VABARIIGI VALITSUSE MINISTEERIUMIDEVAHELISE KOMISJONI JA OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU DELEGATSIOONI LÄBIRÄÄKIMISTE  KESKKONNATÖÖRÜHMA KOOSOLEKU PROTOKOLL NR 1

 

Toimuse aeg:             4. mai 2004 kell 11.00 – 13.3 0

Koht: Eesti Linnade Liidu büroo, Ahtri tn 8, III korrus

 

Töörühma liikmetest osalesid:

1. ELL poolt:      Aivar Nigol – töörühma kaasesimees,

                          Hans Vinkman, Allar Aron, Riho Karjus, Irja Alakivi

2. EMOL poolt: Jaan Lukas, Kadri-Aija Viik
3. Ministeeriumide poolt: Harry Liiv – töörühma esimees

 

Puudusid: EMOL esindajad Aivar Kokk, Urve Erikson ja Riho Erismaa ning

Siseministeeriumi esindaja Kaido- Allan Lainurm.

Rahandusministeerium ei ole oma esindajat veel nimetanud.

 

Keskkonnaministeeriumi poolt kutsututena osalesid:

Peeter Eek – jäätmeosakonna juhataja

Raili Värik – veeosakond

 

Omavalitsusliitude poolt kutsututena osalesid:

Jaak Aab, Jüri Võigemast, Tiit Kirss, Kaimo Käärmann

 

Koosoleku päevakord:

1. Ettepanekud 2004. aasta töörühma koosolekute ja läbirääkimiste ajagraafiku osas. (Ettekandja ELL esindaja).
2. Kohalikele omavalitsustele pandud konkreetsed kohustused ja keskkonnaeesmärgid ning nende saavutamise rahastamine riigieelarve 2005.
a eelnõu kaudu ning Keskkonnaministeeriumi kaudu. Jäätmeseaduse ja välisõhukaitse seaduse näitel (ettekanne lisatud) (Ettekandja
keskkonnaministeeriumi esindaja)
3. Vabariigi Valitsuse tööplaanis olevate keskkonnaõigusaktide eelnõude ettevalmistamisest ja nende mõju ulatus kohalikele omavalitsustele. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse näitel. (Ettekandja keskkonnaministeeriumi esindaja)
4. Ülevaade Eesti keskkonnastrateegia täitmisest ja uuendamisest. (Ettekandja keskkonnaministeeriumi esindaja). Uuendatud
keskkonnastrateegia viimase variandiga  ning strateegilise mõju hindamisega (SMH), kus on kajastatud ka keskkonnastrateegia täitmine, on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/saastev/keskkonnastrateegia_eelnou.html
5. Norra riigiabi kasutamise korra väljatöötamisest ja ettepanekud selle abi kasutamiseks.
6. Muud küsimused.

 

KOOSOLEKU RAKENDAMINE

Koosoleku juhatas sisse töörühma esimees Harry Liiv, kes palus, et protokolli koostaks ELL esindajad, kuna ministeerium ei ole veel leidnud piisavalt aega ja võimalusi töörühma töö tehnilise teenindamise ettevalmistamiseks.

Samuti rõhutas H. Liiv, et tegemist on uue esimest korda kokkutuleva töörühmaga. Esimese koosoleku päevakorda on esitatud 6 punkti.

Töörühma kaasesimees Aivar Nigol sõnas, et ka omavalitsusliitude koostöökogu poolt töörühma liikmeteks nimetatud omavalitsusjuhtidele ja ametnikele on keskkonnaalased läbirääkimised uus kogemus ning märkis, et oluline selle juures on, et on tekkinud võimalus dialoogi pidada ja läbi rääkida.

Kõik osalejad tutvustasid lühidalt end.

 

PÄEVAKORRAPUNKT 1

Ettepanekutest 2004. aasta töörühma koosolekute ja läbirääkimiste ajagraafiku osas

KUULATI: Irja Alakivi ettekannet, milles toodi välja üldläbirääkimiste seisukohalt olulised tähtajad, millega keskkonnatöörühm peab oma koosolekute planeerimisel arvestama:

Valitsuse eelarvestrateegia eelnõu avalikustamine 13.05.04

Esimese vaheprotokolli allkirjastamine 8.06.04

Teise vaheprotokolli allkirjastamise tähtaeg 19.08.04

Läbirääkimiste lõpp-protokolli allkirjastamise tähtaeg 15.09.04

OTSUSTATI:

1. Järgmine töörühma koosolek toimub 18. mail kell 12.00-14.00 kas keskkonnaministeeriumis või ELL büroos. Koht lepitakse eraldi kokku.
2. Maikuus toimub veel kaks keskkonnatöörühma koosolekut. Teise koosoleku toimumise eeldatav aeg on nädalal 22 (24.-28. mai). Aeg täpsustatakse hiljemalt 18. mai koosolekul.
3. Keskkonnatöörühma koosolekute arvus ja aegades perioodil juuni – september lepitakse kokku hiljemalt nädalal 22 toimuval koosolekul.
4. I. Alakivi konsulteerib jooksvalt töörühma liikmetega, et saada ettepanekud keskkonnatöörühmade koosolekuteks, arvestades muude töörühmade koosolekute toimumise aegu, kuna läbirääkimiste peakoordinaatoritel on vajalik osaleda kõigil koosolekutel.
5. Ajagraafiku eelnõu saadetakse välja koos töörühma koosoleku protokolliga hiljemalt 17. mail.

