Vabariigi Valitsuse ministeeriumite vahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni transpordi ja teede töörühma kohtumine

KOOSOLEKU PROTOKOLL

Tallinn                                                                                                                                                19. veebruaril 2020. a

Koosoleku algus kell 10.00, lõpp kell 12.00

 

Juhatas: Ain Tatter, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja

Protokollis: Meelis Toome, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna teedetalituse peaspetsialist.

Osalejad:

Nimi

Organisatsioon

Kalle Toomet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Jan Trei

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Olev Peetris

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Helle Salum

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Heiki Hansen

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ain Valdmann

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Enn Raadik

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Rein Haak

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Toomas Johanson

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Ago Kokser

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Aare Ets 

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Aivar Aru

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Aivar Viidik

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Jaan Ingermaa

Maanteeamet

Kirke Williamson

Maanteeamet

Mart Uusjärv

Rahandusministeerium

Sulev Liivik

Rahandusministeerium

Kaie Küngas

Rahandusministeerium

Ain Tatter

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Julia Bergstein

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Pavel Karev

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Taavi Jakobson

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meelis Toome

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Koosoleku heakskiidetud päevakord:

1. Ühistranspordi teemad:

* Investeeringud ühistransporti
* Tallinna regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- ja finantseerimislahendus
* Kütuseaktsiisidest ühistransporditeenuse osutajatele

2. Analüüs ja ettepanekud riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmiseks kohaliku omavalitsuse üksustele.

3. Valitsuskomisjoni ja ELVL ettepanekud valdkondlikeks muudatusteks transpordi ja teehoiu valdkonnas.

4. Muud küsimused.

 

Arutelu ja otsused:

1. Ühistranspordi teemad

Maanteeameti ühistranspordiosakonna juhataja Kirke Williamson andis ülevaate ühistransporti puudutavatest teemadest (esitlus - pdf fail).

* Investeeringud ühistransporti

Investeeringute vajadus on aastatega kasvanud ja see jätkub. Seda tingib bussijuhtide palgatõusu surve, gaasibusside hankimine, bussijaamadesse sissesõidu tasud. Aastal 2021 jõustuva Euroopa roheline kokkulepe annab lisatõuke investeeringute suurendamiseks. Kui käesoleval kümnendil on eesmärgiks madalapõhjalistele  ja rohegaasil töötavatele bussidele üle minna, siis järgmisel kümnendil peaksid linnades liikuma juba elektribussid. Harjumaa liinikasv vajab juba praegu lisavahendeid. Nõudlus on suurenenud ekspressliinidele, kus mõlemas sihtpunktis oleks vaid 2-3 peatust. Liigutakse edasi paremate teenuste korraldamise eesmärgil sh. ümberistumisvõimaluste ning ühtse piletisüsteemi loomiseks. Lisaks on vaja teha investeeringuid lähtuvalt puhkeajaseadusest ka busside seisuplatsidele.

* Tallinna ja Harju regiooni liikuvuse ühendatud juhtimis- ja finantseerimislahendus.  

2020. aastal viiakse läbi MKM juhtimisel Tallinna regiooni liikuvus ühendatud juhtimis- ja finantseerimiselahenduse  analüüs. Eesmärgiks on koostada regiooni ühistranspordi finantseerimise analüüs sh. ühtse piletisüsteemi loomine. Reisijad soovivad loogilist ja arusaadavat teenust.

* Kütuseaktsiisidest ühistransporditeenuse osutajatele

Aktsiisipoliitika üle otsustavad poliitikud ja see on praegu ka teostamisel. Biogaasi kasutamine bussides kütusena annab juba praegu ärilise efekti ja soodustab sellele üleminekut.

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks.

2. Analüüs ja ettepanekud riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmiseks kohaliku omavalitsuse üksustele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse peaspetsialist Pavel Karev andis ülevaate riigitee tunnustele mittevastavate riigiteede üleandmisest kohaliku omavalitsuse üksustele (esitlus - pdf fail).

Halduspraktika käigus välja kujunenud kriteeriumitest lähtuvalt ei ole üleantavatel teedel riigitee tunnuseid ja need peaksid olema kohaliku omavalitsuse üksuste valduses. Teede üleandmisel saab omavalitsus suurema autonoomia otsustamaks näiteks võimaluse paralleelteede olemasolul nendest ühte sulgeda või siis vajaduses neid tolmuvabaks ehitada (mitte oodata järjekorda üleriiklikult koostatud kruusateede tolmuvabaks ehitamise tabeli pingereas) või kohalikest vajadustest lähtuvalt neid teid muul viisil arendada. Omavalitsusüksused on üldiselt nõus teede hoolduseks pakutava rahalise vahendite mahuga, kuid pöörasid tähelepanu ebapiisavale investeeringu vahendite mahule.

