Vabariigi Valitsuse ministeeriumide vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste rahanduse töörühma protokoll

 

Tallinn                                                                                                      27.03.2006

algus 14.00
lõpp  15.50

Koosoleku juhataja: Ivar Sikk, Anneli Susi-Persidski

Osavõtjad:

Ministeeriumidevaheline komisjon:
Ivar Sikk,
Kalle Kukk

Omavalitsusliitude Koostöökogu:
Angelika Kallakmaa,
Tiit Kirss,
Martin Schwindt,
Jüri Võigemast – Eesti Linnade Liit;
Uno Silberg,
Ivar Tedrema – Eesti Maaomavalitsuste Liit.

Kutsutud:
Anneli Susi-Persidski,
Andrus Jõgi,
Lemmi Oro – Rahandusministeerium;
Igor Ligema – Siseministeerium;
Ille Allsaar,
Orm Valtson,
Külli Lust – Eesti Linnade Liit.

Päevakord:

1. Rahanduse töörühma 12.09.2005 koosoleku protokolli kinnitamine.

2. Ülevaade EURO-le ülemineku mõjudest.

3. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse üksuse maksejõuetuse seaduse eelnõu.

4. Ülevaade "Riigieelarve strateegia 2007 – 2010" ja 2007.aasta riigieelarve menetlemisese hetkeseisust.

5. Rahandusministeeriumi seisukoht mitteresidentide tulult laekuva tulumaksu kohalikele omavalitsustele eraldamise võimaluste kohta.

6. Muud küsimused.

Lemmi Oro tegi ettepaneku võtta muude küsimuste all teemaks ka maa hindamise ja maksustamise küsimused.

Angelika Kallakmaa tegi ettepaneku muude küsimuste all võtta teemaks ka maamaksu kompenseerimise küsimused.

Otsustati jätta päevakord samaks ning muude küsimuste all käsitleda ka maamaksu hindamise, maksustamise ning kompenseerimise teemasid.

 

Päevakorrapunkt nr 1

Otsustati kinnitada 12.09.2005 nõupidamise protokoll.

 

Päevakorrapunkt nr 2

Kalle Kukk andis ülevaate eurole ülemineku mõjudest. Kuni siiani oli eesmärk euro kasutusele võtta 2007. aastast. Kuna Eesti ei suuda 2006. aasta lõpuks tõenäoliselt täita inflatsiooni kriteeriumi, ei ole see eelpool nimetatud tähtaeg enam eriti reaalne. Hetkel on lahtine nii uus tähtaeg ning kui ka see, kas üleminek toimub aasta keskel või lõpus ja kui pikk on etteteatamis-aeg. Eeldatavalt teatatakse ette vähemalt 5-6 kuud. Värskelt avaldatud majandusprognoosi kohaselt langeb inflatsioon eurole üleminekuks seatud piirmäära sisse 2007. aasta keskel. Selles valguses on väga positiivne, kui omavalitsused hoiaksid oma eelarve defitsiidi möödunud aastaga samal tasemel, seda suurendamata. Lühiülevaade hõlmas ka eurole ülemineku tehnilise poole tutvustust. Kui sularaha osas plaanitakse 2 nädalast paralleelkasutust, siis elektrooniliste maksete jms puhul toimub üleminek päeva pealt.

Eurole üleminekude mõjude  osas tõi Kalle Kukk välja asjaolu, et riigi poolt ette valmistatud eurole ülemineku seaduse eelnõu puudutab rahaliselt omavalitsusi maamaksu osas. Nimelt on kavandatud maamaksuteatise väljastamise minimaalseks summaks 5€ (siiani 20 kr). Selle tulemusena väheneks kohalike omavalitsusüksuste maamaksu laekumine tervikuna ca 7,8 milj.kr.

Kalle Kukk soovitas omavalitsustele euro kasutusele võtuks valmis olemiseks asuda juba praegu eurole üleminekut ette valmistama, eriti mis puudutab infosüsteeme ja õigusakte. Samuti on soovituseks omavalitsustel kodanike puudutavate summade puhul teha ümardused kodanike kasuks.

