KESKKONNA- JA MAAKÜSIMUSTE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK 

KOOSOLEKU PROTOKOLL

 

Tallinn

Eesti Linnade ja Valdade Liit                                                                                   7. mai 2019

Algus kell 14.00, lõpp kell 15.40

Juhatas: Jan Trei

Protokollis: Kaie Siniallik

 

Osalejad:

Rene Kokk – Keskkonnaminister, töörühma esimees
Harry Liiv – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Marku Lamp – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Kaupo Heinma – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Kristi Klaas – Keskkonnaministeeriumi asekantsler
Eike Pärnamägi – Keskkonnaministeeriumi riigivaraosakonna jurist
Triinu Rennu – Maa-ameti peadirektori asetäitja
Kersten Kattai –  Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik
Alo Brandt – Tallinna Linnavaraameti linnamaade ja maakorralduse osakonna juhataja
Marit Laast – Viru-Nigula Vallavalitsuse planeerimis- ja maakorraldusspetsialist
Taniel Vain – Harku Vallavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja
Sven Tarto – Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja
Krista Kupits – Eesti Linnade ja Valdade Liidu nõunik

 

Puudusid:

Relo Ligi – Tallinna Keskkonnaameti juhataja, töörühma kaasesimees keskkonnaküsimustes
Eha Võrk – Tallinna abilinnapea, töörühma kaasesimees maaküsimustes
Meelis Münt – Keskkonnaministeeriumi kantsler, töörühma esimehe asetäitja
Rain Vipper – Keskkonnaministeeriumi eelarve ja planeerimise osakonna finantsjuht
Sulev Liivik – Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja
Hegri Narusk – Elva Vallavalitsuse vallamajandusosakonna juhataja
Mart Mäeker – Saaremaa Vallavalitsuse abivallavanem ehituse, planeerimise ja keskkonna valdkonnas
Ahti Karon – Järva Vallavolikogu aseesimees
Urmas Möldre – Valga Vallavalitsuse ehitus- ja planeerimisteenistuse juhataja
Külli Tammur – Lääne-Harju Vallavolikogu esimees

Kutsutud:

Gert Villard – Keskkonnaministri nõunik
Jan Trei – ELVL asedirektor

 

Koosoleku päevakava:

1.       Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine.

2.       Läbirääkimised ELVL poolt esitatud töömaterjalide ja vahepeal toimunud arengute põhjal.

3.       Muud küsimused ja informatsioonid.

3.1.    Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis ja versioon.

3.2.    Lühiülevaade 2019-2020 aastaks kavandatavatest kohalikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide ettevalmistamisest.

3.3.    Ettepanek leida võimalus rahastada Tallinna Loomaaia arendamist uue Euroopa Liidu finantsperioodi 2021-2027 vahenditest.

4.       Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid.

 

1.       Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine

 

Jan Trei tervitussõnad ja sissejuhatus. Töörühmal on uus koordinaator – Krista Kupits, kes on läbirääkimiste teemad sisuvaates ettevalmistanud. Läbirääkimiste töökorras on Rahandusministeeriumi poolt sisse viidud muudatused, millest peamine on, et sügisel enam läbirääkimisi ei toimu. Aprillis, mais toimuvad läbirääkimised ning umbes 20. mai paiku toimub põhiprotokolli allkirjastamine ja kohtumine peaministriga kus markeeritakse olulised teemad. Enam ei ole eraldatud fiskaalsed ja muud ettepanekud. ELVL ettepanekud jagatakse tulubaasi ja toetusfondi puudutavateks ning valdkondlikuteks. Metoodika poolelt veel, et kui allkirjastame põhiprotokolli, siis valdkondlikud ettepanekud pannakse lisasse. Neid ei panda põhiprotokolli sisse ja neid ei näe siis ei valitsus ega riigikogu. Nüüd on sellest aastast muudatus tehtud ja ettepanekud on ühtsed.

Keskkonnaminister Rene Kokk tutvustas ennast.

