Keskkonna- ja maaküsimuste töörühma koosolek 12.02.2020

Tallinn

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Algus kell 14.00 lõpp kell 14.50

Juhatas: Krista Kupits, Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL)

Protokollis: Marii Viita, Keskkonnaministeerium

Võtsid osa:   Arvo Käärd – Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Kaili Simberg – Tallinna Ettevõtlusamet

Kaupo Heinma – Keskkonnaministeerium

Kerli Rebane – Keskkonnaministeerium

Kristel Murumaa – Keskkonnaministeerium

Made Saadve – Keskkonnaministeerium

Mari Kalma – Rahandusministeerium

Martin Kulp – Rahandusministeerium

Sven Tarto – Nõo Vallavalitsus

Taniel Vain – Harku Vallavalitsus

 

 

PÄEVAKORD

1. Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine

2. Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu kooskõlastustabeli ülevaatamine

3. Eelarveläbirääkimiste punktid 1, 4, 11, 12, 13, 14, 15, 17

4. Infopunktid töörühma liikmete vahetamise ning linnade ja valdade päeva kohta

 

Sissejuhatus ja koosoleku rakendamine

Krista Kupits tutvustas päevakorra punkte. Ettepanek lisada koosoleku lõppu kaks infopunkti töörühma liikmete vahetuse ning linnade ja valdade päeva kohta.

Kaupo Heinma tegi ettepaneku lisada päevakorda eelarveläbirääkimiste punkt nr 4.

 

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise eelnõu kooskõlastustabeli ülevaatamine

 

Kristel Murumaa teeb sissejuhatuse. Hetkel muudame jäätmeseadust ja pakendiseadust eesmärgiga võtta selle aasta 5. juuliks üle jäätmevaldkonna direktiivide muudatusi. Esitasime eelnõu kooskõlastamisele eelmise aasta novembris ELVL-i, kes esialgu otsustas eelnõu mitte kooskõlastada. Oleme teinud mitmeid muudatusi ja suurt osa teie ettepanekutest saanud arvestada. Nende ettepanekute kohta, millega me ei ole arvestanud, oleme märkustega arvestamise tabelis selgitanud, miks ei ole võimalik arvestada.

 

Krista Kupits: Keskkonnaministeerium (KEM) on palunud, et 5 tööpäeva jooksul neile vastaksime, mis tähendab, et peaksime täna-homme vastuskirja ära saatma, kuid viime selle siiski järgmise nädala juhatusse, niipea kui on juhatus öelnud jah, jõuab see teieni. Ma saatsin kohalikele omavalitsustele (KOV) ka memo, mida juhatus näeb ja sinna me oleme kirja pannud, et need ettepanekud, mida te olete välja pakkunud, on piisavad, et direktiivide ülevõtmisega edasi minna, kuid me endiselt tahame meenutada, millised on meie põhiseisukohad.

 

Kerli Rebane: Me võiksime jääda direktiivi ülevõtmise konteksti, et muid asju me ei hakka vaatama.

 

Kaupo Heinma: Meie jaoks on oluline see, et saaksime indikatsiooni suundumuse osas, et kui saame 18.02 kirja, saame saata selle JuM-i.

 

Krista Kupits: Kas saaksite rääkida pakendisüsteemist, mille olete välja pakkunud?

 

Kerli Rebane: Jagaksime süsteemi kolmeks, üks on see, mida saab praegu teha jäätmeseaduse § 66 lg 2 alusel, mis ütleb seda, et KOV võib korraldada pakendijäätmete kogumist, küsida ükskõik kui palju raha selle eest. Jääb paralleelselt kaks protsessi. Üks on see, et KOV korjab pakendijäätmeid korraldatud olmejäätmeteveo osana. Teine süsteem – pakendiorganisatsioonid korraldavad ise. Teisel juhul on ainult pakendiorganisatsioonid, kes korjavad ise inimeste juurest või läbi avaliku konteinerpargi pakendiseaduse alusel. Kolmandal juhul korraldab KOV koostöös pakendiorganisatsioonidega. Oleme teinud jäätmeseaduse § 31 lg 5  uue sätte, mis ütleb, et KOV võib korraldada pakendijäätmete tekkekohal kogumist koostöös pakendiorganisatsioonidega, materjal läheb proportsionaalselt pakendiorganisatsioonidele. Pakendijäätmeid võib koguda segapakendina või kuidas KOV ja pakendiorganisatsioonid jõuavad omavahel kokkuleppele.  Oleme määratlenud hinna, kui hind on 30 senti kogumiskorra kohta, võib KOV liita kohustuslikult jäätmevaldajad pakendijäätmete kogumisega, see tähendab seda, et pakendiorganisatsioonid võivad avalikke punkte vähendada. Kui see ületab 30 senti, siis ei tohi jäätmevaldajaid kohustuslikult liita, aga pakendiorganisatsioonid võivad avalikke punkte vähendada, kui jäätmevaldajad liituvad. 30 senti oleme võtnud selle järgi, et tulumaksuseaduses on isikliku sõiduauto kasutamine töösõitudeks 30 senti kilomeetri kohta. Oleme üle toonud jäätmeseadusesse. Võib kasutada kõiki kolme varianti, kuidas pakendiorganisatsioonid ja KOV-id omavahel kokku lepivad. Viimane tundub päris mõistlik, mida Hiiumaa ka praegu teeb.

