Valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste rahanduse- ja maksupoliitika töörühma protokoll

 

Tallinn                                                                                                                        13.09.2007 nr.3

algus 13.00
lõpp  14.30

Koosoleku juhataja: Ivar Sikk

 

Osavõtjad:

Ministeeriumidevaheline komisjon: Ivar Sikk, Kalle Kukk, Rein Järvelill, Sulev Liivik, Andrus Jõgi – Rahandusministeerium; Väino Tõemets - Siseministeerium

Omavalitsusliitude Koostöökogu: Angelika Kallakmaa, Tiit Kirss, Martin Schwindt,– Eesti Linnade Liit; Märt Moll, Uno Silberg – Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kutsutud: Igor Ligema – Siseministeerium; Hille Ilves, Külli Lust, Jüri Võigemast – Eesti Linnade Liit.

 

Päevakord:

1. 05.09.2007 koosoleku protokolli kinnitamine.
2. Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukoht maksutulude jaotuse muutmise ettepanekute kohta.
3. Ettepanekud tasandusfondi arvestuspõhimõtete muutmiseks loodusvarade kasutamise tasude ja hooldatavate puudega inimeste parameetri osas.
4. Lõpp-protokollist.

 

Päevakorrapunkt nr 1

Otsustati kinnitada 05.09.2007 koosoleku protokoll.

 

Päevakorrapunkt nr 2

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad väljendasid seisukohta, et juhul, kui eesmärgiks on maksumuudatusi ja maksulaekumiste kompensatsioonimehhanismi rakendada 2009. aastast, siis on hetkel raske hinnata kompensatsiooni ettepaneku mõju. Hetkel ei ole selge, kuidas kasvavad maksuintressid võrreldes üldise maksulaekumise kasvuga. Seega enne 2008. a kevadet ei ole mõistlik otsust langetada.

 

Ivar Sikk ja Rein Järvelill selgitasid, et Rahandusministeeriumi huvi on maksuintresside muudatust käsitlevad maksekorralduse seaduse muudatused lähiajal esitada kooskõlastusringile. Rahandusministeerium peab oluliseks, et maksu-muudatused oleksid pikalt ette teada. Rahandusministeeriumi esindajad olid seisukohal, et 2008. a kevadel maksumuudatuste üle läbirääkimisteks ei ole võimalik esitada täna teada olevast informatsioonist oluliselt kvaliteetsemat informatsiooni, sest maksukäitumist on raske prognoosida.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad väljendasid seisukohta, et mõistlik on tulubaasi teemat tervikuna käsitleda.

 

Rahandusministeeriumi esindajad väitsid, et üksikteemasid tuleb siiski eraldi käsitleda ning nende osas otsused langetada. Samas jätkuvad läbirääkimised tulubaasi teemal.

 

Angelika Kallakmaa tõstatas maamaksusoodustustest ja deklaratsioonideta tulumaksu mitteülekandmise lõpetamisest tingitud laekumiste vähenemise kompenseerimise teema. Keskkonnaministeerium on esitanud looduskaitsealadelt maamaksu korrigeerimise eelnõud Vabariigi Valitsuse istungile pärast linnaeelarve vastuvõtmist.

 

Rahandusministeeriumi esindajad märkisid, et Rahandusministeerium on mitmel korral juhtinud Keskkonnaministeeriumi tähelepanu eelpool nimetatud probleemile ning ei pea sellist käitumist korrektseks. Deklaratsioonideta tulumaksu ülekandmise lõpetamine ei vähenda kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumist ning kuna Tallinna linna eelarve on tekkepõhine, siis Tallinna linna jaoks mõju puudub.

 

Otsused:

1. Rahandusministeerium esitab reedeks täpsemad andmed maksuintresside muudatuste mõjude kohta ning Omavalitsusliitude Koostöökogu kujundab seisukoha lõpp-protokolli allkirjastamise ajaks.
2. Rahandusministeerium täpsustab ettepaneku sõnastust selliselt, et oleks võimalik üheselt aru saada, et meedet kavatsetakse rakendada 2009. a algusest.

 

Päevakorrapunkt nr 3

Andrus Jõgi tutvustas lühidalt tasandusfondi arvestuspõhimõtete muutmise ettepanekut loodusvarade kasutamise tasude ja hooldatavate puudega inimeste parameetri osas. Rahandusministeerium kavandab tasandusfondi arvutustes eelseisva aasta loodusvarade kasutamise tasude prognooside asemel võtta kasutusele kolme eelmise aasta kaalutud keskmine laekumine sarnaselt tulumaksule (0,5; 0,3; 0,2). Tasandusfondis on perioodil 2003-2007 kasutatud loodusvarade kasutamise tasude Keskkonnaministeeriumi prognoose. Tulenevalt täpse prognoosimetoodika puudumisest ning laekumiste ebastabiilsusest ja raskesti prognoositavusest on taoliste andmete kasutamisel esinenud negatiivseid mõjusid tasandusfondi eraldistele. Eelnevatel aastatel on olnud mitmeid näiteid, kus loodusvarade kasutamise tasu laekus oluliselt vähem kui tasandusfondi arvutustes prognoositi.