 

PÄEVAKORRAPUNKT 2A

Kohalikele omavalitsustele pandud konkreetsed kohustused ja keskkonnaeesmärgid ning nende saavutamise rahastamine riigieelarve 2005. a eelnõu kaudu ning Keskkonnaministeeriumi kaudu jäätmeseaduse näite

KUULATI: Peeter Eek'i, jäätmeosakonna juhataja ettekannet. Arutelu.

PROBLEEMIDENA TOODI VÄLJA:

• 1998. a seaduse täitmise juures oluliste seaduse põhimõtete rakendamiseni ei jõutud.
• Kõik kohalikud omavalitsused ei jõudnud isegi jäätmekava koostamiseni.
• Jäätmekavade kvaliteet on kõikuv, elluviimine on pikaajaline protsess.
• … jõustus uus seadus, mis tühistas eelmise seaduse ja sellega muutusid kehtetuks ka kõik selle seaduse alusel antud määrused, ka kohalike omavalitsuste jäätme-eeskirjad. Mõne aasta pärast muudetakse jäätmeseadust jälle seoses EL direktiivide muutumisega.
• KOV jäätme-eeskirjade (kehtestatakse volikogu määrusega) täitmise üle peab toimuma järelevalve, mille teostamiseks peab kohalikul omavalitsusel olema ressurssi (inimesed, töötasud, väljaõpe, elanike informeerimine ja nõustamine). Elanikkonna teavitamine on selgelt alafinantseeritud.
• Uue seaduse täitmine nõuab suuri investeeringuid ja kohalikelt omavalitsustelt rahaliselt suurt oma- või kaasfinantseeringut. Kohalikel omavalitsustel vastav ressurss puudub või on ebapiisav. Samal ajal ei kasutata ka olemasolevaid ressursse ja võimalusi otstarbekalt (näiteks kasutatakse kohustusliku liitumise asemel ressursse tasuta jäätmeveo korraldamiseks, sulgemiskulusid arvestavad prügila ladestushinnad jms)
• Euroopa Liiduga liitumise ettevalmistamise käigus võetud kohustused on seotud täitmise tähtaegadega.
• On ette näha uute nõuete lisandumist (uued direktiivid).
• Ülesannete täitmine on täpselt ajastamata ja rahastamises valitseb ebakindlus.  Kohalikele omavalitsustele langeb väga suur surve. Kohalikele omavalitsustele pandud kohustuste ja ülesannete maht ei ole kaetud ressursiga.
• Lisanduvad lahendamata jääkreostuse probleemid. (vt Riigikontroll 2004. Riigi tegevus jääkreostuse likvideerimisel: http://www.riigikontroll.ee/upload/failid/ka_7042_jaak_reo_10.02.2004_lopp.pdf)
• Haldajata maade prügistamine, mis on oluliselt seotud "korraldatud jäätmeveo" põhimõttega, mida pole rakendatud.
• Seoses jäätmekäitluse kulude eeldatava suurenemisega on ette näha sellest tulenevaid probleeme madala sissetulekuga elanikkonnale. "Kuna äärmiselt tähtis on, et kõik elanikkonna grupid tõesti liituksid ja teenuse eest maksaksid, siis tuleb kindlasti viia sisse muudatus sotsiaalabi andmise alasesse seadusandlusesse. Praegu ei ole kulu olmejäätmete veole nende eluasemekulude nimekirjas, mida toimetulekutoetusena kompenseeritakse." Teavitada probleemist sotsiaaltöörühma ja leida lahendus, mis arvestaks nii kortermajades kui ka ühepereelamutes elavate inimeste vajadustega.

Kõiki kohalike omavalitsuste poolt tõstatatud probleeme ei jõutud koosolekul ajapuudusel käsitleda.

 

OTSUSTATI:

Omavalitsusliitude esindajad töötavad läbi omavalitsuste poolt kirjalikult laekunud ettepanekud ja täiendavalt töörühma liikmetelt laekunud ning veel laekuvad ettepanekud ning sõeluvad välja süsteemsed probleemid, millele otsitakse koos ministeeriumide esindajatega läbirääkimistel lahendusi.