 

Kristel Murumaa: Eesmärk anda KOV-dele selgust juurde, mis variandid oleksid pakendijäätmeid tekkekohalt koguda, mitmed KOV-id ei ole julgenud neid korraldatud jäätmeveoga hõlmata.

 

Krista Kupits: Kas need ettepanekud on TKO-dele vastuvõetavad olnud?

 

Kerli Rebane: Eelmisel nädalal tutvustasime neile, neile meeldisid ettepanekud. Me ei tee midagi kohustuslikuks.

 

Arvo Käärd: Kuidas see loogika hajaasustuspiirkonnas toimib?

 

Kerli Rebane: Kuidas KOV ja pakendiorganisatsioon omavahel kokku lepivad. Saame aru, et igale poole pole mõistlik, et prügiauto käib. Variant on teha kogukondlik lahendus, kus on näiteks jäätmemaja. Oleme mõelnud, et tekkekohaks oleks jäätmemaja, millega inimene peaks olema liitunud. Ukse juurest ei pea muid jäätmeid ära viidama.

 

Mari Kalma: Aga avalikust kohast, miks ta ei tohiks seda teha, kõik läheb KOV-i kätte?

 

Kerli Rebane: Pakenditel on ikkagi tootjavastutus.

 

Mari Kalma: Kas ta läheb korraldatud veo sisse?

 

Kerli Rebane: Võtabki KOV, inimene ei saa tasuta teenust. Mugavusteenus, kui soovib, võib liituda, kui ma ei taha maksta, siis viib avalikku.

 

Kaupo Heinma: Kaks põhimõtet – esiteks, KOV ei tohi monopoliseerida pakendikogumist, teiseks, teenus ei tohi minna määrast kallimaks. Defineerime ära, mis on mugavusteenus, ehk see on üle 30 sendi raha küsimine, et KOV-id ei liidaks kohustuslikult inimesi ja küsiks nende käest raha. Seadusesse väga palju ei kirjutaks, ülejäänu jääks KOV-ide ja organisatsioonide enda kokku leppida, mida paremini omavahel koostööd tehakse, seda parem süsteem saab olema.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 1

 

Krista Kupits: 2020. aastast on jäätmehoolduse rahad tulubaasi osad, siin olete teie öelnud, et tulevad täiendavad vahendid.

 

Kaupo Heinma: Planeeritud on märtsis avada CO₂ kliimarahadest jäätmete esmakogumise süsteemide arendamiseks, peamiselt biojäätmete kompostrite toetamiseks. KOV saab olla taotleja, näiteks soovitakse 1000 biojäätmete konteinerit. Omaosalus on seal ka väikene. KOV ise otsustab, kuidas ta finantseerib. Uue perioodi SF rahadest oleks mõte, et suuremaid vahendeid eraldada inimeste käest esmakogumiseks, et see toetaks inimeste harjumusi ja oleks ka modernne ja asjakohane. Automatiseeritud konteinerid, kaardiga või mobiiliga avatavad jäätmemajad. Oleme teinud ettepaneku 2021+, et  summad oleksid üle 50 miljoni, arutelud käivad, palju summad olema saavad. Tulubaasi rohkem ei tule, pigem vajaduspõhiselt läbi finantsvahendite.

 

Krista Kupits: Üks taotlus, mis märtsis tuleb, 3 miljonit, see on umbes 40 000 ühe KOV-i kohta, kas see jaguneb nii või vajaduspõhiselt?

 

Made Saadve: Taotluse põhine, ei tasu arvata, et 79 KOV-i kõik taotlema tulevad.