Harry Liiv: Ettepanekute tabelis on kajastatud hetke seis, paljud asjad töös. Me ei hakka esitatud seisukohti üle kordama, vaid püüame kirjeldada, mis faasi on menetlused jõudnud. Kui seadus on menetluses ei saa öelda, et järgmise aasta eelarves on rahalised vahendid olemas.

Ettepanekute tabel Keskkonnaministeeriumi seisukohtadega on protokolli lisas.

 

2.       Läbirääkimised ELVL poolt esitatud töömaterjalide ja vahepeal toimunud arengute põhjal

Ettepanek 1

Kaupo Heinma: 2018. aastast on tulubaasi lisatud 2,2 miljonit jäätmekäitluse korraldamiseks, lisaks on toetatud omavalitsusi Keskkonnainvesteeringute Keskuse programmist ja struktuurifondide vahenditest. Hetkel ei ole ühtegi eelnõud töös seoses riigikogu koosseisu vahetumisega. Suund on vaadata üle KOV-ide kohustused ja arvestada fiskaalseid meetmeid ning toetusi. Plaanis on jätkata struktuurivahenditest toetamist ja laiendada võimalusi nii, et oleks võimalik osta ka erinevaid väikevahendeid nagu kompostreid, konteinereid jne. Praegu töötame neid tingimusi välja.

Krista Kupits: Tänan, et ELVL-i on kaasatud tingimuste väljatöötamise protsessi. Seoses soovituste elluviimisega, mis tulenevad varase hoiatuse raportist, on mitmeid punkte millega me ei saa nõustuda ja soovime kindlasti kaasatud olla.

Kaupo Heinma: Meie soov on enne aastat 2020 võtta vastu täiendavaid regulatsioone, kuna aastaks 2020 peame võtma 50% olmejäätmetest ringlusesse. Me ei ole viimase 4-5 aasta jooksul ühtegi muudatust teinud ja viimase 10 aasta jooksul samuti väga vähe. Plaanis teha rohkem, kui teinud oleme. Varase hoiatuse raportis olid toodud meetmed, mis peaksid toimima. Me püüame neid Eestile kohandada, leppida kokku ministriga, mis peaksid tema arvates olema ajakohased ja alustada seejärel läbirääkimisi huvigruppidega.

Rene Kokk: Oleme tänaseks olukorras, kus meil on selg vastu seina. Olukord läheb karmimaks, me ei soovi teha otsuseid kabineti vaikuses ja minu üks prioriteet on kaasata kõiki osapooli. Mõtleme koos läbi, kuidas motiveerida KOV-e.

Jan Trei: Kas ajaraamistik on ka paika pandud?

Kaupo Heinma: Ajaplaan olemas. Eesmärk on mai teises pooles tutvustada endapoolset nägemust kiiretest meetmetest. Me ei plaani teha struktuurseid reforme. Sellele järgneb 3‑nädalane periood kus vaatame koos huvigruppidega materjalid läbi leidmaks koos sobivaid lahendusi, mis vormuks seaduse eelnõuks. Sellele järgneks ametlik seaduse eelnõu kooskõlastamise osa.

Otsus: Ettepaneku osas jätkatakse läbirääkimisi, KOV-e kaastakse õigusaktide väljatöötamisse

Kaupo: Varasema kogemuse põhjal tooksin välja, et kaasamine ei tähenda veel konsensuseni jõudmist.

Ettepanek 2

Marku Lamp: Pikalt laual olnud teema, Rahandusministeerium võib täiendada, et seni pole olemas paralleelset süsteemi kulude hüvitamiseks kui tasandusfond, mis täna juba toimib. Vaidlusküsimus rahajaotuse õigluses, kuid seda on püütud teha nii hästi kui võimalik. Rakendatud on rahastust suuremate looduskaitsealade lisandumisel. Näiteks laane- ja salumetsi tuli lisaks katise alla võtta 27 tuhat hektarit. Selle kohta tegime eraldi ettepaneku, et need 37 omavaltisust keda see puudutas, võiksid tasandusfondi kaudu lisa saada. Püüame samal viisil jätkata.