PÄEVAKORRAPUNKT 2B

Kohalikele omavalitsustele pandud konkreetsed kohustused ja keskkonnaeesmärgid ning nende saavutamise rahastamine riigieelarve 2005. a eelnõu kaudu ning Keskkonnaministeeriumi kaudu välisõhu kaitse seaduse näitel

KUULATI:

 Harry Liivi ja Raili Väriku ülevaadet uuest välisõhu kaitse seadusest (lüh VÕKS) ja sellest tulenevatest kohustustest kohalikele omavalitsustele. Ministeeriumi poolt esitatud materjal on protokolli lisas.

PROBLEEMIDENA TOODI VÄLJA:

• VÕKS arvestab EL direktiivide  nõudeid, kuid nende kohaselt on Eestis ainult üks tiheasustusega ala, s.o Tallinna linn. Teada on aga, et ka teistes Eesti linnades on välisõhu kvaliteet halvenemas. On ette näha probleeme välisõhu kvaliteedi seire rahastamisega linnades, mille elanike arv on alla 250 000 ja tervisliku linnakeskkonna tagamisega nendes.
• Kohalike omavalitsuste rahalised vahendid tulubaasis õhuseire läbiviimiseks on ebapiisavad. Vajame konkreetseid hinnanguid nii õhukvaliteedi kohta kui ka maksumuste kohta ja seda kõikide oluliste keskkonnakaitse teemavaldkondade lõikes.

ETTEPANEKUD:

Aruteluks ettenähtud aja lühiduse tõttu kohapeal konkreetseid ettepanekuid ei tehtud.

OTSUSTATI:

Süvendada teemakäsitlust. Konsulteerida kohalike omavalitsustega probleemide ulatuse väljaselgitamiseks.

PÄEVAKORRAPUNKT 3

Vabariigi Valitsuse tööplaanis olevate keskkonnaõigusaktide eelnõude ettevalmistamisest ja nende mõju ulatus kohalikele omavalitsustele ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse näitel

KUULATI:

Raili Väriku lühiettekannet, millest selgus, et keskkonnaministeeriumis töötab töögrupp ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse muutmiseks. Eesmärk on teha seadus lihtsamaks. Seaduse eelnõu saadetakse liitudele läbivaatamiseks ja kommenteerimiseks. Kõik omavalitsused vajavad ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava ja liitumise eeskirju.

PROBLEEMIDENA TOODI VÄLJA:

• Seaduse-eelnõude ja seaduse muutmise eelnõudest omavalitsusliitudele teavitamisega on liitude arvates probleeme. Kuigi näiteks Jäätmeseadus esitati Linnade Liidule ettepanekute tegemiseks kaks korda.
• Veevarustuse ja kanalisatsiooni korraldamine hajaasustusaladel on omavalitsustele probleemiks.
• Veetariifid, õiglase hinna kujundamine ja veevärgiteenusega liitumise seonduv problemaatika.

OTSUSTATI:

• Lugeda vee- ja kanalisatsioonirajatiste finantseerimise ja kaasfinantseerimise tagamise  korraldamine erilist tähelepanu vajavaks valdkonnaks.
• Parandada kohalike omavalitsuste tagasiside andmist kõigist ühekordsetest mõõtmistest, läbiviidud uuringutest ja korrapäraselt läbiviidavast seirest; samuti seirealase informatsiooni edastamist omavalitsustele.

PÄEVAKORRAPUNKT 4

Ülevaade Eesti keskkonnastrateegia täitmisest ja uuendamisest

Uuendatud keskkonnastrateegia viimane variant  ning strateegilise mõju
hindamise (SMH) aruanne, kus on kajastatud ka keskkonnastrateegia täitmine, on
on tutvumiseks Keskkonnaministeeriumi veebis:
http://www.envir.ee/saastev/keskkonnastrateegia_eelnou.html

KUULATI: Harry Liivi lühitutvustust. Tegemist ei ole uue strateegiaga, vaid 1997. a vastu võetud strateegia ajakohastamisega. Väga paljude rahataotlemiste juures on vaja viidata strateegiale.

Keskkonnaministeeriumist saadeti Eesti Omavalitsusliitude Ühendusele keskkonnastrateegia kohta 2 teavituskirja 16.02.04 ja 22.03.04, kuid millegipärast info siiski ei levinud. Kuna Strateegia uuendamiseks ei ole moodustatud töörühmi, siis ei ole liitudest kedagi otseselt nimetatud strateegia protsessis osalema.

Praeguseks on strateegia läbinud strateegilise keskkonnamõjude hindamise protsessi. 4. aprillil toimus avalik arutelu. Mai keskel avalikustatakse strateegia ettepanekute tegemiseks. Sügisel läheb strateegia riigikogusse kinnitamisele.

Uus strateegia peab tulema aastateks 2007-2009 ja see peab kujunema eelarve koostamise aluseks.