Ivar Tedrema märkis, et aasta keskel eurole üleminek oleks halb. Samuti juhtis tähelepanu, et eurole ülemineku ettevalmistused toovad omavalitsustele kaasa kulusid (õigusaktide ettevalmistamine, ametnike lisatöö jne). Igapäeva töö kõrvalt on seda raske teha. Seetõttu pidas vajalikuks, et need kulud omavalitsusüksuste osas riik ära hindaks ning kompenseeriks.

Angelika Kallakmaa märkis, et Tallinn on eurole üleminekuks kaardistamisprotsessi algatanud ning kinnitab, et üleminek toob kaasa IT-kulusid.

Kalle Kukk märkis, et aasta keskel eurole üleminek tõesti ei ole kõige parem lahendus. Samuti toonitas, et mingid kulud ja täiendav töö eurole üleminekuga kaasneb kõigile, kuid riigi tasandil on otsustatud, et iga osapool (sh erasektor) kannab need kulud ise. Seejuures riigi tasandil tehakse tehnilised ettevalmistused üldjoontes olemasolevate ressurssidega ning vajadusel näeb täiendavad vahendid iga ministeerium ise oma eelarves ette. Omavalitsuste kulude kaardistamise peaksid omavalitsusüksused tegema ise, sest riigil kõigi omavalitsuste eurole ülemineku kulude hindamiseks võimalused puuduvad.

Ivar Sikk toonitas, et omavalitsused peaksid kujundama täna saadud info põhjal oma positsioonid, millega siis läbirääkimistel välja tulla.

Otsustati, et omavalitsusüksused esitavad eurole ülemineku kulude osas omad  ettepanekud ja taotlused  ning läbirääkimistel jätkatakse nimetatud teemaga.

 

Päevakorrapunkt nr 3

Ivar Sikk tõi avasõnas välja, et finantsjuhtimise seaduse ja maksejõuetuse seadusega jäädi sügisel seisukohale, et nendega tuleb aktiivselt edasi tegeleda. Omavalitsused on selleks esitanud omad ettepanekud ning nendele on omakorda Rahandusministeerium vastanud. Oluline oleks otsustada, kuidas edasi liikuda.

Ivar Tedrema märkis, et Tallinna märkusi tabelis näha ei ole. Omavalitsuste põhiline vastuargument nende eelnõude jõustamiseks on see, et tõstetaks kohalike omavalitsusüksuste tulubaasi. Põhjenduseks toob asjaolu, et kohe nimetatud eelnõude rakendamisel oleks 30 KOV-i maksejõuetud.

Angelika Kallakmaa palus Rahandusministeeriumil koostada alamastme määruse või juhendi, et oleks selgemalt lahti kirjutatud finantsjuhtimise seaduses märgitud finantsdistsipliini tagamise meetmed.

Ivar Tedrema sõnul näevad omavalitsusüksused finantsjuhtimise seaduse rakendamises ohtu struktuurifondidest rahastavate projektide kaasfinantseerimisel.

Kalle Kukk juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu ise kedagi maksejõuetuks ei muuda, ning riik tegeleb hetkel nii ehk teisiti ca 10-15 finantsraskustes omavalitsuste probleemide lahendamistega. Seos eelnõu ja omavalitsuste tulubaasi vahel on poliitiline.

Jüri Võigemast kinnitas, et eelnõu rakendamine toob omavalitsusüksuste jaoks kaasa olulisi muudatusi ning seetõttu oleks vajalik üleminekuaeg. Üleminekuaeg võiks olla eelnõus välja ka toodud. Teise murekohana tõi välja omavalitsuste ja RKAS-i vahel sõlmitud lepingud – kas tegemist on kapitali- või kasutusrendiga.

Otsused:

1. Rahandusministeerium koostab omavalitsustele juhendi kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses toodud finantsdistsipliini meetmete selgitamiseks.

2. Omavalitsusliidud esitavad ametlikult uue arvamuse eelnõu kohta 20. aprilliks 2006.

Koosoleku juhataja Ivar Sikk lahkus koosolekult ning Anneli Susi-Persidski võttis koosoleku juhatamise üle.

