Vabariigi Valitsuse ministeeriumide vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude
Koostöökogu läbirääkimiste rahanduse töörühma protokoll

Tallinn, 22.04.2004
Algus 11.00
Lõpp  13.30

Koosoleku juhataja: Aare Järvan

Osavõtjad:

Ministeeriumidevaheline komisjon: Aare Järvan, Aivo Vaske, Ivar Sikk, Sulev  Liivik - Rahandusministeerium.

Omavalitsusliitude Koostöökogu: Jüri Ojasoo, Ahti Kallaste – Eesti Linnade Liit; Toomas Välimäe, Märt Moll, Kurmet Müüsepp, Uno Silberg – Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kutsutud: Kalle Kukk, Andrus Jõgi, Kadri Reinthal – Rahandusministeerium, Jaak Aab, Jüri Võigemast – Eesti Linnade Liit.

Päevakord:

1. Informatsioon riigieelarve strateegia koostamise käigu kohta ja ülevaade ministeeriu-mide taotlustest;
2. Funktsioonide jaotuse ümberkorraldamine riigi ja kohalike omavalitsuste vahel;
3. Informatsioon kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumiste kohta;
4. Kohalike omavalitsuste eelarvete defitsiidi juhtimine ja maksejõuetuse regulatsioon;
5. Informatsioon kohalikke omavalitsusi puudutavate struktuurifondide meetmete ra-kendamise kohta.

K. Müürsepp tegi ettepaneku arutada 1. päevakorrapunkti all Omavalitsusliitude Koos-töökogu taotlust.

Otsustati päevakord kinnitada, arvestades K. Müürsepa märkust.

Päevakorrapunkt nr 1

A. Järvan andis ülevaate riigieelarve strateegia koostamise hetkeseisust. Riigieelarve stra-teegias on võetud suund tegevuspõhisele eelarvestamisel 4 järgneva aasta kohta. Eelarve-strateegia raames lepitakse kokku Vabariigi Valitsuse tasandil tähtsamate tegevuste rahas-tamises eelseisvatel aastatel.

Ministeeriumid on oma sisendid eelarvestrateegiasse esitanud ning hetkel tegeletakse eesmärkide ja meetmete täpsustamisega. Aprilli viimasel nädalal kohtuvad erinevad mi-nistrid rahandusministriga eelarvestrateegia sisendite arutamiseks. Riigieelarve koostami-se ajakava kohaselt arutatakse eelarvestrateegiat 13. mai valitsuskabineti istungil ning 27. mail on plaanis riigieelarve strateegia Vabariigi Valitsuse istungil heaks kiita.  

S. Liivik esitas ülevaate riigieelarve strateegia raames ministeeriumide ja Omavalitsuslii-tude Koostöökogu taotluste võrdlusest.

Omavalitsusliitude esindajad soovisid Rahandusministeeriumi esindajate selgitusi, kuidas kohalike omavalitsustega seonduvad finantsid kajastuvad eelarvestrateegias ja kuivõrd on plaanis omavalitsusliitude esindajaid eelarvestrateegia protsessi kaasata.

A. Järvan selgitas, et kõik riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tehtavad eraldised ka-jastuvad eelarvestrateegias. Riigieelarve seadus näeb ette, et eelarvestrateegia koostamine toimub haruministeeriumide kaudu. Omavalitsusliitude taotlusi tasandusfondi osas peaks Vabariigi Valitsuse tasemel esindama regionaalminister.

A. Vaske avaldas seisukohta, et omavalitsusliitudega läbirääkimiste muud töörühmad peaksid vastava ministeeriumi valitsemisalas käsitletud omavalitsuste eraldisi puudutavad taotlused läbi vaatama ja seisukohti ühtlustama. A. Vaske lisas, et eelarvestrateegias käsitletakse omavalitsuste tulubaasi osas erinevaid arenguid.