PROBLEEMIDENA TOODI VÄLJA:

• Kohalikel omavalitsustel on probleeme kaasfinantseerimise määra (25%) täitmisega. Vajalik on välja selgitada, kas KOV tulubaasi praeguse kujunemise juures on see võimalik.
• Keskkonnainvesteeringute tugi kohalikele omavalitsustele on selles osas küsimärgi all.
• Eesti Linnade Liidu väitel ulatuvad Eestis keskkonnale tehtavad kulutused 4%-ni SKP-st, mis suurel määral ületab Läti ja Leedu vastavat näitajat.
• Keskkonnaministeeriumil on ka muresid projektidega ja kaasfinantseerimisega (P. Eek).

Jaak Aab, ELL direktor kinnitas, et juuni alguseks edastavad üleriigilised omavalitsusliidud strateegiasse oma ettepanekud.

Ettepanekute tegemiseks peaks olema ametlik pöördumine ministeeriumilt koos versiooniga, mis on täiendamiseks valmis. Praegu seda veel ei ole.

Juhiti tähelepanu strateegia keskkonnamõju hindaja poolt välja toodud alternatiivile, et eraldi keskkonnategevuskava (rahastamise ja täitmise kava) mitte enam koostada, vaid siduda kõik kokku üheks ühiseks dokumendiks.

OTSUSTATI:

• Teavitada kohalike omavalitsuste üleriigilisi liite /ELL, EMOL) strateegiast. Küsida ettepanekuid ja edastada ettepanekud ministeeriumile.
• Esitada projektide kaasfinantseerimise küsimused läbirääkimiste päevakorda.

PÄEVAKORRAPUNKT 5

Norra riigiabi kasutamise korra väljatöötamine ja ettepanekud selle abi kasutamiseks

Ettepanekud laekusid hilinemisega. Ka keskkonnaministeerium ei olnud nendega tuttav. Küsimus jääb üles. Töörühma liikmetelt oodatakse ettepanekuid.

PÄEVAKORRAPUNKT 6

Muud küsimused.

Muid küsimusi ei tõstatatud

Koosoleku juhataja: Harry Liiv                                             Protokollija: Irja Alakivi

 

LISAD:

KUTSE KESKKONNATÖÖRÜHMA 4. mai 2004 KOOSOLEKULE

Saadetud e-kirjaga 30.04.2004 15.32

Lugupeetud keskkonna töörühma liikmed!

Vastavalt Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumidevahelise komisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste 2004.a töökorra punkt 15-le  kutsun kokku keskkonna töörühma koosoleku 4.mail kell 11.00. Koosolek toimub  Eesti Linnade liidu büroos Ahtri tn 8 III korrusel.

Koosoleku päevakord:
1. Ettepanekud 2004. aasta töörühma koosolekute ja läbirääkimiste ajagraafiku osas. (Ettekandja ELL esindaja).
2. Kohalikele omavalitsustele pandud konkreetsed kohustused ja keskkonnaeesmärgid ning nende saavutamise rahastamine riigieelarve 2005.
a eelnõu kaudu ning Keskkonnaministeeriumi kaudu. Jäätmeseaduse ja välisõhukaitse seaduse näitel (ettekanne lisatud) (Ettekandja
keskkonnaministeeriumi esindaja)
3. Vabariigi Valitsuse tööplaanis olevate keskkonnaõigusaktide eelnõude ettevalmistamisest ja nende mõju ulatus kohalikele omavalitsustele. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse näitel. (Ettekandja keskkonnaministeeriumi esindaja)
4. Ülevaade Eesti keskkonnastrateegia täitmisest ja uuendamisest. (Ettekandja keskkonnaministeeriumi esindaja). Uuendatud
keskkonnastrateegia viimase variandiga  ning strateegilise mõju hindamisega (SMH), kus on kajastatud ka keskkonnastrateegia täitmine, on võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/saastev/keskkonnastrateegia_eelnou.html
5. Norra riigiabi kasutamise korra väljatöötamisest ja ettepanekud selle abi kasutamiseks.
6. Muud küsimused.

Lugupidamisega
töörühma juht
Harry Liiv


Tel./Phone (372) 626 2850
Faks/Fax (372) 626 2869
E-mail: Harry.Liiv@ekm.envir.ee

 

****

UUEST VÄLISÕHU  KAITSE  SEADUSEST TULENEVAD KOHALIKE OMAVALITSUSTE KOHUSTUSED JA ÕIGUSED

(Ministeeriumilt)

Välisõhu kvaliteedi seire

Vastavalt välisõhu kaitse seaduse (edaspidi VÕKS) §-le 19 on välisõhu saastatuse taseme pidev mõõtmine riiklikul või kohaliku omavalitsuse organi tasandil kohustuslik tiheasustusega piirkondades, kus hindamisele eelnenud viie aasta pisteliste mõõtmiste tulemustest  või modelleerimistulemustest selgub, et esmatähtsate saasteainete sisaldus välisõhus ületab käesoleva seaduse §-s  24 sätestatud väärtusi.