 

Päevakorrapunkt nr 4

Anneli Susi-Persidski juhtis tähelepanu, et käesolevaga on tegemist informatiivse punktiga. Käesolevaks hetkeks on avaldatud riigi kevadine majandusprognoos, mis on ka Rahandusministeeriumi koduleheküljelt kõigile kättesaadav. Majandusprognoos on otsene sisend nii riigieelarvesse, kui ka RES 2007-2010 koostamisele. Sellel aastal koostatav RES on eriline seetõttu, et sellesse on sisse kirjutatud struktuurifondide prioriteedid. RES on määratud vastu võtmisele Valitsuses maikuuks. Struktuurifondide planeerimine kestab aga aasta lõpuni (prioriteedid on küll paigas maikuuks, kuid edaspidiselt toimuvad väiksemas mahus muudatused). RES ja RE ajakava on üles seatud samuti Rahandusministeeriumi koduleheküljele. Esialgsete plaanide kohaselt augustikuusse on planeeritud uue majandusprognoosi avalikustamine, misjärel tehakse vajalikud korrektuurid ka 2007 RE-s ning 2007. aasta riigieelarve eelnõu on plaanis esitada riigikogule 20 septembriks.

Siim Sikkut andis ülevaate RES-is sisalduvast struktuurivahendite planeerimisest ning märkis, et RES-s on aastateks 2007-2013 kavandatav struktuurivahendite kasutamise strateegia põhituumaks. Viimase osas on valitsuskabinet andnud oma esialgse põhimõttelise heakskiidu (valdkonnad, eesmärgid, esialgne vahendite jaotus). Strateegia eesmärgiks on seatud kiire, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud jätkusuutlik majanduslik areng. Eestile eraldatavate struktuurifondide vahendid aastatel 2007-2013 on praeguste arvestuste kohaselt kokku 53,2 mld. kr jooksvates hindades. Vahendite jaotus täpsustatakse rakenduskavade koostamisel (seal määratletakse täpsemad meetmed + rahastamine).

Jüri Võigemast tänas Rahandusministeeriumi võimaluse eest struktuurivahendite kavandamise protsessis osaleda. Ta kinnitas, et omavalitsused on teadlikud, et oma arvamuse esitamiseks on tähtaeg 13. aprill ning omavalitsusliidud oma arvamuse kindlasti ka esitavad. Samuti tõi positiivsena välja kooskõlastamisperioodi sobiva pikkuse (1 kuu). Murekohana mainis RES 2007-2010 kui terviku koostamist, milles struktuur on läbinisti muudetud võrreldes eelmisel aastal tehtuga. See aga tähendab ka, et omavalitsused on selle koostamisest kõrvale jäetud. Ka ei ole hetkel selgelt arusaadav, kui suures summas omavalitsused struktuurivahendeid on võimelised saama ning kas ka neid absorbeerida suudavad.

Siim Sikkut vastas, et rakenduskavade koostamisega pannakse täpsemalt paika struktuurivahendite jaotus ning seejärel saab aimdust võimalike omavalitsustele liikuvate vahendite mahu kohta.

Jüri Võigemast tõi samuti välja, et edasi minnes tuleks vaadata, et vaheprotokolli õigeks ajaks valmis jõuaks.

Andrus Jõgi märkis, et see peaks toimuma kindlasti enne 5. maid.

 

Päevakorrapunkt nr 5

Lemmi Oro märkis, et Rahandusministeeriumil ei ole eriti midagi uut lisada. Ollakse püsivalt arvamusel, et mitteresidentidelt tulumaksu omavalitsusüksustele arvestamine ei lähe kokku üldise tulumaksu jaotamise põhimõtetega, mille kohaselt arvestatud tulumaks eraldatakse inimese elukohajärgsele omavalitsusüksusele. Samuti oleks selle süsteemi rakendamine tehniliselt väga keerukas ja kulukas. Rahandusministeerium ei näe otsest põhjust seda siduda infrastruktuuri kasutamisega, sest samamoodi kasutavad näiteks Tallinna elanikud suvel suvilates elades ümbruskaudsete omavalitsusüksuste infrastruktuuri või Harjumaa valdade elanikud põhiliselt Tallinna linna infrastruktuuri, aga selle põhjal tulumaksu ümber omavalitsusüksuste vahel ei jaotata – selle kõrval oleks aga mitteresidentide tulumaks marginaalne.

