93ni?

S. Kiisler: Arvestada tuleb sellega, et kõik ministeeriumid on teinud lisataotlusi, olukorras kus tulud ei suurene. 

M. Juhkami:  kõik ministeeriumid taotlevad järgmise aasta eelarvesse vahendeid selle aastaga samal tasemel, mõned veel lisa. KOVid saavad selle aasta mahust miinus sellest 5%. Kas ei võiks lähtuda KOVidel samast loogikast kui riigil, et baasiks on selleaastane tase?

A. Jõgi: järgmiseks aastaks on oodata tulumaksu laekumise kasvu, tõus hakkab 2010 IV kvartalist ja 2011 aasta lõpus peaks tulumaksu laekumine olema 1,17% plussis.

J. Võigemast: Tulumaksu vähendamine oli ebaõiglane ja meie taotlus on endiselt see taastada. Meil on 2000. aasta majanduskriisist olemas kogemus, kus KOV eelarved tulid hiljem kriisist välja kui riigieelarve. Miks seekord seda viga uuesti korrata? Me soovime, et ka kabinetis RESi arutelul seda tõsiselt arutataks.

S. Kiisler: Kindlasti seda arvestatakse, aga toonitan, et KOVid läksid kriisi ka hiljem ja kukkumine toimus hiljem. Aga luban, et viin teie taotluse VV kabinetti.

Regionaalminister tänas koosolekul osalejaid ja lõpetas koosoleku.


Siim Kiisler    
Komisjoni esimees    
(allkirjastatud digitaalselt)