Kohalike omavalitsuste tulubaas on neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks ebapiisav. Omavalitsusliitude Koostöökogu ja Valitsuskomisjoni läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

Kohalike omavalitsuste ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks, valdade ja linnade finantsautonoomia tagamiseks esitame 2010 aastal Valitsuskomisjoniga toimuvateks eelarveläbirääkimisteks riigieelarvestrateegia 2011-2014 ning 2011. aasta riigieelarve osas Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohad:

ÜLDOSA.

1.    Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia tagamiseks taastada kohalike omavalitsuste tulubaas:

       1.1 .taastada kohalikele omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisel 
              kehtinud tasemel  11,93 % brutotulust;
       1.2. taastada kohalike omavalitsuste tulubaasi ühtlustamise vahendid 2009.aasta riigieelarvega kinnitatud    
              tasemel  1,43 miljardit krooni. 
 
2.   Alustada viivitamatult Riigikohtu Üldkogu 16.03.2010 kohtuotsuse nr 3-4-1-8-09 täimist, mis viidaks lõpule      
      vähemalt 2011 aasta lõpuks ning:

       2.1. sätestaks, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja    
              millised riiklikud;
       2.2. eristaksid kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette 
              nähtud raha (tulubaasi) riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast ning näeksid ette kohaliku  
              omavalitsuse üksustele seadusega pandud riiklike kohustuste rahastamise riigieelarvest.

3.   Tugevdada kohalike eelarvete autonoomsust ja stabiilsust:

       3.1. jätkata läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele laekuvate riiklike ja kohalike maksude osas eesmärgiga  
              tagada Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas toodud kohaliku omavalitsuse finantsautonoomia põhimõtte 
              rakendamine;
       3.2  rääkida läbi kohalike maksude seaduse kaasajastamise küsimused;
       3.3  riik kaotab senikehtinud  100% ja 50% maamaksusoodustused ning hüvitab maaomanikele maakasutuse piirangutega seotud kahjud.

4.    Muuta teeseadust ning viia sellesse sisse põhimõte, mille kohaselt kohalikele omavalitsustele teehoiuks eraldatavate vahendite suurus fikseeritakse %-na kütuseaktsiisist laekuvatest vahenditest.   

5.    Omavalitsusüksuste avalike teenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri olemi tagamiseks, põhivara kulumi korvamiseks ja kohalikuks arenguks vajalike investeeringute katmiseks ühtse metoodika väljatöötamise ning nende kulude katteks vajalike vahendite omavalitsusüksuste tulubaasi lisamise küsimused ning õpilaste koolikohustuse täitmise kindlustamiseks ja regionaalsete majanduslike erisuste vähendamiseks õpilastranspordi kulude katmiseks vahendite kavandamise.

6.    Ettevõtlusega seotud maksude analüüsimine ja võimalusel nendest osa eraldamine omavalitsuste tulubaasi täiendamiseks.

7.    Kehtiva tasandusfondi valemi põhjalik analüüs ja kaasajastamine muutunud majanduslikus situatsioonis ja 
omavalitsuste tulude ühekülgsuse vähendamise kavandamise.

8.    Taastada tulumaksu ja maamaksu intresside laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse.

9.    Uute riiklike funktsioonide üleandmisel omavalitsusüksustele miinimumnõuete määratlemine ülesande täitmisel ning ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest. Eraldatavad  vahendid peavad katma kohalikele omavalitsustele üleantavate funktsioonide täitmise kulud ning katma funktsiooni täitmisega kaasnevad administreerimis- ja kapitalikulud. 

10.   Omavalitsusüksuste osutatavate teenuste ja infrastruktuurile kehtestatavate kvaliteedinõuete muutmisel riiklikul tasemel nõuete täitmiseks vajalike vahendite eraldamine riigieelarvest.

11.   Näha ette  kohalikele omavalitsustele vahendid omandireformi läbiviimisega tekkinud kulutuste ja kahjude katteks (täiendavalt omandireformi reservfondile).