Kersten Kattai: Kaalumist väärt idee, et rahastust tasandusfondis eraldi reana kajastada, nii nagu väikesaarte toetused. Jätkata tööd ning püüda lahendus leida.

Krista Kupits: Eelmisel kohtumisel otsustati teemat jätkata peale veeseaduse vastuvõtmist. Veeseadus on vastu võetud, just kaldaalade osas 50% maksustamiseks ja 50% tulupooleks.

Harry Liiv: Rakenduse sätted olid samuti seotud vastava infobaasi tekitamisega. Rahandusministeeriumiga oleme rääkinud, ülejärgmisest aastast oleks 50% leebemad tingimused kui praegu. Seadus on vastu võtud, kuid analüüsi veel pole, kuid tuleb. Koostöös looduskaitseliste maadega. Selles kontekstis töö jätkub, ilmselt järgmine kord saame rääkida selle rakendamist.

Otsus: Jätkatakse läbirääkimisi.

Ettepanek 3

Harry Liiv: Sisuliselt seotud eelmise punktiga, fookus eraldada raha riigiomandis ja jätkuvalt riigiomandisse jäävate kinnistute koristamiseks hüljatud jäätmetest. Olenevalt jäätmete iseloomust on praegu ka sellised võimalused olemas läbi KIK-i rahade kasutamise. Mahud on olnud väikesed. Vajalik täpsemalt kaardistada probleemi olemust. Kui rääkida jäätmetest kui hüljatud jäätmetest, siis tekib küsimus kuidas need on sinna sattunud ja kes on jäätmete omanik. Kui me räägime jääkreostuse kontekstis, on olemas vahendid, et seda jääkreostusprogrammist katta.

Jan Trei: Tegemist on riigi maadega ja riigil peaks olema plaan maade heakorra tagamiseks, mitte panema KOVidele ülesandeks.

Harry Liiv: Aastate jooksul teemas, kui suures osas riigimaal jäätmekäitluse probleemidega peaks riik tegelema. Varasemad mahud ja rahad ei ole olnud väga suured. Käinud on see tavaliselt taotluse põhiselt ja jäänud 70-100 tuhande euro piirile. Pole mahtude kohta saanud infot, kui suures mahus ja millest täpselt räägime. Mis puudutab kaldaalasid ja mereprügi, siis selles osas on teatud tööd käimas, aga väiksema kaaluga tegevused. Pole esimene prioriteet, pigem on olnud taotluse põhine. Tegemist on kusagile omavalitsuste vahele jäävate tükkidega. Täpsemalt vajalik kaardistamine, et näha kui suure probleemiga on tegemist.

Kaupo Heinma: Prügistamine, on ilma õigusliku aluseta jäätmete keskkonda viimine. Silikaltsiidi ja Betooni tänava puhul on loa alusel tehtud toiming, kuid seal on kas ühel juhul loa tingimusi rikutud või on jäetud kohustused täitmata. Jäätmeseaduse kontekstis, kui tegemist on riigi omandis oleva maaga, siis Keskkonnaameti kohtustus on teha see korda. Esmalt tuleks selgeks teha, kes jäätmed keskkonda viis. Kui seda ei suudeta teha, siis teeb seda maa omanik. Ja jäätmeseaduses on punkt, et seda teeb KOV kui jäätmevedu pole kohaldatud.

Rene Kokk: Minu üks prioriteete on panna sariprügistajad vastutama. Riik peab ennast kehtestama.

Sven Tarto: Antud punktis on mõeldud ka prügistamise kõrval kinnistu hooldamist. Tiheasustusalade vahel siilud, mis on hooldamata.

Triinu Rennu: Maa-ameti ülesanne hooldada antud maid on seotud eelarveliste vahenditega ning inimressursiga, kes haldaks infot. Laekunud info alusel püüame võimaluste piires reageerida.

Jan Trei: Riik võiks heakorrastada oma kinnistuid. Võimalik sõlmida halduslepingud, teenuslepingud.