Omavalitsusliitude Koostöökogu esindajad selgitasid Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohti ja andsid ülevaate taotlustest. Omavalitsusliidud taotlevad omavalitsustele lae-kuva tulumaksu osa tõstmist 11,8%-le ja perspektiivis taotletakse kohalikele omavalitsus-tele õiguse andmist ise tulumaksu määra muutmise üle otsustamiseks. Samuti taotletakse maamaksu muutmist riiklikuks maksuks ja investeeringutoetuste arvamist omavalitsuste tulubaasi.

M. Moll avaldas arvamust, et rahanduse töörühma tööplaanis peab jätkuvalt olema tasan-dusfondi jaotamispõhimõtted ning omavalitsusliidud taotlevad tasandusfondi arvutusme-toodika fikseerimist.

Otsustati:

1. Omavalitsusliitude esindajaid informeeritakse riigieelarve strateegia osas valit-suskabineti istungil otsustatust.
2. Rahanduse töörühma järgmiseks nõupidamiseks esitab ministeerium seisukohad Omavalitsusliitude Koostöökogu taotlustes esitatud maksunduse alaste muuda-tusettepanekute kohta.
3. Rahanduse töörühma järgmiseks nõupidamiseks esitab ministeerium analüüsi tulumaksu avansiliste ülekannete proportsioonide muutmise võimaluste kohta.
4. Rahanduse töörühma käesoleva aasta tööplaani võetakse riigieelarvest kohalike-le omavalitsustele tehtavate investeeringutoetuste omavalitsuste tulubaasi suu-namise võimaluste analüüsimine;

Päevakorrapunkt nr 2

A. Vaske andis ülevaate funktsioonide ümberkorraldamise võimalustest riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Tulenevalt koalitsioonileppest ei suurendata maksukoormust ning seega peavad lahendused tekkima senise maksukoormuse sees. Kohalike omavalitsuste tulubaasi ei suurendata ega vähendata ilma muudatusteta funktsioonide jaotumises riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Üheks funktsioonide ümberkorraldamise loogikaks oleks see, et omavalitsuste kuludest elimineeritakse sellised suuremahulised kulud, mis ei ole korrelatsioonis omavalitsusele tulumaksust laekuvate tuludega ja mille maht inimese koh-ta kõigub omavalitsuseti oluliselt.

A. Vaske lisas, et käesoleval ajal on arutlusel ümberkorraldused sotsiaalhoolekande ning hariduse valdkonnas.

A. Kallaste avaldas arvamust, et tuleks üle vaadata omavalitsuste funktsioonide ja rahas-tamise küsimused ning selleks tuleks läbi viia vastav inventuur.

Otsustati:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Omavalitsusliitude Koostöökogu esitab konkreetsed ettepanekud funktsioonide ümberkorraldamise osas.

Päevakorrapunkt nr 3

S. Liivik andis ülevaate kohalike omavalitsuste tulumaksu laekumisest ja tulumaksu lae-kumise mõjude analüüsist. Analüüs põhineb seisuga 30.03.2004 Maksu- ja Tolliameti poolt saadetud andmetel. Uus tulumaksu arvestussüsteem rakendus käesoleva aasta veeb-ruari kuust jaanuari kuus makstud palkadelt tulumaksu kinnipidamisel. Käesoleva aasta jaanuaris ja veebruaris kasvas brutotulu võrreldes 2003. aasta sama perioodiga 7,5%, mis kajastub ka tulumaksu laekumises. Tulumaksu tagasimaksete mitterakendumisel omava-litsuste osal käesoleval aastal suurendab omavalitsuste laekumist vahemikus aprill kuni juuni ca 150 miljoni krooni võrra, võrreldes 2003. aasta sama perioodiga.

Omavalitsusliitude esindajad palusid Rahandusministeeriumi esindajate selgitusi, miks tulumaksu laekumine on omavalitsuseti väga erinev ja miks osades omavalitsustes on tu-lumaksu laekumine on märtsi lõpu seisuga allapool eelmise aasta jaanuari taset.