12.   Kavandada 2011. aastaks maade korralise hindamise läbiviimine.


ETTEPANEKUD RIIGIEELARVESTRATEEGIA PERIOODIKS 2011- 2014 OSAS

1.    Kajastada riigi eelarvestrateegias kohalike omavalitsuste tulubaasiga seonduv informatsioon ja tuua välja ministeeriumide haldusalade raames riigieelarvest kohalikele eelarvetele kavandatavate vahendite mahud, tagamaks omavalitsustele eelarvete keskpikal planeerimisel täiendav stabiilsus ja läbipaistvus, sh:
   1.1.    Tulumaks
   
   1.2.    Maamaks

   1.3.    Kaevandusõiguse ja vee-erikasutuse tasud
   
   1.4.    Tasandusfond
   
   1.5.    Eraldised, sh:
      1.5.1.    Haridustoetus
      1.5.2.    Teehoiu toetus
      1.5.3.    Riigi toetus struktuurifondide kasutuselevõtuks
      1.5.4.    Investeeringutoetus valdkondade lõikes (va. haridustoetuses kajastatud investeeringute komponent)

2.    Kajastada riigieelarve strateegia sõnalises osas seisukohtade üldosas tehtud ettepanekute realiseerimine.

STRUKTUURIVAHENDID

1.    Säilitada kohalikele omavalitsustele suunatud struktuurivahendite maht vastavalt 2007-2013 kinnitatud rakenduskavadele ja nõuda, et valdkondlike rakenduskavade muutmisel konsulteeritakse liidu esindajatega.

2.    Jätkata läbirääkimisi Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes:
   2.1.      kavandada riigieelarves riigipoolne osalus kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni. (Üleriigilised omavalitsusliidud on jätkuvalt seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise olemasolul);

   2.2.      kavandada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu vahendid täiendavaks toetuseks kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada jooksval struktuuritoetuste perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 

   2.3.    kavandada jätkuvalt riigieelarves vahendid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reoveekogumisaladel investeeringute teostamiseks.

3.    Kaasata omavalitsusliidud EL struktuuritoetuste perioodi 2014-2020 planeerimis- ja otsustamisprotsessi.
   
ETTEPANEKUD 2011. AASTA RIIGIEELARVE OSAS

FINANTSVALDKONNAS

1.    Kohalike omavalitsuste tulubaasi taastamine majanduslanguse eelse perioodi tasemel:
   1.1.    üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa tõstmist tasemele 11,93%;
   
   1.2.    tasandusfondi eraldatavate vahendite mahu suurendamine vähemalt  1430 miljoni kroonini;

   1.3.    kohalikele omavalitsustele kui ainsale avaliku sektori osapoolele rakendatud laenupiirangute tühistamiseks 2010 aastal.

2.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osas suuruseks vähemalt 15%. 

3.    Maamaksult riiklike maksuvabastuste kaotamine ja maaomanikele maakasutuse piirangute eest hüvitiste maksmine erinevate riiklike toetusskeemide kaudu.

4.    Riigieelarve kõikehaaravuse põhimõttel 2011. aasta riigieelarves kõigi kohalikele omavalitsustele pandud riiklike kohustustega seotud kulude kajastamine. 

5.    Läbirääkimisi alustamine Omavalitsusliitude Koostöökogu seisukohtade  Üldosas tehtud ettepanekute elluviimiseks.

6.    Kehtiva maksukorralduse seaduse  mõju analüüsimine Rahandusministeeriumi poolt ja muudatuste mis tagaks kohalikesse eelarvetesse laekuma määratud ja makstud maksude õigeaegse ülekandmise kohalikesse eelarvetesse kavandamine.

7.     Lisada tasandusfondi rida-" pealinna funktsiooni täitmiseks vajalike kulutuste katteks "  –  4 miljonit krooni.

HARIDUSE – JA NOORSOOTÖÖ VALDKONNAS

1.    Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu menetlemisest rääkida läbi   kavandatavate muudatuste mõjud, kulude arvestuse ja kulude katmise küsimused.