Andrus Jõgi märkis, et mitteresidendid on Eestis alla 6 kuu elavad/töötavad isikud. Kui töötatakse siin juba üle 6 kuu, siis muutuvad nad residendiks ja nende tuludelt laekub ka omavalitsusüksustele tulumaksu. Ajutiselt siin mõned üksikud kuud tööd tegevatelt inimestelt tulumaksu arvestamine omavalitsusüksusele on administratiivselt liiga kulukas.

Ivar Tedremaa ja Angelika Kallakmaa tõdesid, et kui riik nõustus tulumaksu protsenti niisama tõstma, siis omavalitsused ei peaks seda igatpidi muul moel taotlema.

Angelika Kallakmaa tundis ka muret rahvastikuregistris toimunud puhastamise üle, millega vähenes Tallinna elanikkond ca 4000 inimese võrra. Nimelt on murettekitav seejuures asjaolu, et pole selge, kas ja kui palju vähenesid seetõttu Tallinna linna tulud.

Andrus Jõgi tõmbas paralleeli teistes omavalitsusüksustes  läbi viidud elanike registri puhastamisega surnud või Eestist lahkunud inimestest. Eeldatavasti on Tallinna puhul tegemist samasuguse nähtusega ning Tallinna tulud sellest tõenäoliselt ei vähenenud. Rahvastikuregistrist ei kustutata inimesi, kes jätkuvalt Eestis elavad ja töötavad.

Ivar Tedremaa palus Rahandusministeeriumil esitada andmed ka väljamakstud pensionite kohta omavalitsusüksuste lõikes.

Otsustati, et Rahandusministeerium esitab võimaluse korral andmed mitte- residentide poolt aasta jooksul teenitavate kogutulude kohta ning väljamakstud pensionite kohta omavalitsusüksuste lõikes.

 

Päevakorrapunkt nr 6

Lemmi Oro märkis, et maahindamine on ette nähtud toimuma keskmiselt kord 5 aasta jooksul ning maa hindamiseks loodud töörühm arvas, et järgmise maa hindamine võiks toimuda aastal 2007 ning uued maa hinnad võetakse aluseks 2008. aastal maamaksu määramisel. Loodetakse eelpool nimetatud komisjoni kaasata ka 2 omavalitsusliitude esindajat, et nimetatud teema arutlust maikuus jätkata. Selleks palus esindajate nimed saata lemmi.oro @fin. ee.

Angelika Kallakmaa tõstatas ka teema, et Vabariigi Valitsus jõustas 2006. aasta algul pärast Tallinna linna poolt eelarve vastuvõtmist eelnõu, millega vähenes Tallinna linna maamaksu laekumine. Lisaks Tallinnale vähenes maamaksu laekumine ka teistes omavalitsusüksustes, kuid enamike nende puhul kompenseeriti vähenemine läbi tasandusfondi. Tallinn peab küll summat marginaalseks (ca 300 tuh.kr), kuid olulisemaks põhimõtet.

Andrus Jõgi sõnul tuleks Tallinna linnal pöörduda eelnõu koostaja poole täiendavateks selgitusteks. Nimetatu eelnõu ettevalmistajaks oli Keskkonnaministeerium.

Külli Lust tundis huvi, kuidas omavalitsusüksused peaksid kajastama sõlmituid lepinguid oma raamatupidamises – kas RTJ9 või RTJ17 järgi?

Anneli Susi-Persidski märkis, et kajastada tuleks vastavalt omavalitsusüksuse raamatupidamise aruandeid auditeeriva audiitori märkustele. Teada on aga see, et riigi raamatupidamise aastaaruandes võetakse nimetatud lepingud ülesse RTJ9 järgi.

Otsustati võtta informatsioon teadmiseks.

 

 

 

Ivar Sikk                                                                     Kurmet Müürsepp

Vabariigi Valitsuse                                                     Eesti Omavalitsusliitude
ministeeriumidevahelise                                             Koostöökogu delegatsiooni
komisjoni poolne töörühma esindaja                        poolne töörühma esimees

 

 

Protokollis
Andrus Jõgi