Triinu Rennu: Esmajärjekorras püüame korrastada inimestele ohtlikud objektid. Palume informeerida Maa-ametit probleemsetest kohtadest.

Otsus: Ettepanek jääb endiselt ülesse. Jätkata tööd ja kaardistada probleeme. Probleemsetest, ohtlikest kinnistutest informeerida Maa-ametit.

Ettepanek 4

Kaupo Heinma: Kui jäätmete ladestamist viiakse läbi KOV-i territooriumil, siis saavad nad osa põlevkivi ressursitasust endale. Seadus hakkab kehtima järgmine aasta. Töötame edasi selle nimel, et koos keskkonnatasude kontseptsiooni poliitika soovitustega edasi liikuda. Suunaks kohaliku tähtsusega mõjud nt jäätmete ladestamine nagu põlevkivi, et KOV-id saaksid häiringu eest kompensatsiooni.

Krista Kupits: Rõõm tõdeda, et osa saastetasusid saaksid ka naaber KOV-id. Järgmine kord saame vaadata, kuhu on jõutud ja jätkame tihedat koostööd.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi

Ettepanek 5

Triinu Rennu: Pikaajaline küsimus. Tegemist tagastatavate maade problemaatikaga, kus KOV‑il on vaja näiteks läbimurre teha, aga seadus nägi ette et erandit ei tehta ja maa kuulus tagastamisele ja siis tuli täiendavalt omandada samalt eraisikult. Maafond Eestis on riigi käes. Need KOV-id kellel on rohkem maad, saavad vangerdusi teha. Riik selle maa, mis pole riigile vajalik suunab tsiviilkäibesse. Igal aastal on Maa-ametil eelarveline kohustus riigieelarvet täita. Sel aastal on 15,5 miljonit see suurusjärk. Möödunud aastal jõustunud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus võimaldab menetluslikult lihtsamalt omavalitsusel oma toiminguid läbi viia, mis puudutab maade omandamist KOV-ide huvides.

Krista Kupits: KOV-idelt tagasiside, et see seadus aitas natuke kaasa, kuid pole lahendanud rahalisi küsimusi.

Triinu Rennu: See on eelarveline küsimus  Rahandusministeerium äkki oskab kommenteerida.

Kersten Kattai: Detaile ei tea, kuid kui vaatame koos ettepanekuid 5 ja 6, siis ettepanek 6 osas on koalitsioonileppes eraldi punkt ettevõtluseks vajaliku maa üleandmise lihtsustamine omavalitsustele. Vastavate meetmete paketi välja töötamine on  tööplaanis ja analüüs tuleb teha ning ettepanekutega välja tulla.

Jan Trei: Kaardistame ja täpsustame KOV-ide poolega probleemi olemuse, kas menetlused on liiga pikad või peaks regulatsioon olema tõhusam.  

Otsus: ELVL korrigeerib ja täpsustab ettepaneku 5 sõnastust.

Ettepanek 6

Triinu Rennu: Võimalus anda arendamiseks vajaminevat maad ja oleme ka andnud. Küsimus millistele põhjendustele me baseerume. Kui näeme omavalitsuse arengu dokumente, mis näevad perspektiive ette ja planeering on peale tehtud, siis  sellised asjad ka liiguvad. Ettevõtluskeskkonna arendamiseks, seal on segadus, ootame juba pikemat aega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi määrust.

Eike Pärnamägi: Ootame uuele kooskõlastusringile MKM-is ettevalmistatavat määruse eelnõud riigivaraseaduse § 74 alusel.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi.