Esmatähtsad saasteained, mida tuleb arvestada välisõhu kvaliteedi hindamisel ja kontrollimisel, on vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, peened tahked osakesed, sealhulgas tahm, mille aerodünaamiline ehk osakeste geomeetrilist vormi ja tihedust arvestatav läbimõõt on 2,5–10 mikromeetrit, tahkete osakeste kõik fraktsioonid kokku, plii, osoon, benseen, süsinik(mono)oksiid, polüaromaatsed süsivesinikud, sealhulgas benso(a)püreen, kaadmium, arseen, nikkel ja elavhõbe (VÕKS § 15).

 

Riigi territoorium jaguneb välisõhu kvaliteedi järgi piirkondadeks.

Vastavalt § 21 lg-le 2 tiheasustusega piirkond käesoleva seaduse tähenduses on linn, kus elab vähemalt 250 000 elanikku, või väiksema elanike arvuga tööstuspiirkond, mis ei ulatu üle ühe kohaliku omavalitsuse üksuse piiri, ja kus hindamisele eelnenud viie aasta jooksul paiksete mõõtmiste tulemustest selgub, et välisõhu kvaliteet on oluliselt halvenenud. Tiheasustusega piirkonnad, kus on põhjendatud välisõhu kvaliteedi hindamise ja kontrolli vajadus, kinnitab keskkonnaminister määrusega.

Vastavalt §-le 37 välisõhu saastatuse taseme pideva seire teostaja riikliku, kohaliku omavalitsuse organi või ettevõtja tasandil koondab seiretulemused keskkonnaseire seaduses sätestatud korras ning annab avalikkusele teavet saasteainete välisõhus sisaldumise kohta raadio, televisiooni, ajalehtede, teabeekraani või Interneti kaudu.

 

Paikse saasteallika tegevuskava

Vastavalt § 51 lg-le 3 ja 4 paikse saasteallika valdaja esitab saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava kooskõlastamiseks ja vähemalt üks kord aastas aruande tegevuskava rakendamise kohta.

Vastavalt § 52 lg-le 2 saasteallikate valdajad, kelle ühel tootmisterritooriumil elektri või soojuse tootmiseks kasutatavate põletusseadmete installeeritud kogusoojusvõimsus on maksimaalse võimaliku projekteeritud kütusekoguse kasutamise korral 50 megavatti või suurem, peavad koostama ja esitama välisõhu saasteloa, keskkonnakompleksloa või jäätmepõletusloa andjale ning kohaliku omavalitsuse organile vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja tahkete osakeste heitkoguste vähendamise tegevuskava.

Vastavalt §-le 147 saasteallika valdajad, kelle ühel tootmisterritooriumil asuvatest paiksetest saasteallikatest eraldus 2001. aasta 1. jaanuarist kuni 2002. aasta 31. detsembrini välisõhku üle 1000 tonni vääveldioksiidi, 100 tonni lämmastikoksiide, 10 tonni lenduvaid orgaanilisi ühendeid või 500 kilogrammi ammoniaaki, peavad koostama ja esitama loa andjale ning kohaliku omavalitsuse organile nende saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava.

Tegevuskavade koostamist ja rakendamist kindlaksmääratud tähtajaks korraldab saasteloas, keskkonnakompleksloas või jäätmepõletusloas eritingimuste seadmisega loa andja.

Mootorsõidukite ja liikurmasinate liikumise piiramine

Vastavalt §-le 53 inimese tervise ja keskkonna kaitse huvides võib kohaliku omavalitsuse organ saasteainete hajumiseks ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, kui teatud piirkonnas võib esineda mingi saasteaine sisalduse häiretaseme või välisõhu saastatuse taseme ühe tunni keskmise piirväärtuse ja saastetaluvuse piirmäära summaarne ületamine, piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite ja liikurmasinate, välja arvatud eritalituse sõidukite liikumist.

Vastavalt §-le 138 võib kohaliku omavalitsuse organ liikluskorraldusega piirata mootorsõidukite liikumist oma territooriumil, et vältida välisõhus leviva müra normtaseme ületamist.

Välisõhu saastelubade taotlusmaterjalide seisukoha andmine

Vastavalt § 78 lg-le 4 saasteloa andja saadab kahe nädala jooksul pärast taotluse menetluse algatamist taotluse koopia koos taotlusmaterjalidega saasteallika asukoha kohaliku omavalitsuse organile. Kohaliku omavalitsuse organ esitab taotluse kohta oma arvamuse hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates taotluse koopia kättesaamisest.

Vastavalt § 86 lg-le 8 saasteloa andjal ja kohaliku omavalitsuse organil on õigus kontrollida vähemalt üks kord aastas saasteloaga seatud tingimuste täitmist tootmisterritooriumil ja tehnoloogiaseadmetel.