 

Kaupo Heinma: Eelistatud on lahendid, mis sobituvad korraldatavasse jäätmekäitlusesse KOV‑is pikemaaegselt, iga taotlust vaadetakse eraldi.

 

Arvo Käärd: Kas Tallinn saab ka taotleda?

 

Kaupo Heinma: Erisusi ei ole sisse kirjutanud, võivad olla teatud tingimused riigiabidega, mis on kaasaskäivad.

 

OTSUS: Lahendused on sobivad, rahade jaotamisel soovib ELVL võimalusel olla kaasatud.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 4

 

Krista Kupits: Keskkonnatasude jaotumine, kirjas on, et praegu analüüsitakse. Millal on plaan valmis saada?

 

Kaupo Heinma: Soovime keskkonnatasude süsteemi tervikuna üle vaadata, minna Vabariigi Valitsusse (VV) kabinetinõupidamisele, saada mandaat, mille üks osa rahade jaotamise ülevaatamine. Oleme analüüsimisel, kui valitsus annab mandaadi, järgneb väljatöötamiskavatsus. Rahandusministeeriumil on vist VV tegevusprogrammist tulenevaid töid, mis haakuvad KOV-i temaatikaga. Murekoht on defineeritud, et analüüsid peaksid viima muutusteni, et süsteem asjakohastada.

 

Krista Kupits: Hiljuti tehti keskkonnatasude rahade analüüsi, kas see saab olema alusdokumendiks?

 

Kaupo Heinma: See on üks alusdokument. Palju olulisem on vaadata muid komponente ka kui keskkonnamõju, tarbija käitumist, mis ettevõtteid motiveerib, häirib. Ei jää kinni välismõjudesse.

 

OTSUS: Kui analüüs on valminud, arutame sellel teemal kas järgmisel töörühma koosolekul või järgmise aasta alguses uuesti.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punktid 11 ja 12

 

Krista Kupits: Olete küsinud KOV-de arvamust, 77-st 4 on pooldanud sätte taastamist. Punktid on olulised, kui KOV-id, kes nii suurt elanikkonda teenindavad, seda arvavad.

 

Made Saadve: Rõhutame, et see ei ole direktiivi ülevõtmist puudutav säte, kontsentreerumine direktiivile, see ei tohiks jääda takistavaks asjaoluks.

 

Krista Kupits: Juba 2015. aastast on see kehtetu. Tallinn on välja toonud, et seda siiani rakendatakse.

 

Made Saadve: Tallinna linn tähtaegselt vastust ei saatnud, nüüdseks oleme kätte saanud. Praeguseks 28 KOV-i vastanud, 5 pooldavad sätte taastamist. Tallinn on sinna juurde pandud.

 

Krista Kupits: Kas oli KOV-e, kes olid kindlalt vastu?

 

Made Saadve: Oli küll.

 

Kaupo Heinma: Oluline ka see, et erisus kehtib jäätmeveole.

 

Kaupo Heinma: Oluline oli esimesel lausel, et keskkonnakomisjonis oli arutelu, ta ei leidnud praeguse Riigikogu koosseisu juures toetust, poliitiline toetus hetkel puudub. Kui see eelnõu ette valmistada, tundub perspektiivitu.

 

Martin Kulp: Kas toetus oli pelgalt poliitiline või oli seal muu, sisuline põhjus?

 

Kaupo Heinma: Argumendid olid, et konkuretsi takistab, kulude kontrolli all hoidmine võib olla keeruline, mis kulusid kantakse edasi ja mida mitte.

 

OTSUS: Küsimus jääb õhku, kuid ELVL proovib parema sõnastuse ja mõtestatuse leida.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 13

 

Krista Kupits: Keskkonnaamet (KeA) vaatab üle jäätme-eeskirjad ja kooskõlastab. KeA ei arvesta jäätmeloa väljastamisel piisavalt KOV-dega. Neid jagatakse liiga lahkelt.

 

Kaupo Heinma: See on üldine keskkonnaloa loogika, alates 1.01 on jäätmeload osa keskkonnaloast. Välja arvatud maapõueload, on teiste lubade küsimisel tegemist arvamuse küsimisega. Jääme selle juurde.

 

Krista Kupits: Mulle on selle punkti juurde kaks lahendust. Üks on see, et loeme punkti lõpetatuks või paneme märkuse, et jätkame läbirääkimisi, kuid me KOV-dega püüame seda paremini kaardistada ja teada saada, kust need probleemid on õhku tulnud.