Ettepanek 7

Kristi Klaas: Kliimavaldkonnas tegevuste eesmärke planeerides ei saa me seda teha ilma KOV‑ideta. Oleme planeerinud erinevaid samme. CO2 rahad jagunevad kaheks: tegevused, mis on mõeldud kliimamuutustega kohanemiseks ja teised kliimamuutuste leevendamiseks. Kui kliimamuutustega kohanemise selgitamiseks on vajalik läbi viia uuringuid, tõsta valmisolekut (nt üleujutused jne), siis kliimamuutuste leevendamise osas oleme suurt tööd teinud selgitamaks mis investeeringuid meil järgmisest perioodist on vajalik teha et riiklikke eesmärke täita. Suur rõhk on transpordi sektoris, sealt tuleb suurim CO2 kokkuhoid – rongiliinid, ühistransport. Oleme koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ära kaardistanud CO2 kokkuhoiu meetmed. Plaanis läbi viia pilootprojekte mõnedes KOV-ides. Kui rahast rääkida, siis on see seotud RES-iga ja CO2 müügikvoodi tuluga. Valitsus arutab, mais on see laual. Oleme teinud ettepanekuid nii kohanemise kui leevendamise meetmete osas. Konkreetselt ühistransport on ühe meetmena sees - trammiliinide pikendamine Tallinnas, Tartusse 1-2 trammiliini. Raudtee elektrifitseerimine, paremad raudtee ühendused, et veokid liiguks maanteelt raudteele. Praamiliikluse vähemale heitele viimine.                                                                                             

Otsus: Võtame ettepanekut arvesse kavade koostamisel, teretulnud ettepanekud vastavalt arengukavadele ja tegevussuundadele, mis käsitlevad nii ühistransporti kui ka muid konkreetseid rakendusi. ELVL-il korrigeerida ettepaneku sõnastust asendades sõna „linna" sõnadega „omavalitsuse taristu" arendamiseks.

Ettepanek 8

Triinu Rennu: Kui maa on maareformi käigus antud ja kui enne 10 aasta möödumist võõrandada, tuleb maksta 65% teatud juhtudel. Maa-amet on ammu teinud ettepaneku sellest bürokraatiast loobuda. Kui eesmärk on KOV-idele maad kergemini anda, siis tuleks loobuda sellest järelbürokoraatiast. Siinjuures tuleb arvestada nii maareformiseaduse alusel antud maad kui ka riigivaraseaduse alusel antud maad. Need on sarnase regulatsiooniga. Surnuaia aluse maa näide.

Marit Laast: Praktika ongi täpselt selline, et vallad ootavadki 10 aastat. Kunda sadama maatüki ostmise näide.

Triinu Rennu: Praegused regulatsioonid on 2000ndate keskpaigast.

Kersten Kattai: Rahandusministeeriumi poolt saan öelda, et oleme valmis seda küsimust analüüsima.

Eike Pärnamägi: Valitsusele esitatavas koondaruandes on märgitud, et analüüsime seda poliitikat ning teeme koostööd Rahandusministeeriumiga, kes meil riigivarapoliitikat juhib. Täna ei saa öelda, et meil on õigusnormide muutmine töös.

Triinu Rennu: Küsimus on selles, et kui 10 aastat läbi saab, siis see tehing ikkagi toimub. Piirame ajaliselt, pigem on küsimus kuidas leida tasakaal riigi ja omavalitsuse huvide vahel. Pigem oleks lahendus see, et kui KOV leiab, et maa pole talle enam vajalik, siis on riigil samuti õigus sinna vahele astuda nagu siis kui riik maad müüb ja küsib omavalitsuse huvi. Alati ei pruugi omavalitsuse huvi olla riigi huvi ja vastupidi. Maavajadus on tihti konkreetses asukohas, oluline on et info kaotsi ei läheks. Vastastikku infot vahetada.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi. Täiendav analüüs on kavandamisel käesoleval aastal.

Jan Trei: ELVL ettepanek saada sõna sekka öelda analüüsi lähteülesande osas.

Triinu Rennu: Kui norme ülevaadata, siis tuleks seda süstemaatiliselt teha. Analüüsida tuleks loataotluse menetlust.

Ettepanek 9

Harry Liiv: Ettepanek, et võrdsed tingimused peaksid olema vooluvetele ja maaparandussüsteemide korrastamisele. Kui nad moodustavad omavalitsuse territooriumil ühtse kanaliseerimissüsteemi siis peaks see olema ÜVVK eelnõu kohaselt ÜVVK arendamise kavas samuti sademeveesüsteemina esitatud. Sademevee maksustamise metoodika on olemas ka kehtivas ÜVVK seaduses. Kui veemajandustaristu arendamise kaudu saame anda toetust, siis see määrus on ka Keskkonnaministeeriumi selgituses välja toodud.