Paikse saasteallika heidete piiramine

Vastavalt § 89 lg 1 punktile 2  paikse saasteallika valdaja peab kavandama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste korral. Korralduse saasteainete eraldumise piiramiseks annab keskkonnateenistuse või Keskkonnainspektsiooni ettepanekul kohaliku omavalitsuse organ.

Välisõhus leviv müra

Vastavalt § 129 lg-le 2 kohaliku omavalitsuse organil on õigus kehtestada välisõhus levivale mürale oma haldusterritooriumil või selle osal sotsiaalministri poolt kehtestatud normidest kuni 50 protsenti rangemaid normtasemeid.

Vastavalt § 151 lg-le 1 koostab ja esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile hiljemalt 2007. aasta 30. juuniks strateegilise mürakaardi ja hiljemalt 2008. aasta 18. juuliks välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava:

1) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema haldusterritooriumil elab vähemalt 250 000 elanikku;

2) omanik, kelle maanteed kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas;

3) omanik, kelle raudteed kasutab üle 60 000 raudteeveeremi aastas;

4) omanik, kelle lennuväljal toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kergelennukite kasutamine koolituse eesmärgil.

Vastavalt § 151 lg-le 2 koostab ja esitab kooskõlastamiseks Tervisekaitseinspektsioonile hiljemalt 2012. aasta 30. juuniks strateegilise mürakaardi ja hiljemalt 2013. aasta 18. juuliks välisõhu leviva müra vähendamise tegevuskava:

1) tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku;

2) omanik, kelle maanteed kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas;

3) omanik, kelle raudteed kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas.

Strateegilised mürakaardid ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskavad peavad koostama vaid Tallinna (üle 250 000 elaniku) ja Tartu (üle 100 000 elaniku) Linnavalitsused.

Euroopa Liidu Nõukogu keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ harmoniseerimiseks ja edukaks rakendamiseks Eestis taotleb Keskkonnaministeerium koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooniga Euroopa Liidu (EL) Transition Facility abiprogrammist vahendeid projekti "EL keskkonnamüra direktiivi 2002/49/EÜ rakendamine Eestis" teostamiseks, mis seisneb EL ekspertabis. Tulenevalt projekti lähteülesandest koostavad EL eksperdid koostöös Eesti partneritega muuhulgas ka Tallinna ja Tartu strateegilised mürakaardid ja mürataseme vähendamise tegevuskavad. Lisaks on kavas Tallinna ja Tartu Linnavalitsuste esindajaid selles valdkonnas ka koolitada. Koolituse eesmärgiks on tagada, et peale nimetatud projekti raames kaartide ja tegevuskavade koostamist oleksid Eesti partnerid võimelised edaspidi ise kaarte ja tegevuskavasid koostama. EL ekspertide kuludeks taotletakse EL Transition Facility programmist 174 410 eurot. Eesti poolse kaasfinantseerimise u. 15 600 eurot eest vastutab Sotsiaalministeerium tagades vajaliku kaasfinantseerimise Tervisekaitseinspektsiooni kaudu.

Seaduses on selgelt öeldud, kes peab kindlaksmääratud tähtajaks strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostama. Seega väiksema kasutussagedusega maantee ja raudtee omanikule ei tule sellist kohustust enne, kui jõustub mõni uus eurodirektiiv.

03.05.2004

*****

Müra kohta:

(Ministeeriumilt)
Seaduse kolmas lugemine 05.05.2004. Praegu müra osas seal kirjas KOV puudutvalt järgmist:
§ 123 Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud välisõhus leviv soovimatu ja kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad saasteallikad.

Rahvatervise seaduse alusel on välja antud ka SoM määrus 04.03.2002 nr
42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
§ 129 lg 2 kohaselt on KOV õigus kehtestada kehtestatud normidest kuni 50% rangemad normtasemed.
Strateegilise mürakaardi ja tegevuskava koostajad on toodud § 151: 1. strateegiline mürakaart 30.06.2007 ja tegevuskava 18.07.2008:
tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema haldusterritooriumil elab vähemalt 250 000 elanikku (Tallinn); omanik,
kelle maanteed kasutab üle kuue miljoni sõiduki aastas; omanik, kelle raudteed kasutab üle 60 000 raudteeveeremi aastas; omanik, kelle
lennuväljal toimub üle 50 000 õhkutõusmise või maandumise aastas, välja arvatud kergelennukite kasutamine koolituse eesmärgil
(viimasele kolmele tingimusele tõenäoliselt Eestis keegi veel ei vasta).
2. Strateegiline mürakaart 30.06.2012 ja tegevuskava 18.07.2013: tiheasustusega piirkonna kohaliku omavalitsuse organ, kui tema
haldusterritooriumil elab vähemalt 100 000 elanikku (Tartu); omanik, kelle maanteed kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas; omanik, kelle raudteed kasutab üle 30 000 raudteeveeremi aastas (viimase kahe tingimuse osas vähemalt ühele vastab tõenäoliselt Eestis juba näiteks AS Eesti Raudtee).
§ 134 lg 2 Strateegilist mürakaarti ja tegevuskava uuendatakse vähemalt iga viie aasta järel.

