Vabariigi Valitsuse ministeeriumide vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste rahanduse töörühma protokoll

Tallinn                                                                                                      03.06.2004

algus 11.00
lõpp  12.45

Koosoleku juhataja: Kurmet Müürsepp

Osavõtjad:

Ministeeriumidevaheline komisjon:
Aare Järvan,
Aivo Vaske,
Ivar Sikk,
Sulev  Liivik- Rahandusministeerium,
Väino Tõemets - Siseministeerium

Omavalitsusliitude Koostöökogu:
Jüri Ojasoo,
Ahti Kallaste – Eesti Linnade Liit;
Toomas Välimäe,
Kurmet Müürsepp,
Uno Silberg – Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kutsutud:
Andrus Jõgi,
Lemmi Oro – Rahandusministeerium,
Igor Ligema – Siseministeerium;
Tiit Kirss,
Ille Allsaar – Eesti Linnade Liit.

Päevakord:

1. Töörühma 22.04.2003 protokolli kinnitamine;

2. Läbirääkimiste rahanduse töörühma ettepanek läbirääkimiste vaheprotokolli;

3. Informatsioon muudatuste kohta tulumaksu ning tasandusfondi ülekandmise põhimõtetes;

4. Rahandusministeeriumi seisukoht Omavalitsusliitude Koostöökogu poolt esitatud ettepaneku kohta muuta tulumaks ja maamaks kohalikuks maksuks;

5. Tasandusfondi tulumaksu arvutusmetoodika.

Päevakorrapunkt nr 1

Otsustati kinnitada töörühma 22.04.2003 protokoll.

Päevakorrapunkt nr 2

Otsustati võtta aluseks omavalitsusliitude poolt ette valmistatud läbirääkimiste vahekokkuleppe projekt.

Punkt 1

T. Välimäe tegi ettepaneku tõsta punktis I.2 toodud tabeli järel olev 3. märkus Omavalitsusliitude Koostöökogu taotluste juurde punktis I.1.

Omavalitsusliitude esindajad pidasid väga oluliseks tulumaksu laekumistega seotud probleemide kiiret lahendamist ning alustada 2005. aasta kohta arvutustega.

Rahandusministeeriumi esindajad ei nõustunud I punkti kokkulepe tekstis alapunkti 1 sõnastusega. Rahandusministeerium uue tulumaksu mudeli arvutused on indikatiivsed ning esitatud prognoosid pole kunagi olnud kohalikele omavalitsustele järgimiseks kohustuslikud. Tulumaksu mudeli arvutustes rakendati kõigi omavalitsuste jaoks ühtsest metoodikast. Seega ei ole võimalik tagada kõigile tulumaksu laekumine esialgsele prognoosile vastavalt. Tulenevalt analüüsist on võimalik tulumaksu osa korrigeerida ja vajadusel tulude võimalikku puudujääki kompenseerida.

T. Välimäe tõstatas maamaksuga seotud probleemid. Nimelt tasandusfondist eraldisi mitte saavate omavalitsuste jaoks ei kompenseerita natuura aladest tingitud maamaksu laekumiste vähenemist.

Otsustati võtta märkused arvesse ja teha vaheprotokolli vastavad parandused ja täiendused.

Punkt 2

Pooled leidsid, et tulenevalt riigieelarve koostamise protsessist, tuleks käesolevas vahekokkuleppes lisada tabelisse täiendav veerg ministeeriumide taotluste kohta, mis esitati riigi eelarvestrateegia 2005 – 2008 koostamiseks.

Otsustati pakkuda välja sõnastus selliselt, et läbirääkimiste töörühmad jätkavad läbirääkimisi poolte seisukohtade lähendamiseks ning probleemidele lahenduste leidmiseks eesmärgiga jõuda pooli rahuldavate lahendusteni teise vaheprotokolli allkirjastamise ajaks.

Punktis 3 ja 4 sõnastustele polnud vastuväiteid

Punkt 5

A. Järvan ja A. Vaske leidsid, et kultuuri osas ei saa Kultuuriministeerium oma eelarvestrateegia taotlust esitada Vabariigi Valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni seisukohana. Riigieelarve strateegias pole kindlasti selliseid tegevusi ette nähtud ning Kultuuriministeerium saab piirsumma piires omavalitsusliitudega läbi rääkida.

Samuti pole võimalik käsitleda komisjoni kokkuleppena omavalitsustele eraldatavate investeeringutoetuste osas vastava mudeli väljatöötamist. Nimetatud teemat on plaanis käsitleda rahanduse töörühmas.

Otsustati täpsustada esitatud märkustele vastavalt vahekokkuleppe teksti.

Punkt 6

A. Vaske avaldas arvamust, et hariduse osas on vara kokku leppida, et pedagoogide palgavahendite kasvuks on 13%. Kasv sõltub eelarve läbirääkimistest. Samuti tuleks igal pool tekstis "palgavahendid" asendada "hariduskuludega".

Kuna arutluse all olev dokument on esimene vaheprotokoll, siis ei peaks selles dokumendis kajastuma veel läbirääkimiste lahkhelid. Antud dokumendi mõtteks on fikseerida poolte seisukohad, mida hakatakse lähendama. Läbirääkimisi jätkates on ministeeriumide piirsummade piires võimalik leida rahaline kate omavalitsusliitude poolt taotletud tegevustele.