Otsus: Jätkata läbirääkimisi ÜVVK seadusest tulenevate alamaktide osas.

Ettepanek 10

Harry Liiv: Küsitakse täpsustust sademevee korrastamise ja sademevee tasualaseid aspekte. Saame öelda, et ÜVVK seaduse eelnõus on eraldi kululiik sademevee korraldamiseks loodud. Seda võiks rakendada, kui see on märkimisväärne. Oleme selgitanud, kuidas seda seaduse eelnõus on kavandatud. Teen ettepaneku punkti täidetuks lugeda.

Otsus: Lugeda ettepanek 10 lõpetatuks.

Ettepanek 11

Marku Lamp: Oleme varasemalt antud ettepanekul peatunud ja selgitanud. KOV-idel on võimalik planeeringutega maakasutust mõjutada, maaomanikele kitsendusi seada ja kui see on läbi arutatud, siis on see ühiskondlik kokkulepe. Probleem planeeringute puhul rohealade sõnastuse osas kuna need pole piisavalt selgelt sõnastatud kitsendused mida soovitakse teha. Omavalitsuste poolt ootaks, et kitsendused mida maaomanikule tehakse, oleks maaomanikule arusaadavad. Praegu tehakse ka planeerimisseadusesse muudatusi, kuna soovitakse ühtlustada seda metsaseadusega. Ettepanekus on välja toodud probleem, kus maaomanik teeb metsaseaduse järgse lageraie, on justkui õigustatud ootus, et omavalitsus väljastaks hoonestusloa.  Kehtiv metsaseadus sätestab, et lageraie järgselt on metsaomanikul kohustus metsa uuendada. Juhul, kui omavalitsus võimaldab ehitust, on see omavalitsuse otsus. Metsaseadus sätestab lageraie järgselt metsa uuendamise. Kui seda ei ole tehtud seaduses sätestatud aja jooksul, tuleb pöörduda Keskkonnainspektsiooni poole.

Kaasarääkimise võimalusi omavalitsustele ja kogukondadele on järjest juurde loomisel.  Riigimaadel kõrgendatud avaliku huviga alade osas püütakse kohalikku kogukonda võimalikult palju kaasata. Praegu käib metsanduse arengukava koostamise protsess kuhu ka täiendavaid kaasamise viise luuakse.

Ettepanek 12

Marku Lamp: Spetsiifilisem punkt, kus maaomanikule raiet teostades kehtiks kohustus tiheasustusalal raie omavalitsusega kooskõlastada. Metsaseaduse muudatuse kohaselt, mis jõustub järgmise aasta sügisest, on metsaomanikul kohustus kooskõlastada raie linna (kohaliku omavalitsusega), kui asustusüksuse rohealaks määratud ala planeerijaga  enne kui ta Keskkonnaameti poole saab pöörduda.

Marku Lamp: Teen ettepaneku punktid 11 ja 12 maha võtta.

Otsus: Ettepanekud 11 ja 12 lugeda lõpetatuks.

Ettepanekud 13-16

Harry Liiv: Tegemist jäätmeseaduse erinevate aspektidega. Kõik on protsessis. Erinevad initsiatiivid on saanud erineva vormi. Kaasatakse ELVL-i intensiivselt.

Kaupo Heima: Ettepanek 13 osas, nagu selgituses välja toodud, näeme praegu ainult tingimuste muutmist õigusruumis, mis on kiired ja 50% olmejäätmete ringlusesse võtmist aastaks 2020, mis 5aastase sammuga suureneb 5%.

Ettepaneku 14 taga on olnud poliitiline tahe. Eelmise riigikogu koosseis ei olnud ettepanekute 13 ja 14 osas soosiv. Kui on poliitiline tahe, siis Keskkonnaministeerium on valmis erinevaid analüüse tegema.

