Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma protokoll (13.04.2016)
Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste rahanduse ja maksunduse töörühma protokoll
Tallinn 13.04.2016 nr 1
algus 15:00
lõpp 17:00
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik
Osavõtjad:
Valitsuskomisjon: Sulev Liivik ja Andrus Jõgi – Rahandusministeerium.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad: Heiki Hepner, Tiit Kirss, Jüri Võigemast – Eesti Linnade Liit; Ott Kasuri, Kurmet Müürsepp, Märt Moll, Ivar Tedrema – Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Kutsutud: Kaur Kaasik-Aaslav – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa, Tiit Saat – Eesti Linnade Liit.
Päevakord:
Ülevaade RES 2016-2019 protsessist ja läbirääkimiste vaheprotokoll.
Päevakorrapunkt nr 1
Rahandusministeeriumi esindajad andsid ülevaate kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) eelarvete võrdlusest riigieelarvega. Aastast 2012 on riigieelarve tulud kasvanud ja kasvamas kiiremini kui KOVidel. Seda on põhjustanud tõhustunud maksuhalduri töö ja samuti on riik makse tõstnud. KOVidel ei ole olnud võimalust makse tõsta. Riigi tulude täiendavad kasvud lähevad osaliselt inimeste sotsiaalse turvalisuse parandamiseks ja tervishoiu edendamisse, millest saavad kaudselt kasu ka KOVid. Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) arutelud käivad ning lõplikud numbrid saavad selgeks 28. aprilliks kui RES vastu võetakse.
Riigieelarve on nominaalses puudujäägis ning seetõttu on võimalik vahendeid juurde anda üksnes kõige olulisemate prioriteetide arendamise katteks. Nende tegevuste osas, kus ülesande täitjaks on KOV, suureneb ka nende tulubaas (nt huvitegevuse meede, energiasääst avalikes hoonetes). Seega arvestatav osa lisaressursist jõuab KOVideni juba 2016. a. Kui riigi eelarvestrateegias KOVidele vahendeid juurde antakse on prioriteetsem tasandusfondi suurendamine, mis vähendab tulukuse vahesid tasandus-fondi mittesaajate ja tasandusfondi saajate vahel.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad avaldasid arvamust, et KOVide võimekus oma ülesandeid täita on vähenemas ning riigi juhtimine on läinud liigselt keskvõimu poole kaldu. Pikemat aega on tendents, et KOVide osakaal valitsussektoris väheneb. KOVe peaks ühiskonnaelu korraldamisel rohkem usaldama. KOVid soovivad majanduslanguse ajal ära võetud spordi ja noorsootöö ülesannete taastamist seadustes ning kärbitud tulubaasi tagasi.
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et riigieelarve ja KOV eelarvete kasv ei pea tingimata olema samas tempos. Kui poliitikud otsustavad raha suunata riigi ülesannetega seotud kitsaskohtade arendamiseks, ei saa KOVid eeldada, et nende ülesannete täitmiseks mõeldud raha samavõrra suureneb.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad tõstatasid riigi poolt kehtestatud looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise teema. Riiklike otsustega vähendatakse KOVide tulubaasi.
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile on seisukohad esitatud. Ei ole mõeldav, et Keskkonnaministeerium teeb looduskaitse alasid ja Rahandusministeerium peab iga aastases eelarveprotsessis leidma raha uute looduskaitsealadest tingitud maamaksu tulude vähenemise kompenseerimiseks.
Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuskomisjoni seisukohad kajastuvad vaheprotokollis http://portaal.ell.ee/18590.
Kõikide punktide informatsioon võeti teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Liivik
Protokollija
Tallinn 13.04.2016 nr 1
algus 15:00
lõpp 17:00
Koosoleku juhataja: Sulev Liivik
Osavõtjad:
Valitsuskomisjon: Sulev Liivik ja Andrus Jõgi – Rahandusministeerium.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad: Heiki Hepner, Tiit Kirss, Jüri Võigemast – Eesti Linnade Liit; Ott Kasuri, Kurmet Müürsepp, Märt Moll, Ivar Tedrema – Eesti Maaomavalitsuste Liit.
Kutsutud: Kaur Kaasik-Aaslav – Rahandusministeerium; Angelika Kallakmaa, Tiit Saat – Eesti Linnade Liit.
Päevakord:
Ülevaade RES 2016-2019 protsessist ja läbirääkimiste vaheprotokoll.
Päevakorrapunkt nr 1
Rahandusministeeriumi esindajad andsid ülevaate kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) eelarvete võrdlusest riigieelarvega. Aastast 2012 on riigieelarve tulud kasvanud ja kasvamas kiiremini kui KOVidel. Seda on põhjustanud tõhustunud maksuhalduri töö ja samuti on riik makse tõstnud. KOVidel ei ole olnud võimalust makse tõsta. Riigi tulude täiendavad kasvud lähevad osaliselt inimeste sotsiaalse turvalisuse parandamiseks ja tervishoiu edendamisse, millest saavad kaudselt kasu ka KOVid. Riigi eelarvestrateegia (edaspidi RES) arutelud käivad ning lõplikud numbrid saavad selgeks 28. aprilliks kui RES vastu võetakse.
Riigieelarve on nominaalses puudujäägis ning seetõttu on võimalik vahendeid juurde anda üksnes kõige olulisemate prioriteetide arendamise katteks. Nende tegevuste osas, kus ülesande täitjaks on KOV, suureneb ka nende tulubaas (nt huvitegevuse meede, energiasääst avalikes hoonetes). Seega arvestatav osa lisaressursist jõuab KOVideni juba 2016. a. Kui riigi eelarvestrateegias KOVidele vahendeid juurde antakse on prioriteetsem tasandusfondi suurendamine, mis vähendab tulukuse vahesid tasandus-fondi mittesaajate ja tasandusfondi saajate vahel.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad avaldasid arvamust, et KOVide võimekus oma ülesandeid täita on vähenemas ning riigi juhtimine on läinud liigselt keskvõimu poole kaldu. Pikemat aega on tendents, et KOVide osakaal valitsussektoris väheneb. KOVe peaks ühiskonnaelu korraldamisel rohkem usaldama. KOVid soovivad majanduslanguse ajal ära võetud spordi ja noorsootöö ülesannete taastamist seadustes ning kärbitud tulubaasi tagasi.
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et riigieelarve ja KOV eelarvete kasv ei pea tingimata olema samas tempos. Kui poliitikud otsustavad raha suunata riigi ülesannetega seotud kitsaskohtade arendamiseks, ei saa KOVid eeldada, et nende ülesannete täitmiseks mõeldud raha samavõrra suureneb.
Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad tõstatasid riigi poolt kehtestatud looduskaitsealadest tingitud maamaksu vähenemise teema. Riiklike otsustega vähendatakse KOVide tulubaasi.
Rahandusministeeriumi esindajad selgitasid, et Riigikogu keskkonnakomisjonile ja Keskkonnaministeeriumile on seisukohad esitatud. Ei ole mõeldav, et Keskkonnaministeerium teeb looduskaitse alasid ja Rahandusministeerium peab iga aastases eelarveprotsessis leidma raha uute looduskaitsealadest tingitud maamaksu tulude vähenemise kompenseerimiseks.
Omavalitsusliitude Koostöökogu ja valitsuskomisjoni seisukohad kajastuvad vaheprotokollis http://portaal.ell.ee/18590.
Kõikide punktide informatsioon võeti teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sulev Liivik
Protokollija