Esmase hinnangu kohaselt on üleantavate teede investeeringute maht ca 100 mln eurot, millele lisanduvad kulud kruusateedele katte ehituseks. Koos katte ehitusega võib investeeringute maht ulatuda kuni 300 mln euroni. Nimetatud investeeringud on madala kulutõhususega, üldjuhul ei ole sotisaalmajanduslikult tasuvad ning eelarvele liiga koormavad, mistõttu senine teeomanik (riik) ei ole selliseid investeeringuid teinud ning piirdunud ohutute tingimuste loomise ja nõutava seisunditaseme tagamisega. 

ELVL väljendas seisukoha, et  analüüsi  koostamisel ei  ole arvestatud  ühistranspordi liikumis marsruutidega ega oluliste riiklikult avaliku huviga objektide juurde viivate teedega, nagu  karjääride ja RMK teenindavate teedega ning seetõttu vajab analüüs täiendamist. ELVL palus täpsemalt defineerida hajaasustuspiirkonna kõrvalmaanteede mõistet, mis arvestaks üleantavatel teedel oleva ühistranspordi bussiliiklusega, karjääride ja  RMK objektide teenindamist (metsamassiivide teenindamine).

Omavalitsustelt oodatakse analüüsile arvamusi ja laekunud tagasiside koondatakse ja esitatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks märtsikuu jooksul käesoleval aastal.

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks.

3. Valitsuskomisjoni ja ELVL ettepanekud valdkondlikeks muudatusteks transpordi ja teehoiu valdkonnas.

Delegatsioonid  vaatasid arutelu nõudvad punktid üle ELVL ettepanekute ja valitsuskomisjoni seisukohtade valdkondlike töörühmade seisukohtade kokkuvõtte tabelis (pdf fail).

Tabeli kuuenda punkti juures täpsustati hetkeolukorda. Nimelt on eesmärk vabastada 52t täismassiga veokid eritasust, kuna uuringu tulemusel selgus, et paarisratastega varustatud ning vähemalt 6- või 7-teljelise (tegeliku massiga vastavalt 48t ja 52t) autorongi mõju teekonstruktsioonile on samaväärne või väiksem, kui täna üldnormi korras lubatud 44t üksikratastega 6-teljelise või 40t üksikratastega 5-teljelise autorongi mõju. Tuginedes uuringu tulemustele ei ole põhjendatud selliste vedude käsitlemine eriveona ning tehakse ettepanek kehtestada antud autorongide konfiguratsioonid üldnormina säilitades seni kehtinud nõuded, v.a elektrooniline veoselehe ja GPS seadme nõue. Omavalitsusliitudega on selleks vaja eraldi arutelu korraldada.

Arutati ka naastrehvide kasutamise piiramise võimalusi linnades (tabeli seitsmes punkt). Kõlama jäi, et häid ja selgeid ideid ei ole hetkel välja pakkuda, kuid kaaluda võiks näiteks linnades tasulistes parklates lamellrehvidega sõidukitele soodustariifide kehtestamist.

Otsustati: Osapooled võtsid informatsiooni teadmiseks. EVLV täpsustab vajadusel tabelis toodud punkte ja ettepanekuid.

4. Muud küsimused:

EVLV tõstatas probleemina, et Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded"  § 5 lõikes 1 kruusateedele nõutav sidumata segude positsioonil 6 olev terakoostisega segu sisaldab liiga palju peenosist, mistõttu tuleks see nõue üle vaadata. Lepiti kokku et Maanteeamet vastab töökorras kõnealusele küsimusele.

EVLV küsimustele, kui palju on karjäärides kaevandatavat ressurssi ja milline on lähiaastate vajadus teede ehitamiseks ning kas selle kohta on analüüs koostamisel, saatis Julia Bergstein kohtumisele eelnevalt ELVL-le meiliteel vastuse :

„Riigiteede  materjalivajadus (koos kvaliteedinõuetega) on kaardistatud, kuid varustuskindlus ei ole kõikjal tagatud. Ehitusmaavarade varustuskindluse tagamiseks viiakse koostöös Eesti Geoloogiateenistusega läbi uuringud maakondade lõikes. Harjumaa ehitusmaavarade varustuskindluse uuring on tehtud[1]. Rapla ja Pärnumaa ehitusmaavarade varustuskindluse aruande tutvustus toimub 17.03. Järgmisena on plaanis läbi viia Järvamaa uuring".

 

/allkirjastatud digitaalselt/                                                                    /allkirjastatud digitaalselt/

Ain Tatter                                                                                            Meelis Toome

Koosoleku juhataja                                                                            Koosoleku protokollija

 

 

Protokoll edastati osapooltele kooskõlastamiseks  04. märtsil  2020.

Protokolli kohta laekunud märkused ja kooskõlastused: ELVL esitas 05.03.2020 täpsustused, mis viidi ka protokolli sisse.