S.Liivik selgitas, et esialgse hinnangu kohaselt on probleemiks tööandjate poolt esitatud deklaratsioonide töötlemisel tekkinud tõrked. Uue arvestussüsteemi kohaselt arvestatakse tulumaksu brutotulult ning seniks kui deklaratsioon pole korrektselt vormistatud ei saa maksu üle kanda. S.Liivik nentis, et 2 kuu andmete põhjal pole võimalik teha kaugele ula-tuvaid järeldusi.

Otsustati:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Käsitleda tulumaksu laekumiste teemat rahanduse töörühmas pärast poole aasta andmete selgumist.

Päevakorrapunkt nr 4

K.Kukk andis ülevaate kohalike omavalitsuste eelarvete defitsiidist viimastel aastatel. Omavalitsuste laenamise intensiivistumine on tugevas korrelatsioonis volikogu vali-miste aastatega.

K.Kukk tutvustas lühidalt Rahandusministeeriumi tegevust kohalike omavalitsuste fi-nantsdistsipliini meetmete ja maksejõuetuse regulatsiooni väljatöötamise osas. Finants-distsipliini meetmetena käsitletakse aastast defitsiiti, võlakoormuse piirmäära ja likviidsus reservi. Kui omavalitsus ei suuta täita kehtestatud norme, siis tema suhtes rakendub raske finantsolukorra menetlus. Juhul kui omavalitsus ei suuda välja tulla raskest finantsolukor-rast, siis algatatakse kohtu sekkumisel maksejõuetuse menetlus, milles on võtmetähtsuse-ga dokumendiks saneerimise kava, mis pannakse kokku halduri ja vastava komisjoni poolt.

A.Järvan lisas, et kuna omavalitsused on pidevalt defitsiidis, siis peab riik valitsussektori tasakaalu saavutamiseks koostama riigieelarve ülejäägiga. Juhul kui defitsiit oleks väik-sem saaks ka omavalitsuste tasandusfondi suurendada. Samuti pakkus A. Järvan välja idee, et keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused võiksid kokku leppida aastases omavalit-suste eelarvete defitsiidi ulatuses.

K.Kukk lisas, et plaanis on ümber teha kogu valla- ja linnaeelarve seadus ning juurutada ka omavalitsuste tasandil eelarvestrateegia põhimõtteid.

Otsustati:

1. Võtta informatsioon teadmiseks.
2. Omavalitsusliitude esindajaid informeeritakse kohalike omavalitsuste                finantsjuhtimise põhimõtete välja töötamise seisust.

Päevakorrapunkt nr 5

K.Reinthal andis ülevaate struktuurifondide rakendamise hetkeseisust. Hetkel on             Vabariigi Valitsuse tasandil kõik õigusaktid kinnitatud ning praegu tegelevad ministee-riumid konkreetsete meetmete osas rakendusaktide kinnitamistega. Samuti on nii EAS kui ka PRIA läbinud edukalt akrediteerimised. RAK-i meetme 4.6 osas on rakendusaktid arutlusel prioriteedi juhtkomitees ja aktid jõustuvad loodetavasti mai lõpuks.

Omavalitsusliitude esindajad juhtisid tähelepanu meetme 4.6 eelnõus esitatud taotlusvoo-ru esimese tähtaja, milleks on 13. mai, ebareaalsusele, sest taotlusi ei saa läbi vaadata en-ne vastava määruse jõustumist.

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.  

Töörühma edasine töö

Lepiti kokku, et töörühma järgmine nõupidamine toimub pärast eelarvestrateegia arutelu valitsuskabineti 13. mai istungil. Nõupidamise toimumise aeg täpsustakse töö käigus.

Aare Järvan                                                        Kurmet Müürsepp
Vabariigi Valitsuse                                              Eesti Omavalitsusliitude
ministeeriumidevahelise                                     Koostöökogu delegatsiooni
komisjoni esimees                                              poolne esimees

 

Protokollis
Sulev Liivik