 

Hooldatavate puudega isikute parameetri osas on Rahandusministeeriumi ettepanekuks võtta arvesse tasandusfondi arvestustes ainult puudega isikute arv, kellele on määratud hooldaja. Käesoleval aastal võetakse arvesse ka teenusele suunatud puudega isikute arv. Mitmes omavalitsuse üksuses on teenustele suunatud puudega inimeste arv märkimisväärselt kasvanud. Kui hooldajaga puudega inimesed toovad omavalitsusüksuse jaoks kaasa tasandusfondi parameetri väärtusega samas mahus kulusid, siis näiteks ühekordese iseloomuga hoolekande teenust (nt jõulupakid puudega inimestele) saavate puudega inimeste osas on võimalik omavalitsusüksustel endale eraldatavat tasandusfondi eraldist oluliselt suurendada ilma, et teenuse osutamiseks tehtaks märkimisväärseid kulusid. See loob ebavõrdse olukorra omavalitsusüksuste vahel tasandusfondi vahendite jaotamisel ning võimaluse efektiivsete lahenduste otsimise asemel keskenduda tasandusfondi suurendamise võimaluste kasutamisele.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu liikmed väljendasid nõusolekut tasandusfondi jaotuspõhimõte muutmiseks loodusvarade kasutamise tasude osas. Hooldatava puudega inimese osas väljendati aga seisukohta, et vahendite üleandmisel tulubaasi oli üheks eesmärgiks tagada paindlikkus ning anda võimalus teenuseid arendada.  Seega parameetri arvutustes alusandmete muutmine ei ole vajalik.

 

Osapooled olid seisukohal, et puudega inimesi käsitletavate statistiliste andmete korrastamiseks tuleb konsulteerida Sotsiaalministeeriumiga.

 

Otsused:

1. Tasandusfondi loodusvarade kasutamise tasude arvestuses rakendada 2008. aastast metoodikat, mille kohaselt võetakse arvesse kolme eelneva aasta laekumised kaalutud keskmisena (0,5; 0,3; 0,2).
2. Mitte muuta 2008. aastal tasandusfondi hooldatava puudega inimese parameetri arvutustes kasutatavaid algandmeid.

 

Päevakorrapunkt nr 4

Rahandusministeeriumi esindajad andsid ülevaate 2008. aastal kohalike omavalitsuste finantseerimisest. Kuna kohalike omavalitsuste tulubaasi osakaal suhtena SKT-sse 2008. aastal prognoositavalt suureneb 0,1 protsendipunkti, siis tulumaksu osa ja tasandusfondi mahu suurendamist ei kavandata. Kuna valitsuskabinet ei langetanud 12. septembri nõupidamisel lõplikku otsust 2008. aasta eelarve osas, siis võivad numbrid veel muutuda.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad ei nõustunud Rahandusministeeriumi seisukohaga, et tulubaas SKT-s kasvab, sest vahepeal on üle antud hooldajatoetuse ja palkade ühtlustamise vahendid. Lasteaia õpetajate palkade viimiseks nooremõpetaja alammäära tasemele on puudu 193 miljonit krooni.

 

Ivar Sikk selgitas, et kohalike omavalitsuste finantseerimist tuleb vaadelda laiemalt kui ainult tulubaas. Koalitsioonileppe kohaselt rakenduvad programm „Igale lapsele lasteaiakoht" ning ringiraha programm. Lisaks avanevad EL struktuurifondide vahendid ning regionaalmeetmete maht on ca 6 miljardit krooni. Need meetmed on suunatud omavalitsuste tugevdamiseks ja infrastruktuuri arendamiseks.

 

Rein Järvelill lisas, et praeguses eelarveraamistikus ei ole võimalik ilma maksukoormuse suurendamiseta kohalike omavalitsuste tulubaasi osa SKT-s suurendada. Lisaks on omavalitsustel endil võimalik kohalike maksude rakendamisel tulubaasi suurendada.

 

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad väljendasid muret seoses veeprojektide kallinemisega. Omavalitsustel puuduvad vahendid projektide kallinemiste kinnimaksmiseks.

 

Ivar Sikk selgitas, et 2008. aasta riigieelarves on veeprojektideks ette nähtud lisaks KOV poolt lisanduvatele vahenditele ka riigieelarvelised vahendid k.a KIK-i meetmed.

 

Jüri Võigemast tegi ettepaneku, et RES-is kajastataks riigieelarvest kohalike omavalitsustele tehtavad eraldised.

 

Ivar Sikk selgitas, et RES peaks täieliku ülevaate saamiseks sel juhul hõlmama lisaks riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tehtavatele eraldistele ka kohalike omavalitsuste eelarvetes kavandatavaid vahendeid valdkonniti nelja aasta vaates.

 

Otsused:

1. Rahandusministeerium esitab esmaspäevase valitsuskabineti järel Omavalitsusliitude Koostöökogule riigieelarves kavandatavate eraldiste numbrid.
2. Rahandusministeerium esitab kohalike omavalitsuste tulubaasi arengute analüüsi hiljemalt järgmise eelarveprotsessi alguseks.

 

Ivar Sikk                                                                  ?

Valitsuskomisjoni poolne                                        Eesti Omavalitsusliitude
töörühma esimees                                                   Koostöökogu delegatsiooni
                                                                                poolne töörühma esindaja

 

 

Protokollis

Sulev Liivik