Ettepanek 15 puudutab loa taotluse või arvamuse andmist. Toimub keskkonnaõiguse kodifitseerimise lõpp, kus loodetavasti mitte hiljem kui järgmise aasta jaanuarist väljastatakse ühtne keskkonnaluba ühtsetel alustel, olgu tegemist jäätmete, välisõhu või muu sellisega. Tegemist ühe loa ja ühe menetlusega. KOV-ilt küsitakse arvamust, mitte kooskõlastust. Eelnõu peaks jõudma avalikule kooskõlastusele, siis on võimalik sellele ka ettepanekuid esitada.

Krista Kupits: Meie silmis peaks olema KOV-idel valikuvõimalus, kuna KOV-id on väga erinevad.  Ei saa Tallinna ja Kihnu ühele pulgale panna, seda just jäätmete osas.

Kaupo Heinma: Jäätmeseaduse puhul – kui varasemalt saatsime riigikogusse ühe suur eelnõu, siis nüüd on plaanis erinevate teemadega eelnõud. Esimene neist väga tehniline, mis jõuab varsti riigikokku, millega võtame ühe direktiivi ja ühe menetluse üle. Siis eelnõu millest esmalt rääkisime – olmejäätmete ringlusesse võtmise kohta, siis eelnõu mis puudutab ühtset keskkonnaluba – ohtlikke jäätmeid puudutav jäätmeseaduse osa ja jäätmeloa kohustust, see on liidetud ühtse keskkonnaloa eelnõusse. Juba eelmisest aastast on protsessis 6 jäätmedirektiivi ülevõtmist, mille tähtaeg on 5. juuli 2020, millele järgneb ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine.

Otsus: ELVL-i kaasatakse eelnõude väljatöötamisse.

3.1.    Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse ettevalmistamise seis ja versioon

ÜVK seadus on menetlusprotsessis, hetkel on Justiitsministeeriumis, varasematel aastatel on käinud koos töörühm, kuhu ELVL on kaasatud. Teie ettepanekute alusel on seaduse eelnõu täiendatud, seda suures osas mis puudutab vee hinda ja suhtlust Konkurentsiametiga. Praeguse kava kohaselt ÜVVK seadus peaks edasi liikuma selle aasta II pooles. Peale Justiitsministeeriumi viiakse sisse täpsustused. Enne valitsust saadame ka kooskõlastusringile, valitsusele esitamine on kavandatud novembrisse ja detsembris riigikogule. Eelarvelisi täiendusi ei saa hetkel näha, sest seadus veel eelnõu tasandil.

Seaduse kulgemise protsessist ja kaasatusest koostatud ülevaade lisatakse protokollile.

3.2.    Lühiülevaade 2019-2020 aastaks kavandatavatest kohalikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide ettevalmistamisest

Harry Liiv: Töö käigus kaasame omavaltisusi õigusaktide väljatöötamisse. ÜVVK, veeseadus, jäätmeseadus oma alamaktidega. Omavalitsused on kaasatud töögruppidesse ja koostöö väljatöötamise juures juba käib.

3.3.    Ettepanek leida võimalus rahastada Tallinna Loomaaia arendamist uue Euroopa Liidu finantsperioodi 2021-2027 vahenditest

Kristi Klaas: Kohtumine loomaaia esindajatega toimub juba homme (8. mail). Esmalt kaardistame vajadused ja vaatame kuidas neid annab rahastuse võimalustega ühildada.

Protokollile lisatud Kristi Klaasi memo.

4.       Kohapeal algatatud küsimused ja informatsioonid

Kersten Kattai: Töökorralduslik ettepanek - kuna sügisel eraldi töögrupi kohtumist ei ole, siis 1-2 teema raames võiks suve teises pooles riigivara inimestega kohtuda.

 

(allkirjastatud digitaalselt)                                              (allkirjastatud digitaalselt)

Jan Trei                                                                               Kaie Siniallik

Juhataja                                                                              Protokollija