2.    Jätkata läbirääkimisi tasandusfondis hariduskuludeks kavandatava eraldise (haridustoetuse) kui ka muude kavandatavate hariduse ja noorsootöö valdkonna toetuste prioriteetide, mahtude ja jaotuspõhimõtete üle 2011-2014 RES-is ning 2011. aasta riigieelarves.

3.    Haridustoetuseks ette nähtud vahendid peavad katma seaduste ja seaduse alusel omavalitsusüksustele pandud ülesannete täitmise ning omavalitsusüksuse sisese palgapoliitika kujundamise võimaluse läbi haridustoetuse üldmahu kasvu.

4.    Läbirääkimiste esimeses etapis enne HTM ja RM poolt haridustoetuse mahu kavandamist riigieelarves leppida kokku haridustoetuse mudeli erinevate komponentide suuruses, sealhulgas: 
   4.1.    näha ette investeeringukomponent vähemalt 2008. aasta tasemel; 

   4.2.    kavandada kõigi põhikooli õpilaste toitlustamise rahastamise toetamiseks vahendid arvestusega vähemalt 20 krooni põhikooli õpilase kohta koolipäeva arvestuses; 

   4.3.     suurendada ühisürituste ja ainesektsioonide toetust vähemalt 10%. 

5.    Kavandada täiendavalt:
   5.1.    vahendid riikliku üldhariduse arengukavaga kohalikule omavalitsusüksustele alushariduse valdkonnas (sh koolieelse eelõpetuse võimaldamine) pandud ülesannete täitmiseks;

   5.2.    vahendid uute riiklike õppekavade rakendamiseks, sealhulgas pedagoogide täiendkoolituseks, õpikute ja õppevahendite suurenenud kulude katteks ja riiklikus õppekavas sätestatud õpikeskkonna kaasajastamiseks;

   5.3.    lisavahendid tugisüsteemide (logopeedide ja abiõpetajate jm) rakendamise toetamiseks.

6.    Töötada välja õpilastranspordi logistika ja kohalike omavalitsuste rahastamise süsteem riigieelarvest seoses koolivõrgu korrastamise kava ja õpilaste kooliveo kulude katmisega. 

7.    Arvestades kohalike omavalitsuste eelarvevahendite mahu vähenemist vaadata läbi järgmiste õigusaktide mõju kohalikele eelarvetele, et  kompenseerida lisakohustused omavalitsustele ja kaasajastada nõudeid:
   7.1.    haridusministri määrus "Koolieelse lasteasutuse personali miinimumkoosseisu kinnitamine";

   7.2.     sotsiaalministri 25. oktoobri 1999 määrusega nr 64 kinnitatud „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse, tervise edendamise ja päevakava koostamise nõuded"  1. jaanuarist 2010 jõustunud  muudatused.

8.    Jätkata riigieelarvest:
   8.1.    huvihariduse ja huvitegevuse projektipõhise programmide toetamist;

   8.2.    Vabariigi Valitsuse 31. jaanuari 2008 määruse nr. 30 (riiklik programm "Igale lapsele lasteaiakoht") rakendamist, mahus 400 miljonit krooni;

   8.3.    Avatud Noortekeskuste toetuste programme;

   8.4.    ESF programmi „Noorsootöö kvaliteedi arendamine" toetamist planeeritud mahus;

   8.5.    noorteühingute toetamist 2010. aasta tasemel.

9.    Kavandada vahendeid:
   9.1.    õpilaskodude laiendamiseks riigieelarvest seoses gümnaasiumite arvu optimeerimisega ja leida võimalus selle toetuse lisamiseks haridustoetuse hulka. Näha ette munitsipaalkooli riiklikult toetatava õpilaskodu kohatoetuse summaks ühe õpilase kohta vähemalt  3000 krooni;

   9.2.     huvikooli seaduse § 21 lõikest (4) tulenevalt riigieelarveliseks toetuseks 2000 krooni õpilase kohta nii erahuvialakoolide, kui munitsipaalhuvikoolidele;

   9.3.     riigipoolseks toetuseks projektlaagritele ja õpilasmalevatele 2008. aasta tasemele.