Kogu müra peatüki üle teostab järelevalvet SoM alluvuses olev Tervisekaitseinspektsioon va. § 127 lg 2, mille kohaselt kehtestab
mürataseme piiramise eesmärgil planeeringule esitatavad nõuded KKM.

§ 138 sarnaselt välisõhuga võib KOV vältimaks välisõhus leviva müra normtaseme ületamist piirata liikluskorraldusega mootorsõidukite
liikumist oma territooriumil.
 

 

****

DRAFT

Proposals for priority support areas under EEA and Norwegian Financial Mechanisms

As a result of inter-ministerial consultation process, Estonia has identified the following priorities and potential support areas for the implementation of the EEA and Norwegian Financial Mechanisms:

Objective 1: to promote sustainable development

Priority areas:

1. Environmental aspects of sustainable development

• Minimising the environmental impact of the energy sector and promotion of the use of renewable energy (including bio-diesel)
• Water management and protection with priority given to the development of maritime safety surveillance and spill response capacity for protecting the Baltic Sea environment
• Improving the waste management systems with priority given to investments in infrastructure and technology of municipal waste management and recycling systems
• Enhancing the biodiversity preservation by developing the sustainable forest management and land use
• Improving the outdoor air quality with priority given to the research and development of environmentally clean technologies and issues of greenhouse gas emission allowance trading

 

The programming of support measures in the environmental sector will be based on the following framework documents: Estonian National Environmental Strategy, National Programme for the Reduction of the Emission of Greenhouse Gases, National Waste Plan, Long-term National Development Plan for Fuel and Energy Management, Energy Conservation Programme and its implementation plan. Close co-ordination with measures planned under the National Development Plan for the use of EU Structural Funds in 2004–2006 will be ensured.

b) Economic aspects of sustainable development

• Creating the preconditions for improvement of the competitiveness and flexibility of the workforce (supporting the education and research mobility programmes, improving the quality systems of education and teacher training programmes, research in the area of lifelong learning and vocational education for making the workforce needs prognoses etc)
• Expanding the vocational education and training opportunities
• Academic research in the priority areas of the agreements of EEA and Norwegian financial mechanisms
• Supporting the development of electronic public services (e-Government, e-Democracy, e-Health, e-Education initiatives)

 

The programming of support measures in education, research and innovation area will be based on the following framework documents: National Employment Action Plan, Action Plan for Developing Estonian Vocational Education and Training System 2001–2004, National Development Plan for Teachers Training 2003-2010, Education Strategy (draft), Estonian R&D strategy Knowledge-Based Estonia, Priorities for Estonian information policy 2004-2006

 

Close co-ordination with measures planned under the National Development Plan 2004–2006 will be ensured.

 

c) Social aspects of sustainable development

• Developing public health care systems and training programmes
• Developing social care services and other supporting measures for independent contriving of children, elderly and people with special needs (nursing care network development etc)
• Developing advisory services for the children with special educational needs

 

The programming of support measures in the social sector will be based on the following framework documents: Youth Work Development Plan 2001–2004, Estonian Nursing Care Development Plan 2015. The measures for developing the social care and advisory services will be targeted mainly to the regional and local level. The support measures for social sector under the National Development Plan 2004–2006 are limited to the investments for reorganisation of the hospital network.

 

Objective 2: to support the implementation of acquis communautaire and Schengen acquis

Priority areas:

• Technical assistance relating to the implementation of acquis communautaire
• Implementation of Schengen acquis (procurement of special equipment for SIRENE office, improving the migration surveillance capacity etc)

 

The programming of support measures will be based on the following framework documents: Annual Government Activity Plans, Schengen Action Plan.

 

Objective 3: to support the development of civil society and local socio-economic development

Priority areas:

• Development and diversification of the local entrepreneurship and employment opportunities (grant-scheme for local governments)
• Supporting the preparatory activities for investment programmes: conducting of analyses, preparation of local/ regional sectoral development plans etc (grant-scheme for local governments)
• Development of the capacity of the regional policy research and analysis

• Conservation of the cultural heritage including the digitalisation of the cultural heritage of Estonia

• Co-operation with Norway at the regional and local level in various sectors (developing the capacity of providing public services, preparation of joint projects for participation in youth/ education/cultural programmes, establishing regional business contacts networks etc)
• Supporting the integration of non-Estonians
• Supporting the non-governmental organisations

 

The programming of support measures will be based on the following framework documents: National Strategy for Digitalisation of the Cultural Heritage of Estonia 2004–2007 (draft), National Tourism Strategy 2002–2005, State Programme "Integration in Estonian Society 2000-2007". The support measures for culture under the National Development Plan 2004–2006 are very limited in scope. Close co-ordination with measures planned for local socio-economic development under the National Development Plan 2004–2006 will be ensured.