Otsustati täpsustada esitatud märkustele vastavalt vahekokkuleppe teksti.

Punkt 7

Kuna sotsiaal- ja tervishoiu töörühma osa polnud veel lõplik variant, siis diskussiooni ei avatud.

Punkt 8

A. Järvan juhtis tähelepanu keskkonnakaitse bloki kokkuleppe ebaõnnestunud sõnastusele. Kuna eelarve koostamine käib ministeeriumide kaudu, siis pole võimalik keskkonna töörühma kokku leppida, et Rahandusministeerium toetab omavalitsusliitude taotlust 2005. aasta riigieelarve koostamisel.

V. Tõemets polnud nõus kokkuleppe punktiga 3, mis kohustab Siseministeeriumi taotlema vahendid maavalitsustele riigimaadel omaniku kohustuste täitmiseks. Eelarvestrateegia taotlustes Siseministeerium seda ette ei näinud..

Otsustati täpsustada esitatud märkustele vastavalt vahekokkuleppe teksti.

Rahandusministeeriumi esindajad esitasid Rahandusministeeriumi poolsed ettepanekud läbirääkimiste vaheprotokolli.

Otsustati vahekokkulepet täiendada Rahandusministeeriumi ettepanekutega.

Kogu päevakorrapunkti lõpetuseks otsustati töökäigus viia parandused sisse ning esitada vahekokkulepe 08.06.2004 läbirääkimiste üldkogule.

Päevakorrapunkt nr 3

S. Liivik andis lühikese ülevaate tasandusfondi määruse ja tulumaksu ülekandmise määruse muudatustest. Tasandusfondi määruse muudatused, mis nägid ette kvartaalse jaotuse muutmist kiideti heaks 27.05.2004 Vabariigi Valitsuse istungil.

Rahandusministeerium muutis vastavalt rahanduse töörühmas otsustatule kohalikele omavalitsustele tulumaksu ülekandmise määrust, suurendades esimest avansilist makset 60%-ni ja jättes ära viimase avansilise makse.

Nimetatud kahe muudatusega parandatakse omavalitsuste likviidsust ning tagatakse augusti lõpuks piisavad vahendid.

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.

Päevakorrapunkt nr 4

L. Oro esitas Rahandusministeeriumi seisukoha, et tulumaksu kohalikuks maksuks muutmine pole otstarbekas. Sellise muudatusega kaasneksid järsult maksu administreerimise kulud ning probleeme tekitaks ka küsimus, kuidas jõuaks info kohalikest tulumaksu määradest (241 määra) ning nende muutumisest maksu kinnipidajateni. Arvestades kogemusi maamaksu määramise andmete ja maksumäärade esitamisega kohalike omavalitsuste poolt, võib väita, et kohalikud omavalitsused ei ole selliseks muudatuseks valmis. Samuti tooks maksumäära varieerumine kohalike omavalitsuste vahel kaasa oluliselt keerulisema maksuarvestuse maksu kinnipidaja jaoks, kes peaks eri isikute elukohtade järgi teostama kinnipidamist erinevalt. Maksumäära suurendamist ei hakataks reaalsuses rakendama, sest sellega kaasneks elanike mujale registreerumine, mis omakorda mõjub negatiivselt tulubaasile.

Maamaksu muutmine kohalikuks maksuks ei ole hetkel otstarbekas. Seda eelkõige põhjusel, et maksusüsteem tuleb hoida stabiilne. Maksu- ja Tolliamet omab pikaajalist kogemust maamaksu haldamisega, mis on vägagi keerukas ja kulukas. Omavalitsused pole võimelised maamaksu administreerima. L. Oro möönis, et maamaksu alal seaduse muudatused on võimalikud, millega anda omavalitsustele suuremaid õigusi soodustuste määramisel.

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad avaldasid arvamust, et ühe tsoonide piires võiks anda erinevate maade kategooriate osas kehtestada erinevaid maamaksu määrasid. Kohalikud omavalitsused pole kindlasti huvitatud tulumaksu ja maamaksu administreerimisest.

Otsused:

1. Võtta informatsioon teadmiseks

2. Rahandusministeerium kaasab omavalitsusliitude esindajad maamaksuseaduse muudatuste väljatöötamisse.

Päevakorrapunkt nr 5

S. Liivik andis lühikese ülevaate tasandusfondi arvestuslike tulude arvutusmetoodika muutmise ettepaneku kohta. Kehtivas valemis rakendatav arvestuspõhimõte pärsib omavalitsuste initsiatiivi ise tulu teenida, sest tulumaksu kasvu pidurdumisel võib tekkida olukord, kus tasandusfondi arvutustes rakendatav tulumaks on kõrgem, kui eelmiste aastate laekumised.

T. Välimae oli seisukohal, et kui on võimalik, siis tuleks vältida järjekordset ümberjaotamist, sest liiga paljude tegurite muutumise korral on tulumaksu uue mudeli mõjude hindamine komplitseeritud.

Otsustati:

1. Võtta informatsioon teadmiseks

2. Tulla küsimuse juurde tagasi tulumaksu probleemide lahendamise järel.

 

 

Aare Järvan                                                                 Kurmet Müürsepp

Vabariigi Valitsuse                                                     Eesti Omavalitsusliitude
ministeeriumidevahelise                                             Koostöökogu delegatsiooni
komisjoni poolne töörühma esimees                          poolne töörühma esimees

 

Protokollis

Sulev Liivik