SOTSIAAL-, TÖÖ JA TERVISHOIU VALDKOND

1.    Tagada toimetulekutoetuseks eraldatavate rahaliste vahendite vastavus omavalitsuste tegelikele vajadustele, sealhulgas:
   1.1.    suurendada vahendeid täiendavate toetuste maksmiseks mis tulenevad patsiendi 15% omaosaluse sisseviimisel statsionaarsel hooldusravil viibimisel ja nende hulgas vähekindlustatud isikute puhul kohalikele omavalitsustele tekkiva täiendava rahalise koormuse välistamiseks.

2.    Eraldada riigieelarvest:
   2.1.  toimetulekutoetusteks kavandatavate vahendite üldmahust vähemalt 15 % toetuste määramise ning väljamaksmisega seotud administratiivkulude, uute teenuste loomise ja olemasolevate arendamise kulude katmiseks (sh investeeringuteks), kuid mitte vähem kui 50 miljonit krooni. 

   2.2.    vahendid ravikindlustuseta isikutele  perearstiteenuse ja eriarstiteenuse võimaldamiseks.

3.    Jätkata läbirääkimisi:
   3.2.    esmatasandi tervishoiuteenuste infrastruktuuri väljaarendamise rakendusplaani elluviimise ja hilisema ülalpidamiskulude katmise osas; 

   3.3.    hooldusravi (õendushooldus) ja sotsiaalhoolekande teenuste integreerimiseks eesmärgiga tagada kõigile inimestele väärikas vananemine ja oma terviseprobleemiga toimetulek. Kavandada selleks vajalikud sotsiaal- ja tervishoiuteenused ning välja töötada rahastamisskeemid, sh. hoolekodudes õendusteenuse rahastamiseks vähemalt 12 tundi ööpäevas; 

   3.4.    koolitervishoiuteenuse kättesaadavuse ja järjepidevuse üle kõikidele omavalitsuses elavatele lastele (s.h. ka koolieelsetes lasteasutustes) koostöös tervishoiuteenuste osutajatega, eesmärgiga kavandada lisaks koolitervishoiuteenuse rahastamisele ka koolieelsetes lasteasutustes tervishoiuteenuse rahastamine haigekassa vahenditest. 

4.    Kavandada:
   4.2.    riigi osalus (doteerimine) hoolekodudes asuvate vanurite kohamaksu tasumiseks. 

   4.3.    suuremad vahendid hooldus-, põetus-,  ja muude abivahendite ning rehabilitatsiooniteenuse eest tasumiseks (doteerimiseks riigieelarvest).

5.    Tõsta toimetulekupiir 1200 kroonini ja mitte arvestada toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute hulka igakuiselt makstavat lapsehooldustasu. Mitte rakendada alates teisest pereliikmest koefitsienti 0,8. Seoses toimetulekutoetuse taotlejate arvu kasvuga kuni 5 korda suurendada selle toetuse administreerimiskulude katteks riigi eraldisi kohalikele omavalitsustele. 

6.    Arvestades praegust majanduslikku olukorda kaotada lähiaastateks inimese omaosalus hooldusravi teenuse eest maksmisel. Praeguse korra jätkumisel hooldusravile mittepääsenutele (suutmatuse tõttu tasuda omaosalustasu) tuleb haigekassa poolt senisest suurema ravijuhtude arvu ostuga tagada nendele isikutele vajaliku koduõendus-hooldusteenuse osutamine.

7.    Kavandada riigieelarves kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid puuetega laste hoiuteenuse osutamiseks, sh koolieelsetes lasteasutustes, mis tagavad teenuse rahastamise vastavalt tegelikele kuludele. 