 

Taniel Vain: Teise variandi kasuks.

 

Kaupo Heinma: Jäätmelubade väljastamise puhul on KeA võtnud jäigema seisukoha, mis puudutab jäätmete käitlemist ja ladustamist, lisaks on uuest aastast tagatisenõue.

 

Sven Tarto: See on varasema asja teema, tänaseks teda ei ole sellisena üleval. Või on siis mingitest varasematest otsustest.

 

Krista Kupits: ELVL-l ja KeA-l on 20.veebruaril korraline koosolek, kus kliendinõukojana arutame seda teemat.

 

OTSUS: Jätkatakse läbirääkimisi, kuid ELVL püüab koostöös KOV-dega probleemi paremini kaardistada.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 14

 

Krista Kupits: Ettepanek on leidnud lahenduse enne kui siia jõudis, ühtne sildi ja pildikeel.

 

Made Saadve: See on üle ootuste hästi edasi liikunud projekt, mis sai alguse eelmisel kevadel innovatsioonitiimi raames, saime kokkulepped kõigi kolme TKO-ga, et nad hakkaksid ühist pildi‑ ja värvikeelt kasutama ja konteinereid üle kleepima. Kodulehtedel on ühtemoodi juhendid olemas, sinine on paberpakk, kollane metall, plast ja sega, klaas roheline. Juhendite info jagame KOV-dele. Ragn Sells jäätmevedajatest on samad värvid kasutusele võtnud. Oleme kokkulepped saavutanud tootepakkujatega. Seaduse tasandile see ei lähe.

 

Kaupo Heinma: Eesmärk pole seaduse tasandile viia. Kui KOV-l tekib tunne, et igal pool ei võeta piisavalt üle, siis saab edasi liikuda. Esialgu prooviks ühise kokkuleppena rakendada.

 

Made Saadve: Lauluväljakul oli avalik üritus ja tuli küsimus, kas keegi võib tulevikus autoriõigusi seada märkidele ja värvidele, siis kindlasti ei. Nad on töötatud välja eesmärgiga, et kõik neid kasutada saaks.

 

OTSUS: Nimetame lõpetatuks, ELVL saab aidata kommunikatsiooniga, et info jõuaks KOV-deni võimalikult efektiivselt.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 15

 

OTSUS: Seoses direktiivide ülevõtmisega saab punkt lahendatud.

 

Keskkonna ja maaküsimuste valdkondlike ettepanekute punkt 17

 

Krista Kupits: Vaatame lühidalt, see ei ole jäätmetega seotud. Kas see võiks olla 4. punkti juures?

 

Made Saadve: Tänasest läks ka üks keskkonnaprogrammi toetusvoor KIK-is lahti, võibolla see kataks ära keskkonnaobjektide arendamise.

 

Krista Kupits: KOV-id näevad, et see on hüplik ja pole stabiilne rahastus, võiks olla meede läbi eelarve.

 

Made Saadve: Kas nad sellisel juhul eelistaksid seda läbi eelarve? Kui praegu oleme probleemi ees, kus jäätmevaldkonna arendamise toetus on ühtses tulubaasis, võibolla eelistada eraldi toetusmeetmeid.

 

Mari Kalma: Kaupo mainis, et  ligi 50 miljonit saadakse?

 

Kaupo Heinma: Näeme, et see on vajalik, et täita riigile võetud kohustusi.

 

Mari Kalma: Administreerimine on kulu ja raskus, peamine soov on sihtotstarbeliselt liikuda.

 

Kaupo Heinma: Kui investeeringu summad tulevad fondidest, neid ei saagi teistmoodi jagada. Kui on keskkonnatasu, mis on seotud jäätmevaldkonnaga, peaks mõtlema seda, kas jäätmevaldkonnas kogutavat raha jagatakse KOV-dele tagasi. Tuleks vaadata eraldi.

 

OTSUS: Jätkatakse läbirääkimisi.

 

Infopunktid töörühma liikmete vahetamise ja linnade-valdade päeva kohta

 

Krista Kupits: 10.03 on ELVL volikogu istung, selle raames võimalik töörühma liikmeid vahetada. Linnade ja valdade päevad 18.–19. märtsil, registreerimine läheb lahti järgmisel nädalal, päevakava saab juba vaadata.

 

 

 

(allkirjastatud digitaalselt)		(allkirjastatud digitaalselt)
Krista Kupits		Marii Viita
koosoleku juhataja		protokollija