 

It should be stressed that under this objective several of the priority support areas require flexible grant-schemes where the project fiche would comprise the description of the grant-scheme and further programme administration would be delegated to the Implementing Agency level.  It is suggested to use the existing structures that will be responsible also for the administration of regional development measures of National Development Plan to be financed from EU Structural Funds (Enterprise Estonia Foundation and Regional Development Centres).

 

Additional suggestions

We suggest in addition that a certain percentage of funds (up to 7%) should be reserved for technical assistance for project preparation.

Support to the non-governmental organisations could be channelled through a separate fund managed by the Embassy of Norway.

 

VABARIIGI VALITSUSE MINISTEERIUMIDEVAHELISE KOMISJONI JA OMAVALITSUSLIITUDE KOOSTÖÖKOGU DELEGATSIOONI LÄBIRÄÄKIMISTE  KESKKONNATÖÖRÜHMA INFORMATSIOON ESIMESEST 4. mai 2004 KOOSOLEKUST ja ESIALGSED ETTEPANEKUD LÄBIRÄÄKIMISTEKS

7. mai 2004

 

LÄHTESEISUKOHAD

Kohalikele omavalitsustele veevarustuse ja kanalisatsiooni, kommunaalmajanduse (põhiliselt jäätmehoole), territoriaalplaneerimise ja keskkonnakaitse valdkonnas pandud ülesannete maht on viimastel aastatel kasvanud. Omavalitsuste tulubaasi kujundamise alused ei arvesta riigi poolt EL- ga liitumisega seoses võetud ning omavalitsuste poolt täitmisele kuuluvaid kohustusi, sealhulgas vajadust kaasfinantseerida EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte.

Kohalike omavalitsuste keskkonnaobjektide jaoks puudub riiklik investeeringute programm. Probleemidele lahenduse leidmist raskendavad ka keskkonnaobjektide erinevad omandivormid.

Rahaliste ressursiga täiesti katmata on kohaliku omavalitsuse keskkonna-järelevalveline tegevus, seire, keskkonnaseisundi uuringud. Paljud ülesanded täidetakse ühekordse konsultandi kaasamisega, mistõttu kannatab töö järjepidevus, kvaliteet ja  jätkusuutlikkus.

Riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste funktsioonide jaotus, järelevalve korraldamine ja vastutus on hägune.  Kohalikel omavalitsusel puudub võimalus saada eelteavet ettevalmistatavatest õigusaktidest ja nendega ei konsulteerita ettevalmistamise käigus.  Riigi poolt kogutav keskkonnainformatsioon jääb kohalikele omavalitsustele kättesaamatuks.

 

Ettepanek käsitleda 2005. aasta eelarveläbirääkimistel järgmisi küsimusi:

1. EL keskkonnainvesteerimisprojektide kaasfinantseerimine.

2. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamise teise ringi finantseerimine. Hetkel puudub riiklikul tasandil visioon kuidas ja kas toimub hetkel projektidest väljajäänud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemide renoveerimine, veevarustuse ja kanalisatsiooni rajamine hajaasustusaladele.

3. Uue jäätmeseaduse rakendamisega seonduvad küsimused:

- Tegevuste killustatus  omavalitsustes kus on elanike arv on  9999-29999 inimest ja olemas on hästitöötav süsteem.

- Korraldatud olmejäätmete vedu. Kuna äärmiselt tähtis on, et kõik elanikkonna grupid tõesti liituksid ja teenuse eest maksaksid, siis tuleb kindlasti viia sisse muudatus sotsiaalabi andmise alasesse seadusandlusesse. Praegu ei ole kulu olmejäätmete veole nende eluasemekulude nimekirjas, mida toimetulekutoetusena kompenseeritakse.

- Uue jäätmeseaduse nõue jäätmevaldajajate registri loomise kohta olukorras, kus elanike (jäätmetekitajate) sissekirjutus ei ole kohustuslik.

4. Norra riigiabi arvelt eraldatavate vahendite kasutamise kord, nende vahendite eraldamine kohalikele omavalitsustele.

5. Omavalitsuste informeerituse parandamine. Praegu esitavad ettevõtted statistilised aruanded, seire-  ja uuringute tulemused maakondade keskkonnateenistustele. Märgitud andmed on omavalitsustele olulised ning oleks mõistlik, kui omavalitsuse territooriumil tegutsevad ettevõtted esitaksid koopia aruandest (digitaalselt või paberkandjal) ka kohalikule omavalitsusele.

6. Kohalikele omavalitsustele pandud keskkonnakaitse alaste kohustuste kaardistamine ning nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite mahu hindamine.

7. Üleriigiliste omavalitsusliitude kaasamine varajases staadiumis uute õigusaktide ettevalmistamise protsessi.