KULTUURIPÄRAND JA SPORT

1.    Näha riigieelarves ette:
   1.1.    investeeringutoetus omavalitsustele, kellele juba eraldatud investeeringutoetusi 2008. aastal vähendati ja senini pole seda taastatud; 

   1.2.    kohalikele omavalitsustele kuuluvate üleriigilise tähtsusega kultuuriobjektide rahastamisel investeeringute osas vähemalt 50 % riigi osalus Rakendada antud põhimõtet üleriigilise (regionaalse) tähtsusega kultuuri- ja spordiobjektide rahastamisel tagasiulatuvalt nende omavalitsuste osas, kes on teinud investeeringuid oma eelarveliste vahendite arvelt aastast 2008 pikaajaliste kohustuste täitmisel;

   1.3.    toetused rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks, huvihariduse toetamiseks  ning terviseprogrammide arendamise raames maakondlike tervisespordikeskuste toetamine vähemalt 2008. aasta tasemel; 

   1.4.    tegevustoetused kooridele,  rahvatantsurühmadele ning orkestritele vähemalt 2008. aasta tasemel. Laulu- ja tantsupeotraditsiooni hoidmiseks täpsustada ja seadustada kohaliku omavalitsuse, maakondlike omavalitsusliitude, maavalitsuste ja ministeeriumi funktsioonid ja eraldada nende ülesannete täitmiseks piisavalt vahendeid; 

   1.5.    ujumise algõpetuse programmi toetamine summas vähemalt 10 miljonit krooni;

2.    Jätkata:
   2.1.    professionaalsete munitsipaaletendusasutuste toetamist  riigieelarvest; 

   2.2.    harrastusspordi toetamist riigieelarve vahenditest vähemalt 2010. aasta mahus;

3.    Kavandada riigieelarves toetus:
   3.1.    Tallinna linnale vabariigi esindamiseks Euroopa kultuuripealinnana aastaks 2011.a. 89 milj. krooni (arvestusega 1/3 projekti kogumahust.);

   3.2.    2011. aastaks üleeuroopalise folkloorifestivali Europeade korraldamiseks Tartus;

   3.3.    15 maakondliku spordiliidu ja viie suurema linna (Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla Järve) spordiliitude tegevuse toetamiseks ja noortespordi toetuseks  eraldatav summa vähemalt 2008. aasta tasemel.

4.    Toetada riigieelarveliste vahendite arvelt kohalike omavalitsuste halduses olevaid, kuid sisuliselt üleriigilisega tähtsusega kultuuri- ja spordiobjekte. (Tallinna puhul: Tallinna Loomaaed, Tallinna Lauluväljak, Kadrioru staadion.).

5.    Liikumisharrastuse arengukavast tulenevalt suurendada arengukava rakendamiseks liikumisharrastusele eraldatavat summat kuni 10,0 milj kroonini ning kajastada see eraldi eelarvereana harrastusspordi eelarverea kõrval.

6.    Väärtustada enam lastega töötavate kõrgema kutsekvalifikatsiooniga treenerite tööd.

7.    Muinsuskaitse halduslepingu professionaalsemaks täitmiseks suurendada riigipoolset finantseerimist muinsuskaitselisteks töödeks.

TEEHOID JA ÜHISTRANSPORT

1.    Muuta teeseadust, sätestades selles kütuseaktsiisist teehoiuks laekuvate vahendite arvel kohalike teede hoiuks eraldatava osa suuruseks vähemalt 15%. 

2.    Jätkata läbirääkimisi teehoiu vahendite kulupõhiste jaotuspõhimõtete väljatöötamiseks, eesmärgiga tagada nimetatud vahendite õiglasem, sealhulgas ka erinevaid kulutingimusi arvestav jaotus kohalike maanteede ja tänavate vahel kindlustamaks eri liiki ja eri omandis olevate teede vastavus teeseadusest tulenevatele nõuetele.

3.    Eraldada maakonna ühistranspordiliinide täiendavaks finantseerimiseks vahendid vähemalt 2009. aasta tasemel (339 milj. krooni).

4.    Eraldada  kütuseaktsiisi arvelt vahendeid elektri ühistranspordi infrastruktuuri väljaehitamise ja veeremi soetamise toetuseks kui keskkonnasõbraliku, energiasäästliku ja fossiilseid kütuseid mittetarbiva ühistranspordi arendamisel. 

5.     Lähtudes Riigikohtu üldkogu otsusest teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile valmistada ette ühistranspordiseaduse muutmine pidades silmas vajadust kompenseerida ühistranspordiseadusest tulenevate riigipoolsete sõidusoodustuste tõttu saamata jäävad tulud kohalikele omavalitsustele.

6.    Rääkida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga läbi olemasolevate õigusaktide muutmine eesmärgiga leevendada tee seisundinõudeid ning teevalgustuse normatiive.

7.    Teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepanek algatada Teede-ja sideministri 01.09.1999 määrusega nr 50 kinnitatud  „Tee omanikule erakorralise veo või sõiduga tekitatuid kulutuste hüvitamise ja eritasu määrad ning erilubade väljastamise kord" muutmine eemärgiga  kahekordistada senikehtivaid tariife, et viia veoloa tasu vastavusse teekatendile tekitatud kahju suurusega.

MAAKASUTUS JA KESKKONNAHOID

MAAKASUTUS

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:
   1.1.    riigi maapoliitika põhimõtete selget defineerimist, sealhulgas riigi maareservi suuruse kindlaksmääramist ning omavalitsustele seadusega pandud ülesannete täitmiseks ja arengu tagamiseks vajaliku maa munitsipaliseerimise küsimuse lahendamist;

   1.2.    enne natsionaliseerimist  omavalitsustele kuulunud maade eranditeta tagastamist;

   1.3.    sotsiaalmaana munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmise protsessi lihtsustamist;

   1.4.    reformimata riigimaade nö valitseja määramist, kes on kohustatud tagama nimetatud maa-aladel omaniku kohustuste, sealhulgas heakorra tagamisel, täitmise. Kuni reformimata ja hooldamata riigimaa üleandmiseni kohalikele omavalitsustele, sealhulgas linnametsade munitsipaliseerimiseni peab omavalitsuste ja riigi vahel olema sõlmitud halduslepingud, millega tagatakse nende maade hooldamise riiklik finantseerimine. 2011. aastal vähemalt 2009. a mahus; 

   1.5.    muudatustes kokkuleppimist, mis võimaldaks kohaliku omavalitsuse omandis oleva kinnisvara, mis asub sotsiaalmaal, müüki lihtsustatud korras (ilma riigiorganitega kooskõlastamata);

   1.6.    süsteemi loomist, mis kataks omavalitsuste kulutused eraomanikelt  seoses avalike ülesannete täitmiseks vajaliku (teed, tänavad, pargid, mänguväljakud, kalmistud) ostetava maaga;

   1.7.    läbirääkimiste jätkamist seadustamaks võimalus vaba- ja reformimata riigimaa tasuta munitsipaliseerimiseks kohalikele omavalitsustele pandud ülesannete täitmiseks, sh arendustegevuseks, ettevõtluse soodustamiseks jne.

   1.8.    taotleda maa munitsipaalomandisse andmist, kaaludes võimalikke vahetusvariante või rakendada omanikele muud kompenseerimismehhanismid maade osas,  mis on vajalikud kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks; 

   1.9.    otsida lahendusi koostöös Keskkonnaministeeriumiga maaküsimustes seaduste rakendamisel tekkivate probleemide lahendamiseks;

  1.10.    maa korralise hindamise läbiviimist 2011. aastal.

KESKKONNAHOID

1.    Taotleda Vabariigi Valitsuselt:
   1.1.    läbirääkimiste jätkamist Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise avaliku sektori poolse osaluse katmise küsimustes ja kavandada riigieelarves:
   
   1.2.    riigipoolset osalust kohalike omavalitsuste EL fondidest rahastatavates keskkonnakaitselistes ja veeprojektides 2011. aastal ja jätkata seda kuni rahastamisperioodi lõpuni;

   1.3.    toetust kohalikele omavalitsuste eelarvetele, et tagada struktuuritoetuste 2007-2013 perioodil omaosalus veeprojektides, mille kaasfinantseerimise määr ületab 15%; 

   1.4.    jätkuvalt vahendeid omavalitsusüksustele alla 2000 IE reovee-kogumisaladel investeeringute teostamiseks; 

   1.5.    strateegilise keskkonnamõju hindamise regulatsiooni korrastamist, muutes seda selgemaks ja täpsemaks kaasates omavalitsusüksuste juriste;

   1.6.    õiguslikku regulatsiooni täiendamist selliselt, et kohalikul omavalitsusel oleks Looduskaitseseaduse alusel antavate puude raielubade väljastamisel õigus nõuda puu raieloa taotlejalt rahalise kohustuse kandmist/tasu maksmist; 

   1.7.    tiheasustusala  läbivate ohtlike veoste kui ka ohtliku ettevõtte ja  muude ohtlike ettevõtete vastutuskindlustuse kohustuse täpsustamist  raudteeseaduses ja kemikaaliseaduses; 
 
   1.8.    kohaliku omavalitsuse poolt teostatava keskkonnajärelevalve/ üldisemalt KOV poolt teostatava järelevalve/  õiguslik normistiku korrastamist nii, et KOV keskkonnakaitse inspektoril/ametnikul oleks kõigis KOV puudutavates valdkondades või vähemalt KOV volikogu poolt kehtestatud eeskirjade puhul õigus ettekirjutuse tegemiseks ning selle täitmata jätmisel kohaldada asendustäitmist või sunniraha; 

   1.9.    regulatsiooni väljatöötamist ja tootjavastutuse rakendamiseks trükitoodetest tekkivatele jäätmetele;

   1.10.    kohaliku omavalitsuse pädevuse mittevähendamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna määramisel;

   1.11.    keskkonnatasude seaduse regulatsioonide muutmist selliselt, et proportsiooni olmejäätmete prügilasse ladestamise saastetasu jaotumisel riigieelarve ja KOV eelarvete vahel ei muudetaks KOV eelarvete kahjuks ja selle tõttu väheneks saastetasu laekumine kohalike omavalitsuste eelarvetesse; 

   1.12.    arutelu algatamist üleriigilise jäätmemaksu kehtestamise võimalikkusest ning selle eeldatavast jaotumisest riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel, eesmärgiga loobuda olmejäätmete ladestamise saastetasust alates sellest hetkest, kui kehtestatakse üleriigiline jäätmemaks; 

   1.13.    kõigi keskkonnatasude osas tasu jaotumise muutmist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste eelarvete vahel nii tavamäärade kui ka kõrgendatud maksumäärade korral rakendades solidaarsuse ja regionaalsuse e. kohalikku komponenti; 

   1.14.    pakendiseaduse § 26 (Järelevalve) muutmise kavandamist linna- ja vallavalitsuse järelevalvekohustuse ulatuse osas. Järelevalve pakendi ja pakendijäätmete taaskasutamise üle ei peaks kuuluma kohalike omavalitsuse ülesannete hulka;

   1.15.    sademevee maksustamise alused ja regulatsioonide ülevaatamist;

   1.16.    õigusaktides õigusselgust ja õiguskindlust, täpsustades jätkuvalt ülesannete ja vastutuse jagunemist  riigi ja kohalike omavalitsuste vahel;

   1.17.    pidada võimalikuks ja soovitavaks keskkonnatasude määrade vähendamist valdkondades, kus eesmärgid on juba saavutatud või normaalset heaolu tagavast tasemest isegi allapoole mindud. 

INFO- JA KOMMUNIKATSIOONITEHNOLOOGIA VALDKOND

1.    Jätkata kohalikes omavalitsustes digitaalse asjaajamise rakendamist, selleks:
   1.1.    kindlustatakse riigi ja omavalitsuste poolt informatsiooni lihtne leitavus ja süstematiseeritud pakkumine IKT vahendite kaudu ning elanike kaasamine kohaliku elu korraldusse, järgides e- Riigi hartas toodud põhimõtteid;

   1.2.    otsitakse võimalusi avalike teenuste kättesaadavuse edasiseks parendamiseks eesmärgiga suurendada e-teenuste osakaalu;

   1.3.    teavitatakse elanikkonda infoühiskonnaga kaasnevatest võimalikest riskidest ning tagatakse infosüsteemide turvaline käitlemine;

   1.4.    jätkatakse läbirääkimisi hariduse 21. sajandi infrastruktuuri kontseptsiooni kooskõlastamiseks ning taotletakse selle lülitamist IKT arendamise tegevuskavva;

   1.5.    fiiberoptilise lairibavõrgu planeerimisel maakondades konsulteeritakse omavalitsuste esindajatega. Teavitatakse elanikkonda objektiivselt lairibavõrgu ehituse tegelikust mahust.

2.    Riigi infosüsteemi EHIS (Eesti Hariduse Infosüsteem) ja LIS (Lasteaedade Infosüsteem) arendamisel arvestada kohalike omavalituste huvide ja vajadustega ning infosüsteemi sisestatud haridusasutuste andmed peavad olema kättesaadavad ja töödeldavad vastavale asutusele ja selle pidajale.

3.    Taotleme ISKE rakendamiseks omavalitsustele piisavate vahendite eraldamist riigieelarvest.

MUUD KÜSIMUSED

1.    Teha jätkuvalt ettepanek algatada riigieelarveseaduse paragrahv  9 muudatus põhimõtete sätestamiseks, et kui eelarveläbirääkimistel kokkulepet ei saavutata, otsustab tasandusfondi suuruse riigieelarves Riigikogu ning läbirääkimiste käigus antakse Valitsuskomisjonile õigus pidevalt esitada omapoolseid kompromissettepanekuid Vabariigi Valitsuse nimel. 

2.    Teha Siseministeeriumile ettepanekud:
   2.1.    vaadata koos omavalitsusliitudega läbi omavalitsuste ülesanded kriisireguleerimise korraldamisel ja valmisoleku korraldamisel, hinnata nende maksumus ning lahendada nende rahastamise küsimused. 

   2.2.    algatada kohaliku omavalitsusüksuste liitude seaduse muudatus eesmärgiga täpsustada:
      2.2.1.    maakondlike liitude ülesanded;
      2.2.2.    kohalike omavalitsuste poolt maakondlikele liitudele täitmiseks antavate ülesannete võimaldamine;
      2.2.3.    maakondlike hariduse-, noorsoo, kultuuri-, spordi ja vaba- aja ürituste korraldamise otsustamine ja rahastamine.

3.    Eraldada üleriigiliste omavalitsusliitude Euroopa Liidu suunalisele koostööle ja Eesti omavalitsuste esindamiseks Brüsselis toetust 2,5 miljonit krooni.

4.    Taotleda Eesti ühtse merenduspoliitika väljatöötamise kiirendamist, kaasates sellesse protsessi ka merega piirnevate omavalitsusliitude esindajad. Merega piirnevad omavalitsused nagu näiteks Tallinn peavad oluliseks riigi poolt merega piirnevate alade suhtes põhimõtete ja seisukohtade formuleerimist (ligipääsu tagamine merele, millised peaksid olema kaldarajatised jne.). 

5.    Töötada välja perekonnaseisutoimingute standardid ning luua selged toimingute tegemise rahastamise reeglid.


Taavi Aas                                                Jüri Landberg
Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees    Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees